Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

ISIFUNDO 29

INGOMA 121 Kumele Sizithibe

Nanzelela Ukuze Ungaweli Esonweni

Nanzelela Ukuze Ungaweli Esonweni

“Hlalani lilindile futhi likhuleka ukuze lingangeni ekulingweni.”MAT. 26:41.

ESIZAKUFUNDA

Sizabona ukuthi kuqakatheke ngani ukuthi singenzi isono lokuthi singenzani ukuze sinanzelele izinto ezingasiwisela esonweni.

1-2. (a) Yisiphi isixwayiso uJesu asitshela abafundi bakhe? (b) Kuyini okwenza abafundi banqotshwa yisilingo? (Khangela lemifanekiso.)

 “UMOYA uyafisa sibili kodwa umzimba ubuthakathaka.” a (Mat. 26:41b) Amazwi la atshengisa ukuthi uJesu wayezwisisa ukuthi silesono lokuthi siyaphambanisa. Kodwa aphinda abe yisixwayiso sokuthi singazithembi kakhulu. Kusasele amahora amalutshwana ukuthi uJesu akhulume amazwi la, abafundi bakhe babethembise ukuthi babengasoze bamtshiye loba kutheni. (Mat. 26:35) Isifiso sabo sasisihle sibili kodwa babengananzeleli ukuthi kwakungaba nzima ukuthi bahlale bethembekile nxa izimo zingatshintsha. Yikho uJesu wathi kubo: “Hlalani lilindile futhi likhuleka ukuze lingangeni ekulingweni.”—Mat. 26:41a.

2 Kuyadanisa ukuthi abafundi behluleka ukuhlala belindile. Ngesikhathi uJesu ebotshwa besaba bacela ezinyaweni, abazange baqhubeke belaye. Isilingo sabathola belibele bamtshiya uJesu. Benza khona kanye ababethe babengasoze bakwenze.—Mat. 26:56.

UJesu watshela abafundi bakhe ukuthi bahlale belindile futhi bananzelele izinto ezazingenza bangene ekulingweni, lanxa kunjalo bamtshiya (Khangela indima 1 lo-2)


3. (a) Kungani kungamelanga sizithembe kakhulu? (b) Sizaxoxa ngani esihlokweni lesi?

3 Akumelanga sizithembe kakhulu. Lanxa singafuni ukwenza loba yini engadanisa uJehova siyananzelela ukuthi silesono lokuthi kulula ukuthi siwele ezilingweni. (Rom. 5:12; 7:​21-23) Ngokucwayiza kwelihlo singazithola sesisesimeni esenza kube lula kakhulu ukuthi senze okubi. Nxa sifuna ukuhlala siqotho kuJehova laseNdodaneni yakhe kumele silandele amazwi kaJesu okuthi sihlale silindile ukuze singangeni ekulingweni. Isihloko lesi sizasinceda ukuthi sikwenze lokho. Sizaqala sixoxe ngezinto ezingaba yingozi kakhulu kithi okumele sizinanzelele, besesibona ukuthi kuyini esingakwenza ukuze singaweli esilingweni. Kanti njalo sizabona lokuthi singenzani ukuze sihlale silindile.

NANZELELA LOKHO OKUYISILINGO KUWE

4-5. Kungani kuqakathekile ukuthi singenzi izono ezincane?

4 Lanxa ezinye izono zingakhanya zizincane kakhulu zingaphambanisa ubudlelwano bethu loJehova. Kanti njalo zingenza ukuthi sicine sesenze izono ezinkulu.

5 Sonke siyake silingeke ukuthi senze isono kodwa munye ngamunye wethu ulezinto ezimlinga kakhulu. Abanye bangabe belingeka ukwenza izono ezinkulu njengokufeba. Kanti njalo abanye bengabe belwisana lemikhuba engcolileyo njengokutshaya ibhonyaponya lokubukela iphonografi. Abanye njalo bangabe belwisana lesilingo sokulandela imicabango yomhlaba lo, loba besesaba abantu, kumbe befisa ukulandela imibono yabo loba belolaka. Njengoba uJakhobe watsho, “lowo lalowo ulingwa ngokudonswa langokuhugwa yisifiso sakhe.”Jak. 1:14.

