Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

Kungani Kuqakathekile Ukuba Lomusa?

Kungani Kuqakathekile Ukuba Lomusa?

“Yamukelanani emakhaya enu kungekho kukhonona.”​—1 PHET. 4:9.

IZINGOMA: 50, 20

1. Yibuphi ubunzima amaKhristu ayekhangelane labo?

PHAKATHI komnyaka ka-62 lo-64 C.E., umphostoli uPhetro wabhalela abagcotshiweyo ‘ababeyizihambi njalo behlakazekile kulo lonke elasePhontusi, laseGalathiya, laseKhaphadokhiya, lase-Asiya kanye laseBhithiniya.’ (1 Phet. 1:1) Babekudinga ukukhuthazwa lokuncediswa ngoba babephikiswa, bethukwa futhi behlukuluzwa. Babephila ngesikhathi esinzima ngoba ‘ukuphela kwezinto zonke kwasekusondele.’ Kwasekusele iminyaka engaphansi kwengu-10 ukuthi ukubhujiswa kweJerusalema kufike. Kuyini okwakuzasiza wonke amaKhristu ukuthi ame eqinile ngesikhathi leso esasinzima?​—1 Phet. 4:4, 7, 12.

2, 3. Kungani uPhetro wakhuthaza amaKhristu ukuthi amukelane? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.)

2 UPhetro wabatshela wathi: “Yamukelanani emakhaya enu.” (1 Phet. 4:9) NgesiGrikhi ibala elithi “yamukelanani” litsho ukuba lomusa loba uthando emuntwini ongamaziyo. Kodwa evesini le uPhetro wayekhuthaza abazalwane ukuthi babe lomusa komunye lomunye lanxa babesazana futhi bejayelene. Kwakuzabanceda ngani lokhu?

3 Kwakuzabenza bahlale bemanyane. Mhlawumbe lawe sewakubona ukuthi ukuba lomusa kwenza abantu babe lobudlelwane obuhle. Wake wanxuswa ngothile yini? Kungenzakala ukuthi ulokhu usayikhumbula indlela elakholisa ngayo mhlalokho. Mhlawumbe lawe ukhona umzalwane loba udade osumjayele ngenxa yokuthi wake wamnxusa emzini wakho. Ukunxusa abafowethu labodadewethu emizini yethu kungenza sibazi ngcono futhi sibazwisise. Ngesikhathi uPhetro ebhala incwadi le amaKhristu kwakumele athandane sibili ngoba izinto zaziqhubeka zisiba nzima. Lathi kumele senze okufananayo ngoba siphila “ezinsukwini zokucina.”​—2 Tim. 3:1.

4. Yiphi imibuzo esizayihlola esihlokweni lesi?

4 Singatshengisa njani ukuthi silomusa kwabanye? Yiziphi izinto ezingabangela ukuthi sehluleke ukunxusa abanye emizini yethu futhi singazibalekela njani? Kuyini esingakwenza ukuze sitshengise ukuthi siyayiqakathekisa imizamo yabanye nxa besinxusile?

IZINDLELA ESINGATSHENGISA NGAZO UKUTHI SILOMUSA

5. Singatshengisa njani ukuthi silomusa nxa sisemihlanganweni yethu?

5 Emihlanganweni: Nxa sisemihlanganweni siyabe sinxuswe nguJehova lenhlanganiso yakhe. Ngakho lathi kumele sibamukele ngazo zombili bonke abantu abafika emihlanganweni yethu, ikakhulu labo abasivakatshelayo. (Rom. 15:7) Phela labo banxuswe nguJehova yikho kumele sibenze bakhululeke futhi bazwe bengekhaya kungelani lokuthi babukeka njani. (Jak. 2:1-4) Nxa ungabona umuntu ongamaziyo ehlezi yedwa mcele ukuthi lizohlala lonke. Okunye ongakwenza yikumncedisa azwisise ukuthi imihlangano ihamba njani kanye lokuvula amavesi afundwayo. Le kungaba yindlela enhle yokutshengisa ukuthi ‘siphatha kuhle izihambi.’​—Rom. 12:13, The Holy Bible in Ndebele.

