Inda koshikalimo

Inda koshikalimo

OSHITOPOLWA SHOKUKONAKONWA 44

Ohole yaJehova ihaayi hulu po otayi ti shike kungoye?

Ohole yaJehova ihaayi hulu po otayi ti shike kungoye?

“Ohole yaJehova otayi kala sigo aluhe.” (NW) — EPS. 136:1.

EIMBILO 108 Ohole yaKalunga yi na uudhiginini

ELALAKANO LYOSHITOPOLWA *

1. Jehova ote tu ladhipike tu kale tu na shike?

OHOLE ihaayi hulu po oya simana kuJehova. (Hos. 6:6) Okwa hala wo natse tu kale twe yi tala ko ngaashi ye. Kalunga okwa longitha omuhunganeki Mika, e tu ladhipike tu kale tu na “ohole ihaayi hulu po.” (NW) (Mika 6:8.) Ihe opo tu kale tu yi na, otwa pumbwa okutseya kutya ohole ihaayi hulu po oshike.

2. Ohole ihaayi hulu po oshike?

2 Ohole ihaayi hulu po oshike? Uutumbulilo “ohole ihaayi hulu po” owa holoka mOmbiimbeli yo-New World Translation iikando 230. Okukala wu na ohole ihaayi hulu po otashi ti okukala wu hole yalwe noonkondo noho tsikile aluhe okukala wu ya hole noku ya kwathela. Jehova oku li oshiholelwa dhingi mokuulika ohole ndjoka. Moshitopolwa shika, otatu ka kundathana kombinga yankene Jehova hu ulukile aantu ohole ihaayi hulu po. Moshitopolwa tashi landula, otatu ka kundathana kombinga yankene tse, tu li aalongeli yaKalunga, tatu vulu okukala hatu ulukilathana ohole ihaayi hulu po.

JEHOVA OKU UDHA OHOLE IHAAYI HULU PO

3. Jehova okwa li a lombwele shike Moses kombinga Ye?

3 Nziya konima sho Aaisraeli ya tembuka mo muEgipiti, Jehova okwa li a hololele Moses omaukwatya Ge. Jehova okwa li a lombwele Moses a ti: “Ongame Omuwa, ongame Kalunga omunamutimahenda, omunalukeno nomutalanteni, ihandi geye mbala nondu [udha ohole ihaayi hulu po, NW.] Ohandi dhiginine ohole yandje koluvalo lwomayuvi note dhimi po uukolokoshi omayono noondjo.” (Eks. 34:6, 7) Okupitila moohapu ndhoka, Jehova okwa hololele Moses oshinima shimwe shi ikalekelwa shi na ko nasha nuukwatya We wohole ihaayi hulu po. Oshini mbela?

4-5. (a) Jehova okwi ipopi kutya oku li omuntu a tya ngiini? (b) Omapulo geni tatu ka yamukula?

4 Jehova ini ipopya owala kutya oku na ohole ihaayi hulu po, ihe okwa ti kutya ‘oku udha ohole ihaayi hulu po.’ Uutumbulilo mboka owa holoka mo wo mOmbiimbeli iikando ihamano ya gwedhwa po. (Num. 14:18; Neh. 9:17; Eps. 86:15; 103:8; Joel 2:13; Jona 4:2) Iikando ayihe mbyoka, uutumbulilo ‘ohole ihaayi hulu po’ owa longithwa wu ukithwa kuJehova, ihe hakaantu. Oshindhindhilikwedhi sho Jehova aluhe hi ipopi mOmbiimbeli kutya oku na ohole ihaayi hulu po. Kapu na omalimbililo kutya ohole ihaayi hulu po oya simana kuye. * Itashi kumitha nokuli sho omukwaniilwa David a popi Jehova a ti: ‘Omuwa, ohole yoye ihaayi hulu po otayi adha sigo okegulu; uudhiginini woye otau ifala sigo okeyalelo Ohole yoye ihaayi hulu po, Kalunga, kayi shi kuhepithwa! Otatu holama momuzile gwomawawa goye.’ (Eps. 36:5, 7, yelekanitha NW.) Mbela otwa lenga ngaa ohole ihaayi hulu po yaJehova ngaashi David?

5 Opo tu uve ko nawa kutya ohole ihaayi hulu po oshike, natu ka yamukuleni omapulo gaali taga landula: Oolye Jehova hu ulukile ohole ihaayi hulu po? Notatu vulu ngiini okumona mo uuwanawa mohole yaJehova ihaayi hulu po?

