Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

Badala, Liyakuqakathekisa Yini Ukuqeqetsha Abanye?

Badala, Liyakuqakathekisa Yini Ukuqeqetsha Abanye?

“Zonke izinto zilesikhathi sazo.”—UMTSHU. 3:1.

1, 2. Kuyini osekunanzelelwe ngababonisi beziqinti emabandleni amanengi?

UMBONISI wesiqinti wayesezaphetha umhlangano ayelawo lequla labadala. Wabakhangela njalo wazizwa ebathanda kakhulu abelusi laba ababesebenza gadalala. Abanye phakathi kwabo basebebadala okokuthi babengalingana loyise. Kodwa kukhona okwakumkhathaza, yikho wababuza wathi, “Bafowethu, kukhona yini eselikwenzile ukuze liqeqetshe abanye ukuthi benze eminye imisebenzi yenkonzo ebandleni?” Babesakhumbula ukuthi wathi esuka watshiya ebakhuthaze ukuthi bazame ukuqeqetsha abanye abazalwane. Kwelikade omunye wabo waphendula wathi, “Iqiniso lihle, asizange sikuzame kangako.” Abanye bakhe labo bavuma ngamakhanda.

2 Nxa ungumdala webandla mhlawumbe lawe ubungaphendula njengabo. Ababonisi beziqinti emhlabeni wonke sebenanzelele ukuthi emabandleni amanengi abadala kumele bazame sibili ukuqeqetsha abafana kanye lamanye amadoda asebandleni ukuze bonke bancedise ukunakekela umhlambi. Umsebenzi lo kawulula. Ngenxa yani?

3. (a) IMibhalo ikuveza njani ukuthi kuqakathekile ukuqeqetsha abanye, njalo kungani kumele sonke sikuqakathekise? (Khangela amabala angaphansi.) (b) Kungani kungaba nzima kwabanye abadala ukuthi baqeqetshe abanye?

3 Nxa ungumalusi kumele ukuthi uyananzelela ukuthi ukuqeqetsha abanye kuqakathekile. * Uyakwazi lokuthi kufunakala abazalwane abanengi ukuze amabandla aqhubeke eqiniswa kanye lokuthi kuvulwe lamanye amatsha. (Bala u-Isaya 60:22.) ILizwi likaNkulunkulu likukhuthaza lokuthi ‘ufundise abanye.’ (Bala u-2 Thimothi 2:2.) Mhlawumbe ukubona kunzima ukuqeqetsha abanye njengabadala esikhulume ngabo phezulu. Phela ungabona angani awulaso isikhathi sokuqeqetsha abanye ebandleni ngenxa yokuthi kuyabe kumele unakekele imuli yakho, usebenze, wenze imisebenzi yebandla futhi ulungise lezinye izindaba okumele ziphangiselwe. Kodwa kungani kuqakathekile ukuthi uzinike isikhathi sokuqeqetsha abanye?

UKUQEQETSHA ABANYE KUQAKATHEKE KAKHULU

4. Kuyini okungabe kusenza ukuthi abadala babe bebalisela ukuqeqetsha abanye?

4 Kuyini okungabe kusenza ukuthi abanye abadala babone angani kabalaso isikhathi sokuqeqetsha abanye? Mhlawumbe abanye bathi: ‘Ukuqeqetsha abanye kuqakathekile sibili kodwa zikhona ezinye izinto ebandleni okumele zenziwe kuqala. Lanxa singabaqeqetshanga khathesi ibandla alingeke liphambaniseke.’ Badala, zikhona sibili izindaba okumele lizilungisise masinyane, kodwa izinto zingonakala ebandleni nxa lingazitshela ukuthi ukuqeqetsha abanye lizaphela likubone.

5, 6. Sifundani emzekelisweni womtshayeli wemota odonda ukuntshintsha i-oyili yenjini, njalo lokhu kungasetshenziswa njani endabeni yokuqeqetsha abanye?

