Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

Uphephela KuJehova Yini?

Uphephela KuJehova Yini?

“UJehova uyazihlenga izinceku zakhe; kakho ozalahlwa ophephela kuye.”—HUBO. 34:22.

IZINGOMA: 49, 32

1. Isono esilaso singenza sifikelwe yimicabango bani?

SONKE sithwele nzima ngenxa yesono esilaso futhi ngezinye izikhathi kuyasidanisa kakhulu ukwehluleka ukwenza izinto ezithokozisa uJehova. Lokhu kwake kwenzakala kumphostoli uPhawuli waze wathi: “Yeka isinothongwana esengiyiso sona.” (Rom. 7:24) Abanye bethu bacabanga ukuthi izono abake bazenza zinkulu kakhulu okokuthi uNkulunkulu ngeke abathethelele.

2. (a) IHubo 34:22 litshengisa njani ukuthi akumelanga sikhathazeke kakhulu nxa senze isono? (b) Sizaxoxa ngani esihlokweni lesi? (Khangela ibhokisi elithi “ Izifundo Esizitholayo.”)

2 IMibhalo itshengisa ukuthi ukuphephela kuJehova kungasinceda ukuthi singakhulelwa yikukhathazeka nxa senze isono. (Bala iHubo 34:22.) Kodwa kutshoni ukuphephela kuJehova? Kumele senzeni ukuze uJehova asitshengise isihawu futhi asithethelele? Impendulo zemibuzo le sizazithola ngokuhlola ukuthi kungani uJehova wahlela ukuthi kube lamadolobho okuphephela ko-Israyeli. Lanxa uhlelo lolu lwalusebenza ngaphansi kwesivumelwano soMthetho esacina ukusebenza ngePhentekhosti lika-33 C.E., zinengi izifundo esingazithola kulo. Ngokwesibonelo luzasinceda sibone ukuthi uJehova usibona njani isono, uzwa njani ngomuntu owonileyo lalowo ophendukayo kuye. Okokuqala ake sixoxe ngokuthi kungani uJehova wathi kube lamadolobho okuphephela lokuthi ayengawani.

ZIKHETHELENI AMADOLOBHO OKUPHEPHELA

3. Wayephathwa njani umuntu obulele omunye ngabomo ko-Israyeli?

3 UJehova watshengisa ukuthi uyakuqakathekisa ukuphila komuntu ngesikhathi sama-Israyeli. Loba ngubani owayebulala omunye ngabomo laye wayebulawa ‘ngumphindiseli wegazi’ owayeyisihlobo salowomuntu obuleweyo. (Nani. 35:19) Lokhu kwakusenzelwa ukuhlawula igazi lomuntu ongelacala elichithiweyo lokugcina iLizwe Lesithembiso lihlanzekile. Kodwa kwakumele kwenziwe masinyane lokhu ngoba umthetho wawusithi: “Lingalingcolisi ilizwe leli elihlala kulo. Ukuchitha igazi [lomuntu] kungcolisa ilizwe.”—Nani. 35:33, 34.

4. Kwakusenzakalani ko-Israyeli nxa umuntu engabulala omunye engahlosanga?

4 Kwakusenzakalani nxa um-Israyeli engabulala omunye ngengozi? Lanxa wayengabe embulele ngengozi, wayesiba lecala lokuchitha igazi. (Gen. 9:5) Kodwa umthetho wawumvumela ukuthi abaleke aye edolobheni lokuphephela ukuze angabulawa ngumphindiseli wegazi. Kwakumele ahlale edolobheni lelo kuze kufe umphristi omkhulu.—Nani. 35:15, 28.

5. Ngubani owahlela ukuthi kube lamadolobho okuphephela futhi lokhu kusifundisani ngaye?

5 UJehova nguye owabeka umthetho wokuthi kube lamadolobho okuphephela. Watshela uJoshuwa wathi: “Tshela abako-Israyeli ukuthi baphawule amadolobho okuphephela.” Amadolobho la ayeqakathekile kakhulu. (Josh. 20:1, 2, 7, 8) Uhlelo lwamadolobho okuphephela lungasisiza njani ukuthi sizwisise isihawu sikaJehova? Lutshengisa njani ukuqakatheka kokuphephela kuJehova lamuhla?