6. Ngobani okufanele sibanxuse emizini yethu?

6 Ukudla ndawonye: Abantu bendulo babetshengisa abanye umusa ngokubanxusa ukuthi bazokudla ndawonye. (Gen. 18:1-8; Abahlu. 13:15; Luk. 24:28-30) Nxa umuntu ekunxusa kwakutshengisa ukuthi ufuna libe ngabangane futhi lizwanane. Ngobani okumele sibanxuse emizini yethu? Ngabafowethu labodadewethu esilabo ebandleni. Kumele babe ngabangane bethu futhi sihlale sizwanana labo ngoba nxa sesiphakathi kwezinhlupho yibo esizakuya kubo. Ngomnyaka ka-2011 iQula Elibusayo lantshintsha isikhathi sesifundo se-Nqabayokulinda esenziwa yimuli yeBhetheli ye-United States. Isifundo lesi sasisenziwa ngo–6:45 ntambama kodwa santshintshelwa ku–6:15. Untshintsho lolu lwenzelwa ukuthi amalunga emuli yeBhetheli athole isikhathi sokunxusa abanye lesokukwejisa. Uhlelo lolu lwaqalisa lakwamanye amagatsha futhi lwenze abafowethu labodadewethu abasebenza eBhetheli bamanyana.

7, 8. Singabatshengisa njani umusa labo abayizikhulumi ezivakatshileyo emabandleni ethu?

7 Sonke siyakholisa nxa sivakatshelwe ngumhambeli, abameli begatsha loba izikhulumi ezivela kwamanye amabandla. Izikhathi ezinjalo zisinika ithuba lokutshengisa abazalwane laba umusa. (Bala u-3 Johane 5-8.) Lokhu singakwenza ngokubamukela emizini yethu lokubanika ukudla.

8 Omunye udadewethu wase-United States uthi: “Mina lomkami sesileminyaka eminengi sinxusa izikhulumi ezivakatshileyo. Besikukholisa ukuba labazalwane laba kanye labomkabo emzini wethu njalo bekusiqinisa ukholo. Asikaze sizisole ngakho.”

9, 10. (a) Ngobani esingabasiza ngendawo yokuhlala? (b) Kungenzakala yini ukuthi abalezindlu ezincane bamukele izivakatshi? Nika isibonelo.

9 Abadinga indawo yokuhlala: Endulo kwakujayelekile ukuthi ezinye izivakatshi zinikwe indawo yokuhlala. (Jobe. 31:32; Filim. 22) Lanamuhla banengi abazalwane okumele sibasize ngendawo yokuhlala. Ngokwesibonelo abahambeli, abafowethu labodadewethu abayabe bezongena izikolo zenhlanganiso kumbe abancedisa emsebenzini wokwakha. Abanye esingabasiza ngendawo yokuhlala ngabehlelwe ngumonakalo wemvelo. Kwesinye isikhathi kungadingakala ukuthi sibasize ngendawo yokuhlala imizi yabo ize ilungiswe. Akumelanga sizitshele ukuthi abalezindlu ezinkulu yibo kuphela okumele bamukele abanye ngoba kungenzakala ukuthi sebekwenze kanengi. Kuhle ukuthi samukele abanye lanxa indawo esihlala kuyo incane.

10 Omunye umzalwane weSouth Korea wanika abafowethu labodadewethu indawo yokuhlala ngesikhathi bezongena izikolo zenhlanganiso. Uthi: “Ekuqaliseni ngangithikaza ukwenza lokhu ngoba mina lomkami sasisanda kutshada futhi indawo esasihlala kuyo yayincane. Kodwa ukwamukela abazalwane laba kwasenza sakholisa njalo safunda okunengi. Okunye esakufundayo yikuthi ukukhonza uJehova liyimuli lokubambisana kukho konke elikwenzayo kuyathokozisa kakhulu.”

