Inda koshikalimo

Inda koshikalimo

Jehova oku hole mboka “taa dhiginine, sigo taa imike iiyimati”

Jehova oku hole mboka “taa dhiginine, sigo taa imike iiyimati”

“Ndhoka dha gwile mevi ewanawa, odha fa aantu mboka . . . taa dhiginine, sigo taa imike iiyimati.” — LUK. 8:15.

OMAIMBILO: 68, 72

1, 2. (a) Omolwashike hatu tsuwa omukumo kwaamboka hayu uvitha nuudhiginini miitopolwa moka mu na aantu ihaaya pulakene? (Tala kethano lyopetameko.) (b) Jesus okwa ti shike kombinga yokuuvitha ‘moshilando shaandjawo’? (Tala enyolo lyopevi.)

OMUMWATATE Sergio nomukadhi Olinda, aakokolindjila yomimvo 80 nasha, yomoAmerika. Mokweendela ko kwethimbo, oya zindi omagulu, nosha kala oshidhigu kuyo okweenda. Shoka ya kala haya ningi omimvo odhindji, osho ngaa natango haya ningi. Ongula onene ohaya ende koompadhi yu uka pehala mpoka haya longele, mondoolopa moka hamu kala aantu yi ipyakidhila. Pehala mpoka ohaya thiki po poheyali yongula onene, e taya tameke okugandja iileshomwa yopaMbiimbeli kwaamboka taya piti po. Ehala ndyoka olya li popepi nomathikameno goombesa. Nonando aantu oyendji ihaya pupu ko kuyo, aaihokani mboka ohaya tsikile owala niilonga yawo nohaya kala tayi imemeha, sho aantu taye ya tala. Komatango, ohaya yi kegumbo. Ongula ya landula, sho ngaa oheyali tayi dhenge, yo opo ye li nale pehala mpoka. Uushili owo kutya aaihokani mbaka aadhiginini, ongula onene kehe ohaya kala yi ipyakidhila okuuvitha etumwalaka lyUukwaniilwa luhamano moshiwike, sigo omumvo gwa pu ko.

2 Ngaashi omumwatate Sergio nomukadhi Olinda, aamwatate naamwameme oyendji muuyuni awuhe, oya kala taya uvitha omimvo odhindji miitopolwa moka mu na aantu ihaaya pulakene. Ngele moshitopolwa sheni namo osho mu li ngawo, otatu ku pandula, omolweidhidhimiko lyoye. * Sho to longele Jehova nuudhiginini, otashi vulu okukala etsomukumo koyendji, nokuli nokooitaali mboka ya kala moshili ethimbo ele. Ndhindhilika shoka sha popiwa kaatonatelishikandjo yamwe. Gumwe okwa ti: “Uuna tandi longo muukalele naamwatate naamwameme mboka aadhiginini, iiholelwa yawo ohayi nkondopaleke ndje.” Gulwe okwa ti: “Uudhiginini wawo ohawu kwathele ndje ndi idhidhimike nondi kale ndi na uulaadhi miilonga yandje yokuuvitha.” Omanga gulwe a ti: “Iiholelwa yawo ohayi nyanyudha omutima gwandje.”

3. Omapulo gatatu geni tatu ka kundathana, nomolwashike?

3 Opo tu kale tu na oonkondo dhokugwanitha po iilonga yokuuvitha mbyoka Jesus e tu thigila, natu ka taleni komayamukulo gomapulo ngaka gatatu. Lyotango, omolwashike omathimbo gamwe tashi vulika tu kale twa teka omukumo? Etiyali, ongiini tatu vulu okwiimika iiyimati? Etitatu, oshike tashi vulu oku tu kwathela tu tsikile okwiimika iiyimati neidhidhimiko?

OMOLWASHIKE TASHI VULIKA TU TEKE OMUKUMO?

4. (a) Omukalo omwiinayi moka Aajuda oyendji yi inyenge, ogwa li gwa gumu ngiini Paulus? (b) Omolwashike Paulus a li u uvite ngawo?

