Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

ISIFUNDO 22

Thuthukisa Indlela Otaditsha Ngayo

Thuthukisa Indlela Otaditsha Ngayo

“Libe leqiniso lokuthi yiziphi izinto eziqakatheke kakhulu.”​—FLP. 1:10.

INGOMA 35 Linanzelele Okuqakatheke Kakhulu

ESIZAKUFUNDA *

1. Kuyini okungenza kube nzima ukuthi abanye bataditshe?

KULEZINSUKU kumele umuntu asebenze gadalala ukuze athole imali yokuziphilisa. Abafowethu labodadewethu abanengi basebenza amahola amanengi ukuze banakekele izimuli zabo. Abanye kubathatha isikhathi eside ukuya emsebenzini lokuphenduka ngekhaya. Abanengi benza imisebenzi enzima ukuze baziphilise. Lithi lisiyatshona abafowethu labodadewethu laba sebedinwe befile okokuthi imizimba iyabe ingasavumi ukuthi bataditshe.

2. Wena utaditsha nini?

2 Lanxa kunjalo, kumele sizinike isikhathi sokulitaditsha okuzwayo iLizwi likaNkulunkulu kanye lamabhuku enhlanganiso yethu. Lokhu kuqakathekile ngoba kwenza sisondele kuJehova njalo sithole ukuphila okungapheliyo. (1 Tim. 4:15, 16) Abanye bavuka kusesele nsuku zonke ukuze bataditshe ngenxa yokuthi kuyabe kungakabi lomsindo futhi ingqondo iyabe iphumulile ngemva kokulala ebusuku. Kanti njalo abanye bahlela isikhathi esincane ntambama ukuze babale njalo bacabangisise ngalokho abakubalayo.

3-4. Yiluphi untshintsho olwenziweyo njalo lwenzelweni?

3 Engxenye lawe uyakubona ukuthi kuqakathekile ukuba lesikhathi sokutaditsha. Kodwa kuyini esingakutaditsha? Ungathi, ‘Kunengi kakhulu okumele ngikubale kodwa kunzima ukuthi ngikubale konke ngikuqede.’ Lanxa abanye besenelisa ukubala wonke amabhuku kanye lokubukela wonke amavidiyo aphumayo, kwabanengi kunzima sibili ukuthi bakwenze lokhu. IQula Elibusayo liyakwazi lokhu yikho kwenziwa untshintsho lokuthi kuphungulwe izinto eziphrintwayo lalezo eziku-inthanethi.

4 Ngokwesibonelo, iNcwadi Yonyaka YoFakazi BakaJehova kayisenziwa ngoba izindaba ezinengi ezikhuthazayo sezitholakala ku-jw.org® lakunhlelo ze-JW Broadcasting® eziphuma nyanga zonke. INqabayokulinda kazulu wonke kanye le-Vukani! sekuphuma kathathu ngomnyaka. Untshintsho lolu aluzange lwenzelwe ukuthi sibe lesikhathi esinengi sokwenza ezinye izinto ezingelani lokukhonza uJehova. Kodwa lwenzelwe ukuthi sibe lesikhathi sokwenza “izinto eziqakatheke kakhulu.” (Flp. 1:10) Kasixoxeni ngokuthi ungenzani ukuze wenze okuqakathekileyo njalo uncedakale kakhulu nxa utaditsha uwedwa.

YENZA OKUQAKATHEKILEYO

5-6. Kuyini okumele sikutaditshe?

5 Kuyini okuqakathekileyo okumele sikutaditshe? Kumele sibe lesikhathi nsuku zonke sokutaditsha iLizwi likaNkulunkulu. Amavesi okumele siwabale iviki ngayinye ekubalweni kweBhayibhili okwenziwa libandla asephunguliwe ukuze sibe lesikhathi esinengi sokucabangisisa ngalokho esikubalayo futhi sichwayisise. Inhloso yethu akumelanga ibe ngeyokubala nje amavesi lawa kodwa kumele sivumele lokho okutshiwo liBhayibhili kuthophele ezinhliziyweni zethu njalo kusenze sisondele kakhulu kuJehova.​—Hubo. 19:14.

