Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

Qaphela Imicabango Yabantu Balumhlaba

Qaphela Imicabango Yabantu Balumhlaba

“Qaphelani kungabi khona olithumbayo ngenhlakanipho eyize lekhohlisayo, . . . yakulo umhlaba.”—KOL. 2:8.

IZINGOMA: 23, 26

1. Yisiphi iseluleko umphostoli uPhawuli asibhalela abaseKholose? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.)

KUNGENZAKALA ukuthi umphostoli uPhawuli wabhalela amaKhristu aseKholose ngesikhathi eyisibotshwa eRoma ngabo-60 kusiya ku-61 C.E. * Wabatshela ngokuqakatheka kokuba ‘lenhlakanipho yomoya kanye lokuqedisisa.’ (Kol. 1:9) Waphinda wathi: “Ngilitshela lokhu ukuze kungabi khona olikhohlisayo ngamazwi amnandi. Qaphelani kungabi khona olithumbayo ngenhlakanipho eyize lekhohlisayo, eyeyame emdabukweni wabantu lakuzimiso zemvelo yakulo umhlaba kungesikho kuKhristu.” (Kol. 2:4, 8) Ngemva kwalokho wabachazela ukuthi kungani imicabango enjalo ingaqondanga lokuthi kungani abantu abanengi babeyithanda. Ngokwesibonelo yenza abantu bazibone behlakaniphile futhi bengcono kakhulu kulabanye. Ngakho inhloso yencwadi le kwakuyikusiza abazalwane ukuthi baqaphele imicabango enjalo futhi babone ingozi yokulandela imikhuba emibi.—Kol. 2:16, 17, 23.

2. Kuyini esizakuhlola esihlokweni lesi?

2 Abantu bomhlaba lo kabalandaba lemithetho kaJehova njalo ukulandela indlela abacabanga ngayo kuyingozi ngoba kungacina kuxegisa ukholo lwethu. Imicabango yabo engalunganga igcwele kuma-TV, ku-inthanethi, emisebenzini lasezikolo. Esihlokweni lesi sizafunda ngokuthi singenzani ukuze singathunjwa yimicabango le. Ngakho sizaxoxa ngezibonelo ezinhlanu ezitshengisa indlela abacabanga ngayo besesibona ukuthi singayibalekela njani imicabango yabo.

KUMELE SIKHOLWE KUNKULUNKULU YINI?

3. Yiwuphi umcabango osebantwini abanengi futhi kungani?

3 “Ngingaba ngumuntu olungileyo lanxa ngingakholwa kuNkulunkulu.” Emazweni amanengi kujayelekile ukuzwa abantu besithi kabakholwa kuNkulunkulu. Abantu abanjalo abazihluphi ngokudinga ukuthi uNkulunkulu ukhona yini ngoba bacabanga ukuthi bangaziphilela nje kungelamuntu obatshela ukuthi benzeni. (Bala iHubo 10:4.) Abanye njalo bacabanga ukuthi bangenelisa ukwazi okuhle lokubi lanxa bengakholwa kuNkulunkulu.

4. Singamnceda njani umuntu okholwa ukuthi uNkulunkulu kakho?

4 Kulengqondo yini ukukholwa ukuthi uNkulunkulu kakho? Abantu abanengi bayalahleka endabeni le ngoba basuka badinge impendulo yombuzo lo kwabezesayensi. Kodwa iqiniso lizicacele nje. Ake ucabange ngomzekeliso lo: Kungenzakala yini ukuthi indlu ibekhona nje kungelamuntu oyakhileyo? Akwenzakali lokho! Manje nxa sikhangela indlela izinto ezidaliweyo ezimangalisa ngayo, singathi zaphonguzivelela yini? Hatshi. Ngokwesibonelo izinto eziphilayo ziyenelisa ukuzalana, into engeke yenziwe yindlu lanxa ingabe yakhiwe kuhle. Kanti njalo ziyenelisa ukudlulisela ulwazi lwazo kulezi ezinye ezizalwayo. Pho ngubani owenza izinto lezi ezimangalisa kangaka? IBhayibhili lithi: “Ngoba yileyo laleyo indlu yakhiwa ngumuntu othize, kodwa uNkulunkulu ungumakhi wezinto zonke.”—Heb. 3:4.