4 Ngele owa li wa teka omukumo esiku limwe sho to uvitha moshitopolwa moka mu na aantu ihaaya pulakene naanaa, oto ka uva ko nkene omuyapostoli Paulus a li uvite. Muule womimvo 30 lwaampono ndhoka a kala tu uvitha, okwa kwathela aantu oyendji ya ninge aalongwa yaKristus. (Iil. 14:21; 2 Kor. 3:2, 3) Nonando ongawo, Paulus ka li a pondola okwiinyengitha Aajuda oyendji ya ninge aalongelikalunga yashili. Oyendji oya li ya tindi okupulakena kuye nayamwe oya li ye mu hepeke. (Iil. 14:19; 17:1, 4, 5, 13) Mbela oshinima shoka Aajuda ya ningi, osha li sha gumu ngiini Paulus? Okwa popi a manguluka a ti: “Ngame omuntu gwaKristus ote popi oshili. . . . Ondi na aluhe oluhodhi olunene nuuwehame momwenyo gwandje.” (Rom. 9:1-3) Omolwashike Paulus a li u uvite ngawo? Okwa li e hole lela okuuvitha nosho wo aantu. Okwa li u uvithile Aajuda, molwaashoka okwa li e na ko nasha nayo noonkondo. Onkee ano, osha li she ehameke Paulus, sho ya tindi okutaamba ko ohenda yaKalunga.

5. (a) Oshike hashi tu inyengitha tu uvithile yalwe? (b) Omolwashike omathimbo gamwe hatu iyadha twa teka omukumo?

5 Ngaashi Paulus, natse ohatu uvithile aantu, molwaashoka otu na ko nasha nayo. (Mat. 22:39; 1 Kor. 11:1) Omolwashike? Omolwaashoka otwe shi imonena ko tse yene kutya Jehova oha yambeke noonkondo mboka ya tokola oku mu longela. Uuna tatu dhiladhila aantu yomoshitopolwa shetu, ohatu ipopile tatu ti: ‘Ando otwa li tatu vulu oku ya kwathela ya mone shoka ya pumbwa okutseya.’ Onkee ano, ohatu tsikile oku ya ladhipika, yi ilonge oshili kombinga yaJehova noyelalakano lye li na ko nasha naantu. Uuna tatu uvithile aantu, ohatu ya lombwele tatu ti: ‘Otwe mu etela omagano omawanawa. Tu kwathela wu ga taambe ko.’ Uuna aantu taya tindi okutaamba ko omagano ngoka, kapu na omalimbililo kutya otashi vulika tu kale tu uvite ‘uuwehame moomwenyo dhetu.’ Omaiyuvo ngoka ihagu ulike kutya katu na eitaalo, ihe ohagu ulike kutya otu hole iilonga yokuuvitha. Onkee ano, nonando otu kale twa teka omukumo omathimbo gamwe, ohatu idhidhimike owala. Omumwameme Elena, ngoka a kala ta kokola ondjila omimvo dhi vulithe po 25, okwa popi shoka oyendji yomutse tatu tsu kumwe naye, a ti: “Ohandi mono oshidhigu okuuvitha. Nonando ongawo, kapu na iilonga yilwe tandi vulu okulonga yi vulithe mbika.”

ONGIINI TATU VULU OKWIIMIKA IIYIMATI?

6. Epulo lini tatu ka kundathana, nongiini tatu ke shi ninga?

6 Omolwashike tatu vulu okukala nuushili kutya kehe mpoka tatu uvitha, otatu vulu okwiimika iiyimati? Opo tu yamukule epulo ndyoka lya simana, natu konakoneni omayele gaali gaJesus moka u ulike nkene sha simana tu ‘imike iiyimati.’ (Mat. 13:23) Lyotango otali popi kombinga yomuviinu.

7. (a) Olye ta popiwa e li “omuneyana lyomiviinu,” “omuviinu,” nosho wo “iitayi”? (b) Epulo lini twa hala okuyamukula?

7 Lesha Johannes 15:1-5, 8Ndhindhilika kutya Jesus okwa li a lombwele aayapostoli ye a ti: “Osho ngeyi Tate ota simanekithwa, ne ngele tamu imi iiyimati oyindji; nopamukalo nguka ne otamu ningi aalongwa yandje.” Jesus okwa popi Jehova e li “omuneyana lyomiviinu,” okwi ipopi ye mwene e li “omuviinu gwashili” naalongwa ye ye li “iitayi.” * Mbela aalanduli yaKristus oya pumbwa okwiimika iiyimati yini? Meyele ndika, Jesus ina popya kondandalunde kutya iiyimati oyini, ihe okwa popi oshinima sha simana shoka tashi tu kwathele tu mone eyamukulo.

8. (a) Meyele ndika lyaJesus, omolwashike okwiimika iiyimati itaaku ulike kokuninga aantu aalongwa? (b) Jehova okwa tegelela tu ninge shike?