6 Kuyini okunye okumele sikutaditshe? Kufanele silungiselele iSifundo se-Nqabayokulinda leSifundo SeBhayibhili Sebandla kanye lezinye izingxenye zemihlangano yaphakathi kweviki. Kanti njalo kumele sibale iNqabayokulinda efundwayo lekazulu wonke kanye le-Vukani!

7. Kumele sikhathazeke yini nxa singenelisi ukubala lokubukela konke okuphuma kuwebhusayithi yethu laku-JW Broadcasting?

7 Lanxa uvumelana lalokho okusanda kutshiwo engxenye ulokhu uzibuza, ‘Kuthiwani ngalokho okutholakala kuwebhusayithi yethu i-jw.org laku-JW Broadcasting? Phela lakho kunengi kakhulu!’ Nanku umzekeliso: Kulokudla okunengi okumnandi okuthengiswa esitolo. Kodwa abantu abathengayo ngeke babuthe konke okuthengiswayo, bayakhetha okulutshwana abakufunayo. Nxa lawe ungenelisi ukuthi ubale kumbe ubukele konke okuku-inthanethi, ungakhathazeki. Bala loba ubukele lokho okwenelisayo. Khathesi asixoxeni ngokuthi kutshoni ukutaditsha lokuthi singenzani ukuze sizwisise okunengi nxa sitaditsha.

UKUTADITSHA NGUMSEBENZI!

8. Singasilungiselela njani iSifundo se-Nqabayokulinda futhi lokhu kungakunceda njani?

8 Ukutaditsha kutsho ukubala uzwisise ukuze usale ufunde okuthile okuqakathekileyo. Akutsho ukuphongugijimisa amehlo ubusudwebela izimpendulo. Ngokwesibonelo, nxa ulungiselela iSifundo se-Nqabayokulinda qala ngokubala ingxenye ekhuluma ngalokho esizakufunda esekuqaliseni kwesihloko. Ngemva kwalokho, bala njalo ucabangisise ngesihloko, izihlokwana kanye lemibuzo esekucineni kwesihloko. Nxa usukwenzile lokhu usungabala isifundo kancane kancane futhi ujulise ingqondo. Nanzelela umutsho okutshela ngalokho okumunyethwe yindima, ojayele ukuba sekuqaliseni kwendima. Umutsho lo uzakunceda ubewazi umcijo ochasiswa endimeni. Njengoba usehla laso isifundo, cabangisisa ngokuthi indima ngayinye isekela njani isihlokwana lokuthi ingenelana njani lesihloko sendaba. Bhala phansi amabala kanye lemicijo obungayazi ofuna ukuyichwayisisa ukuze wazi okunengi.

9. (a) Kungani kuqakathekile ukuthi sihlolisise imibhalo nxa silungiselela iNqabayokulinda futhi singakwenza njani lokhu? (b) UJoshuwa 1:8 uthi kumele senzeni nxa sesibale imibhalo?

9 ISifundo se-Nqabayokulinda sisinceda ukuthi sizwisise iBhayibhili. Ngakho yihlolisise yonke imibhalo ikakhulu leyo ezabalwa ebandleni. Nanzelela ukuthi amabala loba imitsho esemibhalweni isekela njani umcijo oqakathekileyo osendimeni. Kanti njalo zinike isikhathi sokucabangisisa ngemibhalo oyibalayo futhi ucabange ukuthi ungayisebenzisa njani empilweni yakho.​—Bala uJoshuwa 1:8.

Bazali fundisani abantwabenu ukutaditsha (Khangela indima 10) *

10. Ngokwalokho okutshiwo kuHebheru 5:14, kungani kumele abazali bafundise abantwababo ukutaditsha kanye lokuchwayisisa ngesikhathi sokukhonza kwemuli?