5. Uqondile yini umcabango wokuthi singenelisa ukwenza okuhle lanxa singakholwa kuNkulunkulu?

5 Singamnceda njani umuntu ocabanga ukuthi angenelisa ukwazi okuhle lokubi lanxa engakholwa kuNkulunkulu? IBhayibhili liyakutsho sibili ukuthi abantu abangakholwayo bangenza izinto ezinhle ngezinye izikhathi. (Rom. 2:14, 15) Ngokwesibonelo bangabe bebahlonipha abazali babo futhi bebathanda. Kodwa iqiniso yikuthi abantu abangafuniyo ukulandela imithetho kaNkulunkulu izikhathi ezinengi benza izinqumo ezimbi. (Isaya. 33:22) Abanengi sebekunanzelele ukuthi ukungafuni ukuqondiswa nguNkulunkulu yikho okwenza kube lenhlupho ezingapheliyo emhlabeni. (Bala uJeremiya 10:23.) Ngakho akumelanga loba nini silingeke ukulandela umcabango wabantu abathi ukukholwa kuNkulunkulu lokulalela imithetho yakhe akuncedi.—Hubo. 146:3.

KUQAKATHEKILE YINI UKUBA LILUNGA LENKOLO ETHILE?

6. Abantu abanengi bathini ngokukhonza?

6 “Angisiboni isidingo sokukhonza.” Abantu abanengi bacabanga ukuthi ukukhonza yikuchitha isikhathi futhi akusizi lutho. Abafundisi labo benza abantu bakuzonde ukukhonza uNkulunkulu ngoba bayangenela kwezombusazwe, bababamba ngamandla ukuthi banikele njalo babafundisa amanga besithi bazatshiswa esihogweni. Yikho abantu abanengi becabanga ukuthi bangazihlalela nje bethokoza lanxa bengakhonzi uNkulunkulu. Abantu abanjalo bayabe befuna ukufunda ngoNkulunkulu kodwa bengelasifiso sokukhonza.

7. Ukukhonza kweqiniso kusinceda njani?

7 Kuliqiniso yini ukuthi umuntu angathokoza lanxa engakhonzi? Hatshi akwenzakali ngoba ukuba lobuhlobo obuhle loJehova ‘uNkulunkulu othokozayo’ yikho kuphela okungenza umuntu athokoze empilweni. Kodwa nxa usenkolweni yamanga ngeke uyithole intokozo enjalo. (1 Tim. 1:11, NW) Konke uNkulunkulu akwenzayo ukwenzela ukunceda abantu njalo zinengi izibusiso esingazithola nxa singamkhonza ngendlela ayamukelayo. Ngokwesibonelo kuzasinceda ukuthi sihloniphe esitshade labo, sihlale sithembekile kubo, senelise ukukhulisa kuhle abantwabethu njalo sibe lothando lweqiniso. Kuyasisiza lokuthi siqakathekise ukunceda abanye. (ImiSeb. 20:35) Kanti njalo kwenza simanyane labazalwane bethu emhlabeni wonke futhi sibathande.—Bala u-Isaya 65:13, 14.

8. UMathewu 5:3 uthi kuyini okungenza umuntu athokoze empilweni?

8 Umcabango wokuthi umuntu angathokoza empilweni lanxa engakhonzi uNkulunkulu uqondile yini? Ukuze siphendule umbuzo lo kumele siqale sikwazi ukuthi kuyini okwenza abantu bathokoze. Abanye bathi yikuthola umsebenzi okunika imali, ukuthanda umdlalo othile, ukwenelisa ukunakekela imuli loba ukuzikholisela nje labangane. Kuliqiniso sibili ukuthi izinto lezi zingasenza sikholise empilo, kodwa kukhona okuqakathekileyo okungenza sithokoze. Khumbula ukuthi thina abantu sitshiyene lezinyamazana ngoba siyenelisa ukwazi uMdali wethu lokumkhonza futhi lokhu yikho kuphela okungasenza sihlale sithokoza. (Bala uMathewu 5:3.) Ngokwesibonelo kuyasithokozisa ukuhlangana labanye emihlanganweni yethu ukuze sikhonze uJehova futhi sikhuthazane. (Hubo. 133:1) Okunye okwenza sithokoze yikuthi simanyene labazalwane bethu, siphila impilo elenjongo futhi silethemba elihle ngekusasa.

