Inda koshikalimo

Inda koshikalimo

OSHITOPOLWA SHOKUKONAKONWA 21

Jehova ote ke ku pa oonkondo

Jehova ote ke ku pa oonkondo

“Uuna ndoka ndi na uunkundi, opo mpoka ndi na oonkondo.” — 2 KOR. 12:10.

EIMBILO 73 Jehova, tu pa uulaadhi

ELALAKANO LYOSHITOPOLWA *

1-2. Aakriste oyendji ohaya tsakaneke omashongo geni?

OMUYAPOSTOLI PAULUS okwa li a ladhipike Timoteus a gwanithe po nawa uukalele we. Eladhipiko ndyoka olya kwatela mo wo Aakriste ayehe. (2 Tim. 4:5) Atuhe ohatu kambadhala okutula miilonga omayele gaPaulus, nonando opu na omashongo. Aamwatate naamwameme oyendji ohaye shi mono oshidhigu kuyo okukutha ombinga miilonga yokuuvitha. (2 Tim. 4:2) Dhiladhila owala kaamwatate mboka ye li miilongo moka iilonga yetu yokuuvitha ya ngambekwa nenge yi indikwa. Ohaya tsikile okuuvitha, nokuli nonando oye shi kutya otashi vulika ya tulwe mondholongo.

2 Aapiya yaJehova ohayi iyadha momaupyakadhi ngoka taga vulu oku ya teya omukumo. Pashiholelwa, oyendji ohaya longo oowili odhindji, opo ya vule okusila oshimpwiyu aanegumbo lyawo. Ohaya kala ya hala okulonga oshindji miilonga yokuuvitha, ihe sho taya ka thika mehuliloshiwike ohaya kala ya vulwa. Yamwe ihaya vulu okuninga oshindji muukalele molwuuvu woshinamenena nenge molwuukulupe, notashi vulika nokuli haya kala owala momagumbo. Opu na ishewe yalwe taya kondjo nomaiyuvo gokukala yu uvite kaaye na oshilonga. Omumwameme Maria, * ngoka ha kala mUuzilo woPokati, ota ti: “Ohashi pula ndje lela oonkambadhala dha mana mo ndi kondjithe omaiyuvo gandje uuna nda teka omukumo, nohashi thigi ndje nda vulwa pamadhiladhilo. Shono ohashi uvitha ndje nayi, molwaashoka ihandi kala we ndi na ethimbo noonkondo dhokuya muukalele.”

3. Oshike tatu ka kundathana moshitopolwa shika?

3 Kashi na nduno mbudhi kutya otu li moonkalo dha tya ngiini, Jehova ota vulu oku tu pa oonkondo tu idhidhimikile omashongo notu tsikile oku mu longela shi thike pokuvula kwetu. Omanga inaatu ka kundathana kombinga yankene Jehova he tu kwathele, natu ka taleni nkene a li a pe omuyapostoli Paulus naTimoteus oonkondo, opo ya vule okugwanitha po uukalele wawo nonando oya li momashongo.

JEHOVA OHE TU PE OONKONDO TU TSIKILE OKUUVITHA

4. Paulus okwa pita momashongo geni?

4 Paulus okwa pita iikando oyindji miipyu nomiitalala. Okwa li a pumbwa ekwatho lyaJehova, unene tuu pethimbo sho a li a dhengwa noongola nosho wo nomamanya, naasho a li mondholongo. (2 Kor. 11:23-25) Paulus okwe shi zimina kutya naye omathimbo gamwe okwa li ha kala u uvite kee na oshilonga shasha. (Rom. 7:18, 19, 24) Okwa kala wo ti idhidhimikile “uuwehame uunene wopalutu,” mboka a li a hala Kalunga e mu aludhe kuwo. — 2 Kor. 12:7, 8.

