Ocuphela mwaha

Ocuphela sampuwa

MWAHA WOOHUSERYA 14

Apwanne Munnaakhwaniherya Muteko Anyu Woolaleerya?

Apwanne Munnaakhwaniherya Muteko Anyu Woolaleerya?

“Ophareke muteko woolaleerya michaka yaphaama, okhwaaniheryeke onamuteko aa.”—2 TIM. 4:5.

NCIPO 57 Mwaalaleerye Achu Oothene

YEEYO NNAHAALAAHU OHUSERYA *

Yesu, amanle oviihiwa mookhwani, aahithukumana ni amuhuserya awe nave aahaalamulela wi “Haweni . . . mwaapakeke oohuserya” (Moone eparakrafo 1)

1. Tiheeni akapuro oothene oororomeleya a Muluku anachunaaya opaka, nave ntakhara heeni? (Moone eruku ya ekaapa.)

YESU KRISTU aahaalamulela omuchara awe ariki: “Haweni wa achu a maloko oothene, mwaapakeke oohuserya aka.” (Mat. 28:19) Akapuro oothene oororomeleya a Muluku anachuna ohuserya mukhalelo wa ‘okhwaaniherya’ muteko woolaleerya yoowo avahiwaaya wi epake. (2 Tim. 4:5) Opwaha soothene, muteko woolaleerya ti woochuneya vancipale, wookhaviheryasa, ni wawaakuveya opwaha echu eri yoothene mweekumini. Naamwiihiiha, enamukhala yoovila omaliha elukuluku yincipale mmuteko woolaleerya ntoko naachunelaahu.

2. Makacamiho taani nnahoolelaahu mu waakhwaniherya muteko ahu woolaleerya?

2 Sookhalavo miteko mikina soochuneya sinamaliha elukuluku ni ikuru sahu. Hiyo nnawerya okhalano muteko yoowo onamaliha iwora sincipale vanihikuni wi niphwanye soothowa sa okumi ahu ni sa emusi ahu. Hiyo nnawerya owaniha ni mirici mikina sa emusi, ireca, ni ereca ya mmuupuweloni, naari ohooseya ni makacamiho anarwa nthowa na wuuluvala. Mmukhalelo taani nneeraahu nikhwaaniherye muteko ahu woolaleerya naamwi nihoolelaka makacamiho mmikhalelo soohiyanahiyana?

3. Mwawiiwanana ni Mateu 13:23, okotakota taani alaleeryi akina a omwene aryaayano?

3 Wakhala wi mikhalelo sahu sinnakukuca waaca wa elukuluku yeeyo naahaalaahu omaliha mmuteko wa Yehova, hannaphwanela okhala oocecheya. Yesu aahisuwela wi tahi wi muchu ti muchu a hiyo aahaala owerya wiimiha sawiima sincipale sa Omwene moolikana. (Mwaalakhanye Mateu 13:23.) Yehova onnatepa ovaha esisapo echu eri yoothene nnapakaahu mmuteko awe ntoko nnaweryelaahuvo. (Ahe. 6:10-12) Mmakupa makina, akhweya nnamwiisoona wi mikhalelo sahu sinnaneemererya opaka sincipale. Mwaha yoola, nnahaala othokororya mukhalelo nneeraahu neerihe muteko woolaleerya okhala mu nipuro noopacerya mookumini, otitelela okhweiha okumi ahu, ni wunnuwiha mavyakelo mu olaleerya ni ohusiha. Yoopacerya, muupuwele, enataphulela eheeni waakhwaniherya muteko ahu woolaleerya?

4. Waakhaniherya muteko ahu woolaleerya enataphulela eheeni?

4 Waakhwaniherya muteko ahu woolaleerya, enataphulela wi nnaphwanela waaceererya ikari sa olaleerya ni ohusiha ophiyerya nnaweryelaahuvo. Nyenya waakhwaniherya muteko ahu woolaleerya henataphulela pahiru waaca wa elukuluku nnamalihaahu mmuteko yoola. Mathowa ananeeriha olaleerya tari oochuneya wa Yehova. Woona wi ninnamusivela Yehova ni mwaacamani ahu, ninnalapa ni murima woothene mmuteko ahu Weekristu. * (Mar. 12:30, 31; Kol. 3:23) Omurumeela Muluku ni murima ahu woothene enataphulela wiivaha mukhatiihu, nipharihelaka ikuru sahu ni mavyakelo ahu mmuteko awe. Vaavaa nnathamalelaahu ekari ya opaka muteko woolaleerya, ninneererya wuuka michaka saphaama ni achu ancipale ntoko nnaweryelaahuvo.