OOLYE JEHOVA HU ULUKILE OHOLE IHAAYI HULU PO?

6. Oolye Jehova ha ulukile ohole ihaayi hulu po?

6 Oolye Jehova hu ulukile ohole ihaayi hulu po? Ombiimbeli oya popya kutya otatu vulu okukala tu hole iinima oyindji, ngaashi “uunamapya,” ‘omaviinu nomagadhi,’ “uutekuvuliko,” (NW) “uunongo” nosho wo “owino,” okutumbula po owala yimwe. (2 Ondjal. 26:10; Omayel. 12:1; 21:17; 29:3) Ashike ohole ihaayi hulu po ihayi ulukilwa iinima, ihe ohayi ulukilwa owala aantu. Ihe Jehova ihu ulukile owala kehe gumwe ohole ihaayi hulu po. Ohe yi ulukile owala mboka ye na ekwatathano li ikalekelwa naye. Kalunga ketu omudhiginini kookuume ke. Oku ya nine onakuyiwa ombwanawa nota ka tsikila okukala e ya hole.

Jehova oha ningile aantu ayehe uuwanawa, nokuli naamboka ihaaye mu longele (Tala okatendo 7) *

7. Ongiini Jehova u ulukila aantu ayehe ohole?

7 Jehova oku ulukila aantu ayehe ohole ye. Jesus okwa li a lombwele omulumentu gwedhina Nikodemus, a ti: “Oshoka osho ngeyi Kalunga a kala e hole uuyuni [nenge tu tye aantu], oye a gandja Omwana awike, opo shaa ngoka te mu itaale, kaa kane, ihe a kale e na omwenyo gwaaluhe.” — Joh. 3:1, 16; Mat. 5:44, 45.

Shi ikolelela kwaashoka sha li sha popiwa komukwaniilwa David nosho wo komuhunganeki Daniel, Jehova oha ulukile ohole ye ihaayi hulu po mboka ye mu shi, haye mu tila, ye mu hole nohaya vulika kuye (Tala okatendo 8-9)

8-9. (a) Omolwashike Jehova hu ulukile aalongeli ye ohole ihaayi hulu po? (b) Oshike tatu ka kundathana ngashingeyi?

8 Ngaashi sha popiwa metetekelo, Jehova oha ulukile owala ohole ihaayi hulu po mboka ye na ekwatathano ewanawa naye, ano aalongeli ye. Shoka oshi iwetikile uuna tatu tala kwaashoka sha popiwa komukwaniilwa David nosho wo komuhunganeki Daniel. Pashiholelwa, David okwa ti: “Tsikila okuhola mbo ye ku shi, ngu u hupithe aayuuki.” ‘Ohole ihaayi hulu po yOmuwa ihayi lunduluka kumboka haye mu simaneke.’ Omuhunganeki Daniel okwa li a popi a ti: ‘Omuwa Kalunga ongoye omunene, oho ulukile ohole ihaayi hulu po mboka ye ku hole nohaya gwanitha po iipango yoye.’ (Eps. 36:10; 103:17; Dan. 9:4) Shi ikolelela koohapu ndhoka dha nwethwa mo, Jehova ohu ulukile aalongeli ye ohole ihaayi hulu po, molwaashoka oye mu shi, ohaye mu tila nohaya gwanitha po iipango ye. Jehova ohu ulukile owala ohole ihaayi hulu po mboka haye mu longele momukalo ngoka a hokwa.

9 Jehova okwe tu ulukila ohole ndjoka u ulukila aantu ayehe, manga nokuli inaatu tameka oku mu longela. (Eps. 104:14) Ihe tu li aalongeli ye, ohatu mono mo wo uuwanawa mohole ye ihaayi hulu po. Jehova okwa shilipaleka nokuli aalongeli ya a ti: “[Ohole yandje ihaayi hulu po, NW] itayi mu thigi po.” (Jes. 54:10) “Kalunga ohu ungaunga nawa naamboka aadhiginini kuye,” (NW) ngaashi a li u ungaunga naDavid. (Eps. 4:3) Shoka oshi na oku tu inyengitha tu ninge shike? Omupisalomi okwa nyola a ti: “Mboka ye na oondunge, naa dhiladhile nawa iinima mbika, inaa dhimbwa esilohenda enene lyOmuwa.” (Eps. 107:43) Tu na shoka momadhiladhilo, natu ka taleni komikalo ndatu moka aalongeli yaJehova haya mono mo uuwanawa mohole ye ihaayi hulu po.

