Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

Ukupha Abanengi Ukudla Kusetshenziswa Izandla Ezilutshwana

Ukupha Abanengi Ukudla Kusetshenziswa Izandla Ezilutshwana

“[UJesu] wasehlephula izinkwa. Waseziqhubela abafundi, abafundi labo bazinika abantu.”​—MAT. 14:19.

1-3. Chaza ukuthi uJesu walipha njani ixuku labantu ukudla eduze leBhethisayida. (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.)

 AKUSIBONE ngelihlo lengqondo isehlakalo lesi. (Bala uMathewu 14:14-21.) Sekusele isikhatshana ukuthi iPhasika lika-32 C.E., lifike. Ixuku lamadoda angu-5 000 kungabalwa abesifazana labantwana, liloJesu labafundi bakhe endaweni esesikhaleni eduze leBhethisayida, esabelweni esisenyakatho ekhunjini loLwandle lwaseGalile.

2 UJesu uthi ebona lelixuku labantu elikhulu, alizwele usizi abesesilisa abagulayo futhi alifundise izinto ezinengi eziphathelane loMbuso kaNkulunkulu. Kuthi sekuntambama abafundi bakhe bamtshela ukuthi kayekele abantu bahambe ukuze bayezithengela ukudla emizini eseduzane. Kodwa uJesu uthi kubafundi bakhe: “Bapheni lina ukudla.” Kumele ukuthi amazwi akhe ayabamangalisa, ngoba ukudla abalakho kulutshwana kakhulu, izinkwa ezinhlanu lokuzinhlanzi okungatsholutho.

3 Efuqwa yisihawu, uJesu wenza isimangaliso, okuyiso sodwa esibhalwe kuwo womane amaVangeli. (Makho 6:35-44; Luka. 9:10-17; Joha. 6:1-13) UJesu uthuma abafundi bakhe ukuthi batshele abantu ukuthi bahlale phansi etshanini babe ngu-50 kumbe 100 iqembu ngalinye. Ngemva kokubonga, uhlephula izinkwa kanye lezinhlanzi. Kulokuthi yena anike abantu, uJesu ‘uqhubela abafundi, abafundi labo bazinika abantu.’ Kuyisimanga ukuthi ukudla kwenela bonke abantu kuze kusale! Akucabange: UJesu usephe izinkulungwane zabantu ukudla esebenzisa izandla ezilutshwana, abafundi bakhe. *

4. (a) Yikuphi ukudla uJesu ayeqakathekisa ukukupha abantu, futhi kungani? (b) Sizaxoxa ngani esihlokweni lesi lakwesilandelayo?

4 Into uJesu ayeyiqakathekisa kakhulu yikupha abalandeli bakhe ukudla okungokomoya. Wayekwazi ukuthi ukudla okungokomoya, iqiniso elitholakala eLizwini likaNkulunkulu, kuletha ukuphila okungapheliyo. (Joha. 6:26, 27; 17:3) Efuqwa yisihawu esifananayo esamenza ukuthi anike ixuku labantu izinkwa lezinhlanzi, uJesu wasebenzisa isikhathi esinengi efundisa abalandeli bakhe. (Mark. 6:34) Wayekwazi ukuthi isikhathi sakhe emhlabeni sasizabe sisilutshwana lokuthi wayezabuyela ezulwini. (Mat. 16:21; Joha. 14:12) Kodwa uJesu wayezaqhubeka ebapha njani ukudla okungokomoya okweneleyo abalandeli bakhe yena esebuyele ezulwini? Wayezasebenzisa indlela efananayo, ukupha abanengi ukudla esebenzisa izandla ezilutshwana. Pho-ke, ngobani laba abalutshwana? Asiboneni ukuthi uJesu wasebenzisa njani abalutshwana ukupha abalandeli bakhe abagcotshiweyo abanengi ekhulwini lokuqala. Kuthi-ke esihlokweni esilandelayo sibe sesixoxa ngombuzo oqakatheke kakhulu kithi sonke othi: Singababona njani abalutshwana uJesu abasebenzisayo ukuze asiphe ukudla namuhla?

UJESU UKHETHA ABALUTSHWANA

5, 6.(a) Yisiphi isinqumo esiqakathekileyo esenziwa nguJesu ukuze abe leqiniso lokuthi abalandeli bakhe babezaphiwa ukudla okweneleyo yena esefile? (b) UJesu wabancedisa njani abaphostoli bakhe ukuze benelise ukwenza umsebenzi oyisiqokoqela ngemva kokufa kwakhe?