5 Nanku umzekeliso ongasinceda: Umtshayeli uyakwazi ukuthi ukuze imota yakhe ihlale isebenza kuhle kumele ahlale entshintsha i-oyili ephakathi kwenjini. Kodwa kungenzakala ukuthi uyabe ebona angani ukuthela iphethulo emoteni kuqakatheke kakhulu ukwedlula ukuntshintsha i-oyili. Phela angayekela ukuthela iphethulo, imota ingacitsha ephakathi komango. Mhlawumbe angabe ecabanga ukuthi lanxa engasantshintshanga i-oyili, imota izaqhubeka ihamba. Kodwa lokhu kuyingozi. Ngani? Nxa umtshayeli elokhu ebalisela esithi ngizaphela ngintshintshe i-oyili, kwelinye ilanga uzakuthi esalibele injini yemota ihle ithule. Ukulungisisa imota yakhe kuzathatha isikhathi eside kuphinde kumdlele lemali enengi kakhulu. Lokhu kusifundisani?

6 Abadala balemisebenzi eminengi okumele bayenze masinyane ukuze izinto ziqhubeke zitshelela ebandleni. Sibonile ukuthi umtshayeli wemota osemzekelisweni lo kumele abe leqiniso lokuthi uyathela iphethulo emoteni yakhe, yikho abadala kumele babe leqiniso ‘ngezinto eziqakatheke kakhulu.’ (Flp. 1:10, NW) Lanxa kunjalo abanye abadala bahlala bephathekile besenza eminye imisebenzi eqakathekileyo okokuthi bacina bengaselandaba lokuqeqetsha abanye abazalwane. Lokhu kungafaniswa lokudonda ukuntshintsha i-oyili yenjini. Kanti njalo nxa behlala bethikaza ukuqeqetsha abanye, ibandla lizacina lingaselabo abazalwane abafaneleyo abazaphatha imisebenzi okumele yenziwe ebandleni.

7. Kumele sibabone njani abadala abazinika isikhathi sokuqeqetsha abanye abazalwane?

7 Kuyakhanya-ke ukuthi akumelanga sizitshele ukuthi ukuqeqetsha abanye akuqakathekanga kangako. Abadala abalendaba lokuthi ibandla lizabe linjani kusasa njalo abazinika isikhathi sokuqeqetsha abanye bayizisebenzi ezikhaliphileyo futhi bayisibusiso sibili ebandleni. (Bala u-1 Phetro 4:10.) Kulinceda ngani ibandla lokhu?

SENZELA KUSASA

8. (a) Kungani abadala kumele baqeqetshe abanye? (b) Kuyini okumele kucatshangwe ngabadala abancedisa ezindaweni ezilabamemezeli abalutshwana? (Khangela ibhokisi elithi “ Umsebenzi Okumele Wenziwe Masinyane.”)

8 Lanxa usuleminyaka eminengi ungumdala kumele uthobeke, uvume ukuthi njengoba ukhula usiba lixhegu, amandla okwenza imisebenzi eminengi ebandleni ayaphela. (Mik. 6:8) Kanti njalo abadala kumele bakhumbule ukuthi bangacina bengasenelisi ukwenza imisebenzi yebandla ngoba bonke “abantu bafikelwa yizikhathi ezimbi ezibafikela belibele.” (UmTshu. 9:12; Jak. 4:13, 14) Yikho-ke umdala ozithanda kakhulu izimvu zikaJehova njalo onanzelelayo ukuthi lakusasa ibandla liyakudinga ukusekelwa, kangeke ayekele ukuphakulela abazalwane abasakhulayo ulwazi aluthole ekhonza uJehova okweminyaka eminengi.Bala iHubo 71:17, 18.