11. Kungani kumele sibatshengise umusa abasanda kuthuthela ebandleni lethu?

11 Abathuthele ebandleni lenu: Abanye abafowethu labodadewethu bayathutha bayengena lamanye amabandla. Abanye bayabe besiyaphathisa kulawo mabandla kumbe bengamaphayona athunyelwe yinhlanganiso. Kungabathwalisa nzima ukuba sendaweni abangayijayelanga lokungena lebandla elitsha. Ngakho kungadingakala ukuthi sibafundise ulimi lamasiko endawo kanye lezinye izinto ezingabasiza ukuthi bajayele. Okunye esingakwenza yikubanxusa ukuthi bazokudla lathi kumbe ukubhodabhoda labo sibatshengisa indawo. Nxa singakwenza lokhu abafowethu labodadewethu bazathola abangane futhi ngeke bathwale nzima.

12. Yisiphi isibonelo esitshengisa ukuthi akudingakali izinto ezinengi ukuze sitshengise abanye umusa?

12 Ukuba lomusa akudingi ukuthi sibe lezinto ezinengi. (Bala uLukha 10:41, 42.) Omunye umzalwane ukhumbula okwenzakala ngesikhathi yena lomkakhe besanda kuba ngabanali. Uthi: “Sasisesebatsha, singelalwazi olutheni njalo silesizungu. Ngenye intambama umkami wayephethwe yisizungu ekhumbula elizweni lakithi. Lanxa ngazama ukumncedisa kwakungani angenzi lutho. Kwathi sokungabo 7:30 ntambama kwaqoqoda umuntu emnyango. Kwakungowesifazane owayeyisifundo njalo wayesiphathele ama-orange amathathu. Wayezosibona njengoba sasisanda kufika endaweni le. Samngenisa endlini sasesimnika amanzi okunatha. Ngemva kwalokho senza itiye. Sasingasazi isiSwahili laye wayengasazi isiNgisi kodwa ukuba ndawonye kwasisiza ukuthi sazane njalo siqalise ukuba labangane ebandleni.”

OKWENZA ABANYE BEHLULEKE UKUNXUSA ABANYE

13. Kusisiza ngani ukuba lomusa?

13 Abanye bakubona kungumthwalo onzima ukunxusa abafowethu labodadewethu emizini yabo. Nxa kwake kwabanjalo lakuwe waphuthelwa ngoba ukunxusa abanye emizini wakho kwakuzakwenza ukholise futhi uthole abangane. Khona nje ukwamukela abanye emzini wakho ngumuthi oqeda isizungu. Kodwa kuyini okwenza abanye badonde ukwenza lokhu? Kungabangelwa yizinto ezitshiyeneyo.

14. Singenzani nxa sicabanga ukuthi kasilaso isikhathi sokunxusa abanye emizini yethu?

14 Ukuswela isikhathi lokudinwa: Abantu bakaJehova bahlala belemisebenzi eminengi okufanele bayenze futhi eminye ibatshiya bedinwe befile. Lokhu kubangela ukuthi abanye abazalwane bacabange ukuthi kabalaso isikhathi sokunxusa abanye emizini yabo. Nxa lawe ucabanga njalo zama ukuhlala phansi uhlolisise izimo zakho. Mhlawumbe ungenza untshintsho oluthile ukuze uthole isikhathi sokunxusa abanye. IMibhalo isikhuthaza ukuthi samukele izihambi. (Heb. 13:2) Ukuzinika isikhathi sokuba labanye yinto enhle kakhulu okumele sonke siyenze. Ngakho kumele sinciphise isikhathi esisisebenzisa kwezinye izinto ezingaqakathekanga ukuze senelise ukubanxusa.

