Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

ISIFUNDO 35

UJehova Uyaziqakathekisa Izinceku Zakhe Ezithobekileyo

UJehova Uyaziqakathekisa Izinceku Zakhe Ezithobekileyo

“UJehova . . . uyabananza abathobekileyo.”​—HUBO. 138:6.

INGOMA 48 Ukuhamba LoJehova Nsuku Zonke

ESIZAKUFUNDA *

1. UJehova ubabona njani abantu abathobekileyo? Chasisa.

UJEHOVA uyabathanda abantu abathobekileyo. Labo abathobeke okweqiniso yibo kuphela abangaba ngabangane bakhe abaseduze. Kodwa “abazigqajayo ubazi ekhatshana labo.” (Hubo. 138:6) Sonke siyafuna ukuthokozisa uJehova lokuba seduze laye. Ngakho kuqakathekile ukuthi sibe ngabantu abathobekileyo.

2. Sizaxoxa ngani esihlokweni lesi?

2 Esihlokweni lesi sizaphendula imibuzo emithathu elandelayo: (1) Kutshoni ukuthobeka? (2) Kungani kumele sithobeke? (3) Kuyini okungenza kube nzima ukuthi sihlale sithobekile? Sizabona lokuthi nxa singaba ngabantu abathobekileyo sizathokozisa inhliziyo kaJehova njalo lathi sincedakale.​—Zaga. 27:11; Isaya. 48:17.

KUTSHONI UKUTHOBEKA?

3. Kutshoni ukuthobeka?

3 Ukuthobeka yikuzehlisa, ukungazigqaji loba ukungazikhukhumezi. IBhayibhili lithi umuntu othobekileyo uyakwazi ukuthi uJehova mkhulu kakhulu kulaye njalo uyananzelela ukuthi abanye bangcono kulaye ngendlela ezitshiyeneyo.​—Flp. 2:3, 4.

4-5. Kungani umuntu okhanya ethobekile engabe engathobekanga okweqiniso?

4 Abanye abantu bangakhanya angani bathobekile kodwa bona benganjalo. Bangabe belenhloni. Kwesinye isikhathi bangabe belenhlonipho ngenxa yokuthi bakhuliswa njalo kodwa ngaphakathi beziphakamisa. Ngokuhamba kwesikhathi kuyabe kuzavela lokho abayikho khona.​—Luk. 6:45.

5 Abanye abantu bangakhanya bengelanhloni futhi bekhululekile ukuveza imibono yabo kodwa kungayisikho ukuthi bayaziphakamisa. (Joh. 1:46, 47) Lanxa kunjalo kumele bananzelele bengazithembi kakhulu. Kungelani lokuthi silenhloni kumbe asilazo kumele sizame ngamandla wonke ukuba ngabantu abathobekileyo.

Umphostoli uPhawuli wayethobekile njalo engaziboni engcono kulabanye (Khangela indima 6) *

6. Ngokwalokho okutshiwo ku-1 Khorinte 15:10, sifundani esibonelweni somphostoli uPhawuli?

6 Ake sixoxe ngomphostoli uPhawuli. Wasetshenziswa kakhulu nguJehova ukuvula amabandla emadolobheni amanengi. Kungenzakala ukuthi wenza okunengi enkonzweni ukwedlula bonke abaphostoli bakaJesu Khristu. Kodwa kazange azibone engcono kulabanye abazalwane. Watshengisa ukuthi uthobekile lapho esithi: “Mina ngingomncinyane kubaphostoli njalo kakungifanelanga ukubizwa ngokuthi ngingumphostoli ngoba ngangihlukuluza ibandla likaNkulunkulu.” (1 Khor. 15:9) Waphinda wathi okwenza waba ngumngane kaNkulunkulu yikuthi uJehova wayemtshengise umusa omkhulu, hatshi ukuthi kukhona yena ayekwenzile. (Bala u-1 Khorinte 15:10.) Lokho uPhawuli akubhalela ibandla laseKhorinte kwatshengisa ukuthi uthobekile sibili. Ebandleni lelo kwakulabantu ababemeyisa kodwa yena kazange azitshaye isifuba ebatshela ngezinto ayezenzile.​—2 Khor. 10:10.