10 Abazali bayafuna sibili ukuthi abantwababo bakukholise uKukhonza Kwemuli maviki wonke. Lanxa abazali kumele bahlele okuzakwenziwa ngesikhathi sokukhonza kwemuli, akutsho ukuthi iviki ngayinye sekumele kwenziwe imidlalo loba okunye okuhambelana lalokho. Ngesikhathi sokukhonza kwemuli lingabukela uhlelo lwe-JW Broadcasting oluphuma nyanga zonke loba lenze okuthile njengokwakha umkhumbi kaNowa kodwa kuqakathekile ukuthi lifundise abantwabenu ukutaditsha. Ngokwesibonelo, kumele libafundise ukulungiselela imihlangano yebandla loba ukuthi bangachwayisisa njani ngendaba ethile eyenzakale esikolo. (Bala uHebheru 5:14.) Nxa bengataditsha indaba eseBhayibhilini bengekhaya kuzakuba lula ukuthi balalele emihlanganweni yebandla, eyeziqinti leyezabelo lanxa kungelavidiyo ebukelwayo. Kodwa ukuthi abazali bazafunda labo okwesikhathi esinganani kuzakuya ngeminyaka kanye lezimo zabantwababo.

11. Kungani kuqakathekile ukuthi sifundise esifunda labo iBhayibhili ukutaditsha bebodwa?

11 Kumele sifundise lalabo esifunda labo iBhayibhili ukutaditsha. Nxa beqalisa ukufunda iBhayibhili, siyathokoza nxa bedwebela izimpendulo belungiselela ukufunda loba imihlangano yebandla. Kodwa kumele sibafundise ukuchwayisisa lokuthi bagebhe bajule nxa betaditsha bebodwa. Nxa singenza njalo kuzakuba lula ukuthi bachwayisise emabhukwini ethu kulokuthi bagijimele ukuyabuza kwabanye ebandleni nxa bengaba lohlupho njalo lokhu kuzabanceda bathole amacebo angabasiza.

WOBA LENHLOSO NXA UTADITSHA

12. Ukutaditsha kusinceda ngani?

12 Nxa ungakuthandi ukutaditsha ungabona angani awusoze wafa wakukholisa. Kodwa ungakukholisa. Qalisa ngokutaditsha okwesikhathi esincane ubusungezelela ngokuya kwesikhathi. Cabanga ngesizatho esikwenza utaditshe. Phela inhloso yethu enkulu yikuthi sisondele kakhulu kuJehova. Ukutaditsha kungasinceda lokuthi senelise ukuphendula umbuzo esiwubuzwe ngothile loba sichwayisise ngohlupho esilalo.

13. (a) Chaza ukuthi kuyini okungenziwa ngosakhulayo ukuze achasisele afunda labo lokho akukholwayo. (b) Singawasebenzisa njani amazwi akuKholose 4:6?

13 Ungosakhulayo yini osasesikolo? Abanye ofunda labo bangakuthwalisa nzima ngenxa yokuthi awuhlabeli ingoma yesizwe. Ungafuna ukulwela lokho okutshiwo liBhayibhili ngendaba le kodwa ungabe ungakwazi ukuthi uqalisele ngaphi. Yikho sekumele utaditshe. Ungabe uhlose ukwenza izinto ezimbili: Okokuqala, ukuqinisa ukholo lwakho ukuze ungangeneli ezintweni zomhlaba. Okwesibili, ukuthuthukisa indlela olwela ngayo lokho okukholwayo. (Joh. 17:16; 1 Phet. 3:15) Engxenye ungaqala ngokuzibuza ukuthi, ‘Kuyini okwenza engifunda labo bahlabele ingoma yesizwe?’ Ngemva kwalokho chwayisisa okuzwayo emabhukwini ethu. Kungaba lula ukuchasisela abanye lokho okukholwayo lanxa ucabanga ukuthi kunzima. Abantu abanengi bahlabela ingoma yesizwe ngenxa nje yokuthi umuntu abamhloniphayo wabatshela ukuthi benze njalo. Yikho nxa ungathola imicijo ethile ongabatshela yona, uzenelisa ukunceda omunye ofuna ukwazi iqiniso.​—Bala uKholose 4:6.

KHWEZELA ISIFISO SAKHO SOKUTADITSHA

14-16. (a) Ungenzani ukuze ufunde okunengi ngebhuku leBhayibhili ongalijayelanga? (b) Chasisa ukuthi imibhalo esekucineni kwendima 16 ingakunceda njani ukuthi uzwisise okunengi ngebhuku lika-Amosi. (Khangela lebhokisi elithi “ Bazi Kuhle Abantu Okukhulunywa Ngabo EBhayibhilini.”)

