Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

Zwisisa Njalo Ube Lomusa NjengoJehova

Zwisisa Njalo Ube Lomusa NjengoJehova

“Ubusisiwe lowo onanza abahluphekayo.”​—HUBO. 41:1.

IZINGOMA: 130, 107

1. Abantu bakaNkulunkulu batshengisa njani ukuthi bayathandana?

ABANTU bakaNkulunkulu batholakala emhlabeni wonke futhi bayimuli elothando. Yikho esikhonza labo bengabafowethu labodadewethu. (1 Joh. 4:16, 21) Kwezinye izikhathi siyazidela kakhulu ngenxa yabazalwane bethu kodwa izikhathi ezinengi sitshengisa ukuthi siyabathanda ngokubenzela izinto ezincane ezitshiyeneyo. Ngokwesibonelo, sikhuluma labo ngendlela ekhuthazayo futhi sibaphatha ngomusa. Nxa siphatha abanye ngomusa njalo sibazwisisa siyabe ‘silingisela uNkulunkulu njengabantwana abathandwa kakhulu.’​—Efe. 5:1.

2. UJesu watshengisa njani ukuthi ulothando njengoYise?

2 UJesu wayelingisela uYise kukho konke. Wathi: “Wozani kimi lina lonke elikhatheleyo lelisindwayo, ngizaliphumuza . . . , ngokuba ngimnene ngithobekile enhliziyweni.” (Mat. 11:28, 29) Nxa singalingisela uKhristu ‘ngokunanza abahluphekayo,’ sizathokozisa uBaba wethu osezulwini njalo lathi sizajabula kakhulu. (Hubo. 41:1) Khathesi asihloleni ukuthi singatshengisa njani ukuthi siyabazwisisa abanye emulini, ebandleni lasekutshumayeleni.

TSHENGISA UKUTHI UYABAZWISISA ABANYE EMULINI

3. Amadoda angatshengisa njani ukuthi ayabazwisisa omkawo? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.)

3 Amadoda kumele kube yiwo aphambili ekutshengiseni ukuthi ayabazwisisa abanye emulini. (Efe. 5:25; 6:4) Ngokwesibonelo alaywa ukuthi aphathe omkawo ‘ngozwelo.’ Lokhu kutsho ukuthi kumele atshengise ukuthi alendaba labo njalo aqhubeke ebazwisisa. (1 Phet. 3:7) Yikho indoda ezwisisayo iyakwazi ukuthi lanxa umkayo engumsizi futhi etshiyene layo ngendlela ezinengi, lokho akutsho ukuthi yona ingcono kulaye. (Gen. 2:18) Kumele itshengise ukuthi ilendaba lemizwa yakhe njalo imqakathekise futhi imhloniphe. Omunye owesifazana waseCanada wathi: ‘Umkami ulendaba lemizwa yami njalo uyalalelisisa nxa ngikhuluma. Nxa kumele aqondise indlela engicabanga ngayo kangitshingeli kodwa ukhuluma ngomusa.’

4. Indoda ingatshengisa njani ukuthi iyamzwisisa umkayo endleleni ephatha ngayo abanye abesifazane?

4 Indoda ezwisisayo ilendaba lemizwa yomkayo futhi lokhu kukhanya ngendlela exoxa ngayo labanye abesifazane. Kayizidlisi satshanyana kwabanye abesifazane kumbe idlaladlale labo ngendlela esolisayo loba ibathumele imilayezo yothando kumbe ingene kumawebhusayithi atshengisa ezemacansini. (Jobe. 31:1) Okwenza izimisele ukuhlala ithembekile kumkayo akusikho nje ukuthi iyamthanda, kodwa yikuthi ithanda loNkulunkulu futhi iyakuzonda okubi.​—Bala iHubo 19:14; 97:10.

5. Inkosikazi ingatshengisa njani ukuthi iyamzwisisa umkayo?

5 Nxa inkosikazi ingabona ukuthi umkayo ulingisela inhloko yakhe uJesu Khristu, kubalula ukuthi layo ‘imhloniphe’ kakhulu. (Efe. 5:22-25, 33) Inhlonipho le izakwenza ukuthi imzwisise umkayo nxa kumele achithe isikhathi esinengi esenza imisebenzi yebandla kumbe nxa ebindana lohlupho oluthile engqondweni. Enye indoda yaseBritain ibika ukuthi kwezinye izikhathi umkayo uyananzelela ukuthi kulokuthile okuyihluphayo. Ithi nxa sekunjalo uyasebenzisa isimiso esitholakala kuZaga 20:5 lanxa kuyabe kusitsho ukuthi amelele isikhathi esiqondileyo sokuxoxa layo nxa kuyikuthi udaba oluyikhathazayo alusimfihlo.