8 Jesus okwa popi kombinga yaHe a ti: “Oye ota keke po oshitayi kehe shomungame shoka itaashi imi iiyimati.” Niitya yimwe, Jehova ohe tu tala ko tu li aapiya ye, ngele owala tatu imike iiyimati. (Mat. 13:23; 21:43) Meyele ndika, iiyimati mbyoka Omukriste kehe e na okwiimika, itayi ulike kaantu mboka tashi vulika tu kwathele ya ninge aalongwa. (Mat. 28:19) Ngele osho sha kala ngawo, nena aamwatate naamwameme aadhiginini mboka inaaya ninga aantu aalongwa, molwaashono miitopolwa yawo kamu na aantu haya pulakene, otaya kala ya fa iitayi ihaayi imike yomeyele lyaJesus. Ihe itashi vulu okukala ngawo! Omolwashike? Omolwaashoka itatu vulu okuthiminika aantu ya ninge aalongwa. Shono otashi ka kala shi li ompinge naJehova Kalunga omunahole. Ke na esiku e tu pule tu ninge shoka itaatu vulu okuninga. Ohe tu pula owala shoka tatu vulu okuninga. — Deut. 30:11-14.

9. (a) Ohatu imike iiyimati mokulonga oshilonga shini? (b) Otatu ka taleni keyele lini, nomolwashike?

9 Iiyimati mbyoka tu na okwiimika otayi ulike kushike? Osha yela kutya okwiimika iiyimati, otaku ulike koshilonga shoka kehe gumwe gwomutse ta vulu okuninga. Oshilonga shoka tashi ulike ‘kokwiimika iiyimati’ oshini? Okuuvitha onkundana ombwanawa yUukwaniilwa waKalunga. * (Mat. 24:14) Eyele lyaJesus li na ko nasha nomukuni, olye shi yelitha nawa. Natu ka taleni keyele etiyali.

10. (a) Meyele ndino, ombuto nevi otayi thaneke shike? (b) Ombuto ohayi vala shike?

10 Lesha Lukas 8:5-8, 11-15. Meyele lyomukuni, ombuto otayi ulike ‘koohapu dhaKalunga’ nenge ketumwalaka lyUukwaniilwa. Evi otali ulike komitima dhaantu. Ombuto ndjoka ya gwile mevi ewanawa, oya mene e tayi koko. Opo nduno tayi “vala lwethele.” Ihe mbela ohayi vala shike? Mbela ohayi vala iihenguti? Aawe, ohayi vala oomuma dhiilya, ndhoka hadhi ka kunwa ishewe. Meyele ndika, omuma yimwe ohayi vala oomuma odhindji. Ongiini eyele ndyoka tali vulu okuyelekanithwa niilonga yetu yokuuvitha?

Ongiini hatu ‘dhiginine, sigo twa imike iiyimati’? (Tala okatendo 11)

11. (a) Ongiini eyele lyomukuni tali vulu okuyelekanithwa niilonga yetu yokuuvitha? (b) Ohatu imike ngiini oombuto oompe dhUukwaniilwa?

11 Sho tu uvithilwa kaavali yetu Aakriste nenge kOonzapo dhimwe onkundana yUukwaniilwa omimvo dha ka pita, kungawo oya fa ya kunu oombuto mevi ewanawa. Oye na okukala ya li ya nyanyukwa, sho twa taamba ko etumwalaka lyUukwaniilwa. Ngaashi owala evi ewanawa lyomeyele lyaJesus hali taamba ko ombuto, natse otwa taamba ko etumwalaka lyUukwaniilwa noku li dhiginina. Etumwalaka lyUukwaniilwa ohali mene omidhi e tali koko momuntu, sigo a tameke okwiimika iiyimati. Ngaashi owala oshilya hashi vala omutse, ihe ihashi vala oshihenguti, natse ohatu imike oombuto oompe dhUukwaniilwa, ihe haalongwa aape. * Ohatu imike ngiini oombuto oompe dhUukwaniilwa? Ethimbo kehe tatu uvitha etumwalaka lyUukwaniilwa, ohatu indjipalitha nokwaandjaganeka ombuto ndjoka ya kuninwe momitima dhetu. (Luk. 6:45; 8:1) Onkee ano, eyele ndika otali tu longo kutya, ngele otwa tsikile okuuvitha etumwalaka lyUukwaniilwa, otatu ka ‘dhiginina, sigo tatu imike iiyimati.’