15. Kuyini okwenza abanye bakubone kunzima ukunxusa abanye?

15 Ukuzikhangelela phansi: Abanye bakubona kunzima ukunxusa abantu emizini yabo ngenxa yokuzikhangelela phansi. Ngokwesibonelo abanye balenhloni njalo babona angani bazaphelelwa zingxoxo okokuthi izivakatshi abazinxusileyo kazisoze zikholise. Ikanti abanye bayaswela njalo bacabanga ukuthi abasoze benelise ukuphatha izivakatshi njengabanye ebandleni. Kodwa okuqakathekileyo yikuba lomusa lokugcina umuzi wakho uhlanzekile ukuze abantu bakholise nxa bekuvakatshele.

16, 17. Ungenzani nxa kukuthwalisa nzima ukunxusa abanye?

16 Uyake uzwe ufikelwa yikwesaba yini nxa uzakuba labantu bemzini? Omunye umdala webandla eBritain wathi: “Kujayelekile ukuthi uzwe ufikelwa yikwesaba nxa ulungiselela ukwamukela abantu bemzini. Lokhu kuyafana nje lezinye izinto esizenzayo ekukhonzeni. Ekuqaliseni siyabe silovalo kodwa ekucineni izibusiso esizitholayo zikwedlula khatshana ukukhathazeka esingabalakho. Ngiyakukholisa ukuzikwejisela labantu bemzini sizinathela ikhofi.” Kuqakathekile ukutshengisa abantu obanxusileyo ukuthi ulendaba labo. (Flp. 2:4) Abantu abanengi bayakuthanda ukuxoxa, ngakho ukunxusa abanye emizini yethu kusinika ithuba lokuxoxa labo ngezinto esihlangana lazo empilweni. Omunye umdala webandla uthi: “Ukunxusa abafowethu labodadewethu emzini wami kuyanginceda ukuthi ngibazi ngcono, ngibazwisise futhi kunginika ithuba lokuzwa ukuthi balithola njani iqiniso.” Ukuthanda abanye kwenza sithokoze kakhulu nxa silabo.

17 Omunye udadewethu oliphayona owamukela labo ababezongena izikolo zenhlanganiso wathi: “Okwakungihlupha yikuthi indawo engangihlala kuyo yayingenhle futhi yayilempahla ezindala. Kodwa ngelinye ilanga inkosikazi yomzalwane owayefundisa ezikolo lezi wangenza ngakhululeka. Wangitshela ukuthi okubakhuthaza kakhulu yena lomkakhe nxa behambela yikuhlala labazalwane abathanda uJehova njalo abazimisele ukuhlala bengalazinto ezinengi. Lokho kwangikhumbuza esasihlala sikutshelwa ngumama esithi: ‘Kungcono ukutsheba ngemibhida lapho okulothando khona.’” (Zaga. 15:17) Akumelanga sikhathazeke ngezinto ezinengi kodwa okuqakathekileyo yikuthi sibe lothando.

18, 19. Ukuba lomusa kungakunceda njani nxa kulomunye ongazwanani laye ebandleni?

18 Ukungazwanani: Ukhona yini umuntu ongazwanani laye ebandleni lenu kumbe elake laxabana kodwa ulokhu umbambele isikhwili? Nxa ungahlala ugoqe izandla ungenzi lutho ngendaba le, wena lalowomuntu lizaqhubeka lingazwanani. Kanti njalo kungaba nzima ukuthi umtshengise umusa loba umnxuse emzini wakho.

19 IBhayibhili litshengisa ukuthi ukuba lomusa kungasinceda ukuthi sihlale sizwanana labafowethu kanye labanye abantu abasizondayo. (Bala iZaga 25:21, 22.) Ukuba lomusa kungathambisa inhliziyo elukhuni njalo kuqede ingxabano. Ukunxusa umuntu ongazwanani laye kuzakusiza ukuthi ubone ubuntu bakhe obuhle obenza uNkulunkulu wamdonsela enhlanganisweni yakhe. (Joh. 6:44) Kanti njalo kungaqeda ukhophe olukhona phakathi kwenu njalo kuqinise ubudlelwano benu. Nxa usenza lokhu kumele ufuqwe luthando hatshi ukuvala umuntu amehlo. IBhayibhili lithi: “Ngokuthobeka, khangelani abanye njengabangcono kulani.” (Flp. 2:3) Iqiniso elikhona yikuthi abanye bangcono kulathi ngezindlela ezinengi. Ngakho kasizameni ukubona ukuthi singabalingisela njani endabeni yokholo, eyokubekezela, isibindi kanye lezinye izimpawu ezinhle abalazo. Lokhu kuzakwenza sibathande kakhulu njalo sikhululeke ukubanxusa emizini yethu.

