Inda koshikalimo

Inda koshikalimo

Jehova oKuume ketu kopothingo

Jehova oKuume ketu kopothingo

“Abraham okwi ithanwa kuume kaKalunga.” — JAK. 2:23.

1. Molwaashoka otwa shitwa oshifetha shaKalunga, ohatu vulu okuninga shike?

UUTUMBULILO okwa fa he shili ohawu popiwa olundji. Dhoshili, aanona oyendji ohaya kala ya fa aavali yawo thiluthilu. Sho osho nee shili molwaashoka omusamane nomukulukadhi oyo haya taambekidha uukwatya wawo kaanona yawo. Jehova, Tate yetu gwomegulu, oye Omugandji gwomwenyo. (Eps. 36:9) Natse, tu li oyana yopantu, otwe mu fa momikalo dhontumba. Molwaashoka otwa shitwa oshifetha she, ohatu vulu okudhiladhila nokuthika pehulithodhiladhilo lyontumba nokupanga wo uukuume nosho wo oku wu kaleka po. — Gen. 1:26.

2. Opakankameno lyashike Jehova ta vulu okuninga kuume ketu?

2 Jehova ota vulu okuninga Kuume ketu kopothingo. Uukuume mboka ohawu kala wa kankamena kohole yaKalunga yoku tu hola nosho wo keitaalo lyetu muye nomOmwana. Jesus okwa ti: “Osho ngeyi Kalunga a kala e hole uuyuni, oye a gandja Omwana awike, opo shaa ngoka te mu itaale, kaa kane, ihe a kale e na omwenyo gwaaluhe.” (Joh. 3:16) Opu na iiholelwa oyindji yaamboka ya li ye na ekwatathano lyopothingo naJehova. Natu ka tale kwiiyali yomuyo.

‘KUUME KANDJE ABRAHAM’

3, 4. Oshike sha li sha ningitha uukuume waAbraham naJehova wu kale wa yooloka ko kwaamboka Jehova a li e na nAaisraeli?

3 Jehova okwa li i ithana tatekulululwa nonkungulu yezimo  lyAaisraeli ‘kuume kandje Abraham.’ (Jes. 41:8) MOndjalulo ontiyali 20:7 Abraham ota popiwa wo e li kuume kaKalunga. Oshike sha li sha kwathele omulumentu ngoka omudhiginini a kaleke po uukuume we nOmushiti gwe? Eitaalo lye olyo lya li lye mu kwathele. — Gen. 15:6; lesha Jakob 2:21-23.

4 Oluvalo lwaAbraham ndwoka lwa ka ninga oshigwana shaIsraeli shonale olwa li lu na Jehova e li He yalwo naKuume kalwo. Shinikitha oluhodhi, olwa li lwa kanitha uukuume walwo naKalunga. Omolwashike mbela? Omolwaashoka kalwa li we lu na eitaalo momauvaneko gaJehova.

5, 6. (a) Oshe ende ngiini Jehova a ninge Kuume koye? (b) Omapulo geni tu na okwiipula?

5 Shi thike ngaa pokwiilonga kombinga yaJehova, opo ngaa tapu ka kala pu thike eitaalo lyetu muye tali kolo, nosho wo ohole yetu yoku mu hola tayi koko. Dhiladhila kethimbo ndiyaka sho wa li wi ilongo kutya Kalunga oku li Omuntu gwolela, ngoka to vulu okupanga uukuume wopothingo naye. Owa li wo wi ilongo kutya atuheni otwa valwa muulunde omolwokwaavulika kwaAdam. Owa li wi ilongo kutya aantu ayehe oye li kokule naKalunga. (Kol. 1:21) Nowa li wa tseya kutya Tate yetu gwomegulu omunahole ke li omuntu ngoka e li kokule natse noinee tu hokwa. Sho twa li twi ilongo kombinga yesiloshimpwiyu lyekuliloyambo lyaJesus notwa kala tu na eitaalo mesiloshimpwiyu ndyoka, otwa tameke okupanga uukuume naKalunga.

