Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

Ungavumeli Lutho Lukuphuthise Umvuzo

Ungavumeli Lutho Lukuphuthise Umvuzo

‘Lingavumeli muntu eliphuthisa umvuzo wenu.’—KOL. 2:18.

IZINGOMA: 32, 55

1, 2. (a) Izinceku zikaNkulunkulu zilindele wuphi umvuzo? (b) Kuyini okungasinceda ukuthi siqakathekise umvuzo wethu? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.)

ABAGCOTSHIWEYO abakhona lamuhla balindele ukuthola ‘umvuzo uNkulunkulu ababizele wona ezulwini.’ (Flp. 3:14) Bakhangelele ukuyabusa loJesu ezulwini kanye lokuncedisana laye ukususa isono ebantwini ukuze babe ngabapheleleyo. (Isam. 20:6) Leli lithemba elihle okumangalisayo! Ezinye izimvu zona zizatholani? Zizathola umvuzo wokuphila phakade emhlabeni olipharadayisi futhi zikulindele ngabomvu ukuthola umvuzo lo.—2 Phet. 3:13.

2 UPhawuli wayefuna ukunceda abagcotshiweyo ukuthi bahlale bethembekile baze bathole umvuzo wabo. Yikho wabatshela wathi: “Bekani izingqondo zenu ezintweni eziphezulu.” (Kol. 3:2) Kwakumele bahlale bekhumbula ithemba abalalo lokuyabusa loJesu ezulwini. (Kol. 1:4, 5) Ukucabangisisa ngethemba lethu kuzasinceda ukuthi sihlale sikhangelise amehlo ethu ekutholeni umvuzo esiwulindeleyo, kungaba sezulwini loba emhlabeni.—1 Khor. 9:24.

3. UPhawuli wabaxwayisa ngani abaseKholose?

3 UPhawuli waxwayisa amaKhristu ngezinto ezazingabangela ukuthi alahlekelwe ngumvuzo. Ngokwesibonelo wabhalela abazalwane baseKholose ebaxwayisa ngamaKhristu ayelokhu ebambelele eMthethweni kaMosi kulokuthi abe lokholo kuKhristu. (Kol. 2:16-18) Waphinda wabhala langezinto ezazingabangela ukuthi balahlekelwe ngumvuzo futhi lezozinto zingasigwenxa lathi lamuhla. Izinto lezi zigoqela izifiso ezingcolileyo ezibangela ukungaziphathi, izingxabano ezibakhona kubazalwane kanye lenhlupho ezibakhona emulini. Ukucabangisisa ngeseluleko sikaPhawuli asinika abaseKholose kuzasinceda kakhulu. Ngakho ake siyihloleni indaba le.

LAHLA IMICABANGO ENGCOLILEYO

4. Iyingozi ngani imicabango engcolileyo?

4 Ngemva kokukhumbuza abazalwane laba ngethemba elihle ababelalo uPhawuli wathi: “Ngakho kubulaleni konke okungokwemvelo yenu yasemhlabeni: ukuxhwala kobufebe, ukungcola, inkanuko, izifiso ezimbi kanye lobuhwaba, okuyikukhonza izithombe.” (Kol. 3:5) Imicabango engcolileyo iyingozi ngoba ingaphambanisa ubuhlobo bethu loJehova futhi ibangele ukuthi silahlakelwe ngumvuzo. Ngokwesibonelo omunye umzalwane owake wanqotshwa yimicabango enjalo wathi: “Yangithumba imicabango engcolileyo njalo ngathi ngisithi qaqabu kwasekonakele.”