6. Kuyini okungamelanga siziqile ngakho?

6 Uyazazi yini izinto okumele uzinanzelele kakhulu ukuze ungaweli esilingweni? Akusoze kusincede ngalutho ukuzitshaya angani asiboni lapho esisilela khona kumbe ukuzitshela ukuthi siqine kakhulu okokuthi ngeke siwele esonweni. (1 Joh. 1:8) Khumbula ukuthi uPhawuli wathi lalabo ‘abakhokhelwa ngumoya’ bangacina belingwa nxa bengananzeleli. (Gal. 6:1) Kumele singaziqili kodwa sivume ukuthi kulalapho esisilela khona.—2 Khor. 13:5.

7. Kuyini okumele sikunanzelele kakhulu? Nika isibonelo.

7 Kumele senzeni nxa singananzelela izinto ezisilinga lula? Kumele sibophe ziqine. Ngokwesibonelo, kudala amagedi ayelindwa ngabalindi abanengi ukuze bavikele idolobho ngoba izitha zazijayele ukungena ngawo. Yikho lathi nxa singabazazi izinto ezisilinga lula kumele sizinanzelele ukuze singaweli esonweni.—1 Khor. 9:27.

SINGENZANI UKUZE SINGAWELI ESONWENI?

8-9. Ijaha okukhulunywa ngalo kuZaga isahluko 7 lalingenzani ukuze lingacini selenze isono esikhulu? (IZaga 7:​8, 9, 13, 14, 21)

8 Singenzani ukuze singaweli esonweni? Ake sixoxe ngezifundo esingazithola kulokho okwenziwa lijaha okukhulunywa ngalo kuZaga isahluko 7. Lafeba lowesifazana ongaziphathanga. Uvesi 22 usitshela ukuthi ijaha leli ‘lahle’ lamlandela owesifazana lo. Kodwa amavesi aphezulu atshengisa ukuthi lalenze ezinye izinto ezenza kwaba lula ukuthi licine liwele esonweni.

9 Yiziphi izinto ezenza ijaha leli lacina lonile? Okokuqala, kwathi sekusihlwa “ladlula ngomgwaqo, ekhoneni eliseduze kwendlu [yowesifazana ongaziphathanga],” laselihamba liqonda endlini yakhe. (Bala iZaga 7:​8, 9.) Okwesibili, lathi libona owesifazana lo alizange liphambuke endleleni leyo. Kodwa lamyekela waliqabuza futhi lalalela elitshela ukuthi laye wayewenzile umhlatshelo wobudlelwano. Mhlawumbe wayefuna licabange ukuthi wayengasimuntu omubi. (Bala iZaga 7:​13, 14, 21.) Ngabe ijaha leli lalingazenzanga izinto zonke lezi lalingasoze liwele esilingweni licine lonile.

10. UmKhristu angalenza njani iphutha elifana lalelo elenziwa lijaha okukhulunywa ngalo kuZaga?

10 Okwenzakala ejaheni leli kungenzakala kuloba yisiphi isikhonzi sikaJehova. Umuntu angenza isono esikhulu abesebona angani isilingo simjumile nje. Omunye njalo angathi, “Ngibone sekwenzakele.” Kodwa nxa angacabangisisa ngokwenzakeleyo angananzelela ukuthi zikhona izinto abezenza ezicine zimenza ukuthi enze isono. Mhlawumbe wayeselabangane abangamthandiyo uJehova, kumbe izinto ayezilibazisa ngazo layezibukela ku-inthanethi kanye lendawo ayejayele ukuya kuzo zazingafanelanga umuntu ongumKhristu. Engxenye wayengasakhuleki, engasalibali iBhayibhili, engasayi emihlanganweni yebandla futhi engasatshumayeli. Njengejaha okukhulunywa ngalo kuZaga, isilingo singabe singamjumanga umuntu lo.