ONGIINI TATU VULU OKUMONA MO UUWANAWA MOHOLE YAJEHOVA IHAAYI HULU PO?

Mboka haya longele Jehova ohaya mono mo uuwanwa wa gwedhwa po mohole ye (Tala okatendo 10-16) *

10. Okutseya kutya Jehova oha kala aluhe popepi natse ohaku tu kwathele ngiini? (Episalomi 31:7)

10 Ohole yaKalunga ihaayi hulu po otayi kala sigo aluhe. Shoka osha popiwa mEpisalomi 136 iikando 26. Ovelise yotango yEpisalomi ndyoka otayi ti: “Hambeleleni Omuwa, oshoka oye omwaanawa, nesilohenda lye [nenge tu tye ohole ye ihaayi hulu po] otayi kala aluhe.” (Eps. 136:1) Movelise 2 sigo 26, otatu lesha mo uutumbulilo “esilohenda lye [nenge tu tye ohole ye ihaayi hulu po] otayi kala aluhe.” Uuna tatu lesha oovelise adhihe ndhoka dha hupa ko, ohatu kala twa kuminwa omikalo adhihe ndhoka Jehova he tu ulukile ohole ye ihaayi hulu po. Uutumbulilo “[ohole ye ihaayi hulu po] otayi kala aluhe,” otawu tu shilipaleke kutya ohole yaKalunga yokuhola aalongeli ye kayi na siku yi hule po. Otashi tu tsu lela omukumo okutseya kutya Jehova ihe etha mbala okukala e hole aalongeli ye. Pehala lyaashono, oha kala aluhe popepi nayo, unene tuu uuna ye li muupyakadhi wontumba. Nkene hatu mono mo uuwanawa: Okutseya kutya Jehova oha kala aluhe popepi natse ohaku tu nyanyudha nohaku tu nkondopaleke tu vule okutaalela omaupyakadhi gonkalamwenyo notu tsikile okweenda mondjila ndjoka tayi fala komwenyo. — Lesha Episalomi 31:7.

11. Shi ikolelela kEpisalomi 86:5, oshike hashi inyengitha Jehova e tu dhimine po?

11 Ohole yaKalunga ihaayi hulu po ohayi mu inyengitha e tu dhimine po. Uuna Jehova a mono kutya ngoka a yona okwi iyela ombedhi nokwe etha po okuyona, ohole ye ihaayi hulu po ohayi mu inyengitha e mu dhimine po. Omupisalomi David okwa popi kombinga yaJehova a ti: “[Ihe] tu geele, ngaashi twe shi ilongela, [noihe] tu pula pakuyona kwetu.” (Eps. 103:8-11) Molwaashoka pompito yimwe David okwa li a yono sha kwata miiti, okwa li e shi nkene omuntu ha kala u uvite uuna eiyuvo lye tali mu nyenyetele. Ihe okwi ilongo wo kutya Jehova oha kala aluhe i ilongekidha ‘oku tu dhimina po.’ Oshike hashi inyengitha Jehova a kale ha dhimine po? Eyamukulo otali adhika mEpisalomi 86:5. (Lesha.) Ngaashi David e shi popi megalikano, Jehova ohe tu dhimine po, molwaashoka oku na esilohenda naamboka haye mu galikana.

12-13. Oshike tashi vulu oku tu kwathela, ngele otwa gwililwa po komapuko ngoka twa ninga monakuziwa?

12 Uuna twa yono, oshi li mondjila okukala tu uvitile nayi shoka twa ninga. Okukala tu uvite ngawo otaku vulu oku tu ningitha tu katuke oonkatu tu pukulule epuko ndyoka twa ninga. Ihe aalongeli yamwe yaKalunga ohaya kala ya gwililwa po komapuko ngoka ya ninga monakuziwa. Ohaya tsikile okudhiladhila kutya Jehova ke na esiku e ya dhimine po, nonando oyi iyela ombedhi noye etha po okuyonena owina. Ngele nangoye osho ho kala wu uvite ngawo, okwiilonga kombinga yankene Jehova ha kala aluhe i ilongekidha oku ulukila aalongeli ye ohole ihaayi hulu po, otaku vulu oku ku kwathela.