6 Sho tatu dhiladhila kwaashoka ngashingeyi, otatu vulu wo okwiipula tatu ti: ‘Mbela otandi hwepopala ngaa muukuume wandje naKalunga? Mbela einekelo lyandje muye olya kola ngaa, nohole yandje yokuhola Kuume kandje omuholike Jehova otayi koko ngaa esiku kehe?’ Omuntu gulwe gwopethimbo lyonale ngoka a li e na ekwatathano lyopothingo naJehova oGideon. Ngashingeyi natu ka kundathaneni oshiholelwa she oshiwanawa noku shi tula miilonga.

“JEHOVA OMBILI”

7-9. (a) Gideon okwa li e na oshimoniwa shini sha dhenga mbanda, noshizemo osha li shini? (Tala kethano ndyoka li li petameko.) (b) Ongiini tatu vulu okukala tu na uukuume naJehova?

7 Omutokolihapu Gideon okwa li a longele Jehova pethimbo edhigu mondjokonona yAaisraeli konima sho ya yi mEvi lyEuvaneko. Aatokolihapu ontopolwa 6 otayi ulike kutya omuyengeli gwaJehova okwa li a yi a ka talele po Gideon kuOfra. Pethimbo mpoka, Aamidian mboka ya li puushiinda oya li ya nika lela oshiponga kAaisraeli. Omolwetompelo ndyoka, Gideon okwa li ta yungula iilya, moshikolelo shoomviinu, ihe kashi shi molupale moka a li ta vulu okuholeka nziya iilya ye mbyoka. Okwa li a kumwa sho omuyengeli e mu ihololele e te mu ithana ‘omulumentu gwonkama,’ Gideon okwa li a pula ngele Jehova, ngoka a li a hupitha Aaisraeli muEgipiti, okwa li ngaa shili te ke mu gamena. Omuyengeli okwa li a popi peha lyOmushiti, a shilipaleke Gideon kutya Jehova ote ke mu ambidhidha shili.

8 Gideon okwa li ti ipula kutya ote ke shi enda ngiini a “mangulule Aaisraeli miikaha yAamidian.” Eyamukulo ndyoka a li a pewa olya li lyu ukilila, sho Jehova a ti: “Oto shi vulu, oshoka otandi ku kwatha. Oto ka nyanyagula Aamidian wa fa to lyatagula omuntu gumwe.” (Aatok. 6:11-16) Molwaashoka oku na okukala a li a hala okutseya kutya shika otashi ka ningwa ngiini, Gideon okwa li a pula a pewe endhindhiliko. Ndhindhilika kutya moonkundathana ndhika Gideon okwa li a tala ko Jehova e li Omuntu gwolela.

9 Shoka sha ka ningwa osha li sha nkondopaleke eitaalo lyaGideon nosha li she mu hedhitha popepyeelela naKalunga. Gideon okwa longekidha iikulya e te yi pe omuyengeli. Sho iikulya ya lungunithwa po pashikumithalonga sho omuyengeli e yi gumu noshiti, Gideon okwa li a dhimbulula kutya omuyengeli okwa li shili omukalelipo gwaJehova. Nehaluko, Gideon okwi igidha a ti: “Kalunga omusimanekwa pombanda, onda mono omuyengeli gwoye moshipala!” (Aatok. 6:17-22) Mbela oshinima shoka osha li sha ningitha pokati kaGideon naKalunga ke pu kale pu na eyinda?  Osha yela kutya hasho! Opwa li pwa ningwa sha kaashi shi shoka. Gideon okwa li a tseya Jehova momukalo ngoka gwa li gwe mu ningitha a kale u uvite e na ombili naKalunga. Shika otu shi iwetele medhina ndyoka lya li lya lukwa oshiyambelo shoka Gideon a li a dhike pehala mpoka, ano “Jehovah-shalom.” (NW) Edhina ndyoka otali ti kutya “Jehova ombili.” (Lesha Aatokolihapu 6:23, 24; ftn. NW) Uuna tatu tedhatedha kwaashoka Jehova he tu ningile esiku kehe, ohatu mono kutya oku li Kuume kashili. Okugalikana pandjigilile, ohaku tu etele ombili nohaku koleke uukuume wetu naye.

OLYE TA PITIKILWA ‘OKUYA MOTEMPELI YAJEHOVA?’