11. Kuyini okumele sikwenze ukuze singaweli esonweni?

11 Sifundani endabeni le? Akumelanga sibalekele ukwenza isono kuphela kodwa kumele sinanzelele lezinto ezingenza sicine senze isono. USolomoni wakucacisa lokhu ngemva kokulandisa ngendaba yejaha elafeba lowesifazana ongaziphathanga. Wathi ekhuluma ngowesifazana lo wathi: “Ungahlanhlathi ungene ezindleleni zakhe. (Zaga. 7:25) Waphinda wathi: “Dlalela khatshana laye, ungasondeli eduze komnyango wendlu yakhe.” (Zaga. 5:​3, 8) Nxa sifuna ukungenzi isono esikhulu kumele sinanzelele izinto kanye lezimo ezingasiwisela ekulingweni. b Lokhu kutsho lokuyekela ukwenza ezinye izinto okungakubi ukuthi amaKhristu azenze nxa sikwazi ukuthi izinto lezo zingasenza sicine siwele esilingweni.—Mat. 5:​29, 30.

12. Kuyini okwenziwa nguJobe futhi kwamnceda njani? (UJobe 31:1)

12 Kumele silingisele uJobe, sizimisele ukubalekela loba yini engenza sicine siwonile. Wenza “isivumelwano lamehlo [akhe]” ukuthi angahawukeli abanye abesifazana. (Bala uJobe 31:1.) Lokhu kwamnceda ukuthi angaweli esonweni sokufeba. Lathi kasizimiseleni ukubalekela loba yini engenza ukuthi sicine siwele esonweni.

13. Kungani kumele sinanzelele imicabango yethu? (Khangela lemifanekiso.)

13 Okunye okumele sikunanzelele yimicabango yethu. (Eks. 20:17) Abanye bathi akulanto embi ngokuthi umuntu azicabange esenza izinto ezimbi nxa nje engasoze akwenze lokho akucabangayo. Kodwa ukwenza njalo akuqondanga. Umuntu oqhubeka ecabanga ngezinto ezimbi uyabe ekhwezela isifiso sokuzenza. Uyabe ezidalele isilingo okuyabe sekumele alwisane laso. Ngezinye izikhathi imicabango emibi ingafika engqondweni zethu. Kodwa okuqakathekileyo yikuthi sihle siyilahle masinyane sicabange ngokuhle. Nxa singenza njalo siyabe sizivikela ukuthi singenzi isono esikhulu ngoba siyabe singavumeli ukuthi imicabango emibi ikhule engqondweni zethu.—Flp. 4:8; Kol. 3:2; Jak. 1:​13-15.

Kumele sibalekele loba yini engasingenisa ekulingweni (Khangela indima 13)


14. Kuyini okunye okungasinceda ukuthi singaweli esonweni?

14 Kuyini okunye esingakwenza ukuze singaweli esilingweni sokwenza isono? Kumele singathandabuzi ukuthi ukulalela imithetho kaJehova kuyasinceda zikhathi zonke. Kwezinye izikhathi kungaba nzima ukuthi senze imicabango yethu lezifiso zethu kuhambelane lalokho okufunwa nguNkulunkulu. Kodwa nxa singenza konke okusemandleni ethu ukuthi senze lokho akufunayo sizathokoza kakhulu.