KAFIKE ETHULE UDABA LWAKHE KUBAKHOKHELI

6, 7. (a) Babelomsebenzi bani abadala nxa kungaba lomuntu obulele omunye engahlosanga? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.) (b) Kungani kwakuqakathekile ukuthi umbulali aye ebadaleni?

6 Owayebulele othile ngengozi kwakumele afike ame esangweni ledolobho lesiphephelo “abesesitsho ukuthi ukhala ngani kubakhokheli bedolobho lelo.” Abakhokheli labo kwakumele bamamukele kuhle lowomuntu. (Josh. 20:4) Ngemva kwesikhathi esithile wayebuyiselwa lapho okwakwenzakale khona leyongozi ukuze abadala bakulelodolobho bahluze icala lakhe. (Bala AmaNani 35:24, 25.) Kwakusithi kungatholakala ukuthi wayekwenze engahlosanga wayebuyiselwa edolobheni lesiphephelo ukuze ayehlala khona.

7 Kungani kwakumele indaba le iphathwe ngabakhokheli? Ngoba yibo ababelomsebenzi wokugcina isizwe sako-Israyeli sihlanzekile kanye lokunceda obuleleyo ukuthi athole isihawu sikaJehova. Esinye isazi seBhayibhili sibika ukuthi lanxa umuntu wayengabe engabulalanga ngabomo, ukuyekela ukuya ebadaleni kwakungabangela ukuthi abulawe ngumphindiseli wegazi kungabi ndaba zalutho ngoba uyabe engazange alalele umlayo kaNkulunkulu. Siyabona-ke ukuthi kwakuqakathekile ukuthi umuntu lo aye ebadaleni futhi amukele usizo ababezamnika lona. Phela nxa wayengazihlalela nje ayekele ukubalekela edolobheni lokuphephela umphindiseli wegazi wayelemvumo yokuthi ambulale.

8, 9. Kungani kumele umKhristu owenze isono esikhulu alande abadala bebandla?

8 Lalamuhla umKhristu owenze isono kumele abonane labadala bebandla ukuze bamsize ukuthi alungisise ubuhlobo bakhe loJehova. Kungani kuqakathekile ukuthi akwenze lokhu? Isizathu sokuqala yikuthi uJehova uphathise abadala umsebenzi wokusiza umuntu owenze isono esikhulu. (Jak. 5:14-16) Esesibili yikuthi ukuya ebadaleni kuyamnceda lowomuntu ukuthi atshiye isono asenzileyo futhi azimisele ukungaliphindi. (Gal. 6:1; Heb. 12:11) Esesithathu yikuthi abadala bafundisiwe ukuthi bamsize lowomuntu ukuthi angakhulelwa yikukhathazeka lokuzithonisisa. UJehova ufanisa abadala lendawo ‘yokucatshela isiphepho.’ (Isaya. 32:1, 2) Siyabona-ke ukuthi uhlelo lokuyabonana labadala lutshengisa isihawu sikaJehova.

9 Abanengi bakubonile ukuthi ukuxoxa labadala bebandla lokwamukela usizo lwabo kuyanceda sibili. Ngokwesibonelo omunye umzalwane okuthiwa nguDaniel wenza isono esikhulu kodwa wahlala okwezinyanga ezithize engazange atshele abadala. Uthi: “Njengoba kwasekudlule isikhathi ngangicabanga ukuthi akusancedi ukuya ebadaleni.” Lanxa kunjalo wayelokhu esesaba ukuthi ngelinye ilanga kuzavela ukuthi wenze isono ngakho wayesithi nxa ethandaza aqale ngokuxolisa kuJehova. Uthi: “Ekuqaliseni ngangisesaba ukuya ebadaleni. Kodwa ngemva kokuxoxa labo ngezwa angani ngethulwe umthwalo onzima obusemahlombe ami.” Ukuyabonana labadala kwamnceda kakhulu uDaniel ngoba wayesekhululekile ukuthandaza kuJehova futhi eselomzwangedwa ohlanzekileyo. Khathesi useyinceku ekhonzayo ebandleni akulo.