5 Inhloko yemuli ewaziyo umlandu wayo ihlela kuhle izinto ukuze imuli yayo ingadubeki nxa yona isifile. Yikho kanye okwenziwa nguJesu owayezakuba yiNhloko yebandla lobuKhristu. Wahlela okuthile ukuze abe leqiniso lokuthi abalandeli bakhe babengasoze baswele ukudla okungokomoya yena esefile. (Efe. 1:22) Ngokwesibonelo, kusasele iminyaka emibili ukuthi afe, uJesu wenza isinqumo esiqakathekileyo. Wakhetha abokuqala abalutshwana ayezabasebenzisa ukupha abanengi ukudla esikhathini esizayo. Nanku okwenzakalayo.

6 Esethandaze ubusuku bonke, uJesu waqoqa abalandeli bakhe njalo phakathi kwabo wakhetha abaphostoli abangu-12. (Luka. 6:12-16) Eminyakeni emibili eyalandelayo, wayesebenza labangu-12 zikhathi zonke ebafundisa ngamazwi langezenzo. Wayekwazi lokuthi kwakulokunengi okwakumele bakufunde, yikho baqhubeka bebizwa ngokuthi “abafundi.” (Mat. 11:1; 20:17) UJesu wabanika iseluleko esabanceda munye ngamunye wabo njalo wabaqeqetsha enkonzweni ngendlela ezikileyo. (Mat. 10:1-42; 20:20-23; Luka. 8:1; 9:52-55) Ngokwenza lokho wayebancedisa ukuthi benelise ukwenza umsebenzi oyisiqokoqela ababezawenza esebuyele ezulwini ngemva kokufa kwakhe. *

7. UJesu wasitshengisa njani okwakuzaqakathekiswa ngabaphostoli lapho ekhuluma egudlisela?

7 Abaphostoli babezakwenza wuphi umsebenzi? Sekusondela iPhentekhosti lika-33 C.E., kwasekusegcekeni ukuthi abaphostoli babezathatha ‘isikhundla sobukhokheli.’ (ImiSeb. 1:20) Kodwa kuyini ababezakuqakathekisa kakhulu? UJesu esevusiwe wakhuluma egudlisela, engxoxweni aba layo lomphostoli uPhethro. (Bala uJohane 21:1, 2, 15-17.) UJesu watshela uPhethro phambi kwabanye abaphostoli, wathi: “Phana izimvu zami ukudla.” Ngakho-ke ngokutsho lokhu, uJesu wayetshengisa ukuthi abaphostoli babezakuba phakathi kwabalutshwana ayezabasebenzisa ukupha abanengi ukudla okungokomoya. Lokhu kuthinta inhliziyo njalo kusenza sikwazi ukuthi uJesu uzizwa njani ‘ngezimvu’ zakhe.

UKUPHA ABANENGI UKUDLA KUSUKELA NGEPHENTEKHOSTI KUSIYA PHAMBILI

8. NgePhentekhosti, amakholwa amatsha akutshengisa njani ukuthi ahle ayibona indlela eyayisetshenziswa nguKhristu?

8 Kusukela ngePhentekhosti lika-33 C.E., uKhristu owayesevusiwe wasebenzisa abaphostoli bakhe ukuthi babe yindlela yokupha abanye abafundi bakhe abagcotshiweyo ukudla. (Bala ImiSebenzi 2:41, 42.) AmaJuda labanye ababephendukele enkolweni yesiJuda ababa ngamaKhristu agcotshwe ngomoya ngalelolanga bahle bayibona indlela le. Abathikazanga ukuqhubeka ‘bekhuthalela imfundiso yabaphostoli.’ Esinye isikhwicamfundo sithi ibala lesiGiriki eliyisenzo elihunyutshwe ngokuthi ‘bakhuthala’ lingatsho “ukuzinikela ngokuzimisela, ungqondonye ekwenzeni ulutho oluthile.” Amakholwa amatsha ayebulawa yindlala efuna ukudla okungokomoya njalo ayekwazi khona kanye lapho okwakumele akuthole khona. Yikho-ke, kawazange aphambuke kodwa athembela kubaphostoli ukuthi achasiselwe amazwi kanye lezenzo zikaJesu njalo acaciselwe ukuthi imibhalo ephathelane laye itshoni. *