10. Shi ikolelela kEpisalomi 15:3, 5, Jehova okwa tegelela shike kutse opo tu kale ookuume ke?

10 Opo Jehova a kale Kuume ketu, otu na okugwanitha po iitegelelwa yontumba. Ngaashi sha nyolwa mEpisalomi 15, David okwa li i imbi kombinga yaashoka twa tegelelwa tu ninge opo tu pitikilwe ‘motempeli yaJehova,’ ano okuninga kuume kaKalunga. (Eps. 15:1) Natu gandje eitulomo kiitegelelwa mbika iyali yomuyo: Okuhenuka okulundila nokukala aanashili mukehe shoka tatu ningi. Shi na ko nasha naashika, David okwa popi kombinga yaangoka ta pitikilwa okuya motempeli yaJehova, a ti: ‘Iha lundile mukwawo, ye iha taamba oombumbo, opo a pe uusama ngoka inaa yona sha.’ — Eps. 15:3, 5.

11. Omolwashike tu na okuyanda okulundila yalwe?

11 MEpisalomi lilwe, David okwa londodha a ti: “Gamuka kokupopya uuwinayi.” (Eps. 34:13) Ngele ihatu tula omayele ngoka ga nwethwa mo miilonga, otashi ke eta etopoko pokati ketu naTate yetu gwomegulu omuyuuki. Nokuli, okulundila uukwatya womutondi omunene gwaJehova, Satana. Oshitya “ondiapoli” osha za koshitya shOshigreka shoka tashi ti “omulundili.” Okudhiladhila nawa kutya oshike tatu popi kombinga yayakwetu ohaku tu kwathele tu kale tu na ekwatathano lyopothingo naJehova. Shoka oshoshili unene tuu uuna tashi ya pokupopya kombinga yaalumentu mboka ya langekwa po megongalo. — Lesha Aahebeli 13:17; Judas 8.

12, 13. (a) Omolwashike tu na okukala aanashili miinima ayihe? (b) Ongiini uunashili wetu tawu vulu okuguma yalwe?

12 Okukala aanashili ihe hakunyokoma aantu, oko ku li uukwatya mboka hawu ndhindhilikitha mo aapiya yaJehova. Omuyapostoli Paulus okwa nyola a ti: “Dhiginineni oku tu galikanena. Otse otu na eiyuvo lya yela, oshoka otwa hala aluhe okulonga shoka shi li mondjila.” (Heb. 13:18) Molwaashoka “otwa hala aluhe okulonga shoka shi li mondjila,” ohatu henuka okudhengela aamwatate konankondongolo. Pashiholelwa, ngele ohaye tu longele, otu na okushilipaleka kutya otatu ungaunga nayo nawa notatu ya futu shi ikolelela kwaashoka tu uvathana nayo. Tu li Aakriste, otu na okukala hatu ungaunga naaniilonga yetu pauyuuki nosho wo nayalwe. Ngele otwa kutwa kOmukriste omukwetu, otu na okukotoka kaatu mu dhengele konankondongolo mokukala twa hala e tu pe uuthembahenda wi ikalekelwa.

13 Iikando yi thike peni hatu uvu aantu yomuuyuni mboka yu ungaunga nOonzapo dhaJehova taye tu pandula! Pashiholelwa, omukuluntu gumwe gwehangano li na ko nasha nokutunga okwa mona kutya Oonzapo dhaJehova ohadhi gwanitha po shoka dhu uvaneka. Okwa ti: “Ohamu dhiginine aluhe shoka mwa tokola okuninga.” (Eps. 15:4) Eihumbato ndyoka ohali tu kwathele tu kaleke po uukuume wetu naJehova. Kakele kaashono, ohali simanekitha Tate yetu gwomegulu omunahole.

KWATHELA YALWE YA NINGE OOKUUME KAJEHOVA

Ohatu kwathele yalwe ya ninge ookuume kaJehova (Tala okatendo 14, 15)

14, 15. Ongiini tatu vulu okukwathela yalwe muukalele wetu ya ninge ookuume kaJehova?