12. (a) Oshike tatu vulu okwiilonga meyele lyaJesus li na ko nasha nomuviinu nosho wo nomukuni? (b) Shoka wi ilonga mo, oshe ku guma ngiini?

12 Oshike tatu vulu okwiilonga meyele lyaJesus li na ko nasha nomuviinu nosho wo nomukuni? Otage tu kwathele tu uve ko kutya okwiimika iiyimati inaku ikolelela kunkene aantu tayi inyenge moshitopolwa shetu. Pehala lyaashono, okwi ikolelela kuudhiginini wetu yene. Uushili wa faathana, owa tumbulwa kuPaulus, sho a ti: “Kalunga ota ka futa kehe gumwe shi thike piilonga ye.” (1 Kor. 3:8) Ondjambi oyi ikolelela kiilonga yetu, ihe haakiizemo yiilonga yetu. Omumwameme Matilda ngoka a kokola ondjila omimvo 20, okwa ti: “Ohashi nyanyudha ndje okutseya kutya Jehova ote ke tu yambeka, omolwoonkambadhala dhetu.”

ONGIINI TATU VULU OKWIIDHIDHIMIKA, MOKWIIMIKA IIYIMATI?

13, 14. Shi ikolelela kAaroma 10:1, 2, omolwashike Paulus kaa li e etha po okuuvithila mboka ya li inaaya hala okupulakena ketumwalaka lyUukwaniilwa?

13 Oshike tashi vulu oku tu kwathela tu tsikile okwiimika iiyimati neidhidhimiko? Ngaashi twa zi noku shi kundathana, Paulus okwa li a teka omukumo, sho Aajuda ya tindi okupulakena ketumwalaka lyUukwaniilwa. Nonando ongawo, ka li e etha po oku ya uvithila. Ndhindhilika shoka a popi montumwafo ndjoka a nyolele Aakriste yomuRoma, nkene a li u uvitile Aajuda mboka. Okwa ti: “Ondi na ehalo momwenyo gwandje, Aaisraeli ya hupithwe, onkee ohandi ya galikanene. Ngame mwene otandi vulu oku ya hokolola kutya oye na ehwamo lyokulongela Kalunga, nonando kaye na uunongo oku shi ninga lela.” (Rom. 10:1, 2) Paulus okwa popi shike shoka sha li she mu ningitha a tsikile okuuvitha?

14 Tango, Paulus okwa popi kutya omolwashike a tsikile okuuvithila Aajuda. Okwa li i inyengithwa ‘kehalo ndyoka li li momwenyo gwe.’ Okwa li a halelela Aajuda yamwe ya hupithwe. (Rom. 11:13, 14) Oshinima oshitiyali, Paulus okwa popi kutya ohe “ya galikanene.” Okwa li a pula Kalunga megalikano a kwathele Aajuda ya taambe ko etumwalaka lyUukwaniilwa. Oshinima oshititatu, Paulus okwa gwedha ko a ti: “Oye na ehwamo lyokulongela Kalunga.” Okwa li a mono kutya aantu otaya vulu okuninga shoka oshiwanawa. Ehwamo otali vulu okukwathela aanamitima omiwanawa ya kale aalongwa yaKristus aadhiginini, ngaashi Paulus a li e shi tseya nawa.

15. Ongiini tatu vulu okuholela Paulus? Gandja iiholelwa.

15 Ongiini tatu vulu okuholela Paulus? Oshinima shotango, otwa pumbwa okukala tu na ehalo lyokumona gumwe ngoka tashi vulika a “halelela oku ka mona omwenyo gwaaluhe,” (NW). Oshitiyali, ohatu pula Jehova megalikano i inyengithe omitima dhaamboka aanambili. (Iil. 13:48; 16:14) Omumwameme Silvana ngoka a kokola ondjila omimvo tadhi ihilile po 30, okwa ti: “Manga inaandi ya pegumbo lyontumba moshitopolwa moka handi uvithile, ohandi galikana kuJehova, a kwathele ndje ndi kale ndi na etaloko ewanawa.” Natse wo ohatu galikana kuKalunga, opo aayengeli ya vule oku tu wilika tu mone aanamitima omiwanawa. (Mat. 10:11-13; Eh. 14:6) Ndhindhilika shoka omumwatate Robert a popi, ngoka a kala ta kokola ondjila uule womimvo 30 nasha. Okwa ti: “Okulonga pamwe naayengeli mboka ye shi kutya onkalamwenyo yomunegumbo oya tya ngiini, ohashi nyanyudha.” Oshititatu, ohatu kambadhala okutala kutya aantu otaya vulu okuninga shoka oshiwanawa. Carl, omukuluntugongalo ngoka a ninginithwa ngashingeyi pwa pita omimvo 50 nasha, okwa ti: “Ohandi kambadhala okutala kiinima mbyoka tayi vulu okukwathela ndje ndi mone kutya omuntu ngoka omunamutima omwaanawa, ngaashi ngele ti imemeha, ta monika e na ombili nenge ta pula epulo tali hokitha.” Eeno, ngaashi Paulus, natse otatu vulu okwiidhidhimika sho tatu imike iiyimati.