13 Nkene hatu mono mo uuwanawa: Nonando inatu gwanenena, otatu vulu okulongela Jehova twa nyanyukwa notu na eiyuvo lya yela. Shoka otashi wapa, oshoka ‘ombinzi yOmwana Jesus otayi tu yogo oondjo dhetu adhihe.’ (1 Joh. 1:7) Ngele owa teka omukumo omolwepuko lyontumba ndyoka wa ninga, dhimbulukwa kutya Jehova okwi ilongekidha aluhe a dhimine po mboka yi iyela ombedhi. Ndhindhilika nkene David a kwatakanitha ohole ihaayi hulu po nedhiminopo. Okwa nyola a ti: “Ngaashi uule wokuza pevi okuya kegulu, osho sha tya uunene wohole ye kumboka haye mu simaneke. Ngaashi uuzilo u li kokule nuuninginino, osho ta kaleke kokule natse oondjo dhetu.” (Eps. 103:11, 12) Odhoshili kutya Jehova oku na ehalo e tu “kuthile po.” — Jes. 55:7.

14. David okwa yelitha ngiini nkene ohole yaKalunga ihaayi hulu po hayi tu gamene?

14 Ohole yaKalunga ihaayi hulu po oyi li egameno kutse. David okwa li a galikana Jehova a ti: “Ongoye egameno lyandje; owa hupitha ndje momupya. Otandi imbi mokule, sho wa hupitha ndje naasho wa gamene ndje. . . . Mbo haa inekele Omuwa, ote ya gamene [omolwohole ye ihaayi hulu po].” (Eps. 32:7, 10) Ngaashi owala edhingililokuma lya li hali gamene aakalimo yomoshilando pethimbo lyonale, ohole yaJehova ihaayi hulu po nayo ohayi tu gamene kukehe shoka tashi vulu okuteya po ekwatathano lyetu naye. Shimwe ishewe, ohole yaJehova ihaayi hulu po ohayi mu inyengitha wo e tu nanene kuye. — Jer. 31:3.

15. Ohole yaJehova ihaayi hulu po otayi vulu ngiini okufaathanithwa nepopilongulu?

15 David okwa li wo a longitha efaathanitho lilwe a ulike nkene Jehova ha gamene aalongeli ye. Okwa nyola a ti: “Kalunga oye egameno lyandje, Kalunga ngoka e hole ndje.” David okwa popi wo kombinga yaJehova a ti: “Kalunga oye ohole nepopilongulu lyandje; oye omuhupithi noshikandekitho shandje, nomuye tandi holama.” (Eps. 59:17; 144:2) Omolwashike David a faathanitha ohole yaJehova negameno nosho wo nepopilongulu? Kutya nduno otu li peni, tu li aalongeli ye, Jehova ote ke tu gamena aluhe kukehe shoka tashi vulu okuteya po ekwatathano lyetu naye. Episalomi 91 otali tu shilipaleke wo kombinga yoshinima shono. Omunyoli gwepisalomi ndyoka okwa nyola a ti: “‘[Otandi] vulu okutya kuye: Ongoye omupopili nomugameni gwandje.’”(Eps. 91:1-3, 9, 14) Moses okwa li wo a popi kombinga yankene Jehova e li egameno lyetu. (Eps. 90:1.) Shimwe ishewe, sho a li e li pokusa, okwa popi kombinga yegameno lyaJehova, a ti: “Egameno lyoye oKalunga komathimbo agehe, omaako ge gaaluhe otage ku ukata.” (Deut. 33:27) Uutumbulilo “omaako ge gaaluhe otage ku ukata” otawu tu longo shike kombinga yaJehova?

16. Omomikalo dhini Jehova he tu kwathele? (Episalomi 136:23)

16 Uuna twa tala ko Jehova e li epopilongulu lyetu, ohatu kala tu uvite twa gamenwa. Nonando ongawo, omathimbo gamwe otashi vulika tu iyadhe twa gwililwa po notwa teka omukumo. Oshike mbela Jehova te ke tu ningila, uuna twi iyadha monkalo ndjoka? (Lesha Episalomi 136:23.) Ote ke tu ukata nomaako ge, noku tu kwathela kaatu kale we twa teka omukumo. (Eps. 28:9; 94:18) Nkene hatu mono mo uuwanawa: Okutseya kutya Kalunga okwi ilongekidha aluhe oku tu kwathela ohaku tu kwathele tu dhimbulukwe iinima iyali ya simanenena. Shotango, kutya nduno otu li peni, otu na einekelo kutya Jehova ote ke tu gamena. Oshitiyali, Tate yetu gwomegulu oku na ko nasha natse noonkondo.