SIYAKUDINGA YINI UKUQONDISWA ENDABENI ZOKUZIPHATHA?

9. (a) Abantu balomcabango bani ngokuya emacansini bengatshadanga? (b) ILizwi likaNkulunkulu lithini ngokuya emacansini ungatshadanga?

9 “Kubi ngani ukuya emacansini lomuntu ongatshadanga laye?” Abantu abanengi bathi akukubi ukuya emacansini lanxa ungatshadanga. Bathi: “Kumele sikholise impilo.” Umcabango lo awuqondanga futhi amaKhristu kumele awubalekele. ILizwi likaNkulunkulu alikuvumeli ukuthi umuntu aye emacansini lomuntu angatshadanga laye. * (Bala u-1 Thesalonika 4:3-8.) Kuqondile ukuthi uJehova asifakele imithetho ngoba nguye owasidalayo. Ngakho uyasitshela ukuthi ukuya emacansini ngokwabantu abatshadileyo kuphela. Okwenza asinike imithetho yikuthi uyasithanda futhi uyakwazi ukuthi nxa singayilandela sizahlala sithokoza. Nxa abantu abatshadileyo beyilalela imithetho yakhe bazahlala bethandana, behloniphana futhi bethembana. Kodwa labo abangayilaleliyo bazajeziswa.—Heb. 13:4.

10. UmKhristu angakubalekela njani ukuxhwala kobufebe?

10 ILizwi likaNkulunkulu liyasitshela ukuthi singakubalekela njani ukuxhwala kobufebe. Enye indlela esingakwenza ngayo lokhu yikunanzelela izinto esizibuka ngamehlo ethu. UJesu wathi: “Lowo okhangela owesifazana amfise usephinge laye enhliziyweni yakhe. Nxa ilihlo lakho lokunene likwenzisa isono likhuphuluze ulikhuphe ulilahlele khatshana.” (Mat. 5:28, 29) Ngakho akumelanga umKhristu abuke imifanekiso loba amavidiyo abantu abasemacansini (iphonografi) kumbe alalele umculo olamazwi akhuthaza ukungaziphathi. Umphostoli uPhawuli wabhalela amaKhristu wathi: “Kubulaleni konke okungokwemvelo yenu yasemhlabeni: ukuxhwala kobufebe.” (Kol. 3:5) Kanti njalo kumele siqaphele izinto esizicabangayo lesithanda ukuxoxa ngazo.—Efe. 5:3-5.

UKUKHOMBA NGOPHAKATHI

11. Kuyini okungenza sibe lomcabango wokufuna ukuphumelela?

11 “Ukuphumelela empilweni kuzakwenza uthokoze.” Abantu abanengi basikhuthaza ukuthi sixotshane lemisebenzi elemali, izikhundla, udumo lenotho. Bacabanga ukuthi izinto lezi yizo ezenza umuntu athokoze. Ukuba seduze labantu abalomcabango onjalo kuyingozi kakhulu ngoba kungenza lathi sicine sesicabanga njengabo.

12. Ukufuna izikhundla lodumo kuyayiletha yini intokozo?

12 Ukufuna isikhundla lodumo kungasenza sithokoze yini? Ngitsho lakancane. Khumbula ukuthi uSathane wayefuna ukuba lesikhundla esikhulu lodumo kodwa kazange ayithole intokozo ngoba iBhayibhili lithi uthukuthele. (Mat. 4:8, 9; Isam. 12:12) Kodwa cabanga ngentokozo esiyitholayo nxa sifundisa abanye ngoNkulunkulu langethemba elihle esililindeleyo. Lo ngumsebenzi othokozisayo sibili! Okunye njalo yikuthi abantu abathanda izikhundla, imali lodumo bajayele ukuba lomoya wokuncintisana kanye lomhawu. Isimanga yikuthi abathokozi, ngoba abakwenzayo “yikuxotshana lomoya.”—UmTshu. 4:4.