15. Ukuba lesifiso sokwenza okuhle kuzasinceda njani ukuthi singaweli lula esonweni?

15 Kumele sizifundise ukuthanda ukwenza okulungileyo. Nxa singafunda ‘ukuzonda okubi sithande okuhle’ sizazimisela kakhulu ukwenza okulungileyo lokubalekela izinto ezingenza sicine sesonile. (Amos. 5:15) Nxa singahlala sicabanga ukwenza okuhle sizakuma siqine lanxa kungaba lesimo ebesingasilindelanga esisilinga ukuthi senze okubi.

16. Ukwenza izinto eziphathelane lokukhonza kungasinceda njani ukuthi singaweli ekulingweni? (Khangela lemifanekiso.)

16 Singenzani ukuze sithande ukwenza okulungileyo? Kumele sihlale sisenza izinto ezinengi eziphathelane lokukhonza. Nxa sisemihlanganweni yebandla kumbe sisekutshumayeleni kunzima ukuthi silingeke ukwenza okubi ngoba siyabe siqinisa isifiso sethu sokuthokozisa uJehova. (Mat. 28:​19, 20; Heb. 10:​24, 25) Ukubala iLizwi likaNkulunkulu lokulitaditsha besesicabangisisa ngalo kuzasinceda ukuthi sithande okuhle besesizonda okubi. (Josh. 1:8; Hubo. 1:​2, 3; 119:​97, 101) Khumbula ukuthi uJesu watshela abafundi bakhe wathi: ‘Hlalani likhuleka ukuze lingangeni ekulingweni.’ (Mat. 26:41) Nxa singazinika isikhathi sokuthandaza kuBaba wethu osezulwini siyabe simnika ithuba lokuthi asincedise futhi ukuthandaza kusinceda lokuthi sizimisele ukwenza okumthokozisayo.—Jak. 4:8.

Nxa singahlala sisenza izinto eziphathelane lokukhonza singenelisa ukulwisana lezilingo (Khangela indima 16) c


HLALA UNANZELELA IZINTO EZINGAKUWISA

17. Yiwuphi umkhuba uPhetro ayehlala elwisana lawo?

17 Kungenzakala ukuthi senelise ukunqoba eminye imikhuba emibi. Kodwa kungaba lokunye okuyabe kusele esiyabe silokhu silwisana lakho. Cabanga ngalokho okwenzakala kumphostoli uPhetro. Waphika uJesu kathathu ngenxa yokwesaba abantu. (Mat. 26:​69-75) Kwakukhanya angathi uPhetro usekunqobile ukwesaba abantu ngesikhathi etshumayela ngesibindi phambi kweSanihedrini. (Imiseb. 5:​27-29) Kodwa ngemva kweminyaka wayekela ukudla lamaKhristu ezinye izizwe ngoba ‘wayesesaba ababesokile,’ okutsho amaKhristu angamaJuda. (Gal. 2:​11, 12) Uhlupho lwakhe lokwesaba abantu lwaseluphendukile. Mhlawumbe wayengazange alunqobe aluqede du uhlupho lolu.

18. Kuyini okungenzakala ngeminye imikhuba esiyabe sicabanga ukuthi sesiyitshiyile?

18 Lathi singazithola sesisebunzimeni obunjengobukaPhetro. Njani? Umkhuba esiyabe sicabanga ukuthi kudala sawunqoba singazithola sesilingeka ukuthi sibuyele kuwo. Ngokwesibonelo, omunye umfowethu uthi: “Ngahlala iminyaka engu-10 ngingabukeli iphonografi futhi ngasengiqiniseka ukuthi ngasengiwunqobile umkhuba lo. Kodwa ngangingakwazi ukuthi isilingo leso singicathamele, silindele ukugadla nxa singathola ithuba.” Okuhle yikuthi umfowethu lo kazange abeke izikhali phansi. Wananzelela ukuthi kumele alwisane lomkhuba lo nsuku zonke, mhlawumbe okwempilo yakhe yonke singakangeni emhlabeni omutsha. Wancediswa ngumkakhe kanye labadala bebandla wacina esesenelisa ukuzifakela imingcele emnceda ukuthi engasabukeli iphonografi.

