Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

Kumele Sikwazi “Ukuphendula Umuntu Wonke”

Kumele Sikwazi “Ukuphendula Umuntu Wonke”

‘Ingxoxo yenu kayihlale igcwele umusa, ukuze likwazi ukuphendula umuntu wonke.’​—KOL. 4:6.

1, 2. (a) Nika isibonelo esitshengisa ukuthi kuqakatheke kakhulu ukubuza imibuzo ekhethwe kuhle. (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.) (b) Kungani kungamelanga sesabe ukuxoxa ngezihloko ezingani zinzima?

 NGELINYE ilanga omunye udadewethu ongumKhristu wayexoxa lomkakhe ongayisuye Fakazi ngendaba ethile eseBhayibhilini. Umkakhe wayeke waba lilunga lenye inkolo. Ekuxoxeni kwabo wamtshela ukuthi uButhathu bukaNkulunkulu yimfundiso eliqiniso. Udadewethu wabona ukuthi umkakhe engabe engananzeleli ukuthi imfundiso yoButhathu bukaNkulunkulu iphathelane lani. Wasembuza kuhle wathi, “Uyakholwa yini ukuthi uNkulunkulu nguNkulunkulu, uJesu nguNkulunkulu lokuthi umoya ongcwele nguNkulunkulu; kodwa besekusiba nguNkulunkulu oyedwa hatshi abathathu?” Umkakhe wamangala wasemphendula wathi, “Hayi, ayisikho engikukholwayo lokho!” Basuka baxoxa okunengi kakhulu mayelana lokuthi uNkulunkulu unjani.

2 Isibonelo lesi sitshengisa ukuthi kuqakatheke kakhulu ukubuza imibuzo engacaphuli abanye njalo ekhethwe kuhle. Kanti njalo siveza umcijo lo oqakathekileyo: Akumelanga sesabe ukuxoxa ngezihloko ezingani zinzima, ngokwesibonelo uButhathu bukaNkulunkulu, isihogo kumbe ukuthi uMdali ukhona yini. Nxa singathembela kuJehova lakulokhu asifundisa khona, singenelisa ukuphendula ngendlela esuthisayo njalo ezathinta izinhliziyo zalabo esibafundisayo. (Kol. 4:6) Khathesi asihloleni ukuthi abatshumayeli abaphumelelayo benza njani nxa bexoxa ngezihloko ezinjengalezo. Sizakhangela ukuthi (1) singabuza njani imibuzo ezakwenza umuntu akhululeke ukuveza okusenhliziyweni yakhe, (2) singabonisana njani ngokutshiwo yiMibhalo, (3) njalo singayisebenzisa njani imizekeliso ukuze esikukhulumayo kucace.

BUZA IMIBUZO UKUZE UMUNTU AKHULULEKE UKUVEZA OKUSENHLIZIYWENI YAKHE

3, 4. Kungani kuqakathekile ukuthi sisebenzise imibuzo ukuze sibone lokho umuntu akukholwayo? Nika isibonelo.

3 Ukubuza imibuzo kungenza sibone lokho umuntu akukholwayo. Kungani kuqakathekile lokhu? IZaga 18:13 zithi: “Lowo ophendulayo engaqali alalele​—lobo yibuwula bakhe lehlazo lakhe.” Yikho-ke, singakakhulumi okunengi mayelana lokuthi iBhayibhili lithini ngemfundiso ethile, kuhle ukuthi siqale sibone ukuthi umuntu esikhuluma laye ukholwani sibili. Lokho kuzasinceda ukuthi singathathi isikhathi esinengi siphikisana laye ngento abevele engayikholwa.​—1 Khor. 9:26.