9. Abaphostoli bakutshengisa njani ukuthi babewuqakathekisa umlandu wabo wokunika izimvu zikaJesu ukudla?

9 Okwakuqakathekiswa ngabaphostoli ukwedlula konke kwakungumlandu wabo wokupha izimvu zikaJesu ukudla. Ngokwesibonelo, nanzelela indlela abalungisa ngayo udaba olwalutshisa njalo olwalungabangela ukuthi kube lokwehlukana ebandleni elitsha. Okumangalisayo yikuthi indaba le yayiphathelane lokudla, kodwa ukudla koqobo. Ekwabeni ukudla kwansuku zonke, abafelokazi abangamaGiriki babengananzwa kodwa abafelokazi ababekhuluma isiHebheru babenanzwa. Abaphostoli bayiphatha njani indaba le okwakumele ilungiswe ngonanzelelo? Abaphostoli laba “abalitshumi lambili” bakhetha abazalwane abafaneleyo abayisikhombisa ukuthi bakhangele ‘umlandu’ wokwaba ukudla. Akuthandabuzwa ukuthi abanengi babaphostoli okuyibo abapha abantu ukudla ngesikhathi uJesu esuthisa amaxuku ngendlela eyisimangaliso, babona ukuthi okwakuqakatheke kakhulu kubo kwakuyikugxila ekupheni ukudla okungokomoya. Yikho-ke, baqinisa ukuzinikela ‘ekutshumayeleni ilizwi.’​—ImiSeb. 6:1-6.

10. UKhristu wabasebenzisa njani abaphostoli lamadoda amadala eJerusalema?

10 Ngo-49 C.E., abanye abadala abafaneleyo basebesebenza ndawonye labaphostoli ababesaphila. (Bala ImiSebenzi 15:1, 2.) Yikho-ke, ‘abaphostoli labadala eJerusalema’ babumba iqula elibusayo. UKhristu, Inhloko yebandla yasebenzisa leliqembu elincane lamadoda afaneleyo ukuxazulula izindaba eziphathelane lezimfundiso kanye lokuqondisa lokukhokhela emsebenzini wokutshumayela lokufundisa izindaba ezinhle zoMbuso.​—ImiSeb. 15:6-29; 21:17-19; Kol. 1:18.

11, 12.(a) Kuyini okutshengisa ukuthi uJehova walubusisa uhlelo olwalusetshenziswa yiNdodana yakhe ukupha amabandla ukudla ekhulwini lokuqala? (b) Yayikhanya njani ngokucacileyo indlela uKhristu ayeyisebenzisa ukupha ukudla okungokomoya?

11 UJehova walubusisa yini uhlelo lolu olwalusetshenziswa yiNdodana yakhe ukupha amabandla ukudla ekhulwini lokuqala? Ye walubusisa. Kungani singeke sikuphike lokhu? Ibhuku lemiSebenzi lisinika umbiko lo: “Ekuhambeni kwabo [umphostoli uPhawuli labangane bakhe] kulelo lalelo idolobho babezethula izinqumo ezenziwa ngabaphostoli labadala eJerusalema ukuze abantu bazilandele. Yikho amabandla aqiniswa ekukholweni abantu banda mihla yonke.” (ImiSeb. 16:4, 5) Nanzelela ukuthi okwenza amabandla lawo aphumelela kwakuyikubambisana ngokuthembeka lequla elibusayo eJerusalema. Uyabubona yini ubufakazi bokuthi uJehova uyalubusisa uhlelo olusetshenziswa yiNdodana yakhe ukupha amabandla ukudla? Akumelanga sikhohlwe ukuthi ukuphumelela ngokomoya kuba khona kuphela nxa kulesibusiso sikaJehova esiletha inotho.​—Zaga. 10:22; 1 Kor. 3:6, 7.

12 Kukho konke esesikufundile sibonile ukuthi uJesu wayesebenzisa indlela ethile lapho esipha abalandeli bakhe ukudla: Wapha abanengi ukudla esebenzisa izandla ezilutshwana. Indlela ayeyisebenzisa ukupha abantu ukudla okungokomoya yayisikhanya egcekeni. Kanti njalo abaphostoli ababengamalunga okuqala equla elibusayo, babutshengisa ubufakazi bokusekelwa okuvela ezulwini. ImiSebenzi 5:12 ithi: “Kwenziwa izibonakaliso lezimangaliso ezinengi ebantwini ngezandla zabaphostoli.” * (The Holy Bible in Ndebele) Ngakho-ke sasingekho isizathu sokuthi labo ababesiba ngamaKhristu bakhathazeke ngokuthi, ‘Ngobani sibili ababesetshenziswa nguKhristu ukupha izimvu zakhe ukudla?’ Kodwa ekucineni kwekhulu lokuqala, umumo wantshintsha.