‘INO VULULUKITHA IIKAHA YOYE’

16, 17. (a) Oshike tatu vulu okwiilonga kelombwelo ndyoka li li mOmuuvithi 11:6? (b) Gandja oshiholelwa shankene iilonga yetu yokukuna, tayi vulu okuguma mboka taye tu tala.

16 Nonando etumwalaka lyUukwaniilwa ndyoka hatu uvitha, otashi vulika li monike lya fa itaali gumu omitima dhaantu, inatu dhina iilonga yetu yokukuna. (Lesha Omuuvithi 11:6.) Aantu oyendji ihaye tu pulakene, ihe ohaya kala ye tu tala. Ohaya ndhindhilike uuyogoki wetu, eihumbato lyetu ewanawa nokwiimemeha kwetu. Mokweendela ko kwethimbo, eihumbato lyetu otashi vulika li kwathele yamwe ya mone kutya etaloko ewinayi ndyoka ye na kombinga yetu, kali li mondjila nando. Omumwatate Sergio nomukadhi Olinda, mboka ya tumbulwa metetekelo, oye shi ndhindhilika kutya osho shi li ngawo.

17 Omumwatate Sergio ota ti: “Omolwuuwehame, opwa li pwa piti ethimbo inaatu ya pehala mpoka hatu uvithile. Sho twa galukile po ishewe, mboka haya ende po, oye tu pula ya ti, ‘Oshike she ende mongaya? Otwa kala twe mu yuulukwa.’” Olinda okwa gwedha ko ti imemeha a ti: “Aahingi yoombesa oye tu ganeke nayamwe oye tu igidha ya ti, ‘Otamu ningi nawa!’ Oya li nokuli ye tu pula iileshomwa.” Aaihokani oya ningilwa oshinima shoka ya li inaaya tegelela. Oshini mbela? Omulumentu gumwe okwa thikama pokatemba kiileshomwa, e te ya pe oongala noku ya pandula, omolwiilonga mbyoka taya longo.

18. Omolwashike wa tokola toko wu ‘dhiginine, sigo wa imike iiyimati’?

18 Uuna ‘itaatu vululukitha iikaha yetu’ mokukuna ombuto yUukwaniilwa, otatu ka mona uuthembahenda uunene wokuuvithila iigwana ayihe nenge tu tye tu “ningile iigwana ayihe onzapo.” (Mat. 24:14) Shoka sha simanenena, otu na enyanyu lyashili ndyoka hali zi mokutseya kutya otwa hokiwa kuJehova. Oku hole ayehe mboka “taa dhiginine, sigo taa imike iiyimati.”

^ okat. 2 Jesus naye okwa li a mono kutya okuuvitha ‘moshilando shaandjawo’ osha li eshongo, ngaashi shu ulikwa kaanyoli yane yOmavaangeli. — Mat. 13:57; Mark. 6:4; Luk. 4:24; Joh. 4:44.

^ okat. 7 Nonando iitayi meyele muno otayi ulike kwaamboka taya ka kala nomwenyo megulu, aapiya yaKalunga ayehe otaya vulu okwiilonga mo sha, shoka tashi ya etele uuwanawa.

^ okat. 9 Manga ‘okwiimika iiyimati’ taku vulu wo okuukithwa kokwiimika ‘iiyimati yombepo,’ moshitopolwa shika nomwaashoka tashi landula, otatu ka gandja eitulomo kokwiimika “iiyimati yomilungu” dhetu nenge tu tye kokuuvitha kombinga yUukwaniilwa. — Gal. 5:22, 23; Heb. 13:15.

^ okat. 11 Poompito dhimwe, Jesus okwa li a longitha iiholelwa yi na ko nasha nokukuna nosho wo nokwiimika, opo a yelithe kombinga yiilonga yokuninga aantu aalongwa. — Mat. 9:37; Joh. 4:35-38.