14 Nonando otashi vulika aantu oyendji yi itaala kutya Kalunga oko e li, oyendji mboka hatu mono muukalele inaye mu tala ko e li Kuume kawo kopothingo. Ongiini tatu vulu oku ya kwathela? Natu dhiladhileni komayele ngoka Jesus a li a pe aalongwa ye 70 sho a li e ya tumu  kooyaali nooyaali ye ku uvithe, a ti: “Ngele tamu yi megumbo lyontumba, tyeni tango: ‘Ombili nayi kale megumbo ndika.’ Ngele omu na omuntu e hole ombili, nena ekundo lyeni lyombili otali kala kuye; ihe ngele hasho, ombili yeni otayi mú galukile.” (Luk. 10:5, 6) Otatu vulu okunanena aantu koshili mokupopya nayo nohole. Omolwaapataneki, shika otashi vulu okukwathela okuhulitha po onyanya yawo nokupala ondjila opo aantu ya ka pulakene moshikando tashi ya.

15 Uuna tatu adha aantu mboka ya pwila omutse nothingo momalongelokalunga giifundja nenge mboka haya landula oonkuluhedhi kaadhi li pamanyolo, otu na okukala tu na uukuume nosho wo ombili. Ohatu taamba ko nohole mboka taye ya pomakugongala getu mboka uuyuni wanakanena hawu ya ningitha ya kale ya hala okwiilonga oshindji kombinga yaKalunga ngoka hatu longele. Miitopolwa mbyoka hayi kala moshitopolwa “Ombiimbeli ohayi lundulula onkalamwenyo yaantu” omu na iiholelwa iiwanawa oyindji.

OKULONGA PAMWE NAKUUME KETU KOPOTHINGO

16. Omeityo lini taku vulu okutiwa kutya otu li ookuume kaJehova nosho wo “aalongi pamwe” naye?

16 Aantu mboka haya longo pamwe olundji ohaya panga uukuume wopothingo. Ayehe mboka yi iyapulila Jehova oye na uuthembahenda wokukala kuume ke nosho wo “aalongi pamwe” naye. (Lesha 1 Aakorinto 3:9) Sho tu li miilonga yokuuvitha noyokuninga aantu aalongwa, ohatu tseya uukwatya owundji uukumithi waTate gwetu gwomegulu. Ohatu mono nkene ombepo ye ondjapuki hayi tu kwathele tu gwanithe po oshilonga shetu shokuuvitha onkundana ombwanawa.

17. Ongiini iikulya yopambepo mbyoka hayi gandjwa piigongi yetu iinene niishona hayi ulike kutya Jehova oKuume ketu?

17 Shi thike ngaa pokulonga kwetu nuudhiginini miilonga yokuninga aantu aalongwa, opo ngaa tapu ka kala pu thike okuhedha popepyeelela naJehova. Pashiholelwa, ohatu mono nkene Jehova he tu gamene kaapataneki. Natu dhiladhile kwaashoka sha ningwa oomvula oonshona dha ka pita. Mbela inatu mona sha yela nkene Kalunga a kala noku tu wilika? Ohatu kumithwa lela komukalo gwokugandja iikulya yopambepo nopwaahe na oluthuwo. Iigongi yetu iinene niishona ohayi tu ulukile kutya Tate gwetu oku na ko nasha nomaupyakadhi getu nosho wo noompumbwe dhetu. Montumwafo yimwe yolupandu omolwoshigongi shoshitopolwa, uukwanegumbo wumwe owa nyola wa ti: “Oshigongi osha guma shili omitima dhetu. Otwa li twa mono kutya Jehova oku hole kehe gumwe gwomutse nokwa hala tu pondole.” Konima yokukala poshigongi shi ikalekelwa shoshitopolwa moIreland, aaihokani yamwe yokOndowishi oya li yu ulike olupandu lwawo lwomukalo ngoka ya li ya taambiwa ko nokusilwa oshimpwiyu, oya gwedha ko ya ti: “Ihe ngoka tatu pandula unene oJehova nosho wo Omukwaniilwa gwe Jesus Kristus. Oya li ye tu hiya tu ninge oshitopolwa shoshigwana sha hangana shili. Itatu popi owala mokana uukumwe mboka ihe ohatu wu nyanyukilwa esiku kehe. Iimoniwa mbyoka twa li twa mono pethimbo  lyoshigongi shi ikalekelwa kOdubelini otayi kala aluhe tayi tu dhimbulukitha uuthembahenda wi ikalekelwa mboka tu na wokulongela Kalunga ketu omunene pamwe nane amuhe.”