UKarl F. Klein wayengumzalwane othobekileyo owake waba lilunga leQula Elibusayo (Khangela indima 7)

7. Omunye umzalwane owayesaziwa kakhulu watshengisa njani ukuthi uthobekile?

7 Indaba yokuphila kamfowethu uKarl F. Klein owake waba lilunga leQula Elibusayo ikhuthaze abantu bakaJehova abanengi. Endabeni yakhe umfowethu uKlein watshengisa ukuthobeka lokuthembeka ngoba wakhuluma ngamaphutha akhe kanye lenhlupho ezamehlelayo. Ngokwesibonelo, ngo-1922 wake wazama ukutshumayela endlini ngendlu kodwa wakubona kunzima yikho kazange aphinde atshumayele endlini ngendlu kwaze kwadlula iminyaka engaba mibili. Ngemva kwesikhathi esesebenza eBhetheli wahlala ezondile okwesikhathi esithile ngenxa yokuthi wayephiwe iseluleko. Kanti njalo, wake wahlulukelwa waphinda waba ngcono. Lanxa kunjalo wenza imisebenzi yenkonzo eminengi. Umfowethu uKlein wayethobekile sibili ngoba wakhuluma ngamaphutha akhe lokugula kwakhe lanxa wayesaziwa kakhulu. Abafowethu labodadewethu abanengi bayamkhumbula umfowethu uKlein kanye lendaba yakhe yokuphila ekhuthazayo futhi eveza amaphutha akhe. *

KUNGANI KUMELE SITHOBEKE?

8. Umbhalo ka-1 Phetro 5:6 usinceda njani sibone ukuthi uJehova uyathokoza nxa sithobekile?

8 Isizatho esiqakatheke kulazo zonke esenza sithobeke yikuthi sifuna ukuthokozisa uJehova. Umphostoli uPhetro wakucacisa lokhu. (Bala u-1 Phetro 5:6.) Ibhuku elithi ‘Woza Ube Ngumlandeli Wami’ lichasisa amazwi kaPhetro lisithi: “Ukuzidla kufana noshevu. Kungadala umonakalo. Kuyimfanelo engenza umuntu oneziphiwo kunabo bonke angabi yilutho kuNkulunkulu. Kanti ukuthobeka kungenza ngisho nomncane kunabo bonke abe usizo olukhulu kuJehova. . . . UNkulunkulu . . . uyokujabulela ukukuvuza nawe ngokuthobeka kwakho.” * Kambe kukhona yini okungcono kulokuthokozisa inhliziyo kaJehova?​—Zaga. 23:15.

9. Kungani abanye bekholisa ukuba lathi nxa sithobekile?

9 Ukuthobeka kuyasinceda langezinye izindlela. Ngokwesibonelo, abanye bayasondela kithi nxa sithobekile. Kungani sisitsho njalo? Cabanga ngabantu okholisa ukuba labo. (Mat. 7:12) Inengi lethu asikuthandi ukuba labantu abafuna ukuthi izinto zihlale zisenziwa ngendlela yabo njalo abangalaleli okutshiwo ngabanye. Kodwa kumnandi ukuba labantu esikhonza labo nxa betshengisa ukuthi ‘balesisa esikhulu, basithanda ngenhliziyo yonke, balozwelo kakhulu futhi bathobekile.’ (1 Phet. 3:8) Siyakuthanda ukuba labantu abanjalo futhi labo bazakholisa ukuba lathi nxa singabantu abathobekileyo.

10. Kungani abantu abathobekileyo bephila impilo elula?

10 Ukuthobeka kuphinda kwenze impilo yethu ibe lula. Ngezinye izikhathi singananzelela ukuthi kulokunye okukhanya kungenziwa ngendlela eqondileyo. Inkosi ehlakaniphileyo uSolomoni layo yakunanzelela lokho. Yathi: “Sengibone izichaka zigade amabhiza, kuthi amakhosana ahambe ngezinyawo njengezichaka.” (UmTshu. 10:7) Ngezinye izikhathi abantu abazingcitshi kabalutholi udumo, ikanti abangayisizo bona bathole olukhulu. USolomoni wathi siyabe sihlakaniphile nxa singamukela izimo ezikhona empilweni kulokuthi sikhathazeke ngezinto ezikhanya zingahambi kuhle. (UmTshu. 6:9, NW) Nxa sithobekile kuzakuba lula ukuthi samukele izinto njengoba zinjalo empilweni kulokuthi sitshone sizihlupha ngalokho esifisa ukuthi ngabe kuyenzakala.