4 Ake sithi sixoxa lomuntu othile ngendaba yesihogo. Ayisibo bonke abantu abakholwa ukuthi isihogo yindawo lapho okutshiselwa khona abantu. Yikho-ke singaphendula sisithi: “Ngicela ukubuza ukuthi wena ucabangani, ngoba abantu bacabanga izinto ezehlukeneyo ngesihogo?” Nxa sesiyizwile impendulo yakhe, sekulula ukumncedisa ukuthi azwisise lokho okutshiwo liBhayibhili ngendaba le.

5. Imibuzo ingasinceda njani ukuze sikwazi ukuthi kungani umuntu ekholwa lokho akukholwayo?

5 Imibuzo engacaphuli abanye ingasinceda lokuthi sikwazi ukuthi kungani umuntu ekholwa lokho akukholwayo. Ngokwesibonelo, nxa sisekutshumayeleni singenzani nxa singahlangana lomuntu othi kakholwa kuNkulunkulu? Mhlawumbe singahle sicabange ukuthi umuntu lo utsho njalo ngenxa yemibono yezifundiswa ayizwayo, ngokwesibonelo imfundiso yokuzenzakalela kwemvelo. (Hubo. 10:4) Kodwa abanye abantu bacina bengasakholwa kuNkulunkulu ngenxa yokuthi bayabe bedubeke kakhulu kumbe bebona abanye behlupheka. Kungaba nzima kubo ukukholwa ukuthi kuloMdali olothando khona kulokuhlupheka okungaka. Ngakho nxa umuntu esimtshumayezayo ethandabuza ukuthi uNkulunkulu ukhona singambuza umbuzo lo, “Yikho owawuvele ukucabanga yini?” Nxa angathi hatshi, singambuza ukuthi kungabe kulokuthile yini okwamenza wacina esethandabuza ukuthi uNkulunkulu ukhona. Impendulo yakhe ingasinceda sibone ukuthi singamncedisa njani ukuthi athole ulwazi ngoNkulunkulu.​—Bala iZaga 20:5.

6. Kumele senzeni nxa sesibuze umbuzo?

6 Nxa sesibuze umbuzo, kumele silalelisise sibili ukuthi umuntu uphendula esithini njalo singamsoli ngendlela azizwa ngayo. Mhlawumbe angasitshela ukuthi wacina esethandabuza ukuthi kuloMdali osithandayo ngenxa yokuthi wehlelwa ngumonakalo othile. Singakamtshengisi ubufakazi bokuthi uNkulunkulu ukhona, kumele siqale simtshengise ukuthi siyamzwela sibili besesimtshela lokuthi akusilocala ukubuza ukuthi kungani sihlupheka. (Hab. 1:​2, 3) Nxa sibekezela njalo sitshengisa ukuthi siyamthanda, angacina esefuna ukufunda okunengi. *

SINGABONISANA NJANI NGOKUTSHIWO YIMIBHALO?

7. Kuyini okuyisiqokoqela okwenza siphumelele enkonzweni?

7 Khathesi asikhangeleni ukuthi singabonisana njani labantu ngokutshiwo yiMibhalo. Nxa sisekutshumayeleni ibhuku esilisebenzisa kakhulu liBhayibhili. Lisincedisa ukuthi ‘siyilungisele ngokupheleleyo yonke imisebenzi emihle.’ (2 Tim. 3:16, 17) Into eyisiqokoqela enza siphumelele enkonzweni yindlela esibonisana ngayo labantu ngeMibhalo lokuyichaza kuhle kulokubala eminengi nje singayichazi. (Bala imiSebenzi 17:2, 3.) Ake sibone izibonelo ezintathu ezisitshengisa ukuthi singakwenza njani lokhu.

8, 9. (a) Kuyini okunye esingakwenza ukuze sibonisane lomuntu okholwa ukuthi uJesu nguNkulunkulu? (b) Lapho ubonisana lomuntu ngendaba le, kuyini okunye owakubona kusebenza kakhulu?