OTATU VULU OKUKALA NUUSHILI KUTYA JEHOVA OTA KA TSIKILA OKU TU ULUKILA OHOLE YE IHAAYI HULU PO

17. Uushili wuni tatu vulu okukala tu na omolwohole yaKalunga ihaayi hulu po? (Episalomi 33:18-22)

17 Ngaashi twa zi noku shi kundathana, uuna twa taalela onkalo ondhigu, otatu vulu okukala nuushili kutya Jehova ote ke tu kwathela tu tsikile okukala aadhiginini kuye. (2 Kor. 4:7-9) Omuhunganeki Jeremia okwa li a popi a ti: “Okesilohenda lyOmuwa, sho inaatu yonwa po thilu, ontalanteni ye inayi hula po.” (Oontak. 3:22) Otatu vulu okukala nuushili kutya Jehova ota ka tsikila oku tu ulukila ohole ye ihaayi hulu po, molwaashoka Ombiimbeli oya ti kutya “Omuwa ota tonatele mboka haa vulika kuye, oomboka haa inekele esilohenda lye.” — Lesha Episalomi 33:18-22.

18-19. (a) Oshike twa pumbwa okukaleka momadhiladhilo? (b) Oshike tatu ka kundathana moshitopolwa tashi landula?

18 Oshike twa hala okukaleka momadhiladhilo? Manga inaatu tameka okulongela Jehova, okwa adhika nale e tu ulukila ohole ndjoka a ulukila aantu ayehe. Ihe tu li aalongeli ye, ohatu mono mo wo uuwanawa mohole ye ihaayi hulu po. Ohole yaJehova yoku tu hola oyo hayi mu inyengitha e tu gamene. Ota ka kala aluhe popepi natse nota ka gwanitha po shoka e tu uvanekela. Okwa hala tu pondole. (Eps. 46:1, 2, 7) Onkee ano, kutya nduno otwi iyadhe muupyakadhi wu thike peni, Jehova ote ke tu pa oonkondo ndhoka twa pumbwa, opo tu tsikile okukala aadhiginini kuye.

19 Otwa mona nkene Jehova hu ulukile aalongeli ye ohole ye ihaayi hulu po. Ihe okwa tegelela wo tu kale hatu yi ulukilathana. Mbela ongiini tatu vulu oku shi ninga? Oshitopolwa tashi landula otashi ka kundathana kombinga yankene tatu vulu okukala hatu ulukilathana ohole ihaayi hulu po.

EIMBILO 136 Jehova ne ku pe “ondjambi ya gwanenena”

^ okat. 5 Ohole ihaayi hulu po oshike? Oolye Jehova hu ulukile ohole ndjoka, nongiini mboka haye yi ulukilwa haya mono uuwanawa muyo? Omayamukulo gomapulo ngoka otaga ka yamukulwa miitopolwa iyali ya landulathana moshifo shika.

^ okat. 4 Ombiimbeli oya popya wo kombinga yuukwatya waJehova wohole ihaayi hulu po moovelise dhilwe. — Tala Nehemia 13:22; Episalomi 69:13; 106:7 nosho wo Oontakumandjimbo 3:32.

^ okat. 54 OMATHANO PEPANDJA: Jehova ohu ulukile aantu ayehe ohole, mwa kwatelwa wo naalongeli ye. Omathano ngoka ge li pombanda yongundu yaantu otaga ulike omikalo dhimwe moka Jehova he tu ulukile ohole. Ekulilo lyOmwana oli li omukalo gumwe gwa simanenena moka e tu ulukila ohole ye.

^ okat. 62 OMATHANO PEPANDJA: Mboka haya ningi aalongeli yaJehova noye na eitaalo mekuliloyambo, Jehova ohu ungaunga nayo momukalo gwi ikalekelwa. Kakele kohole ndjoka Jehova ha ulukile aantu ayehe, aalongeli ye ohe yu ulukile wo ohole ihaayi hulu po momikalo dhontumba. Omikalo dhimwe ndhoka he ya ulukile ohole odha ulikwa momathano ngoka ge li pombanda yongundu yaantu.