Oshike sha li sha kwathele Paulus a gwanithe po uukalele wawo? (Tala okatendo 5-6) *

5. Paulus okwa pondola okuninga shike, nonando okwa li e li momashongo?

5 Jehova okwa li a pe Paulus oonkondo a vule okugwanitha po uukalele we, nonando opwa li omashongo. Dhiladhila owala shoka Paulus a pondola miilonga yaJehova. Pashiholelwa, manga a li mondholongo yomegumbo, muRoma, okwa kala ta popile oshili komeho yaawiliki yAajuda mwa kwatelwa wo tashi vulika aakwanepangelo. (Iil. 28:17; Fil. 4:21, 22) Okwa kala wo hu uvithile aakwiita nosho wo ayehe mboka ya li haye ya oku mu talela po. (Iil. 28:30, 31; Fil. 1:13) Pethimbo mpono, Paulus okwa li wo a nyola oontumwafo ndhoka hadhi kwathele Aakriste yashili sigo okunena. Shimwe ishewe, oshiholelwa shaPaulus osha li sha koleke egongalo lyomuRoma, nosha ningitha aamwahe megongalo ndyoka ya kale ye na “omukumo okwiinekela Omuwa nokuuvitha nuulaadhi yaa na uumbanda.” (Fil. 1:14) Nonando omathimbo gamwe Paulus ka li ta vulu okulonga oshindji, okwa li ha ningi ngaashi ta vulu, naashoka oshe mu “kwathele lela mokutaandelitha evaangeli.” — Fil. 1:12.

6. Shi ikolelela kAakorinto aatiyali 12:9, 10, oshike sha li sha kwathele Paulus a tsakanithe oshilonga she?

6 Paulus okwa li e shi kutya kehe shimwe shoka a pondola miilonga yaJehova, okwe shi ningi kekwatho lyaJehova, ihe hakoonkondo dhe mwene. Okwa ti kutya oonkondo dhaKalunga “oonenenene kwaamboka aankundi.” (Lesha 2 Aakorinto 12:9, 10.) Nonando Paulus okwa li a hepekwa, a tulwa mondholongo nokwa pita wo momashongo galwe, Jehova okwa li e mu pe oonkondo okupitila mombepo ye ondjapuki, opo a vule okugwanitha po nawa uukalele we.

Oshike sha li sha kwathele Timoteus a gwanithe po uukalele wawo? (Tala okatendo 7) *

7. Timoteus okwa pita momashongo geni sho a li ta tsakanitha uukalele we?

7 Omugundjuka Timoteus, ngoka a li omweendi pamwe naPaulus, naye okwa li a pewa oonkondo kuKalunga a tsakanithe uukalele we. Timoteus okwa li hayi pamwe naPaulus momalweendo omale guutumwa. Paulus okwa li wo e mu tumu natango a ka talele po omagongalo noku ga tse omukumo. (1 Kor. 4:17) Timoteus otashi vulika a li e wete inaa gwana okulonga oshilonga shoka, nomolwaashoka Paulus a li e mu ladhipike a ti: “Inapu kala nando ogumwe te ku dhini molwaasho omugundjuka.” (1 Tim. 4:12) Pethimbo opo tuu mpono, Timoteus okwa li e na uupyakadhi wontumba, ano he ‘ehama mela’ iikando niikando. (1 Tim. 5:23) Ihe okwa li e shi kutya ombepo yaJehova, ndjoka yi li oonkondo oonenenene, otayi ke mu kwathela u uvithe onkundana ombwanawa noku yakule aamwahe. — 2 Tim. 1:7.

JEHOVA OHE TU PE OONKONDO TU KALE AADHIGININI, UUNA TU LI MOMASHONGO

8. Jehova oha pe ngiini aapiya ye oonkondo?

8 Kunena, Jehova oha pe aapiya ye “oonkondo dhi vule ndhoka dhopaunshitwe” ya tsikile oku mu longela nuudhiginini. (2 Kor. 4:7, NW) Natu ka taleni komasiloshimpwiyu gane ngoka Jehova e tu pa. Omasiloshimpwiyu ngono ogeni? Egalikano, Ombiimbeli, eendathano lyopaKriste nosho wo iilonga yokuuvitha. Iinima mbyono ohayi tu pe oonkondo noku tu kwathela tu kakatele uudhiginini wetu.