13. (a) Kumele siyibone njani imisebenzi yethu yokuziphilisa? (b) Kuyini okwenza uPhawuli wathokoza kakhulu?

13 Akulalutho olubi ngokudinga imisebenzi yokuziphilisa loba ukwenza imisebenzi esiyithandayo. Loba kunjalo akumelanga siqakathekise imisebenzi esiyenzayo ukwedlula ukukhonza uJehova. UJesu wathi: “Kakho ongakhonza amakhosi amabili. Mhlawumbe uzathanda enye azonde enye, loba uzabambelela kwenye azonde enye. Lingazake likhonze uNkulunkulu njalo leMali.” (Mat. 6:24) Nxa singaqakathekisa ukukhonza uJehova lokufundisa abanye iLizwi lakhe sizathola intokozo esingeke siyichaze ngamazwi. Umphostoli uPhawuli wakubona ukuthi kuliqiniso lokhu ngoba ekuqaliseni wayetshisekela imfundo yesiJuda ukuze athole isikhundla lodumo. Kodwa ngokuya kwesikhathi waba ngumlandeli kaJesu, waseqalisa umsebenzi wokwenza abafundi njalo wazibonela ngawakhe abantu besamukela izindaba ezinhle futhi bentshintsha ukuphila kwabo. Umsebenzi lo wamenza wathokoza kakhulu. (Bala u-1 Thesalonika 2:13, 19, 20.) Awukho omunye umsebenzi ongenza umuntu athokoze njengalo!

Ukunceda abantu ukuthi bafunde ngoNkulunkulu yikho kuphela okungenza uhlale uthokoza (Khangela izindima 12 lo-13)

SINGAZIQEDA YINI INHLUPHO EZIKHONA?

14. Kungani abanye bevumelana lomcabango wokuthi abantu bangenelisa ukuqeda inhlupho ezikhona?

14 “Abantu bayenelisa ukuqeda inhlupho ezikhona lamuhla.” Abanengi babona angathi umcabango lo ulengqondo. Kodwa-ke nxa lokhu kuliqiniso kutsho ukuthi siyabe singasamdingi uNkulunkulu njalo sesikhululekile ukuzenzela esikufunayo. Abanye njalo basekela umcabango lo ngoba bathatheka ngalokho okutshiwo zingcitshi ezithile. Ingcitshi lezo zibika ukuthi izimpi, ubugebenga, imikhuhlane kanye lobuyanga sekwehlile emhlabeni jikelele. Abanye bathi izinto sezintshintsha ngoba abantu sebezimisele ukwenza umhlaba ube yindawo engcono. Kodwa kuliqiniso yini ukuthi umuntu angaziqeda inhlupho ezikhona lamuhla? Ake sibone.

15. Kuyini okutshengisa ukuthi izimo zilokhu zisiba zimbi emhlabeni?

15 Izimpi: Ezimpini ezimbili ezaliwa emhlabeni wonke kwafa abantu abedlula 60 miliyoni. Kodwa selokhu kwaphela iMpi Yomhlaba Yesibili abantu behlulekile ukuqeda izimpi. Kubikwa ukuthi kusiyafika umnyaka ka-2015 inani labantu ababetshiye imizi yabo ngenxa yezimpi lokuhlukuluzwa lakhwela laya ku-65 miliyoni ikanti sekusiyaphela umnyaka lo inani leli langezelela nge-12.4 miliyoni. Ubugebenga: Ubugebenga labo bubhahile, lanxa obunye sebunganeno sekulobunye ubugebenga obumemetheka kakhulu obugoqela ukudlelezelwa kwabantu nge-inthanethi, ukuhlukuluzwa ezindlini kanye lokubulawa kwabantu abangelacala ngamalwecatsha. Kanti njalo ubugwelegwele labo bulokhu busanda kuzo zonke izindawo. Kusegcekeni ukuthi abantu bayehluleka ukuqeda ubugebenga. Imikhuhlane: Imikhuhlane eminengi isiselapheka. Kodwa ngomnyaka ka-2013 kwabikwa ukuthi abantu abedlula 9 miliyoni abaleminyaka engaphansi kwengu-60, bafa ukusa kwamalanga ngenxa yomkhuhlane wenhliziyo, i-stroke, imvukuzane letshukela lofuba kanye leminye eminengi. Ubuyanga: Umbiko owakhitshwa yi-World Bank uveza ukuthi e-Africa inani labantu abahluphekayo lilokhu lisanda. Ngokwesibonelo ngo-1990 kwakulabantu abangu 280 miliyoni abahlaselwe yibuyanga kodwa ngo-2012 inani leli lakhwela laya ku-330 miliyoni.