19. Singenzani nxa silokhu silomkhuba omubi esilwisana lawo?

19 Nxa kulomkhuba omubi esilwisana lawo singenzani ukuze ungacini usinqobile? Kumele senze lokho okwakhulunywa nguJesu, wathi: “Hlalani lilindile.” Lanxa kwezinye izikhathi uyabe uzizwa angathi uqinile, qhubeka uxwaya izimo ezingenza ucine usulingeka. (1 Khor. 10:12) Qhubeka usenza izinto ezikunceda ukuthi uwunqobe umkhuba lowo omubi. UZaga 28:14 uthi: “Uyathokoza umuntu ohlala enanzelela konke akwenzayo.”—2 Phet. 3:14.

KUZASINCEDA NGANI UKUHLALA SINANZELELA IZINTO EZINGASIWISA?

20-21. (a) Kuzasinceda ngani ukuhlala sinanzelela izinto ezingasiwisela esilingweni? (b) Nxa singenza lokho okumele sikwenze uJehova uzasincedisa njani? (U-2 Khorinte 4:7)

20 Asithandabuzi ukuthi ukuhlala sinanzelela izinto ezingenza siwele esilingweni kungasinceda kakhulu. Isono singenza sithole ‘injabulo okwesikhatshana’ kodwa nxa singahlala silandela lokho uJehova akutshoyo sizathokoza kakhulu. (Heb. 11:25; Hubo. 19:8) Phela sadalelwa ukuthi senze intando yakhe. (Gen. 1:27) Nxa singenza lokho okufunwa nguJehova sizakuba lomzwangedwa ohlanzekileyo siphinde sibe lethuba lokuthola ukuphila okungapheliyo.—1 Thim. 6:12; 2 Thim. 1:3; Jud. 20, 21.

21 Lanxa “umzimba ubuthakathaka” akutsho ukuthi akulalutho esingalwenza. UJehova uhlala ekulungele ukusinika amandla. (Bala u-2 Khorinte 4:7.) IBhayibhili lithi uNkulunkulu usinika amandla amakhulu futhi angajayelekanga. Kodwa lathi kulomsebenzi okumele siwenze. Nsuku zonke kumele senze konke okusemandleni ethu ukuthi silwisane lezilingo. Nxa singenza lokho okumele sikwenze asithandabuzi ukuthi uJehova uzaphendula imithandazo yethu asinike amandla amakhulu ngesikhathi esiyabe siwadinga ngawo. (1 Khor. 10:13) UJehova angasincedisa sibili senelise ukubalekela izinto ezingasiwisela esilingweni.

INGOMA 47 Thandaza KuJehova Nsuku Zonke

a INGCAZELO YAMABALA: “Umoya” okukhulunywa ngawo kuMathewu 26:41 utsho amandla enza sizizwe ngendlela esiyabe sizizwa ngayo kumbe senze izinto ngendlela esiyabe sizenza ngayo. “Inyama” okukhulunywa ngayo itsho ukuthi njengoba singabantu abazelwe belesono sijayele ukucabanga lokwenza izinto ezimbi. Ngakho lanxa singabe sihlose ukwenza okulungileyo, nxa singananzeleli singalingeka ukwenza lokho iBhayibhili elithi akuqondanga.

b Umuntu oyenze isono esikhulu angathola uncedo ebhukwini elithi Ungathokoza Kuze Kube Nini Lanini! isifundo 57 umcijo 1-3 lasesihlokweni esithi “Khangelisa Amehlo Akho Nta Phambili” esiku-Nqabayokulinda kaNovember 2020, amakhasi 27-29, indima 12-17.

c OKUSEMFANEKISWENI: Umfowethu ubala umbhalo wosuku ekuseni, abesebala iBhayibhili ngesikhathi sokudla emini, ntambama aye emihlanganweni yaphakathi kweviki.