6. Kuyini sonke esingakwenza ukuze sifundise abantwana ukuthi babe ngabantu abazwisisayo futhi lokhu kuzabanceda njani?

6 Kuqakathekile ukuthi abazali batshengise ukuthi bayazwisisana ngoba lokhu kuzakwenza ukuthi abantwababo babalingisele. Abazali yibo abalomlandu wokufundisa abantwababo ukuba ngabantu abazwisisayo. Ngokwesibonelo, bangabafundisa ukuthi bangagijigijimi eWolu yoMbuso. Kanti njalo nxa kulombuthano wokuzilibazisa, abazali bangatshela abantwababo ukuthi bayekele abantu abadala bathathe kuqala ukudla. Kodwa sonke ebandleni singabancedisa abazali. Ngokwesibonelo, nxa umntwana angasivulela umnyango kumbe asenzele okunye okuhle, kumele simncome. Lokhu kuzakwenza ukuthi athabe njalo ahlale ekhumbula ukuthi “ukupha kubusisekile okudlula ukwamukela.”​—ImiSeb. 20:35.

‘KASIBACABANGENI’ ABANYE EBANDLENI

7. UJesu watshengisa njani ukuthi uyayizwisisa indoda eyayiyisacuthe njalo lokhu kusifundisani?

7 Ngelinye ilanga uJesu esesabelweni seDekhapholi abantu ‘bamlethela indoda eyayiyisacuthe futhi eyayisehluleka ukukhuluma.’ (Mak. 7:31-35) Kulokuthi ayelaphe phambi kwabantu “wayisusela eceleni” waseyisilisa. Kungani wenza njalo? Mhlawumbe indoda le yayingakhululeki ukuba phakathi kwabantu ngenxa yokuthi yayiyisacuthe futhi isehluleka ukukhuluma. UJesu engabe wakunanzelela lokhu, yikho wayisilisa bebodwa. Lanxa thina singelamandla okusilisa, singenelisa ukutshengisa ukuthi silendaba lemizwa yabafowethu labodadewethu njalo sibaphathe kuhle. Umphostoli uPhawuli wabhala wathi: “Kasicabangeni ukuba singakhuthazana kanjani ethandweni lasezenzweni ezinhle.” (Heb. 10:24) UJesu wayizwisisa imizwa yendoda eyayiyisacuthe yikho wayiphatha kuhle. Lathi kumele simlingisele!

8, 9. Singatshengisa njani ukuthi siyabazwisisa asebekhulile labagulayo? (Nika izibonelo.)

8 Tshengisa ukuthi uyabazwisisa asebekhulile labagulayo. Lanxa kungakhanya angathi lokhu kusidlela isikhathi sethu ebesingasisebenzisa ukwenza okunye, kufanele sikhumbule ukuthi ukuba lothando yikho okutshengisa ukuthi singamaKhristu eqiniso. (Joh. 13:34, 35) Uthando lolu lusinceda ukuthi senze konke okusemandleni ethu ukuze sisize asebekhulile labagogekileyo ukuthi bangene imihlangano yebandla futhi batshumayele izindaba ezinhle loba bengasenelisi ukwenza okunengi. (Mat. 13:23) UMichael ohamba ngewilitsheya uyabonga kakhulu ngoncedo aluthola emulini yangakibo lakubazalwane abaseqenjini aphuma lalo ekutshumayeleni. Uthi: “Izikhathi ezinengi ngiyenelisa ukungena imihlangano lokuya ekutshumayeleni ngenxa yokuthi abazalwane bayangiphathisa. Engikukholisa kakhulu yikutshumayela obala.”