8 Isibonelo Sokuqala: Sisekutshumayeleni, besesithola umuntu okholwa ukuthi uJesu nguNkulunkulu. Singasebenzisa yiphi imibhalo ukuze sibonisane laye ngendaba le? Singamcela ukuthi abale uJohane 6:38 lapho okucatshunwa khona amazwi kaJesu athi: “Ngokuba ngehlile ezulwini, hatshi ukuzakwenza eyami intando kodwa ukwenza intando yalowo ongithumileyo.” Sesibale ivesi le, singambuza sithi: “Nxa uJesu enguNkulunkulu, ngubani owamthuma ukuthi aze emhlabeni? Kambe umuntu lo wayengaba mncane kuloJesu? Phela othuma omunye uyabe elesikhundla esikhulu kulalowo othunywayo.”

9 Mhlawumbe singabala loLukha 3:21, 22 okhuluma ngokubhaphathizwa kukaJesu. Uthi: ‘Wathi ekhuleka izulu lavuleka umoya ongcwele wehlela kuye ulesimo sejuba. Kweza ilizwi livela ezulwini lathi: “Wena uyiNdodana yami engiyithandayo; ngiyathokoza kakhulu ngawe.” ’ Ukuze sibonisane lomuntu ngombhalo lo singathi: “Nxa kuyikuthi uJesu nguNkulunkulu, pho wayethandaza kubani lapha? Nanzelela lokuthi kwazwakala ilizwi lomuntu othile elalivela ezulwini. Kodwa-ke nxa kuyikuthi uJesu nguNkulunkulu, ngubani owayekhuluma amazwi lawo?” Nxa umuntu lo ehlonipha iLizwi likaNkulunkulu njalo efuna ukufunda sibili, ukubonisana laye ngendlela le kungenza afune ukuhlolisisa okunengi ngendaba le.​—⁠ImiSeb. 17:11.

10. (a) Singabonisana njani lomuntu okholwa ukuthi abantu bazatshiswa esihogweni? (b) Kuyini okunye owakubona kusebenza kakhulu lapho ubonisana lomuntu ngendaba yesihogo?

10 Isibonelo Sesibili: Uthola umuntu okhutheleyo esontweni yakhe obambelele ekuthini abantu ababi bazatshiswa esihogweni. Engabe ekholwa ukuthi kulesihogo ngenxa yokuthi uyafisa kakhulu ukubona abantu ababi bejeziswa ngenxa yezenzo zabo ezimbi. Singabonisana njani lomuntu olombono onjalo? Okokuqala, singamtshengisa ukuthi ababi bazajeziswa sibili. (2 Thes. 1:9) Ngemva kwalokho, singamcela ukuthi abale uGenesisi 2:16, 17 otshengisa ukuthi imbadalo yesono yikufa. Singachasisa lokuthi lapho u-Adamu esona wabangela ukuthi abantu bonke bazalwe belesono. (Rom. 5:12) Kodwa singamchazela ukuthi uNkulunkulu kakhulumanga lutho ngokujeziswa esihogweni besesisithi: “Aluba u-Adamu lo-Eva babezajeziswa ngokutshiswa esihogweni, besingathi uNkulunkulu wayengelathando ngoba kabaxwayisanga ngalokho.” Sesingabala uGenesisi 3:19 lapho esibona khona ukuthi ngemva kokona kwabo, abazange bagwetshelwe ukuthi babezakuya esihogweni. Kodwa u-Adamu watshelwa ukuthi wayezabuyela othulini. Yikho-ke sesingabuza ukuthi, “Kwakungabe kuqondile yini ukuthi uNkulunkulu atshele u-Adamu ukuthi wayezabuyela othulini yena ezakuya esihogweni?” Nxa umuntu lo efuna ukuzwisisa sibili, umbuzo lo ungamenza ukuthi acabangisise okunengi ngendaba le.

11. (a) Singabonisana njani lomuntu okholwa ukuthi bonke abantu abalungileyo baya ezulwini? (b) Kuyini okunye owakubona kusebenza kakhulu lapho ubonisana lomuntu ngendaba yokuya ezulwini?