NGESIKHATHI UKHULA LULUNENGI INGQOLOYI EKHAHLELEYO IYINGCOSANA

13, 14. (a) Yisiphi isixwayiso uJesu asikhuluma mayelana lokuhlaselwa njalo amazwi akhe agcwaliseka nini? (b) Ukuhlaselwa kwakuzavela kuziphi izingxenye ezimbili? (Khangela inothi elisekucineni.)

13 UJesu wabikezela ukuthi ibandla lobuKhristu lalizahlaselwa. Khumbula ukuthi esiphrofethweni sakhe esiphathelane lokhula lengqoloyi, uJesu waxwayisa ngokuthi insimu yengqoloyi eyayisanda kuhlanyelwa (amaKhristu agcotshiweyo) yayizaminyaniswa lukhula (amaKhristu amanga). Wathi amaqembu la amabili ayezavunyelwa akhule ndawonye, kuze kube yisikhathi sokuvuna, esasizafika ‘ekupheleni kwalesisikhathi.’ (Mat. 13:24-30, 36-43, The Holy Bible in Ndebele) Akuzange kuthathe isikhathi eside ukuthi amazwi kaJesu agcwaliseke. *

14 Ukuhlubuka kwaqalisa ukumemetheka ekhulwini lokuqala, kodwa abaphostoli bakaJesu abathembekileyo ‘bavimbela’ ukungcoliswa kanye lokuyengwa yizimfundiso zamanga. (2 Tes. 2:3, 6, 7) Kuthe ngemuva kokufa kwabaphostoli ababesele, ukuhlubuka kwaba lempande futhi kwagcwala indawo yonke phakathi kwaso sonke isikhathi sokukhula esathatha amakhulu amanengi eminyaka. Ukwengezelela kulokho, ngaleso sikhathi ukhula lwaba lunengi futhi yayiyingcosana ingqoloyi eyayikhahlele. Yayingekho indlela ehlelekileyo futhi engantshintshiyo yokwaba ukudla okungokomoya. Lanxa kunjalo, lokhu kwakuzacina kuntshintshile. Kodwa umbuzo yikuthi, Nini?

NGUBANI OWAYEZAPHA ABANTU UKUDLA NGESIKHATHI SOKUVUNA?

15, 16. Ukufunda iMibhalo ngokuzimisela okwenziwa ngaBafundi beBhayibhili kwaba layiphi impumela, njalo yiwuphi umbuzo oba khona?

15 Njengoba isikhathi sokukhula sasesisiya ekupheleni, kwaba ledlabuzani lokudingisisa iqiniso leBhayibhili. Khumbula ukuthi ngo-1870 iqembu elincane lamadoda ayefuna iqiniso ngobuqotho lahlangana laselibumba amakilasi eBhayibhili ayehlukene lokhula. Ukhula ngamaKhristu amanga ayesemasontweni njalo lemaqenjini eLobukholwa. Ngokuthobeka futhi lokwamukela imibono yabanye, aBafundi beBhayibhili abaqotho, okulibizo ababebizwa ngalo, bahlolisisa iMibhalo ngonanzelelo ngosizo lomthandazo.​—Mat. 11:25.

16 Ukufunda iMibhalo ngokuzimisela okwenziwa ngaBafundi beBhayibhili kwaba lempumela emihle kakhulu. Amadoda la labesifazana laba abathembekileyo baveza izimfundiso zamanga futhi benza ukuthi iqiniso elingokomoya laziwe, bedinda njalo bethumela amabhuku eBhayibhili ezindaweni ezinengi ezikhatshana kakhulu. Umsebenzi wabo wabanceda kakhulu abantu ababelezinhliziyo lezingqondo ezazilambele futhi zomele iqiniso elingokomoya. Ngakho-ke, singaba lombuzo ophicayo othi: Eminyakeni eyadlula u-1914 engakafiki, aBafundi beBhayibhili basebeyiyo yini indlela eyayizasetshenziswa nguKhristu ukupha izimvu zakhe ukudla? Hatshi. Ngoba babelokhu bephakathi kwesikhathi sokukhula njalo indlela yokupha ukudla okungokomoya yayilokhu isacentwa. Sasingakafiki isikhathi sokuthi kwehlukaniswe amaKhristu amanga anjengokhula emaKhristwini eqiniso anjengengqoloyi.