14 Ake sithi komunye umhlangano webandla sizabala njalo sixoxe ngelinye lamabhuku amancane eBhayibhili elimumethe iziphrofetho, okungenzeka awulijayelanga kangako. Okokuqala ongakwenza yikukhwezela isifiso sokufuna ukwazi okunengi ngalokho umphrofethi akulobayo. Manje ungakwenza njani lokhu?

15 Qalisa ngokuzibuza ukuthi, ‘Kuyini vele engikwaziyo ngomlobi webhuku lelo? Wayengubani, wayehlala ngaphi njalo wayesenza msebenzi bani?’ Ukwazi imbali yomlobi kungasinceda sizwisise amabala kanye lemizekeliso ayisebenzisayo. Ngesikhathi ubala iBhayibhili, dinga imitsho engakunceda uzwisise ukuthi umlobi wayengumuntu onjani.

16 Ngemva kwalokho dinga ukuthi ibhuku lelo lalotshwa nini. Ungabakwazi lokhu ngokukhangela ingxenye ethi “Ishadi Lezincwadi ZeBhayibhili” etholakala emakhasini okucina e-Nguqulo Yezwe Elisha YemiBhalo Engcwele. Kanti njalo ungakhangela Ibhukwana Elisincedisa Ukufunda ILizwi LikaNkulunkulu amakhasi 14-15 lo-16-17 lapho okuletshathi elitshengisa ukulandelana kwabaphrofethi kanye lamakhosi. Njengoba utaditsha ibhuku leBhayibhili elileziphrofetho, kungaba kuhle ukuthi ufunde ngokuthi abantu babephila njani ngesikhathi lilotshwa. Yiziphi izinto ezimbi ezazisenziwa ngabantu okwakumele umphrofethi abaxwayise ngazo? Ngobani abanye abaphila sikhathi sinye lomlobi? Khangela lamanye amabhuku eBhayibhili nxa ufuna ukuzwisisa indaba yonke. Ngokwesibonelo, nxa ufuna ukuzwisisa lokho okwakusenzakala ngezinsuku zomphrofethi u-Amosi ungakhangela ku-Amosi 1:1. Ivesi le izakukhombela kwamanye amavesi aku-2 AmaKhosi laku-2 ImiLando. Amavesi la atholakala phakathi laphakathi kwekhasi ku-Nguqulo Yezwe Elisha YemiBhalo Engcwele. Kanti njalo ungahlola ibhuku likaHoseya ngoba waphila sikhathi sinye lo-Amosi. Konke lokhu kungakunceda uzwisise ngcono ukuthi impilo yayinjani ngesikhathi sika-Amosi.​—2 AmaKho. 14:25-28; 2 ImiLan. 26:1-15; Hos. 1:1-11; Amos. 1:1.

NANZELELA IZINTO EZINCANE

17-18. Sebenzisa izibonelo ezisendimeni kumbe esinye ositholileyo ukuze utshengise ukuthi ukunanzelela izinto ezikhanya zizincane kungasinceda sikukholise kakhulu ukufunda iBhayibhili sisodwa.

17 Nxa sibala iBhayibhili, kuhle ukuthi sibe lesifiso esikhulu sokwazi okunengi. Ngokwesibonelo, ake sithi ubala isahluko 12 sesiphrofetho sikaZekhariya esikhuluma ngokufa kukaMesiya. (Zek. 12:10) Uthi usubala ivesi 12 unanzelele ukuthi “isizwana sendlu kaNathani” sizalila njalo sidane ngokufa kukaMesiya. Kulokuthi ubale ugijima, ungama kancane uzibuze ukuthi, ‘Kanti kulobudlelwano bani phakathi kwendlu kaNathani loMesiya? Ngingenzani ukuze ngifunde okunengi?’ Qalisa ukuchwayisisa ngokukhangela amavesi achasisa uZekhariya 12:12 atholakala phakathi laphakathi kwekhasi ku-Nguqulo Yezwe Elisha YemiBhalo Engcwele. Ivesi yokuqala ngu-2 Samuyeli 5:13, 14 ekhuluma ngokuthi uNathani ngomunye wamadodana eNkosi uDavida. Eyesibili nguLukha 3:23, 31 etshengisa ukuthi uJesu wayengowosendo lukaNathani owayengukhokho kaMariya. (Khangela isihloko esithi “Wayengubani ubaba kaJosefa?” ku-Nqabayokulinda kazulu wonke, No. 3 2016, ikhasi 9.) Lokhu kwenza ufune ukwazi okunengi ngoba wena ubusazi ukuthi kulesiphrofetho esithi uJesu wayezavela kusendo lukaDavida. (Mat. 22:42) Kodwa uDavida wayelamadodana edlula 20. Kuyamangalisa sibili ukuthi uZekhariya uhle athi indlu kaNathani yiyo elilayo ngenxa yokufa kukaJesu.