5-6. Mphwanaphwanihe mukhalelo muchu oneereiye eerihe muteko woolaleerya okhala mu nipuro noopacerya naamwi arino elukuluku yookotakota.

5 Mmwaanyiherye mmiravo yoowo onasiveliwa omwiipa kitara. Owo onnahakalala wiipa ncipo elukuluku eri yoothene onachuneiye. Ohoolo waya, owo onnaphwanya muteko wa omwiipa kitara mu nipuro onatumihiwamo chaaya omakuchuwelo wa esumana. Mwawiihiiha, ikhorowa onaphwanyeiye hasinaakhwana wi aakhwaniherye soothowa sawe. Mwa yeeyo, owo onnalapa ntoko namatumiha mu elooxa ekina opacerya nihiku Noomorela muteko ophiyerya Naneethanu. Naamwi owo amalihaka elukuluku yincipale mulooxa, murima awe ori mu wiipa macipo awe. Owo onnachuna wunnuwiha mavyakelo awe wi akhale mulipa awiipa a elukuluku yoothene. Owo onnaavya elukuluku naamwi eri yavakhaani, wi iipe macipo.

6 Mmukhalelo woolikana, nyuwo himuwerya omaliha elukuluku yincipale yeeyo mwaachunaanyu opharihela mmuteko woolaleerya. Nyenya echu enoosivelaani ori olaleerya. Nyuwo munniilipixerya orehererya mavyakelo anyu wi mutannye mirima sa achu ni michaka saphaama. Nthowa na waaceliwa mu elukuluku anyu, munanwerya okhala ohaleeliheya mmukhalelo munahaalaanyu weeriha muteko woolaleerya okhala echu yookhweleya mu okumi anyu.

MUNI MWEERIHE HAI MUTEKO WOOLALEERYA OKHALA VANIPURO NOOPACERYA?

7-8. Nni ntakiherye hai muupuwelo wa Yesu vooloca sa muteko woolaleerya?

7 Yesu oovaha yootakiherya yaphaamaxa mmukhalelo owo ooneiye muteko woolaleerya. Echu yaari yoochuneyaxa mu okumi awe waari oloca sa Omwene wa Muluku. (Yoh. 4:34, 35) Owo aheeca mastatiya masana masaneene wi aalaleerye achu ancipale wakhala wooweryeya. Owo aanapharihela ikari soothene wi aloce ni achu vanlakani ni mu ipa saya. Echu eri yoothene Yesu aapakeiye mu okumi awe yaakhaviherya muteko woolaleerya.

8 Nnawerya omutakiherya Kristu moorweela wa waavya ikari wi nloce sa michaka saphaama elukuluku eri yoothene nave mu nipuro nri noothene ntoko nnaweryelaahuvo. Nri ooreheryeya ohiya muculi soochuna sahu wi nlaleerye michaka. (Mar. 6:31-34; 1 Ped. 2:21) Akina mmulokoni annawerya orumeela ntoko mapiyoneero avameekhaaya, ookilaatheya, naari ookhaviherya. Akina annahuserya elocelo ekina naari othaamela mpuro mukina weiwo onachuneyawo alaleeryi ancipale. Nyenya muteko mutokweene wa olaleerya onapakiwa ni alaleeryi yaawo ahintonko orumeela ntoko mapiyoneero, nyenya anapaka owetha waya ophiyerya anaweryelaayavo. Moohiphwacha waakhanle wi ninnapaka sincipale mmuteko woolaleerya naari vakhaani, Yehova hananiveka sincipale seiyo nihinaweryaahu opaka. Owo onachuna wi oothene ahu nipuhe muteko nnampakelaahu, olaleerya “michaka yaphaama ya Muluku oocicimiheya ni oovuwa.”—1 Tim. 1:11; Malam. 30:11.

9. (1) Paulo eerinhe hai muteko woolaleerya okhala mu nipuro noopacerya naamwi aaphara miteko soomwiilini? (2)  Saweriwa T’arummwa 28:16, 30, 31 onooniherya hai vooloca sa moonelo wa Paulo ntakhara muteko awe woolaleerya?