11 Isibonelo Sesithathu: Sisekutshumayeleni, besesithola umuntu okholwa ukuthi bonke abantu abalungileyo baya ezulwini. Ukukholwa kulokhu kungenza umuntu lo angakuzwisisi kuhle lokho okutshiwo liBhayibhili. Ngokwesibonelo ake sithi sixoxa laye ngoSambulo 21:4. (Bala.) Umuntu lo angacabanga ukuthi izibusiso eziqanjwe evesini leli sizazithola sesisezulwini. Singabonisana laye njani? Kulokuthi simbalele amanye amavesi amanengi, singachaza umutsho osembhalweni lo. Uthi, “akusayikuba khona futhi ukufa.” Singambuza ukuthi uyavuma yini ukuthi ukuze ulutho oluthile lususwe, kuyabe kumele luqale lube khona. Akuthandabuzwa ukuthi uzavumelana lathi. Nxa esevumile sesingamtshela-ke ukuthi ukufa kusemhlabeni kuphela, akukaze kube khona ezulwini. Yikho-ke kulengqondo ukuthi siphethe ngokuthi izibusiso okukhulunywa ngazo kuSambulo 21:⁠4 zizabe zilapha emhlabeni.​—Hubo. 37:29.

SEBENZISA IMIZEKELISO UKUZE OKUKHULUMAYO KUCACE

12. Kungani uJesu wasebenzisa imizekeliso?

12 UJesu kazange asebenzise imibuzo kuphela kodwa wasebenzisa lemizekeliso ngesikhathi etshumayela. (Bala uMathewu 13:34, 35.) Yayimnceda ukuthi abone ukuthi ababemlalele babecabangani. (Mat. 13:​10-​15) Yayisenza lokuthi lokho ayekufundisa kuzwakale kumnandi njalo abantu bangakukhohlwa. Singayisebenzisa njani imizekeliso nxa sifundisa?

13. Yiwuphi umzekeliso esingawusebenzisa ukuze sitshengise ukuthi uNkulunkulu mkhulu kuloJesu?

13 Kuyanceda kakhulu ukusebenzisa imizekeliso elula. Ngokwesibonelo, nxa sichasisa ukuthi uNkulunkulu mkhulu kuloJesu, mhlawumbe singazama okulandelayo. Singatshela umninimuzi ukuthi uNkulunkulu loJesu babuchaza ubuhlobo babo ngendlela ecacileyo. UNkulunkulu wathi uJesu yiNdodana yakhe ikanti uJesu wathi uNkulunkulu nguYise. (Luk. 3:21, 22; Joh. 14:28) Sesimchazele lokhu, singabuza umninimuzi umbuzo lo: “Nxa ufuna ukungichazela ukuthi abantu ababili bayalingana, ungasebenzisa ubuhlobo obunjani ukuze ukucacise lokho?” Mhlawumbe angaqamba abantu abazalwa bonke kumbe amaphahla. Esephendulile, singamtshela ukuthi yisibonelo esihle kakhulu leso. Ngemva kwalokho singambuza sithi: “Nxa mina lawe sihle sawuthola masinyane umzekeliso lo, kambe uJesu, uMfundisi oMkhulu kwakungamehlula yini ukucabanga ngawo? UJesu wazikhulumela ukuthi uNkulunkulu nguYise. Yikho-ke watshengisa ukuthi uNkulunkulu mkhulu njalo ulamandla ukwedlula yena.”

14. Yiwuphi umzekeliso otshengisa ukuthi akulangqondo ukuthi uNkulunkulu anike uDeveli umsebenzi wokutshisa abantu esihogweni?

