Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

EZEMBALI YETHU

“Bamemezeli BoMbuso BaseBritain—Vukani!!”

“Bamemezeli BoMbuso BaseBritain—Vukani!!”

ISIHLOKO lesi saphuma ku-Informant, * ka-December 1937, eyayiqondane labamemezeli beBritain. Endabeni le kwakulesihlokwana esithi: “Isilitshumi Iminyaka Kungelantuthuko.” Umbiko wenkonzo weminyaka engu-10 eyayidlulile owawusekhasini lokuqala wakuveza lokhu.

KAMBE AYEMANENGI AMAPHAYONA?

Kuyini okwakubangele ukuthi kungabi lentuthuko emsebenzini wokutshumayela eBritain? Emabandleni amanengi abamemezeli boMbuso babetsheda ndawonye nje, kungelantuthuko ebambekayo njengaseminyakeni eyadlulayo. Kanti njalo igatsha lalibike ukuthi insimu eyayikhona yayisenela amaphayona angaba ngu-200 kuphela ayencedisa ezindaweni ezazilesidingo. Lalikhiphe lombiko wokuthi labo abafuna ukuba ngamaphayona kungaba ngcono baye kwamanye amazwe ase-Europe ngoba inani elaliseBritain laselenele. Kuyajabulisa ukuthi amaphayona amanengi asuka sibili eBritain aya kwamanye amazwe lanxa ayengenelisi ukukhuluma izindimi zakulawomazwe.

“TSHINTSHANI UKWENZA”

Esihlokweni leso esasiku-Informant ka-1937 abamemezeli bakhuthazwa ukuthi batshumayele amahola angu-1 miliyoni ngomnyaka olandelayo. Lokhu kwakungaphumelela nxa babengazimisela ukusebenza amahola angu-15 ngenyanga besekusithi amaphayona asebenze amahola angu-110. Elinye icebo kwakuyikuthi kuqoqwe amaqembu abamemezeli ababengatshumayela amahola amahlanu okwamalanga athile ngeviki futhi bazame lokuyaphindela ebantwini ikakhulu ngezikhathi zantambama.

Amaphayona la ayewuqakathekisa kakhulu umsebenzi wokutshumayela

Isimemezelo lesi sokuthi kubotshwe ziqine enkonzweni sabathokozisa abanengi. UHilda Padgett * ubika ukuthi isicelo lesi esasivela emawofisini amakhulu safika ngesikhathi sibili njalo ngesikhatshana nje kwaba lempumela emihle kakhulu. Udade E. F. Wallis wathi: “Icebo lokuthi sitshumayele amahola amahlanu ngelanga lalilihle. Engingakutsho yikuthi kwakusijabulisa kakhulu ukutshona emsebenzini weNkosi. . . . Lanxa kwezinye izikhathi sasiphenduka sidiniwe.” Omunye osakhulayo okuthiwa nguStephen Miller wasizwa isimemezelo lesi wasukumela phezulu. Wayefuna ukuthi ahle awenze umsebenzi lo njengoba ithuba lalimvumela. Ujaha lo ukhumbula izikhathi lapho ababetshona khona ekutshumayeleni ilanga lonke beliqembu behamba ngamabhayisikili langesikhathi sobusika lapho ababedlala khona izinkulumo ezirekhodiweyo ntambama. Kanti njalo babesebenza gadalala enkonzweni behamba bematsha bethwele amakhadi njalo behambisa lamamagazini emigwaqweni.

Kwakhitshwa lesaziso ku-Informant esasisithi: “Kudingakala amaphayona angu-1 000.” Kwakungasadingakali ukuthi amaphayona ayetshumayela lapho okulesidingo kuphela kodwa ayesezaphayona encedisana labamemezeli abasemabandleni akuwo ukuze abasekele futhi abaqinise. UJoyce Ellis uthi: “Abafowethu abanengi baqalisa ukuphayona. Lanxa ngangileminyaka engu-13 ngalesosikhathi ngangikufuna ngenhliziyo yonke ukuphayona.” Lakanye wakwenza lokhu ngesikhathi eseleminyaka engu-15 ngo-July 1940. UPeter owacina esetshade loJoyce laye waqalisa ukucabangisisa ngokuphayona lapho esizwa umbiko wokuthi bavuke. Wathi eleminyaka engu-17 ngoJune 1940 watshova umango ongamakhilomitha angu-105 ngebhayisikili esiya eScarborough lapho okwakumele ayeqalisa khona ukuphayona.

UCyril loKitty Johnson ngabanye abazimisela ngenhliziyo yonke ukungena enkonzweni le. Bathengisa umuzi lempahla yabo ukuze bathole imali engabaphathisa enkonzweni yesikhathi esigcweleyo. UCyril watshiya umsebenzi njalo kuyasiyaphela inyanga bobabili basebekulungele ukuqala ukuphayona. Uthi: “Sasileqiniso ukuthi senze into eyiyo njalo sakwenza ngokuzithandela futhi sithokoza.”

KWADINGWA IZINDAWO EZAZIZAHLALA AMAPHAYONA

Inani lamaphayona laqhubeka likhula njalo abazalwane ababekhokhela badinga izindlela ababengasekela ngazo amaphayona la. UJim Carr owayengu-zone servant (umbonisi wesiqinti) ngo-1930 wahlela ukuthi kudingwe izindawo ezizahlala amaphayona emadolobheni atshiyeneyo. Amaphayona amanengi acelwa ukuthi ahlale njalo asebenze ndawonye ukuze kwehliswe izindleko. Edolobheni leSheffield abazalwane bathola indlu enkulu njalo kwakulomzalwane owayekhangela leyondlu. Abazalwane ebandleni elalisendaweni leyo bancedisa ngemali kanye lempahla zendlini. UJim uthi: “Wonke umuntu wayezimisele ukusekela uhlelo lolu ukuze luphumelele.” Kwakuhlala amaphayona angu-10 endlini le njalo ayebambisana ezintweni eziphathelane lokukhonza. “Nsuku zonke ekuseni ayexoxa ngombhalo wosuku abesesehlukana esesiya lapho okwakumele ayetshumayela khona.”

Abamemezeli abanengi baqalisa ukuphayona eBritain

Lakanye abamemezeli lamaphayona babopha zaqina sibili enkonzweni ngoba bawafikisa amahola angu-1 miliyoni ngo-1938. Imibiko eyaphumayo yatshengisa ukuthi kwaba lentuthuko enhle kuzo zonke izingxenye zenkonzo. Ngeminyaka emihlanu nje inani labamemezeli beBritain laseliphindwe phose kathathu. Untshintsho olwenziwa emsebenzini woMbuso lwabaqinisa kakhulu abantu bakaJehova, lwabenza bakulungela ukubekezelela ubunzima ngesikhathi sempi eyabakhona eminyakeni eyalandelayo.

Lamuhla amaphayona aseBritain alokhu esanda kakhulu njengoba sekuseduze ukuthi i-Amagedoni ifike. Ngo-October 2015 kwaba lenani lamaphayona angu-13 224. Amaphayona la ayakunanzelela ukuthi inkonzo yesikhathi esigcweleyo iletha intokozo emangalisayo empilweni yomKhristu.

^ ndima 3 Le yindlela iNkonzo Yethu YoMbuso eyayibizwa ngayo ngalesosikhathi.

^ ndima 8 Indaba yokuphila kadade Padgett yaphuma ku-Nqabayokulinda yesiZulu ka-October 1 1995 amakhasi 19-24.