9 EmaBhetheli amanengi kulabafowethu labodadewethu asebekhulile labagulayo. Abazalwane abakhokhelayo eBhetheli batshengisa ukuthi bayabazwisisa ngokuhlela ukuthi batshumayele ngezincwadi langefoni. UBill oleminyaka engu-86 futhi obhala izincwadi azithumele endaweni ezikhatshana uthi: “Siyabonga kakhulu ngesibusiso lesi sokutshumayela ngezincwadi.” UNancy ongaba leminyaka engu-90 laye uthi: “Nxa sibhala izincwadi kayisikho ukuthi siyabe sifuna ukugcwalisa ama-emvelophu kodwa siyabe sitshumayela. Abantu kumele balazi iqiniso.” U-Ethel owazalwa ngo-1921 yena uthi: “Umzimba wami usuhlala ubuhlungu. Kwamanye amalanga kuba nzima lokuthi ngigqoke.” Lanxa kunjalo udadewethu lo uyakukholisa ukutshumayela ngefoni futhi ulezimpindela ezinhle. UBarbara oleminyaka engu-85 uthi: “Ngenxa yokuthi angiphilanga kuhle, kuba nzima ukuthi ngihambe labanye ekutshumayeleni. Kodwa ukusebenzisa ifoni kwenza ngenelise ukukhuluma labanye. Ngiyabonga Jehova!” Abafowethu labodadewethu laba baqakathekile sibili. Phela kungakapheli lomnyaka bona labanye babo basebetshumayele amahora angu-1 228, babhala izincwadi ezingu-6 265, bafonela abantu okwezikhathi ezedlula 2 000 njalo bahambisa amabhuku angu-6 315! Akuthandabuzwa ukuthi imizamo yabo yamthokozisa uJehova!​—Zaga. 27:11.

10. Singenzani ukuze imihlangano yebandla ibasize kakhulu abafowethu labodadewethu?

10 Tshengisa ukuthi uyabazwisisa abanye nxa usemihlanganweni yebandla. Sifuna ukuthi imihlangano ibasize kakhulu abafowethu labodadewethu. Ngakho kumele kukhanye ukuthi silendaba labo. Manje singenzani? Singafika masinyane emihlanganweni ukuze singabaphambanisi. Lanxa kwezinye izikhathi kungabakhona okungenza ukuthi siphuze, akumelanga sihlale singabaphuzileyo. Kumele sizame ngamandla wonke ukutshengisa ukuthi silendaba lemizwa yabanye. Kasingakhohlwa ukuthi uJehova leNdodana yakhe yibo abayabe besinxusile emihlanganweni yebandla. (Mat. 18:20) Yikho kumele siphangise ukufika ukuze kukhanye ukuthi siyabahlonipha.

11. Kungani labo abalezabelo emihlanganweni kumele balalele lokho esikutshelwa ku-1 Khorinte 14:40?

11 Okunye okungatshengisa ukuthi singabantu abazwisisayo ebandleni yikulalela umlayo lo othi: “Izinto zonke kumele zenziwe ngendlela efaneleyo lehlelwe kuhle.” (1 Khor. 14:40) Abazalwane abalezabelo emihlanganweni balalela amazwi la ngokungadli isikhathi. Lokhu kuyabe kutshengisa ukuthi balendaba lesikhulumi esilandelayo kanye lebandla lonke. Phela abanye abazalwane kuyabe kumele bahambe umango omude bebuyela emakhaya abo. Abanye kuyabe kumele bayegada imitshova loba ezinye izimota zomphakathi. Kanti njalo abanye balabomkabo abangasiboFakazi abayabe bebamelele endlini.

12. Kungani kumele ‘sibahloniphe kakhulu futhi sibathande’ abadala bebandla? (Khangela ibhokisi elithi “ Tshengisa Ukuthi Uyabazwisisa Abakhokhelayo.”)

12 Abelusi esilabo emabandleni basebenza nzima njalo bayatshiseka emsebenzini wokutshumayela, yikho kumele sibahloniphe kakhulu futhi sibathande. (Bala u-1 Thesalonika 5:12, 13.) Singatshengisa ukuthi siyababonga kakhulu ngalokho abakwenzayo ngokubalalela kanye lokubasekela ngoba ‘bayasilinda njengabantu okumele balandise ngathi.’​—Heb. 13:7, 17.

TSHENGISA UKUTHI UYABAZWISISA ABANYE EKUTSHUMAYELENI

13. Indlela uJesu ayephatha ngayo abantu isifundisani?

13 U-Isaya waphrofetha ngoJesu wathi: “Umhlanga ohluzukileyo akayikuwuquma, lentambo yesibane etsha kancane akayikuyicima.” (Isaya. 42:3) UJesu wayebazwela abantu ngenxa yokuthi wayebathanda. Wayeyizwisisa imizwa yalabo ababenjengomhlanga ohluzukileyo kumbe intambo yesibane esizacitsha. Lokho kwakusenza ukuthi abe ngumuntu ozwisisayo, olomusa njalo obekezelayo. Labantwana babekhululekile ukuya kuye. (Mak. 10:14) Thina kasilayo inhlakanipho kaJesu futhi kasenelisi ukufundisa njengaye. Kodwa kumele sitshengise ukuthi siyabazwisisa abantu abasensimini yethu ngokunanzelela indlela esikhuluma ngayo, isikhathi esibalanda ngaso kanye lokuthi sixoxa labo okwesikhathi esinganani.