KABALEKELE KWELINYE LAMADOLOBHO

10. Kuyini okwakumele kwenziwe ngumuntu obulele omunye ngengozi ukuze athethelelwe?

10 Umuntu obulele omunye ngengozi kwakumele enze okuthile ukuze athethelelwe nguJehova. Kwakumele abalekele kwelinye lamadolobho okuphephela eliseduze futhi ahlale khona kuze kufe umphristi omkhulu. (Bala uJoshuwa 20:4.) Lokhu kwakusitsho ukuzidela ngoba phela lowomuntu wayetshiya umsebenzi ayewenza lomuzi wakhe futhi wayengaselayo inkululeko yokuvakatshela kwezinye izindawo. * (Nani. 35:25) Kodwa konke lokhu kwakungelandaba ngoba okwakuqakathekile kuye yikuthi uphephile. Ukuphuma edolobheni leli kwakungatshengisa ukuthi kalandaba lecala alenzileyo futhi kwakufaka impilo yakhe engozini.

11. UmKhristu ophendukayo angatshengisa njani ukuthi uyakuqakathekisa ukuthethelelwa nguNkulunkulu?

11 Lalamuhla umuntu owenze isono esikhulu kumele enze okuthile nxa efuna ukuthethelelwa. Kumele atshiye isono leso njalo abalekele loba yini engabangela ukuthi awele esonweni. Umphostoli uPhawuli wabhala ngamaKhristu aseKhorinte ayesephendukile ezonweni zawo wathi: “Khangelani ukuba usizi lokwesaba uNkulunkulu lolu selufezeni kini: ukutshisekela okungaka, lokufisa okungaka ukuba lizigeze, lentukuthelo engaka, lokwethuka okungaka ekuboneni ukulunga kusenziwa.” (2 Khor. 7:10, 11) Ukuzimisela ukungasiphindi lesosono kutshengisa ukuthi asidlali ngomusa kaJehova lokuthi siyazisola ngalokho esikwenzileyo.

12. Umuntu owenze isono kumele enzeni ukuze athole isihawu sikaNkulunkulu?

12 Kuyini okunye okumele kwenziwe ngumuntu owenze isono ukuze uJehova abe lesihawu kuye? Kumele azimisele ukutshiya loba yini engabangela ukuthi aphinde enze isono. (Mat. 18:8, 9) Ngokwesibonelo nxa abangane bakho bekuhuga ukuthi wenze izinto ezingathokozisi uNkulunkulu, uzazimisela yini ukutshiyana labo? Engxenye ulohlupho lokuzibamba ekunatheni utshwala, uzazama yini ukubalekela izimo ezingakwenza ucine udakwa? Nxa kuyikuthi ulwisana lezifiso ezimbi zemacansini, uzimisele yini ukungabukeli loba yini engenza ufikelwe yimicabango engcolileyo? Kubuhlungu ukudliwa yisazela ngenxa yokwenza izinto ezingamthokozisiyo uJehova. Kodwa nxa ungazimisela ukulahla yonke imikhuba engalunganga uzakubusisa njalo akutshengise ‘uthando lwakhe olungapheliyo.’—Isaya. 54:7, 8.

AZAKUBA YINDAWO YOKUPHEPHELA

13. Chaza ukuthi yayinjani impilo edolobheni lokuphephela.

13 Nxa umuntu obulele omunye ngengozi angafika edolobheni lokuphephela wayevikeleka. UJehova wakhuluma ngamadolobho la wathi ‘azakuba yisiphephelo kini.’ (Josh. 20:2, 3, The Holy Bible in Ndebele) Yikho kwakungaqondanga ukuthi aphinde athonisiswe kumbe ukuthi umphindiseli wegazi angene edolobheni lokuphephela ambulale. Ukwazi lokhu kwakumenza ahlaliseke njalo akhululeke ngoba wayeyabe esedolobheni lokuphephela hatshi ejele. Wayelakho ukuthi afike azenzele imisebenzi yansuku zonke, ancede abanye njalo akhonze uJehova ekhululekile.