16. (a) Ngubani ozaqeda ukuhlupheka emhlabeni? (b) Yiziphi izibusiso ezizalethwa nguMbuso kaNkulunkulu?

16 Ezomnotho lezombusazwe ezikhona lamuhla ziqondiswa ngabantu abalobugovu. Kusegcekeni ukuthi abantu abanjalo abasoze benelise ukuqeda izimpi, ubugebenga, imikhuhlane lobuyanga. UJehova nguye kuphela ozaqeda konke lokhu esebenzisa uMbuso wakhe. Izimpi: UMbuso kaNkulunkulu uzaqeda khona kanye okubangela izimpi. Uzasusa ubugwelegwele, amaqembu ezombusazwe, inkolo yamanga kanye loSathane ngokwakhe. (Hubo. 46:8, 9) Ubugebenga: Khathesi uMbuso kaNkulunkulu ufundisa abantu abanengi ukuthi bathande abanye futhi bathembeke, into engeke yenziwe yimibuso yabantu. (Isaya. 11:9) Imikhuhlane: UJehova uzanika abantu bakhe impilakahle. (Isaya. 35:5, 6) Ubuyanga: Uzabuqeda bonke ubuyanga ngokwenza ukuthi bonke abantu bathokoze njalo babe lobuhlobo obuhle laye.—Hubo. 72:12, 13.

‘UKUZE UKWAZI UKUPHENDULA UMUNTU WONKE’

17. Kuyini okungakunceda ukuthi ubalekele imicabango yabantu bomhlaba lo?

17 Nxa ungafikelwa ngumcabango othile ongaxegisa ukholo lwakho, zama ukuchwayisisa ubone ukuthi iLizwi likaNkulunkulu lithini ngaleyondaba. Okunye ongakwenza yikuxoxa lomKhristu oqinileyo ekukhonzeni ukuze akuncede. Zama ukubona ukuthi kungani abantu bewuthanda umcabango onjalo lokuthi kungani ungaqondanga kanye lokuthi ungawubalekela njani. Sonke singenelisa ukubalekela imicabango yabantu bomhlaba lo nxa singazimisela ukulandela iseluleko uPhawuli asinika abaseKholose. Wabatshela wathi: “Hlakaniphani kulokho elikwenzayo kwabangaphandle; . . . Ukuze likwazi ukuphendula umuntu wonke.”—Kol. 4:5, 6.

^ indima 1 U-C.E., umela ukuthi “Common Era,” okutsho isikhathi uJesu esebuyile emhlabeni.

^ indima 9 Abantu abanengi abakunanzeleli ukuthi amavesi atholakala kwamanye amaBhayibhili kuJohane 7:53–8:11 ayengekho emibhalweni yakuqala. Ngakho basebenzisa indaba esemavesini la ukuze bacatshe ngomunwe. Bathi akulamuntu ongatshela omunye ukuthi ufebile ngapha laye engumuntu olesono. Kodwa-ke uNkulunkulu wanika abako-Israyeli umthetho ocacileyo owawusithi: “Nxa indoda ingafunyanwa ilele lomfazi wenye indoda bobabili kumele babulawe.”—Dute. 22:22.