9. Ukuqeqetsha abanye khathesi kuzanceda ibandla ikakhulu ngasiphi isikhathi?

9 Yisiphi esinye isizatho esenza abadala abaqeqetsha abanye babe yisibusiso emhlambini? Bayaliqinisa ibandla ngoba imizamo yabo yokuqeqetsha abanye inceda ukuthi kube labazalwane abangaphathisa ukuze abantu bakaNkulunkulu bamanyane njalo bahlale bethembekile. Lokhu kuzanceda ibandla ikakhulu ngesikhathi sokuhlupheka okukhulu ngoba ngalesosikhathi kuyabe kunzima. (Hez. 38:10-12; Mik. 5:5, 6) Ngakho-ke badala abathandekayo, siyalincenga ukuthi kusukela lamuhla nxa lisenza imisebenzi yebandla lingakhohlwa ukuqeqetsha abanye.

10. Umdala kumele enzeni ukuze athole isikhathi sokuqeqetsha abanye?

10 Kuyazwisiseka ukuthi imisebenzi eqakathekileyo eliyenzayo ebandleni ingabe ilitshiya lingaselaso isikhathi sokwenza ezinye izinto. Kodwa zamani ukuthatha esinye isikhathi elenza ngaso imisebenzi yebandla lisisebenzise ukuqeqetsha abanye. (UmTshu. 3:1) Nxa lingenza njalo, izinto zizahamba kuhle lakusasa.

YENZA UKUTHI UMUNTU OMFUNDISAYO AKHULULEKE

11. (a) Kuyini okumangalisayo ngalokho okwakhulunywa ngabadala abavela emazweni atshiyeneyo lapho bebuzwa ngendaba yokuqeqetsha abanye? (b) UZaga 15:22 utshengisa njani ukuthi kuyanceda ukusebenzisa amacebo avezwa ngabanye abadala?

11 Kulabadala abake babuzwa ukuthi kuyini okubenza baphumelele nxa beqeqetsha abanye abazalwane. * Lanxa abadala laba babehlala emazweni atshiyeneyo, okumangalisayo yikuthi abakukhulumayo kwakuhambelana. Lokhu kutshengisani? Kutshengisa ukuthi indlela esekelwe eBhayibhilini abayisebenzisayo nxa beqeqetsha abanye isebenza “ezindaweni zonke emabandleni wonke.(1 Khor. 4:17) Le yiyo indlela eyayisetshenziswa langesikhathi sikaPhawuli. Yikho-ke esihlokweni lesi lakwesilandelayo, sizaxoxa ngezindlela ezisetshenziswa ngabadala laba nxa beqeqetsha abanye. (Zaga. 15:22) Abaqeqetsha abanye sizababiza ngokuthi “ngabafundisayo” njalo abaqeqetshwayo sizababiza ngokuthi “ngabafundayo” ukuze esizaxoxa ngakho ezihlokweni lezi kucace.

12. Kuyini okumele kwenziwe ngofundisayo, njalo kungani kumele akwenze?

12 Ofundisayo kumele enze ukuthi ofundayo akhululeke. Umlimi uqala aphendule umhlabathi engakahlanyeli. Ofundisayo laye akumelanga ahle agijimele ukuqeqetsha umuntu, kodwa kumele enze ukuthi akhululeke kuqala. Pho-ke abafundisayo kumele benzeni ukuze abafundayo bakhululeke? Kumele balingisele okwake kwenziwa ngomunye umphrofethi wasendulo. Kuyini akwenzayo?

13-15. (a) Umphrofethi uSamuyeli waphiwa wuphi umsebenzi? (b) USamuyeli wawenza njani umsebenzi wakhe? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.) (c) Kungani kumele abadala bayihlolisise indaba kaSamuyeli?

13 Eminyakeni ephezu kwengu-3 000 eyadlulayo, uJehova watshela umphrofethi uSamuyeli owayeseluphele wathi: “Ngesikhathi esingaba yisonalesi kusasa ngizaletha kuwe umuntu ovela elizweni lakoBhenjamini. Mgcobe ukuba ngumkhokheli wabantu bami u-Israyeli.” (1 Sam. 9:15, 16) USamuyeli wananzelela ukuthi wayengeke esaba ngumkhokheli ko-Israyeli, njalo uJehova wayesemtshele ukuthi agcobe omunye owayezangena esikhundleni sakhe. Kumele ukuthi uSamuyeli wazibuza ukuthi kuyini ayengakwenza ukuze ancedise indoda le ukuthi yenelise ukwenza umsebenzi wayo. Wahlala phansi wasebumba icebo ayengalisebenzisa. Ake sibone ukuthi wenzani.