5. Singazibalekela njani izimo ezingasiwisela esonweni?

5 Kumele sinanzelele indlela esiziphatha ngayo ikakhulu nxa siphakathi kwezimo ezingenza kube lula ukuthi sephule imithetho kaJehova. Ngokwesibonelo, kuqakathekile ukuthi abantu abathandanayo bahle bafake imingcele ezindabeni ezigoqela ukwangana loba ukuqabuzana, ukubambana kanye lokuba sendaweni engelabantu. (Zaga. 22:3) Ezinye izimo eziyingozi zingabakhona nxa uhambe endaweni ethile ngomsebenzi loba nxa usebenza lomuntu wesilisa kumbe owesifazane lilodwa. (Zaga. 2:10-12, 16) Kuyini okungakunceda nxa kungaba njalo? Veza ukuthi unguFakazi kaJehova, ziphathe ngenhlonipho njalo ungakhohlwa ukuthi ukudlala ngothando kulempumela ebuhlungu. Kanti njalo ukudana lesizungu kungenza umKhristu abe sengozini ngoba uyabe edinga umuntu angaxoxa laye futhi ongamenza azizwe ethandwa. Umuntu onjalo angacina esiyadinga usizo kuloba ngubani. Nxa kungenzakala kuwe lokhu yana kuJehova labantu bakhe njalo ubalekele loba yini engakwenza uphuthelwe ngumvuzo.—Bala iHubo 34:18; iZaga 13:20.

6. Kuyini okumele sikukhumbule ngezokuzilibazisa ezikhona?

6 Ukukhetha kuhle ezokuzilibazisa lakho kungasinceda ukuthi silahle imicabango engcolileyo. Ezokuzilibazisa ezikhona lamuhla zisikhumbuza lokho okwakusenzakala eSodoma leGomora. (Jud. 7) Abezokuzilibazisa benza abantu bacabange ukuthi ukuxhwala kobufebe yikukholisa nje akulalutho olubi ngakho. Ngakho akumelanga sizifake engozini ngokuphongudobha loba yini etholakala kwezokuzilibazisa. Kuqakathekile ukuthi singazilibazisi ngezinto ezingacina zibangela ukuthi siphuthelwe ngumvuzo wokuphila.—Zaga. 4:23.

ZEMBESENI UTHANDO LOMUSA

7. Yiziphi izimo ezingabakhona ebandleni?

7 Kuyisibusiso sibili ukuba senhlanganisweni kaJehova elabantu abalothando. Ukufunda iBhayibhili esikwenza emihlanganweni yethu lokuba lomusa lothando kuyasisiza ukuthi sihlale sikhangelise amehlo ethu emvuzweni. Kodwa kwezinye izikhathi ziba khona izimo ezibangela ukuthi kube lokungazwanani phakathi kwabazalwane. Nxa singehluleka ukulungisa izingxabano ezinjalo kungacina kusiba lokuzondana phakathi kwethu.—Bala u-1 Phetro 3:8, 9.

8, 9. (a) Yiziphi izimpawu ezizasinceda ukuthi sithole umvuzo? (b) Kuyini okungasisiza ukuthi silondoloze ukuthula ebandleni?

8 Singazilungisa njani izingxabano ezingabangela ukuthi siphuthelwe ngumvuzo wethu? UPhawuli wabhalela abaseKholose wathi: “Njengabantu bakaNkulunkulu abakhethiweyo, abangcwele labathandwa kakhulu, zembeseni ngesihawu, umusa, ukuzithoba, ubumnene kanye lokubekezela. Bekezelelanani, lithethelelane loba kuyinsolo bani omunye angaba layo ngomunye. Thethelelani njengoba iNkosi yalithethelela. Phezu kwakho konke lokhu ukulunga yembathani uthando, olukubophela ndawonye kube yikumanyana okupheleleyo.”—Kol. 3:12-14.

9 Ukuba lothando lomusa kuyasinceda ukuthi senelise ukuthethelela abanye. Ngokwesibonelo nxa usizwa ubuhlungu ngenxa yamazwi akhulunywe ngomunye loba okuthile akwenzileyo, zama ukuhlala phansi ukhumbule isikhathi lapho lawe owake wenza khona into efananayo komunye. Kukanengi abafowethu labodadewethu betshengisa ukuthi balothando lomusa ngokusithethelela nxa sibaphambanisile. (Bala UmTshumayeli 7:21, 22.) Kuyasithokozisa kakhulu ukuthi uJesu wasihlanganisa ndawonye ukuze sikhonze simanyene. (Kol. 3:15) Ngokwesibonelo sikhonza uNkulunkulu ofananayo, sitshumayela ivangeli elifananayo njalo inhlupho ezinengi esihlangana lazo ziyafanana. Ngakho ukuba lothando lomusa kuyasinceda ukuthi sithethelele abanye njalo kwenza sihlale simanyene njengoba silindele umvuzo wokuphila phakade.