17. Yiziphi izehlakalo eziqakathekileyo ezaqalisa ukwenzakala ngo-1914?

17 Sifundile esihlokweni esidlulileyo ukuthi isikhathi sokuvuna saqalisa ngo-1914. Ngomnyaka lowo izehlakalo ezinengi zaqalisa ukwenzakala. UJesu waba yiNkosi wahlala esihlalweni sobukhosi njalo izinsuku zokucina zaqalisa. (Isam. 11:15) Kusukela ngo-1914 kusiyafika ekuqaliseni kuka-1919, uJesu wabambisana loYise ekwenzeni umsebenzi oqakathekileyo wokuhlola lokuhlambulula ithempeli elingokomoya. * (Mal. 3:1-4) Yikho-ke kusukela ngo-1919, kwasekuyisikhathi sokuqalisa ukuqoqa ingqoloyi. Sasesifikile yini isikhathi sokuthi uKhristu akhethe indlela eyodwa ehlelekileyo yokwaba ukudla okungokomoya? Ye sasesifikile sibili!

18. UJesu wabikezela ukuthi wayezakhethani njalo yiwuphi umbuzo oqakathekileyo owaba khona njengoba izinsuku zokucina zazisondela?

18 Esiphrofethweni sakhe esiphathelane lesikhathi sokuphela, uJesu wabikezela ukuthi wayezakhetha indlela ayezayisebenzisa ukupha ukudla okungokomoya “ngesikhathi esifaneleyo.” (Mat. 24:45-47) Yiphi indlela ayezayisebenzisa? Wayezakwenza khonokho kanye akwenza ekhulwini lokuqala, wayezaphinda anike abanengi ukudla esebenzisa izandla ezilutshwana. Njengoba izinsuku zokucina zasezisondele, umbuzo oqakathekileyo wawuyikuthi, Kwakuzakuba ngobani laba abalutshwana? Umbuzo lo leminye ephathelane lesiphrofetho sikaJesu kuzaxoxwa ngayo esihlokweni esilandelayo.

 

^ Indima 3: [1] Ngelinye ilanga uJesu esipha ukudla ngendlela eyisimangaliso waphinda wakuqhubela ‘abafundi, labo bakunika abantu.’ Kwakulamadoda angu-4 000 kungabalwa abesifazana kanye labantwana ukudla ngendlela eyisimangaliso.​—Mat. 15:32-38.

^ Indima 7: [2] Ngesikhathi uPhethro esaphila, zonke ‘izimvu’ ezazizaphiwa ukudla zazilethemba lokuya ezulwini.

^ Indima 8: [3] Ukuthi amakholwa amatsha aqhubeka ‘ekhuthalela imfundiso yabaphostoli’ kutshengisa ukuthi abaphostoli babefundisa zikhathi zonke. Ezinye izimfundiso zabaphostoli zabhalwa emabhukwini aphefumulelwayo, aseyingxenye yeMibhalo yamaKhristu yesiGiriki.

^ Indima 12: [4] Ngesikhathi abanye, ngaphandle kwabaphostoli besamukela izipho zomoya eziyisimangaliso, kukhanya angani izikhathi ezinengi, abaphostoli bona ngokwabo yibo ababesipha izipho zomoya loba zaziphiwa nxa kulomphostoli othile.​—ImiSeb. 8:14-18; 10:44, 45.

^ Indima 13: [5] Amazwi omphostoli uPhawuli atholakala kumiSebenzi 20:​29, 30 atshengisa ukuthi ukuhlaselwa kwebandla kwakuzavela ezingxenyeni ezimbili. Okokuqala, amaKhristu amanga (ukhula) ‘ayezakuza kumbe ayezangena phakathi’ kwamaKhristu eqiniso. Okwesibili, ‘laphakathi kwawo’ amaKhristu eqiniso kwakuzavela izihlubuki ‘zihlanekele iqiniso.’

^ Indima 17: [6] Khangela isihloko esithi, “Khangelani, Mina Ngilani Insuku Zonke” kumagazini le, ikhasi 17, indima 6.