14 Ngelanga elilandelayo lapho uSamuyeli ebona uSawuli, uJehova wathi: “Lo nguye.” Ngemva kwalokho uSamuyeli wasebenzisa icebo lakhe. Wanxusa uSawuli ukuthi azokudla laye endlini enkulu, wafika wahlalisa uSawuli lenceku yakhe endaweni enhle kakhulu. Ngemva kwalokho wabathi qithi inyama enonileyo, wasesithi kuSawuli: “Dlana, ngoba kade kubekelwe wena kulelithuba.” Sebeqedile, bahamba bezixoxela besiya endlini yomphrofethi uSamuyeli. Kwasekulula ukuthi uSamuyeli ethule udaba lwakhe ngenxa yokuthi ukudla kwabo ndawonye kanye lokuhamba bezixoxela kwenza ukuthi uSawuli akhululeke. Yikho-ke wamcela ukuthi baye ophahleni lwendlu yakhe. USamuyeli waqhubeka ‘ekhuluma loSawuli phezu kophahla lwendlu yakhe’ sekuntambama kubetha umoya omnandi. Yatsha ingxoxo baze bayalala. Ngelanga elilandelayo uSamuyeli wagcoba uSawuli, wamanga wamnika eminye imilayezo, wasemphelekezela ohambeni lwakhe. USawuli wayesewulungele umsebenzi wakhe.1 Sam. 9:17-27; 10:1.

15 Kodwa ukugcoba indoda ukuthi ikhokhele isizwe akufanani lokuqeqetsha umuntu ukuthi abe ngumdala kumbe abe yinceku ekhonzayo ebandleni. Lanxa kunjalo, abadala bangafunda izinto eziqakatheke kakhulu kulokhu okwenziwa nguSamuyeli. Asikhangeleni ezimbili zakhona.

ABAFUNDISAYO KUMELE BAZIMISELE FUTHI BABE NGABANGANE BEQINISO

16. (a) USamuyeli wezwa njani lapho abako-Israyeli becela ukuthi kubekwe inkosi ezababusa? (b) USamuyeli wenzani lapho uJehova emtshela ukuthi agcobe uSawuli?

16 Zimisele njalo ungathikazi. Lapho abako-Israyeli betshela uSamuyeli ukuthi basebefuna inkosi ezababusa, wadana wabona angani basebemlahlile. (1 Sam. 8:4-8) Wayedonda ukwenza lokho abantu ababemtshela khona, uJehova waze wamtshela kathathu ukuthi abalalele. (1 Sam. 8:7, 9, 22) Kodwa uSamuyeli kazange amzondele kumbe ambambele isikhwili umuntu owayesezathatha isikhundla sakhe sokukhokhela. Walalela ngenhliziyo yonke lapho uJehova emtshela ukuthi agcobe uSawuli njalo lokhu wakwenza ngenxa yokuthi wayemthanda uJehova. Wayengakwenzeli ukuthi uthunyiwe nje kuphela.

17. Abadala bangamlingisela njani uSamuyeli nxa beqeqetsha abanye, njalo kuyini okubathokozisayo?

17 Abazalwane asebeleminyaka eminengi bengabadala balingisela uSamuyeli ngokuba lomusa nxa beqeqetsha abanye. (1 Phet. 5:2) Kabesabi ukuthi kuzamele batshiyele abafundayo eminye imisebenzi yebandla, yikho bebafundisa bekhululekile. Abadala abalenhliziyo enhle kababoni angani abazalwane abafundayo bazoncintisana labo kodwa bababona njengabantu ‘abasebenza labo,’ abayizipho eziligugu ebandleni. (2 Khor. 1:24; Heb. 13:16) Abadala laba bayathokoza sibili nxa bebona abazalwane akade bebafundisa sebesebenzisa iziphiwo zabo ukuze ibandla lincedakale.ImiSeb. 20:35.