KUYINI OKUNGENZA KUBE NZIMA UKUTHI SIHLALE SITHOBEKILE?

Kungani kunzima ukuhlala sithobekile nxa sisesimeni esinjengalesi? (Khangela indima 11-12) *

11. Kuyini okumele sikwenze nxa singaphiwa iseluleko?

11 Nsuku zonke singatshengisa ukuthi sithobekile. Asixoxeni ngezinye izibonelo. Nxa singaphiwa iseluleko. Kumele sikhumbule ukuthi nxa umuntu angasinika iseluleko kungabe kusitsho ukuthi senze iphutha ebesingananzeleli ubukhulu balo. Singahle sizwe kusithi singamlaleli. Singaqala ukumchothoza kumbe sisole indlela akhulume ngayo. Kodwa nxa sithobekile sizazama ukubona izinto ngendlela eqondileyo.

12. Ngokwalokho okutshiwo kuZaga 27:5, 6, kungani kumele simbonge umuntu osiphe iseluleko? Nika umzekeliso.

12 Umuntu othobekileyo uyasiqakathekisa iseluleko. Nanku umzekeliso. Ake sithi usemhlanganweni webandla. Ngemva kokuxoxa labazalwane abanengi, omunye abesekubizela eceleni akunyenyezele ukuthi ulokudla okusalele emazinyweni. Akuthandabuzwa ukuthi uyayangeka. Kodwa awusoze umbonge yini ngokuthi ukutshelile? Mhlawumbe ungaze ufise ukuthi ngabe kulomunye okutshele kudala. Yikho kumele sibonge nxa omunye esikhonza laye equnge isibindi wasinika iseluleko ngesikhathi esifaneleyo. Asisoze simbone njengesitha kodwa sizambona engumngane.​—Bala iZaga 27:5, 6, NW *; Gal. 4:16.

Kungani kumele sithobeke nxa abanye bephiwa imisebenzi yenkonzo? (Khangela indima 13-14) *

13. Singatshengisa njani ukuthi sithobekile nxa abanye bephiwa imisebenzi yenkonzo?

13 Nxa abanye bengaphiwa imisebenzi yenkonzo. Umdala webandla okuthiwa nguJason uthi: “Nxa ngibona abanye bephiwa imisebenzi yenkonzo ngisuka ngizibuze ukuthi kungani kungakhethwanga mina.” Lawe uyake uzwe njalo yini? Akukubi ‘ukulalamela’ eminye imisebenzi yenkonzo. (1 Tim. 3:1) Kodwa kumele sinanzelele indlela esicabanga ngayo. Nxa singayekela ukunanzelela singacina sesiziphakamisa. Ngokwesibonelo, umzalwane angaqala ukubona angani nguye ongawenza ngcono umsebenzi othile. Ikanti udade angacabanga ukuthi umkakhe nguye ongawenza ngcono kulabanye umsebenzi othile. Kodwa nxa sithobekile sibili asisoze sicabange ngaleyondlela.

14. Isifundisani indlela uMosi azizwa ngayo abanye baze baphiwe imisebenzi ethile?

14 Kukhona esingakufunda nxa singakhangela ukuthi uMosi wezwa njani ngesikhathi amanye amadoda ephiwa imisebenzi. Wayewuqakathekisa kakhulu umsebenzi wakhe wokukhokhela isizwe sako-Israyeli. Kodwa wezwa njani ngesikhathi uJehova evumela abanye ukuthi bamncedise? Kazange abelomhawu. (Nani. 11:24-29) Watshengisa ukuthi uthobekile wavuma ukuthi abanye bamncedise ukwahlulela abantu bakaNkulunkulu. (Eks. 18:13-24) Lokhu kwabanceda sibili abantu bako-Israyeli ngoba kwasokulabahluleli abanengi yikho kwakungasathathi isikhathi eside ukuthi indaba zabo zahlulelwe. Siyabona ukuthi uMosi kazange aqakathekise umsebenzi wakhe ukwedlula inhlalakahle yabanye. Uyisibonelo esihle kakhulu kithi. Nxa sifuna ukusetshenziswa nguJehova kumele sikhumbule ukuthi ukuthobeka kuqakatheke kakhulu ukwedlula ubungcitshi. Lanxa ‘uJehova ephakeme uyabananza abathobekileyo.’​—Hubo. 138:6.