OOKUUME OHAYA KUNDATHANA

18. Omapulo geni tatu vulu okwiipula shi na ko nasha nokukundathana kwetu naJehova?

18 Uukuume ohawu kolo uuna aantu haya kundathana. O-social network nosho wo okwiitumina omatumwalaka kongodhi okwa simana methimbo ndika lyokukwatathana okupitila mOintaneta nosho wo momakwatathano gopangodhi. Ihe mbela mokuyelekanitha naashoka, kehe gumwe paumwene oha kundathana shi thike peni naKuume ketu kopothingo, Jehova? Eeno shili, oku li ‘omuuvi gwomagalikano.’ (Eps. 65:2) Ihe mbela ohatu popi naye shi thike peni?

19. Openi tatu vulu okumona ekwatho ngele ohatu shi mono oshidhigu okumbumbulila Tate gwetu gwomegulu omitima dhetu?

19 Aapiya yamwe yaKalunga ihaya mono oshipu okumbumbula omitima dhawo nosho wo omaiyuvo gawo gomuule. Ihe shoka osho Jehova a hala tu ninge uuna tatu galikana. (Eps. 119:145; Oontak. 3:41) Nokuli nando ohatu mono oshidhigu okupopya nkene tu uvite, opu na shoka tashi vulu oku tu kwathela. Paulus okwa li a nyolele Aakriste muRoma a ti: “Katu shi nkene tu na okwiindila, ihe Ombepo oye mwene te tu galikanene nomifudho kaadhi shi kutumbulwa. Ihe Kalunga ngoka ha mono muule womitima dhaantu, oku shi omadhiladhilo gOmbepo. Oshoka Ombepo sho ta galikanene aantu koshipala shaKalunga, ote shi ningi wo pahalo lyaKalunga.” (Rom. 8:26, 27) Okutedhatedha koohapu ndhoka dha nyolwa momambo gOmbiimbeli ngaashi lyaJob, lyOmapisalomi nosho wo lyOmayeletumbulo otaku ke tu kwathela tu lombwele Jehova omaiyuvo getu gomuule.

20, 21. Moohapu dhaPaulus ndhoka dhi li mAafilippi 4:6, 7, otatu adha mo ehekeleko lini?

20 Uuna tu li moonkalo ndhoka tadhi tu uvitha nayi, natu tule miilonga omayele gaPaulus ngoka a li a nyolele Aafilippi a ti: “Inamu kala mu na nando oshimpwiyu shasha, ihe oompumbwe dheni dhi tseyithileni Kalunga momagalikano geni agehe. Ihe indileni aluhe nomwenyo gu udha ehambelelo.” Okukundathana kwa tya ngaaka kwa manguluka naKuume ketu kopothingo otaku ke tu hekeleka, molwaashono Paulus okwa gwedha ko a ti: “Nombili yaKalunga, ndjoka yi vule uunongo auhe wopantu, otayi gamene oomwenyo dheni nomadhiladhilo geni muKristus Jesus.” (Fil. 4:6, 7) Natu kale aluhe hatu nyanyukilwa ‘ombili yaKalunga’ ndjoka hayi gamene shili omitima dhetu nomadhiladhilo getu.

Egalikano ohali nkondopaleke ngiini uukuume wetu naKalunga? (Tala okatendo 21)

21 Egalikano ohali tu kwathele tu kale tu na uukuume naJehova. Onkee ano, natu “galikaneni aluhe.” (1 Tes. 5:17) Ekonakono ndika nali nkondopaleke ekwatathano lyetu naKalunga li na ondilo nosho wo etokolotoko lyetu lyokuvulika kiitegelelwa ye yi li pauyuuki. Natu longitheni ethimbo tu tedhatedhe komalaleko nuuyamba ngoka hatu nyanyukilwa molwaashoka Jehova oku li shili Tate gwetu, Kalunga ketu, nosho wo Kuume ketu.