9 Murummwa Paulo oovaha yootakiherya yaphaama mu weeriha muteko woolaleerya okhala muteko woochuneyaxa mu okumi awe. Vaavaa aareiye o Korinto mmukwaha awe wanaawiili wo misiyonaariyo, owo aarino ikhorowa vakhaani nave aaphwanela opharihela elukuluku yavakhaani wi apake misakala. Naamwiihiiha, opaka misakala hiyaari echu yookhweleya wa Paulo. Owo aanalapa muteko yoowo wi awerye wiivakulela wi awerye olaleerya michaka saphaama wa Akorinto ‘ahivenke oliviwa’ ni yaawo. (2 Kor. 11:7) Naamwi Paulo aarino muteko woomwiilini, owo aahititelela ohela muteko woolaleerya mu nipuro noopacerya, nave analaleerya mu Nawoorowa ori oothene. Mikhalelo sawe simanle otorokeya Paulo “aahiiveleela olaleerya masu eerelaka onamoona wa aYuuta wi Yeesu ti Kristu.” (Saw. 18:3-5 ; 2 Kor. 11:9) Ohoolo waya, vaavaa owo aawaleliweiye mpa mwawe o Roma mu iyaakha piili, Paulo aanaavaha onamoona yaale yaamuxekurya nave aanarepa ikaarata. (Mwaalakhanye Saweriwa T’arummwa 28:16, 30, 31.) Paulo aari aweemeleleya wi ehikhale echu yaahaala omuhiiha olaleerya. Owo aarepa: “Vawi nookhalano muteko yoola . . . hinnavolola.” (2 Kor. 4:1) Moolikana ni Paulo naamwi nimalihaka elukuluku yincipale mmuteko woomwiilini, nnawerya weeriha muteko wa Omwene okhala woochuneyaxa mu ekumi ahu.

Sookhalavo mikhalelo mincipale mummo nneeraahu nikhwaaniherye muteko ahu woolaleerya (Moone iparakrafo10-11)

10-11. Nni nikhwaaniherye hai muteko ahu woolaleerya wakhala wi nookhalano makacamiho ookumi?

10 Makhala wi olaleerya wahu empa ni empa ti wookotakota nthowa na wuuluvala naari makacamiho makina a okumi, nnanwerya olaleerya mmikhalelo mikina. Anamalaleya a nsana noopacerya yaanaphwanya achu mmapuro vyakala yaakhalaayawo. Awo yaanapharihela ekari eri yoothene wi eloce sa eparipari—mu empa ni empa, vanlakani, ni moohilakelela—mpuro woothene achu yaaphwanyeyaayawo “veeri wa epooma.” (Saw. 17:17; 20:20) Wakhala wi hannawerya weeca vancipale, nnaphwanela okiraathi va nipuro nawaaciwavo vaavo nneeraahu naalaleerye achu yaawo anavira. Naari nnanwerya olaleerya moohilakelela, orepa ekaarata, naari opaka onamoona mu telefoni. Alaleeryi ancipale yaawo arino makacamiho matokweene ookumi annaphwanya ohakalala wawaaca ni weeliwa murima orweela wa mikhalelo seiya sa olaleerya.

11 Moohipwacha okotakota wa okumi, munanwerya waakhwaniherya moomalela muteko anyu woolaleerya. Muthokororye wanaawiili yootakiherya ya murummwa Paulo. Owo aaloca: “Kinnawerya soothene mwa yoowo onakilipiha.” (Fil. 4:13) Paulo aahichuna owerya yoowo vaavaa iiceliweiye mmukwaha awe mmoha wo misiyonaariyo. Owo aahaatharihela Akristu o Kalatiya: “Moosuwela wi woopaceryani, kaahoolaleeryaani michaka yaphaama wanthowa na wiiceliwa waka.” (Gal. 4:13) Mmukhalelo woolikana, makacamiho anyu ookumi anamoovahaani ekari ya olokoha michaka saphaama wa akina, ntoko wa matotore, alipa murece, ni yaale anookhapelelaani. Ancipale a yaala anakhala omutekoni elukuluku alaleeryi anaphiyaaya mmawannyaya.