Kholwa ukuthi uJehova uzakuthethelela (Khangela izindima 14-16)

14. Kuyini okumele umuntu ophendukileyo esonweni aqiniseke ngakho?

14 Abanye sebaphenduka ezonweni ababezenzile kodwa balokhu bezizwa belecala futhi bahlala becabanga ukuthi uJehova kasoze akukhohlwe abakwenzayo. Nxa lawe uyake ufikelwe ngumcabango onjalo, khumbula ukuthi nxa uJehova angasithethela sekuphelile, kaphindi ayivuse leyondaba. UDaniel esike sakhuluma ngaye uyakuvuma lokhu. Ngemva kokuncediswa ngabadala wathi: “Abadala bayiphatha kuhle indaba futhi ngemva kwalokhu ngezwa angathi ngethulwe umthwalo onzima. Kwakungani uJehova uthethe isono sami wasilahlela khatshana futhi ngangingasakhathazeki ngaso.” Kwakusithi umbulali angafika edolobheni lokuphephela sasingasekho isizatho sokuthi ahlale esesaba ukuthi umphindiseli wegazi uzambulala. Kunjalo lakithi lamuhla nxa uJehova angasithethelela akusamelanga sesabe kumbe sicabange ukuthi uzaphinda ayivuse leyondaba asijezise.—Bala iHubo 103:8-12.

15, 16. Ukwazi ukuthi uJesu unguMhlawuleli loMphristi Omkhulu kuluqinisa njani ukholo lwakho?

15 Siyakholwa sibili ukuthi uJehova uzasitshengisa isihawu. Umphostoli uPhawuli wazibona ‘eyisinothongwana’ ngenxa yokwehluleka ukulalela umthetho kaJehova ngokugcweleyo. Kodwa ngemva kwalokho wakhuluma ngentokozo wathi: “Kabongwe uNkulunkulu—ngoJesu Khristu iNkosi yethu!” (Rom. 7:25) Lanxa wayelwisana lesono futhi ezithonisisa ngenxa yezono ayezenzile, uPhawuli wayeleqiniso lokuthi uNkulunkulu wayemthethelele esebenzisa uJesu. Ngeqiniso uJesu uMhlawuleli wethu usenza sibe lokuhlaliseka kanye lomzwangedwa ohlanzekileyo. (Heb. 9:13, 14) Njengoba enguMpristi Omkhulu, “ulamandla okubasindisa ngokupheleleyo labo abeza kuNkulunkulu ngaye, ngoba uhlezi ephilela ukubancengela.” (Heb. 7:24, 25) Endulo umphristi omkhulu wayesiza abako-Israyeli ukuthi babe leqiniso lokuthi uJehova uzabathethelela izono zabo. Ngakho lathi sileqiniso lokuthi uMphristi Omkhulu uJesu uzasisiza ukuthi ‘samukele isihawu njalo sithole umusa wokusisiza ezikhathini zokuswela kwethu.’—Heb. 4:15, 16.

16 Ukuze uphephele kuJehova kumele ube lokholo emhlatshelweni kaJesu. Ungathathi inhlawulo njengento enceda abantu abanengi kodwa cabangisisa ngokuthi ikusiza njani wena ngokwakho. (Gal. 2:20, 21) Kholwa ukuthi ngomhlatshelo wenhlawulo izono zakho zithethelelwe. Kanti njalo kholwa ukuthi inhlawulo ikunika ithemba lokuphila phakade ngoba iyisipho osiphiwe nguJehova.

17. Kungani ufuna ukuthi uJehova abe yisiphephelo sakho?

17 Ukuhlola indaba yamadolobho okuphephela kusenze sabona ukuthi uJehova ulesihawu lokuthi uyakuqakathekisa ukuphila. Sesikuzwisisa ukuthi kungani kumele siyebona abadala bebandla nxa senze isono esikhulu lokuthi singatshengisa njani ukuthi sesiphenduke ngeqiniso kanye lokuthi uJehova usithethelela njani. Uzimisele yini ukuphephela kuJehova? Phela ayikho enye indawo esingaphephela kuyo ngaphandle kwakhe! (Hubo. 91:1, 2) Esihlokweni esilandelayo sizabona ukuthi indaba yamadolobho okuphephela ingasinceda njani ukuthi silingisele isihawu sikaJehova lokwahlulela kwakhe okuhle.

^ indima 10 Amanye amabhuku amaJuda abika ukuthi ngokuhamba kwesikhathi imuli yomuntu owayebulele omunye ngengozi layo yayilandela iyehlala laye edolobheni lokuphephela.