14. Kungani kumele sinanzelele indlela esikhuluma ngayo labantu?

14 Kumele sikhulume njani labantu? Lamuhla abantu abanengi ‘bahlukuluzekile futhi baphelelwe’ ngenxa yokuthi abezokuthengiselana labezombusazwe kanye labafundisi bamasonto bangamaqili njalo balesihluku. (Mat. 9:36) Yikho abantu abanengi sebekubona kungcono ukuthemba ilitshe kulokuthemba umuntu. Kuqakathekile-ke ukuthi sikhethe kuhle amabala njalo sibe lelizwi elimnandi elitshengisa ukuthi silomusa lozwelo! Lanxa silazi iBhayibhili futhi sisenelisa ukulichasisa kuhle, okwenza abantu basilalele yikuthi silendaba labo njalo siyabazwisisa.

15. Yiphi enye indlela esingatshengisa ngayo ukuthi siyabazwisisa abantu esibatshumayezayo?

15 Kunengi esingakwenza ukuze sitshengise ukuthi siyabazwisisa abantu esibatshumayezayo. Ngokwesibonelo, kumele sinanzelele indlela esibuza ngayo imibuzo. Kufanele sibuze imibuzo etshengisa ukuthi silomusa futhi siyabahlonipha abanye. Omunye umzalwane oliphayona otshumayela endaweni elabantu abalenhloni njalo abathuleyo wafunda ukuthi akumelanga abuze imibuzo engehlisa abanye isithunzi nxa bengehluleka ukuyiphendula. Ngokwesibonelo, wayengabuzi imibuzo enjengokuthi, ‘Uyalazi yini ibizo likaNkulunkulu?’ kumbe ‘Uyakwazi ukuthi uMbuso kaNkulunkulu kuyini?’ Kodwa wayejayele ukuthi, “Ngake ngabala eBhayibhilini ukuthi uNkulunkulu ulebizo. Uyafuna yini ngikutshengise ibizo lakhe?” Kodwa kungenzakala ukuthi indlela le ingasebenzi kwezinye izindawo ngoba abantu batshiyene njalo amasiko awafanani. Lanxa kunjalo, kumele sihlale sitshengisa ukuthi siyabazwisisa abantu esibatshumayezayo futhi siyabahlonipha. Yikho kumele sibazi kuhle.

16, 17. Singatshengisa njani ukuthi siyabazwisisa abantu nxa sikhetha (a) isikhathi esibalanda ngaso emakhaya abo? (b) ukuthi sizabatshumayeza okwesikhathi esinganani?

16 Kumele sibalande sikhathi bani emakhaya abo? Nxa sitshumayela indlu ngendlu siyabe silanda abantu abangasinxusanga. Yikho kuqakathekile ukuthi sibavakatshele ngesikhathi abakhululeke ngaso ukuxoxa. (Mat. 7:12) Ngokwesibonelo, kwezinye izindawo abantu bayaphuza ukuvuka ngempelaviki. Nxa kunjalo lapho otshumayela khona, engxenye ungaqala ngokuya kumagazini loba utshumayele obala kumbe uphindele ebantwini okwaziyo ukuthi bayabe sebevukile.

17 Kumele sihlale isikhathi esinganani? Abantu balemisebenzi yabo abayenzayo yikho kuqakathekile ukuthi singahlali isikhathi eside, ikakhulu nxa siqala ukufika. Kungcono ukuthi siqede masinyane ingxoxo yethu kulokuthi sihlale isikhathi eside. (1 Khor. 9:20-23) Nxa abantu bangabona ukuthi siyazwisisa ukuthi balemisebenzi okumele bayenze, bangasamukela ngazo zombili lapho sesiphindela. Ngakho kumele kukhanye sibili ukuthi silezithelo zomoya. Nxa singenza njalo, sizakuba ‘yizisebenzi ezikanye loNkulunkulu’ futhi yena angasisebenzisa ukuncedisa omunye ukuthi afunde iqiniso.​—1 Khor. 3:6, 7, 9.

18. Sizatholani nxa singatshengisa ukuthi siyabazwisisa abanye?

18 Kasenzeni konke okusemandleni ethu ukuze sitshengise ukuthi singabantu abazwisisayo emulini, ebandleni lasekutshumayeleni. Singenza njalo sizathola izibusiso ezinengi khathesi lasesikhathini esizayo. IHubo 41:1, 2 lithi: “Ubusisiwe lowo onanza abahluphekayo; uJehova uyamkhulula ngezikhathi zokuhlupheka. . . . Uzambusisa phakathi kwelizwe.”