Jehova ohe tu pe oonkondo okupitila megalikano (Tala okatendo 9)

9. Egalikano ohali tu kwathele ngiini?

9 Jehova ohe tu pe oonkondo okupitila megalikano. Omuyapostoli Paulus ote tu ladhipike mAaefeso 6:18, tu ‘galikane aluhe.’ Ngele otwe shi ningi, nena Kalunga ote ke tu pa oonkondo. Omumwatate Jonnie gwokoBolivia okwa mono nkene Jehova e mu kwathele sho a li moonkalo oondhigu kepaya taku zi. Omukadhi nosho wo aavali ye oya tameke okweehamenena oshita. Osha li oshidhigu noonkondo kuJonnie oku ya sila oshimpwiyu ayehe yatatu. Yina okwa hulitha, ihe omukadhi nahe oya kala taye ehama ethimbo nuule, nokonima oya ka aluka. Jonnie okwa ti: “Shoka sha li sha kwathele ndje uuna nda li nda gwililwa po noonkondo okugalikana tandi tumbula iinima kondandalunde.” Jehova okwa li a pe Jonnie oonkondo a vule okwiidhidhimika. Omukuluntugongalo gumwe gwokoBolivia, gwedhina Ronald, okwa lombwelwa kutya yina okwa kwatwa kokankela, nokonima yomwedhi gumwe yina okwa si. Oshike sha li sha kwathele Ronald i idhidhimike? Okwa ti: “Uuna te galikana kuJehova, ohandi mu mbumbulile omaiyuvo gandje agehe. Ondi shi kutya oku shi nawa omaiyuvo gandje e vule kehe gumwe, nangaye mwene nda kwatelwa mo nokuli.” Omathimbo gamwe, ohatu kala twa gwililwa po noihatu kala tu shi kutya natu tye shike momagalikano getu. Ihe Jehova ote tu hiya tu galikane kuye, nuuna itaatu vulu okupopya nkene tu uvite. — Rom. 8:26, 27.

Jehova ohe tu pe oonkondo okupitila mOmbiimbeli (Tala okatendo 10)

10. Shi ikolelela kAahebeli 4:12, omolwashike sha simanenena tu leshe Ombiimbeli nokutedhatedha shoka twa lesha?

10 Jehova ohe tu pe oonkondo okupitila mOmbiimbeli. Ngele otwa kala hatu lesha Omanyolo otage ke tu pa oonkondo noku tu hekeleka ngaashi sha li sha ningilwa Paulus. (Rom. 15:4) Uuna tatu lesha Oohapu dhaKalunga nokutedhatedha kudho, Jehova ote ke tu pa ombepo ye, yi tu kwathele tu tseye nkene tatu vulu okutula miilonga Omanyolo. (Lesha Aahebeli 4:12.) Ronald ngoka a popiwa metetekelo okwa ti: “Onda nyanyukwa sho ndi na ondjigilile yokulesha Ombiimbeli ongulohi kehe. Olundji ohandi tedhatedha kombinga yuukwatya waJehova nosho wo nkene ha sile oshimpwiyu aapiya ye, naashoka osha koleke ndje.”

11. Ombiimbeli oya kwathele ngiini omumwameme ngoka a li a nika oluhodhi?

11 Okutedhatedha kOmbiimbeli, otaku vulu oku tu kwathela tu kale tu na etaloko lyomondjila li na ko sha noonkalo moka tu li. Natu ka taleni nkene Ombiimbeli ya li ya kwathele omuselekadhi gumwe ngoka li a nika oluhodhi. Omukuluntugongalo gumwe okwe mu lombwele kutya okulesha embo lyaJob, otaku vulu oku mu kwathela i idhidhimikile onkalo ye. Sho ta lesha, petameko okwa li ta pe Job uusama sho ta dhiladhila papuko. Okwa li a fa ta londodha Job ta ti: “Job! Ino dhiladhila owala komaupyakadhi goye!” Ihe lwanima okwa ka mona kutya naye oku na owala etaloko lya fa lyaJob. Shoka oshe mu kwathele a lundulule etaloko lye noku mu pa oonkondo i idhidhimikile oluhodhi omolweso lyomusamane gwe.