MUKHALELO WA OTITELELA OKHWEIHA OKUMI ANYU

12. Enataphulela eheeni weeriha miitho anyu “waarya”?

12 Yesu aaloca: “Waarya wa mwiili, miitho. Vawi hiiha, miitho aa yakhala phaama, mwiili aa woothene onamukhala omwaleela.” (Mat. 6:22) Tiheeni Yesu aachuneiye oloca? Aachuna oloca wi nnaphwanela otitelela okhweiha naari otikitheryeya mu yoolakelela yavameekhaaya, naari ohaakanyeryeya ni echu vyakala wa yoolakelela ahu. Yesu mukhateiye oovaha yootakiherya yaphaama moorweela mwa otikitherya okumi awe mmuteko woolaleerya, nave owo aahaahusiha amuhuserya awe otikitheryeya mu omurumeela Yehova ni Omwene Awe. Ninnamutakiherya Yesu moorweela mwa weeriha muteko woolaleerya okhala woochuneyaxa mookumini mwahu, nipaceryaka “waavya omwene wa Muluku ni wookololowa wawe.”—Mat. 6:33.

13. Tiheeni eni enikhaviherye otikitheryeya mmuteko ahu Weekristu?

13 Mukhalelo mmoha wa otikitheryeya mmuteko ahu woolaleerya ori okhweiha okumi ahu wi niwerye omaliha elukuluku yincipale naakhaviheryaka achu omusuwela ni omusivela Yehova. * Ntoko yootakiherya, apwanne naanwerya okukuca iwora sa muteko ahu woomwiilini wi niwerye omaliha elukuluku yincipale mmuteko woolaleerya variyari va esumana? Apwanne naanwerya oyeviha meerelo a mathatelo yaawo akhweya anamaliha elukuluku yincipale?

14. Matorokelo taani mutheli mmoha opankeiye wi awerye okhalano elukuluku yawaaca mmuteko woolaleerya?

14 Ela ti yeeyo mutokweene mmoha oniichaniwa Elias vamoha ni mwaariye yeenraaya. Owo oothariha: “Hiyo hinaahaala owerya okhala mapiyoneero mu elukuluku yeele, nyenya sookhalavo ichu ikina naaphwanelaahu opaka wi nimaliheke elukuluku yincipale mmuteko woolaleerya. Mwawiihiiha naahiwerya opaka ichu ikhaani wi niwerye opaka sincipale mmuteko woolaleerya. Ntoko yootakiherya, naahipacerya opharihela ikhorowa vakhaani. Naahisuwela tho wi naanamaliha elukuluku yincipale mu ochekula nave nikukuca elukuluku ya mathatelo. Nave naahiveka wi ovukuliwe muteko ahu wi nikhaleno elukuluku yincipale mmuteko woolaleerya. Ntoko yookhumelela, naanawerya olaleerya ohiyu, weeciha soohuserya sa Piipiliya sincipale, ni olaleerya ikwaha piili mu isumana soothene vamweerini. Ela ti yoohakalaliha chiryene!’’

MUKHALELO WA OREHERERYA MAVYAKELO ANYU A OLALEERYA NI OHUSIHA

Opharihela yeeyo nnahuseryaahu mmithukumano sa veeri va esumana enamunikhaviherya otitelela oya vahoolo mmuteko ahu woolaleerya (Moone iparakrafo 15-16) *

15-16. Mwawiiwanana ni 1 Timóteo 4:13, 15, nni nrehererye hai mavyakelo ahu ntoko alaleeryi? (Moone tho ekaaxa “ Soolakelela wi Ikikhaviherye Okhwaaniherya Muteko Aka.”)

15 Mukhalelo mukina wa waakhwaniherya orummwa ahu ori wunnuwiha mavyakelo ahu mmuteko woolaleerya. Achu yaawo analapa muteko annavekiwa wi yaakhele ovyakiha wa wuuluulela wi erehererye masuwelelo ni mavyakelo aya. Ela tho ti yoochuneya wa alaleeryi a Omwene. Nnaphwanela otitelela ohuserya mukhalelo wa okhalano mavyakelo mancipale mmuteko ahu woolaleerya.—Masi. 1:5; mwaalakhanye 1 Timóteo 4:13, 15.