10, 11. (a) Kungani kuyingozi ukuba lomhawu? (b) Kuyini esingakwenza ukuze singaphuthelwa ngumvuzo ngenxa yomhawu?

10 Ukuba lomhawu lakho kungabangela ukuthi siphuthelwe ngumvuzo. Zinengi izibonelo eziseBhayibhilini ezitshengisa ukuthi umhawu uyingozi. Khumbula ukuthi uKhayini waba lomhawu waze wacina ebulala umfowabo u-Abela. UKhora, uDathani lo-Abhiramu labo baba lomhawu ngesikhundla sikaMosi njalo baqalisa ukumvukela. INkosi uSawuli layo yaba lomhawu ngokuphumelela kukaDavida yasifuna ukumbulala. Yikho iLizwi likaNkulunkulu lisithi: “Lapho okulomhawu khona lokutshisekela kokuzisuthisa kulapho okutholwa khona ingxabangxoza kanye lezenzo zonke ezimbi.”—Jak. 3:16.

11 Ukuba lomusa lothando kuzasinceda ukuthi singabi lomhawu. IBhayibhili lithi: “Uthando luyabekezela, uthando lulomusa. Kalulamona.” (1 Khor. 13:4) Ukulingisela indlela uJehova abona ngayo izinto kungasinceda ukuthi singabi lomhawu kodwa sibone abafowethu labodadewethu njengamalunga omzimba munye. Lokhu kuzasinceda ukuthi sibathande njalo silandele okwatshiwo nguPhawuli lapho esithi: “Uma esinye isitho sibongwa, izitho zonke zithokoza laso.” (1 Khor. 12:16-18, 26) Nxa singenza njalo kasisoze sibe lomhawu lapho abanye bephathiswa imisebenzi ethile enhlanganisweni. Lokhu yikho kanye okwenziwa nguJonathani indodana kaSawuli. Kazange abe lomhawu lapho uDavida ekhethwa ukuthi abe yinkosi kodwa wamqinisa futhi wamkhuthaza. (1 Sam. 23:16-18) Ukulingisela isibonelo sikaJonathani kungasinceda kakhulu.

THOLANI UMVUZO LIYIMULI

12. Kuyini okunganceda izimuli ukuthi zingaphuthelwa ngumvuzo?

12 Ukusebenzisa izimiso zeBhayibhili kungenza kube lokuthula lenjabulo emulini njalo kunganceda bonke ukuthi bathole umvuzo. UPhawuli wabhalela izimuli ezazisebandleni leKholose wathi: “Bafazi, zehliseleni phansi kwamadoda enu, njengokufanele iNkosi. Madoda, thandani omkenu lingabi lesihluku kubo. Bantwana, lalelani abazali benu ezintweni zonke, ngoba lokhu kuyayithokozisa iNkosi. Boyise, lingabathukuthelisi abantwana benu, hlezi badumazeke.” (Kol. 3:18-21) Lalamuhla ukusebenzisa iseluleko lesi kungawasiza kakhulu amadoda lamakhosikazi kanye labantwana.

13. Kuyini okumele kwenziwe ngudade olomkakhe ongakholwayo futhi kungaba lempumela bani?

13 Mhlawumbe ungudade otshadileyo futhi ubona angathi umkakho ongakholwayo kakuphathi kuhle. Uzakwenzani? Esimeni esinjalo kungaba lula ukuthi umzondele umkakho futhi uhlale ulawula. Lanxa kungakhanya angathi leli liqhinga elihle, iqiniso yikuthi akuyilungisi indaba futhi ngeke kwenze umkakho emukele iqiniso. Kodwa nxa ungazithoba njalo umhloniphe umkakho kuzakuba lokuthula emulini futhi kwenze uJehova adunyiswe. Okuhle yikuthi nxa ungenza njalo umkakho angacina elamukela iqiniso besekusiba lula ukuthi lobabili lithole umvuzo wokuphila phakade.—Bala u-1 Phetro 3:1, 2.