14 Asikhangeleni omunye umzekeliso. Ukuwusebenzisa kunganceda umzali abone ukuthi akulangqondo ukuthi uNkulunkulu anike uDeveli umsebenzi wokutshisa abantu esihogweni. Abanye bayakukholwa ukuthi uSathane “nguye otshisa” abantu esihogweni. Yikho-ke nanku esingakutsho: “Ake sithi umntanakho uselihlongandlebe njalo sesenza izinto ezimbi ezinengi. Ungamenzani?” Kanengi umzali angathi uyabe ezamqondisa umntanakhe. Angazama kanenginengi ukunceda umntanakhe ukuthi ayekele ukuganga. (Zaga. 22:15) Khathesi-ke singabuza umzali ukuthi angenzani nxa ezama ngazo zonke izindlela ukumqondisa kodwa engafuni ukulalela. Abazali abanengi bangathi kuyabe kungaselanto abangayenza ngaphandle kokumjezisa. Ngemva kwalokhu singabuza sithi: “Ungenzani nxa ungezwa ukuthi umntanakho uselihlongandlebe ngenxa yokuthi ubeyengwa ngomunye umuntu ogangileyo?” Akuthandabuzwa ukuthi umzali angaxabana laye sibili umuntu lo. Ukuze siwucacise umzekeliso wethu singabuza umzali sithi, “Nxa usukwazi ukuthi umuntu lo oyisigangi nguye obeyenga umntanakho, ungamcela yini ukuthi akujezisele lowomntwana?” Kusegcekeni ukuthi uzaphendula athi ngeke akwenze lokho. Kuyacaca-ke ukuthi uNkulunkulu ngeke athume uSathane ukuthi amjezisele abantu abenza okubi ngoba uDeveli nguye obayengayo.

UNGAKHANGELELI OKUNENGI KAKHULU

15, 16. (a) Kungani kungamelanga sikhangelele ukuthi umuntu wonke esimtshumayezayo uzawulalela umlayezo woMbuso? (b) Kuyini okungasinceda ukuthi senelise ukufundisa kuhle lanxa sibona angani kasilasiphiwo? Chaza. (Khangela lebhokisi elithi “ Okungasinceda Ukuthi Senelise Ukuphendula.”)

15 Iqiniso elikhona yikuthi kayisibo bonke abantu abazalalela umlayezo woMbuso. (Mat. 10:11-14) Kulabanye abangasoze balalele lanxa singasebenzisa kuhle imibuzo, sibonisane labo kuhle njalo sisebenzise imizekeliso ezwakalayo. Esesemhlabeni uJesu wayefundisa kuhle kakhulu, kodwa balutshwana kakhulu ababemlalela.​—Joh. 6:66; 7:45-48.

16 Lanxa sibona angani kasilasiphiwo, singenelisa ukufundisa kuhle enkonzweni yethu. (Bala imiSebenzi 4:​13.) ILizwi likaNkulunkulu lisenza sithembe ukuthi ‘bonke abamiselwe ukuphila okungapheliyo’ bazazamukela izindaba ezinhle. (ImiSeb. 13:​48) Yikho-ke asizameni ukuthi singakhangeleli okunengi kakhulu kwesikwenzayo njalo singakhangeleli okunengi kwesibatshela izindaba ezinhle zoMbuso. Kungaba kuhle ukuthi sikusebenzise kakhulu esikufundiswa nguJehova, njalo sibe leqiniso lokuthi kuzanceda thina kanye labasilalelayo. (1 Tim. 4:16) UJehova angasincedisa ukuthi sikwazi “ukuphendula umuntu wonke.” Esihlokweni esilandelayo sizabona ukuthi ekutshumayeleni singabaphatha njani abanye ngendlela esifuna basiphathe ngayo.

^ indima 6 Khangela isihloko esithi “Is It Possible to Build Faith in a Creator?” (“Kuyini Okungenza Sikholwe Ukuthi Ukhona Sibili uMdali?”) ku-Nqabayokulinda ka-October 1, 2009.