16 Vano, nni niwerye hai otitelela oya vahoolo mmuteko ahu woolaleerya? Moorweela mwa ochariha vakhivirukhiviru mahusiheryo yaawo nnaakhelaahu mu mithukumano sahu sa esumana ti esumana Okumi ni Muteko Ahu. Mithukumano seiya sinnavahererya ovyakiha wi inikhaviherye oya vahoolo mu wunnuwiha mavyakelo ahu mmuteko woolaleerya. Mukhalelo mukina, vaavaa munna onahoolela mithukumano onaavaheiye ekano yaale anapaka makupa mu esikola, nnanwerya ohuseryavo echu yeeyo eni enikhaviherye wunnuwiha mavyakelo mmuteko ahu woolaleerya. Nnanwerya opharihela ekano eyo mu ekwaha yoocharela nnahaalaahu omulaleerya muchu michaka saphaama. Nnawerya omukoha ooweherya ahu a nikhuuru na olaleerya wi anikhaviherye naari olapa vamoha mmuteko woolaleerya, naari ni alaleeryi akina arino mavyakelo, mapiyoneero, naari ooweherya a ekulucu. Vaavaa nnakhalaahu amavyakelo nipharihelaka ikaruma seiyo siri mu Ikaruma Soohusihano, nnamukhalano ohakalala mmuteko ahu woolaleerya ni ohusiha.

17. Tiheeni munahaalaanyu ophwanya vaavaa munakhwaaniheryaanyu muteko anyu woolaleerya?

17 Ekari etokweene nryaahuno Yehova oneemererya okhala “alipa-muteko akhwawe”! (1 Kor. 3:9, NN) Vaavaa munaweryaanyu “ohiyaniha yeeyo eri yaphaamaxa” ni otikitheryeya mu orummwa Weekristu, munahaala ‘omulapa Yehova ni otheya.’ (Fil. 1:10; Sal. 100:2) Ntoko mmoha a arummwa a Muluku, munaphwanela ororomela wi owo onahaala woovahaani ikuru seiyo munachunaanyu wi nwerye waakhwaniherya muteko anyu woolaleerya moohipwacha makacamiho naari okotakota yoowo munahoolelaanyu. (2 Kor. 4:1, 7; 6:4) Moohipwacha waakhanle wi mikhalelo sanyu sinnaweemereryaani olaleerya vakhaani naari vancipale, munanwerya ‘okhalano nthowa na witxitximiha’ vaavaa muniiveleelaanyu ni murima woothene mmuteko woolaleerya. (Gal. 6:4, BNM) Vaavaa munakhwaaniheryaanyu muteko anyu woolaleerya, nyuwo munnooniherya osivela wanyu ntakhara Yehova ni achu. “Weerano hiiha, onamwiivulusha weyo vamoha ni yaawo anoowiriyana.”—1 Tim. 4:16.

NCIPO 58 Owaavya Asinthamwene a Murecele

^ par. 5 Yesu oonilamulela wi nlaleerye michaka saphaama sa Omwene ni waapaka oohuserya. Mwaha ola onahaala othokororya mukhalelo nneeraahu nikhwaaniherye muteko ahu woolaleerya, naamwi nrino makacamiho mancipale. Nnahaala tho ohuserya mukhalelo nneeraahu neerihe muteko woolaleerya okhala wamphurelo ni woohakalaliha.

^ par. 4 MASU ATHARIHIWE: Muteko ahu Weekristu onaphitaanyerya mikhalelo soohiyanahiyana sa olaleerya ni ohusiha, oteka ni orehererya ipa soomuluku, ni muteko wa okhaviherya yakhumelela epahu.—2 Kor. 5:18, 19; 8:4.

^ par. 13 Moone mikhalelo seiyo siri va ekaaxa “Mukhalelo wa Okhweiha Okumi Anyu” mu Mulipeleli a Yulyu a 2016, epaax. 8.

^ par. 62 ERUKU VA EPAAXINA: Murokora apakaka yawooniherya ya oxekurya mmithukumano sa veeri va esumana. Voocharela vaavaa munna onahoolela mithukumano onavaheiye ekano, owo onnarepela mu eproxura awe ya Ohusihano. Voocharela, omakuchuwelo wa esumana, owo onnapharihela mmuteko woolaleerya yeeyo ohusenreiye mmithukumano.