18 Nansi esinye isibonelo. Esahlukweni sokuqala sikaLukha sithola ingilosi uGabriyeli ivakatshela uMariya, imtshela okuthile okuhle mayelana lendodana ayezakuba layo. Yathi: “Izakuba ngumuntu oqakathekileyo futhi izabizwa ngokuthi yiNdodana yoPhezukonke. UJehova uNkulunkulu uzayipha isihlalo sobukhosi sikayise uDavida. Izakuba yiNkosi endlini kaJakhobe kuze kube nini lanini.” (Luk. 1:32, 33) Sijayele ukunanzelela amazwi okuqala kaGabriyeli athi uJesu uzabizwa ngokuthi “yiNdodana yoPhezukonke.” Kodwa uGabriyeli waphinda waphrofetha ukuthi uJesu ‘uzakuba yiNkosi.’ Ngakho singazibuza ukuthi uMariya wacabangani ngalokho akutshelwa nguGabriyeli. Kambe wacabanga ukuthi amazwi kaGabriyeli ayesitsho ukuthi uJesu wayezabusa esikhundleni seNkosi uHerodi kumbe ukuthi wayezabusa esikhundleni samakhosi ako-Israyeli? Nxa uJesu wayezakuba yinkosi kutsho ukuthi uMariya wayezakuba ngunina wenkosi njalo imuli yakhe yayizahlala esigodlweni senkosi. Kodwa akulandawo eBhayibhilini etshengisa ukuthi uMariya watsho njalo kuGabriyeli kumbe wacela ukuba lesikhundla esingcono eMbusweni njengalokho okwenziwa ngabafundi bakaJesu ababili. (Mat. 20:20-23) Lokhu kuyasiqinisekisa sibili ukuthi uMariya wayengowesifazana owayethobeke kakhulu.

19-20. UJakhobe 1:22-25 lo–4:8 uthi yiphi inhloso yethu nxa sitaditsha?

19 Kumele sihlale sikhumbula ukuthi inhloso yethu enkulu yokutaditsha iLizwi likaNkulunkulu kanye lamabhuku enhlanganiso yikuthi sisondele kakhulu kuJehova. Kanti njalo sifuna ukubona ngokucacileyo ukuthi ‘singabantu abanjani’ lokuthi yiluphi untshintsho okumele silwenze ukuze sithokozise uNkulunkulu. (Bala uJakhobe 1:22-25; 4:8.) Ngaso sonke isikhathi nxa siqalisa ukutaditsha kumele sicele uJehova asinike umoya wakhe. Kumele simncenge ukuthi asincedise sifunde okunengi futhi asisize sibone lapho okumele senze khona untshintsho.

20 Sengathi sonke singaba njengenceku ethembekileyo umhubi akhuluma ngayo esithi: ‘Ukuthokoza kwakhe kusemthethweni kaJehova futhi unakana ngomthetho wakhe imini lobusuku. Konke akwenzayo kuyaphumelela.’​—Hubo. 1:2, 3.

INGOMA 88 Ngifundisa Izindlela Zakho

^ indima 5 UJehova usinika izinto eziyithaphutshiye esingazibukela, sizibale futhi sizitaditshe. Isihloko lesi sizakunceda ubone ukuthi yikuphi ongakutaditsha njalo silamacebo azakusiza uzwisise okunengi nxa utaditsha uwedwa.

^ indima 61 OKUSEMFANEKISWENI: Abazali bafundisa abantwababo ukulungiselela iSifundo se-Nqabayokulinda.

^ indima 63 OKUSEMFANEKISWENI: Umfowethu uchwayisisa ngomlobi weBhayibhili okuthiwa ngu-Amosi. Imifanekiso engemuva kwakhe itshengisa lokhu akucabangayo njengoba ebala futhi ecabangisisa.