Jehova ohe tu pe oonkondo okupitila meendathano lyopaKriste (Tala okatendo 12)

12. Jehova ohe tu pe ngiini oonkondo okupitila mooitaali ooyakwetu?

12 Jehova ohe tu pe oonkondo okupitila mAakriste ooyakwetu. Omukalo gumwe moka Jehova he tu pe oonkondo, okupitila mooitaali ooyakwetu. Paulus okwa nyola a ti kutya okwa halelela “okutsaathana omukumo” nooitaali ooyakwawo. (Rom. 1:11, 12) Omumwameme Maria ngoka a popiwa metetekelo oku hole okukala pamwe naamwatate naamwameme. Ota ti: “Jehova okwa longitha aamwatate naamwameme, mboka kaaya li nokuli ye shi sha kombinga yomaupyakadhi gandje. Ohaya popi oohapu tadhi tsu ndje omukumo nenge ya tumine ndje okakalata, oshinima shoka he kala lela nda pumbwa. Shono osha kwathele ndje wo ndi popye naamwameme yamwe mboka nayo ya li monkalo ya fa yandje, nondi ilonge kiimoniwa yawo. Aakuluntugongalo oya kala nokukwathela ndje ndi mone kutya egongalo oli hole ndje.”

13. Ongiini tatu vulu okutsaathana omukumo uuna tu li pokugongala?

13 Okukala pokugongala kehe ohaku tu pe ompito ombwanawa yokutsa yalwe omukumo. Uuna wu li po, omolwashike itoo kambadhala okutsa yalwe omukumo moku ya lombwela kutya owu ya hole noku ya pandula? Esiku limwe manga okugongala inaaku tameka, omukuluntugongalo gwedhina Peter okwa lombwele omuvalakadhi gumwe ngoka a hokanwa komusamane ngoka kee shi omwiitaali, a ti: “Ohashi tsu ndje lela omukumo oku ku mona pokugongala. Oho kala po aluhe naamwoye yahamano nohamu kala mwi ilongekidha nawa omatyokosha geni.” Omuvalakadhi ngoka okwa popi a kengeleka kenyanyu ta ti: “Oohapu dhoye odha tsa ndje omukumo noonkondo nena.”

Jehova ohe tu pe oonkondo okupitila miilonga yokuuvitha (Tala okatendo 14)

14. Okukutha ombinga miilonga yokuuvitha ohaku tu kwathele ngiini?

14 Jehova ohe tu pe oonkondo okupitila miilonga yokuuvitha. Ohatu kala tu uvite twa pepelelwa notu noonkondo uuna twa kutha ombinga miilonga yokuuvitha, kutya nduno aantu oye tu pulakena nenge hasho. (Omayel. 11:25) Omumwameme Stacy okwe shi imonena ko ye mwene nkene iilonga yokuuvitha tayi vulu oku tu koleka. Sho omuntu gumwe maandjawo a kondwa, osha li she mu yemateka noonkondo nokwa kala ti ipula ngele okwa ninga ngaa ngaashi ta vulu e mu kwathele. Esiku nesiku, Stacy okwa kala owala hi ipula kombinga yoshinima shoka. Mbela oshike sha li she mu kwathele i idhidhimikile onkalo ndjoka? Iilonga yokuuvitha. Uuna tu uvitha, okwa li ha kala ta gandja eitulomo kaantu yomoshitopolwa mboka ya pumbwa ekwatho lye. Okwa ti: “Pethimbo mpoka, Jehova okwa pe ndje omukonakonimbiimbeli ngoka a humu komeho nziya. Shoka osha tsu ndje lela omukumo. Iilonga yokuuvitha oyo unene ya li ya kwathele ndje.”

15. Oshike wi ilonga mwaashoka sha popi kuMaria?

15 Yamwe otashi vulika ya kale yu uvite kutya oonkalo dhawo itadhi ya pitike ya longe oshindji muukalele. Ngele osho ho kala wu uvite ngawo, dhimbulukwa kutya Jehova oha kala a nyanyukwa, sho to ningi ngaashi to vulu miilonga ye. Dhiladhila ishewe koshiholelwa shomumwameme Maria. Sho a tembukile koshitopolwa hoka ihaaku popiwa elaka lye, okwa li u uvite kutya ita vulu okulonga oshindji. Okwa ti: “Uule wethimbo, onda kala owala handi ningi efalomo li li paufupi, nenge ndi leshe enyolo, nenge ndi pe omuntu okafo.” Shoka osha li she mu ningitha a kale e wete ite shi enditha nawa okuyelekanitha naauvithi yelaka ndyoka. Ihe lwanima okwa ka lundulula etaloko lye. Okwa ka mona kutya Jehova ota vulu oku mu longitha, nonando elaka ke li shi nawa. Okwa ti: “Oshili ndjoka tayi hupitha oomwenyo ompu okuuviwa ko, nohayi kwathele aantu ya ninge omalunduluko.”