15. Izimo zabafowethu labodadewethu abanengi zintshintshe njani?

15 Nxa izimo zintshintsha. Eminyakeni edlulileyo abafowethu labodadewethu abanengi asebekhonze uJehova okweminyaka eminengi bantshintshwe imisebenzi yenkonzo ababeyenza. Ngokwesibonelo, ngo-2014 inhlanganiso yathi kungasabi lababonisi besigodi yikho abazalwane labo labomkabo banikwa eminye imisebenzi yenkonzo yesikhathi sonke. Kusukela ngalowomnyaka ababonisi beziqinti sokumele batshiye umsebenzi lo nxa bengafikisa iminyaka engu-70. Khathesi akusayenzi ukuthi umdala webandla oleminyaka engu-80 kumbe edlula lapho abengumhleli wequla labadala. Kanti njalo eminyakeni esanda kwedlula kulabanengi ababesebenza eBhetheli abacelwa ukuthi babe ngamaphayona. Abanye sebatshiya inkonzo yesikhathi sonke ngenxa yokugula, ukunakekela abemuli langenxa yezinye izizatho.

16. Abafowethu labodadewethu batshengise njani ukuthobeka lapho izimo zabo sezintshintshile?

16 Abafowethu labodadewethu abanengi kwabathwalisa nzima ukuntshintsha. Akuthandabuzwa ukuthi babeyithanda kakhulu imisebenzi yenkonzo ababeyenza futhi abanengi babo basebeyenze okweminyaka eminengi. Kwabanye kwakubuhlungu ukujayela izimo ezintsha kodwa ngokuhamba kwesikhathi benelisa. Kuyini okwabancedayo? Okwabanceda kakhulu yikuthanda uJehova. Babekwazi ukuthi bazinikele kuJehova hatshi emsebenzini othile kumbe esikhundleni esithile. (Kol. 3:23) Bayakholisa ukukhonza uJehova ngokuthobeka besenza loba yiwuphi umsebenzi enkonzweni yakhe. ‘Baphosela kuye konke okubakhathazayo’ besazi ukuthi ulendaba labo.​—1 Phet. 5:6, 7.

17. Kunceda ngani ukulalela iseluleko esiseLizwini likaNkulunkulu esimayelana lokuthobeka?

17 ILizwi likaNkulunkulu liyasinceda kakhulu ngoba lisikhuthaza ukuthi sibe ngabantu abathobekileyo. Nxa singaba ngabantu abathobekileyo abanye bazakholisa ukuba lathi njalo kuzasinceda kuphinde kubancede labo. Kuzakwenza kubelula ukuthi siqinisele nxa sisehlelwa yibunzima empilweni. Okuqakatheke kakhulu yikuthi kuzasenza sisondele eduze loBaba wethu osezulwini. Kuyasithokozisa ukwazi ukuthi lanxa ‘engoPhakemeyo ongaPhezulu’ uyazithanda njalo uyaziqakathekisa izinceku zakhe ezithobekileyo!​—Isaya. 57:15.

INGOMA 45 Iminakano Yenhliziyo Yami

^ indima 5 Kuqakatheke kakhulu ukuthi sibe ngabantu abathobekileyo. Kutshoni ukuthobeka? Kungani kumele sithobeke? Kanti njalo kungani kungaba nzima ukuthi sihlale sithobekile nxa izimo zethu zintshintsha? Esihlokweni lesi sizaxoxa ngemibuzo le eqakathekileyo.

^ indima 7 Khangela isihloko esithi “Jehovah Has Dealt Rewardingly With Meesiku-Nqabayokulinda ka-October 1 1984.

^ indima 12 “Kungcono ukusolwa obala kulokufihlelwa uthando. Amanxeba abangelwa ngumngane athembekile, kodwa ukuqabuza kwesitha kuyakhohlisa.”

^ indima 54 OKUSEMFANEKISWENI: Umphostoli uPhawuli usendlini yomunye umzalwane njalo utshengisa ukuthi uthobekile ngokuxoxa labanye okugoqela abantwana.

^ indima 58 OKUSEMFANEKISWENI: Umfowethu uyalalela lapho umzalwane omncane kulaye emnika iseluleko esisekelwe eBhayibhilini.

^ indima 60 OKUSEMFANEKISWENI: Umfowethu osekhulile kalamhawu ngomsebenzi ophiwe umzalwane omncane kulaye.