14. Umzalwane kumele amphathe njani umkakhe ongakholwayo?

14 Mhlawumbe ungumzalwane otshadileyo futhi ubona angani umkakho ongakholwayo kakuhloniphi. Kambe angakuhlonipha yini nxa ungahlala umhwabhela ukuze umtshengise ukuthi nguwe inhloko yemuli? Nxa ungenza njalo akulalutho olungalunga emulini yakho. Lanxa umkakho engasuyeFakazi, uNkulunkulu ukhangelele ukuthi ulingisele uKhristu ukuze ube yinhloko elothando. (Efe. 5:23) UJesu uliphatha ngothando ibandla futhi uyalibekezelela. (Luk. 9:46-48) Nxa ungazimisela ukulingisela isibonelo sikaJesu, uzakwenelisa ukusiza umkakho ukuthi akhonze uJehova.

15. Indoda engumKhristu ingatshengisa njani ukuthi iyamthanda umkayo?

15 IBhayibhili lithi: “Madoda, thandani omkenu lingabi lesihluku kubo.” (Kol. 3:19) Indoda elothando iyamlalela umkayo nxa eveza imibono yakhe njalo yenza abone ukuthi iyakuqakathekisa akutshoyo. (1 Phet. 3:7) Lanxa indoda ingasoze yenze konke okutshiwo ngumkayo, ukumlalela kungayinceda ukuthi yenze izinqumo ezinhle. (Zaga. 15:22) Kanti njalo kufanele izimisele ukuhlala isenza izinto ezizakwenza umkayo ayihloniphe. Ngakho nxa indoda imthanda umkayo labantwana kuzaba lula ukuthi bakhonze uJehova bemanyene futhi lokhu kuzakwenza bathole umvuzo wokuphila beyimuli.

Singenzani ukuze singaphuthelwa ngumvuzo ngenxa yezinhlupho ezibakhona emulini? (Khangela izindima 13-15)

LINA ABASAKHULAYO ZIMISELENI UKUTHOLA UMVUZO

16, 17. Nxa ungosakhulayo ungenzani ukuze ungabacaphukeli abazali bakho?

16 Abanye abasakhulayo babona angathi abazali babo ababazwisisi njalo bayabavimbela ukwenza izinto ezithile. Lokhu kungabangela ukuthi ucine ungasakukhwabithi ukukhonza uJehova. Kodwa nxa ungakhalala ukukhonza uzazisola ekucineni njalo ngokuya kwesikhathi uzananzelela ukuthi akulamuntu okuthandayo emhlabeni lo ngaphandle kwabazali bakho kanye labazalwane ebandleni.

17 Ubungeke umangale yini nxa abazali bakho bekuyekela nje uzenzela okufunayo bengakukhuzi? Ubungathi bayakuthanda yini? (Heb. 12:8) Khumbula ukuthi abazali bakho balesono, ngakho bangaphambanisa nxa bekukhuza. Nxa kungaba njalo kungaba kuhle ukuthi uvume ukukhuzwa kulokuthi ukhangele indlela umzali akwenze ngayo. Zama ukungavuki ngolaka nxa ukhuzwa. ILizwi likaNkulunkulu lithi: “Ohlakaniphileyo uvala umlomo wakhe, oqedisisayo ulomoya opholileyo.” (Zaga. 17:27, The Holy Bible in Ndebele) Kungelani lokuthi iseluleko sibuye njani, tshengisa ukuthi usukhulile ngokubona ukuthi ungasisebenzisa njani empilweni yakho. (Zaga. 1:8) Kuyisibusiso ukuba labazali abathanda uJehova ngoba bazakunceda ukuthi usebenzele ukuthola umvuzo wokuphila phakade.

18. Uzimisele ukwenzani ukuze ungaphuthelwa ngumvuzo?

18 Kuqakathekile ukuthi sonke sihlale sicabangisisa ngomvuzo esiwulindeleyo kungelani lokuthi silethemba lokuyaphila ezulwini loba elokuphila emhlabeni olipharadayisi. Sileqiniso lokuthi zonke izithembiso lezi zizaphumelela ngoba sizithenjiswe nguMdali wethu ongaqambimanga. ILizwi lakhe lithi “umhlaba uzakuba usugcwele ulwazi lukaJehova.” (Isaya. 11:9) Ngalesosikhathi bonke abantu bazakholisa ukufundiswa nguJehova. Lesi yisibusiso esikhulu okumangalisayo. Ngakho qhubeka ucabangisisa ngezithembiso zikaJehova njalo ungavumeli lutho lukuphuthise umvuzo.