16. Oshike tashi vulu okukoleka mboka ihaaya vulu okuza mo momagumbo, ihe oya hala okuuvitha?

16 Jehova oku shi kutya yamwe ohaya kala ya hala okukutha ombinga miilonga yokuuvitha, ihe ihaya vulu okuza mo momagumbo. Ota vulu oku ya kwathela yu uvithile mboka haye ya sile oshimpwiyu nenge aapangi noondohotola. Ngele otwa yelekanitha shoka tatu ningi ngashingeyi naashoka twa ninga monakuziwa, otashi vulika tu teke omukumo. Ihe ngele otwa kala tu shi kutya Jehova ote tu kwathele, otashi ke tu koleka, opo tu vule okwiidhidhimikila eshongo kehe tu na ombili yokomwenyo.

17. Shi ikolelela kOmuuvithi 11:6, omolwashike tu na okutsikila okuuvitha nokuli nuuna aantu itaaya pulakene?

17 Ihatu kala tu shi kutya ombuto yoshili yini tayi ka mena, e tayi koko. (Lesha Omuuvithi 11:6.) Pashiholelwa, omumwameme Barbara, gwomimvo 80 nasha, olundji ohu uvitha okupitila mongodhi nosho wo moontumwafo. Montumwafo ye yimwe, okwa li a tula mo Oshungolangelo ya Mei-Juni 2014, yi na oshipalanyolo: “Shoka Kalunga e ku ningila.” Mokwaashiwo, ontumwafo ndjoka okwe yi tumine aaihokani yamwe mboka ya li nale Oonzapo dhaJehova. Oya kala taya lesha oshifo shoka lwiikando. Omusamane okwa li u uvite Jehova oye a fa ta popi nayo paumwene. Aaihokani mboka oya tameke okugongala, nolwanima oya galulilwa megongalo konima sho ya kala omimvo 27 ya thiga po oshili. Dhiladhila owala nkene iizemo iiwanawa yontumwafo ndjoka ya li ya tsu omukumo omumwameme Barbara!

Jehova ohe tu pe oonkondo okupitila (1) megalikano, (2) mOmbiimbeli, (3) meendathano lyopaKriste nosho wo (4) miilonga yokuuvitha (Tala okatendo 9-10, 12, 14)

18. Oshike tu na okuninga, opo Kalunga e tu pe oonkondo?

18 Jehova okwe tu pa omasiloshimpwiyu ngoka hage tu kwathele tu kale tu na oonkondo. Ngele ohatu longitha omasiloshimpwiyu ngaashi egalikano, Ombiimbeli, eendathano lyopaKriste nosho wo uukalele, otatu ulike kutya otwi inekela muJehova nosho wo kutya ota vulu nokwa hala oku tu kwathela. Natu kaleni aluhe twi inekela Tate yetu gwomegulu, ngoka ha kala a nyanyukwa uuna ta “nkondopaleke mboka ye na omitima dhe mu inekela.” — 2 Ondjal. 16:9.

EIMBILO 61 Oonzapo, humeni komeho!

^ okat. 5 Otu li momathimbo omadhigu, ihe Jehova ohe tu kwathele tu gi idhidhimikile. Moshitopolwa shika, otatu ki ilonga nkene Jehova a li a kwathele omuyapostoli Paulus nosho wo Timoteus, opo ya vule okutsikila oku mu longela, nonando oya li moonkalo oondhigu. Otatu ka kundathana wo omasiloshimpwiyu gane ngoka Jehova e tu pa, opo tu vule okwiidhidhimika.

^ okat. 2 Edhina ndyoka halyo lye lyolela.

^ okat. 53 OMATHANO: Omuyapostoli Paulus ta nyolele omagongalo oontumwafo, notu uvithile mboka ye ya oku mu talela po sho e li mondholongo yomegumbo muRoma.

^ okat. 55 OMATHANO: Timoteus ta tsu omukumo aamwahe sho a li ta talele po omagongalo.