WOBA YISIVAKATSHI ESIHLE

Kujayelekile ukuthi ulungiselele nxa uzakuba labantu bemzini (Khangela indima 20)

20. Singatshengisa njani ukuthi siyabahlonipha abasinxusileyo?

20 Umhubi uDavida wabuza wathi: “Jehova, ngubani ongahlala endlini yakho engcwele na?” (Hubo. 15:1) Ngemva kombuzo lo wakhuluma ngezimpawu uNkulunkulu azikhangelele kulabo abangahlala endlini yakhe. Okunye akukhangeleleyo yikuthi sikhulume iqiniso njalo ‘sigcine izifungo zethu lanxa kubuhlungu ukwenzenjalo.’ (Hubo. 15:4) Yikho nxa othile esinxusile savuma, akumelanga siphonguntshintsha ingqondo ngaphandle nxa kulesizatho esiqinileyo. Phela nxa singayekela ukuhamba siyabe simbambise ilitshe futhi kuyabe kufanana lokuthi usebenzele ize. (Mat. 5:37) Okwenza abanye bantshintshe ingqondo yikuthi bayabe sebenxuswe kwenye indawo ababona angani ingcono. Kodwa umuntu owenza lokhu utshengisa ukuthi kalathando lokuthi kabahloniphi abanye. Kumele samukele loba yini esiyenzelwe ngosinxusileyo. (Luk. 10:7) Nxa kuyikuthi asisenelisi ukuyafika kufanele simtshele kuseselesikhathi. Nxa singenza njalo siyabe sitshengisa ukuthi silendaba laye lokuthi siyamthanda.

21. Ukuhlonipha amasiko kungasinceda njani ukuthi sibe yizivakatshi ezinhle?

21 Okunye okumele sikwenze yikuhlonipha amasiko abanye ngoba indlela abantu abenza ngayo izinto iyatshiyana. Abanye abantu bayamamukela umuntu wemzini lanxa ubengatshongo ukuthi uzafika kodwa abanye bafuna liqale lihlele. Kwezinye indawo umuntu wemzini uphiwa ukudla okumnandi ukwedlula abangekhaya ikanti kwezinye lidla lonke khonokho okulungisiweyo. Kwabanye kulisiko ukuthi onxusiweyo abuye ethwele okuthile okudliwayo ikanti kwabanye akulandaba lanxa ungafika ungaphatha lutho. Kwezinye indawo kukhangelelwe ukuthi nxa umuntu ekunxusa emzini wakhe uqale wale kanye loba kabili kodwa kwabanye ukwala kutshengisa ukuthi uyaziphakamisa. Kumele sizame ukwenza abasinxusileyo bathokoze kungelani lokuthi amasiko ethu anjani.

22. Kungani kuqakathekile ukuthi samukelane emakhaya ethu?

22 Ukuphela kwezinto zonke sekusondele. (1 Phet. 4:7) Esikhathini esiseduze sizahlangana lokuhlupheka okukhulu okungakaze kube khona. Izinto zizaqhubeka zisiba nzima kakhulu, ngakho kuqakathekile ukuthi sibathande ngenhliziyo yonke abafowethu labodadewethu. Ukunxusa abanye emizini yethu yinto eqakathekileyo okumele sonke siyenze futhi sizaqhubeka siyenza kube nini lanini. Ngakho akumelanga siwathathe lula amazwi kaPhethro athi: “Yamukelanani emakhaya enu.”​—1 Phe 4:9.