18, 19. Umdala angenzani ukuze umfundi wakhe akhululeke, njalo kungani ukwenza lokhu kuqakatheke kakhulu?

18 Woba ngumngane, ungafundisi kuphela. Mhla umphrofethi uSamuyeli ebonana loSawuli, kwakulula ukuthi akhuphe igabha lamafutha ahle awathele ekhanda likaSawuli, abeseyekela inkosi le entsha izihambele. USawuli wayezabe egcotshiwe sibili kodwa engakwazi lokuthi awuqalisele ngaphi umsebenzi wakhe. Yikho-ke uSamuyeli wazinika isikhathi sokuthi enze izinto ezazinceda uSawuli ukuthi akhululeke engakamqeqetshi. Baqala badla ukudla okumnandi, bahambahamba bonke, baxoxa, emveni kwalokho balala. Sebenze konke lokhu, umphrofethi wabona-ke ukuthi usengamgcoba uSawuli.

Nxa uqeqetsha omunye kumele liqale libe ngabangane (Khangela izindima 18 lo-19)

19 Yikho-ke nxa umdala ezafundisa omunye umzalwane, kumele azinike isikhathi sokujayelana laye njalo babe ngabangane. Izinto umdala angazenza ukuze yena lamfundisayo babe ngabangane zingatshiyana kusiya ngokuthi bahlala ngaphi lokuthi kuyini okujayelekileyo emphakathini wakibo. Kodwa kungelani lokuthi uhlala ngaphi, zama ukudinga isikhathi sokuba lomuntu omfundisayo lanxa ulemisebenzi eminengi oyenzayo. Nxa usenza njalo kuyabe kungani uthi kuye: “Uyazi uqakathekile kimi.” (Bala uRoma 12:10.) Akuthandabuzwa ukuthi abazalwane abalesifiso sokufunda bazabona sibili ukuthi uyabakhathalela njalo lokhu kuzabathokozisa kakhulu.

20, 21. (a) Umdala ophumelelayo emsebenzini wokuqeqetsha abanye ngonjani? (b) Sizaxoxa ngani esihlokweni esilandelayo?

20 Badala, nanku okumele lihlale likukhumbula: Nxa lifuna ukuphumelela emsebenzini wokufundisa abanye, kufanele lithande umuntu elimfundisayo hatshi ukuthanda umsebenzi wokuqeqetsha kuphela. (Khangela uJohane 5:20.) Lokhu kuqakathekile sibili ngoba abafundiswayo bahle bakunanzelele ukuthi liyabakhathalela futhi kuyabasiza lokuthi bazimisele ukufunda. Yikho-ke badala abathandekayo, nxa liqeqetsha abanye zamani ukuba ngabangane babo, kulokubafundisa nje kuphela.Zaga. 17:17; Joh. 15:15.

21 Nxa umdala esenze konke angakwenza ukuze ofundayo akhululeke, kuyabe sekumele amqeqetshe. Angamqeqetsha njani? Lokhu sizaxoxa ngakho esihlokweni esilandelayo.

^ ndima 3 Esizaxoxa ngakho esihlokweni lesi lakwesilandelayo kubhalelwe abadala lanxa bonke ebandleni kumele bakuqakathekise. Ngani? Kuzakhuthaza bonke abazalwane ababhaphathiziweyo ukuthi babone ukuthi kuqakathekile ukuthi baqeqetshwe ukuze baxhase abadala emisebenzini yebandla. Lonke ibandla liyancedakala nxa lokhu kungenziwa.

^ ndima 11 Abadala laba bahlala e-Australia, eBangladesh, eBelgium, eBrazil, eFrance, eFrench Guiana, eJapan, eKorea, eMexico, eNamibia, eNigeria, eRéunion, eRussia, eSouth Africa, kanye lase-United States.