Skip to content

Skip to table of contents

VALA TALA FAKAAKO 19

“Patuiki he Fahi Tokelau” he Vahā he Fakahikuaga

“Patuiki he Fahi Tokelau” he Vahā he Fakahikuaga

“Ka hoko ke he vaha ke fakahiku ai ti tau ai mo ia [patuiki he faahi tokelau] e patuiki he fahi toga.”​—TANI. 11:40

LOLOGO 49 Ko Iehova ha Tautolu a Kolo

FAKAMAAMAAGA KŪ *

1. Ko e heigoa kua fakakite he perofetaaga he Tohi Tapu ki a tautolu?

KO E heigoa ka nakai leva ti tupu ke he tau tagata ha Iehova? Nakai lata a tautolu ke tali manatu. Fakakite mai he perofetaaga he Tohi Tapu ke maeke a tautolu ke kitia e tau mena lalahi ka tutupu mo e lauia a tautolu oti. Taha perofetaaga kua fakaatā a tautolu ke kitia e tau mena ka taute he falu fakatufono malolō lahi he lalolagi. Ko e tala ia kua fakamau he Tanielu veveheaga 11, ne fakamaama e fakamauaga tuai he ua e patuiki ne felatauaki, ko e patuiki he faahi tokelau mo e patuiki he faahi toga. Laulahi he perofetaaga ia kua fitā he fakamooli, ti mauokafua a tautolu to fakamooli foki e vala ne toe.

2. He fakakite ia Kenese 3:15 mo e Fakakiteaga 11:7 mo e 12:17, ko e heigoa kua lata ke tokaloto e tautolu he fakaako ke he perofetaaga ha Tanielu?

2 Ke maama e perofetaaga ne fakamau ia Tanielu veveheaga 11, lata a tautolu ke tokaloto kua fakamaama ni hagaao ke he tau fakatufono ne lauia fakahako e tau tagata he Atua. Pete ne tote e numera he tau fekafekau he Atua ka fakatatai ke he puke tagata he lalolagi, fa mahani ko lautolu he lotouho he tau mena lalahi ne tutupu he lalolagi. Ko e ha? Ha ko e matapatu foliaga ha Satani mo e fakatokaaga katoa haana ke utakehe a lautolu ne fekafekau ki a Iehova mo Iesu. (Totou Kenese 3:15 mo e Fakakiteaga 11:7; 12:17.) Lafi ki ai, ko e perofetaaga ne fakamau e Tanielu kua lata ke tatai mo e falu perofetaaga he Kupu he Atua. Ha kua maeke ni ia tautolu ke hako e maamaaga ke he tau perofetaaga ha Tanielu ka fakatatai ai mo e falu vala he Tohi Tapu.

3. Ko e heigoa ka fakatutala a tautolu he vala tala nei mo e vala tala ka mui mai?

3 He tokaloto e tau manatu ia, to kumikumi a tautolu mogonei ke he Tanielu 11:25-39. To kitia e tautolu ko hai e patuiki he faahi tokelau mo e patuiki he faahi toga mai he 1870 ke he 1991, mo e to kitia e tautolu e kakano kua lata ke hiki e maamaaga ha tautolu ke he vala he perofetaaga nei. He vala tala ka mui mai, to fakatutala a tautolu ke he Tanielu 11:40–12:1, mo e to fakamaama e vala ia he perofetaaga hagaao ke he magahala he tau atu tau 1990 ke hoko ke he tauaga i Amaketo. He fakaako a koe ke he tau vala tala ua nei, to lagomatai ka fakaaoga e tau fakatino mai he “Tau Patuiki ne Fetoko he Vahā he Fakahikuaga.” Ka e fakamua, lata ia tautolu ke iloa ko hai e tau patuiki tokoua he perofetaaga nei.

FAKAMAAMA HAGAAO KE HE PATUIKI HE FAAHI TOKELAU MO E PATUIKI HE FAAHI TOGA

4. Ko e heigoa e tau mena ne tolu ka lagomatai a tautolu ke maama ko hai e patuiki he faahi tokelau mo e patuiki he faahi toga?

4 Ko e tau matahigoa “patuiki he fahi tokelau” mo e “patuiki he fahi toga” ne hagaao fakamua ke he tau pule fakapolitika he faahi tokelau mo e faahi toga he motu ko Isaraela. Ko e ha ne talahau pihia e tautolu? Mailoga e fekau ne tala age he agelu ki a Tanielu: “Kua hau au ke fakailoa atu kia koe e tau mena ke tutupu ke he motu hau ke he tau aho a mui.” (Tani. 10:14) Ato hoko e Penetekoso 33 V.N., ko Isaraela ko e motu he tau tagata he Atua. Tali mai he magaaho ia, fakakite fakamaali e Iehova kua onoono a ia ke he tau tutaki fakamooli ha Iesu ko e tau tagata haana. Ko e mena ia, laulahi he perofetaaga ne fakamau ia Tanielu veveheaga 11 ne nakai hagaao ke he motu ko Isaraela ka e hagaao ke he tau tutaki he Keriso. (Gahua 2:1-4; Roma 9:6-8; Kala. 6:15, 16) Ti kua hikihiki e tau pule ne eke mo patuiki he faahi tokelau mo e patuiki he faahi toga ke he tau tau loga. Pete ia, loga e tau mena ne tatai e tau pule nei. Fakamua, ne ekefakakelea he tau patuiki e tau tagata he Atua. Uaaki, fakakite e lautolu ke he puhala ne fakafetui mo e tau tagata he Atua kua vihiatia e lautolu e Atua mooli ko Iehova. Mo e toluaki, ne fetokoaki e tau patuiki tokoua ke moua e pule.

5. Maeke nakai a tautolu ke iloa ko hai e patuiki he faahi tokelau mo e patuiki he faahi toga he vahāloto he tau 100 mo e tau 1870? Fakamaama.

5 Fai magaaho he mole he tau 100, loga lahi e tau Kerisiano fakavai ne o mai ke he fakapotopotoaga Kerisiano mooli, ti fakaako e lautolu e tau taofiaga pouliuli ne ufiufi e tau kupu mooli he Tohi Tapu. Tali mai he magaaho ia ato hoko e matahiku he senetenari ke 19 aki, ne nakaila fakatokatoka ko e matakau e tau fekafekau he Atua he lalolagi. Ko e tau titania he tau Kerisiano fakavai ne tupu lahi ti ufiufi e tau Kerisiano mooli. (Mata. 13:36-43) Ko e ha ne aoga ke iloa e mena ia? Ha kua fakakite ai ko e tau mena ne totou e tautolu hagaao ke he patuiki he faahi tokelau mo e patuiki he faahi toga ne liga nakai ko e tau kautu ne pule he vahāloto he tau 100 mo e tau 1870. Ne nakai fai matakau e tau tagata he Atua ne kua fakatokatoka ke totoko e lautolu. * Ka e amanaki a tautolu to liu kitia mai e patuiki he faahi tokelau mo e patuiki he faahi toga he mole fakatote e 1870. Ko e ha ne pihia ai?

6. Magaaho fe ne liga liu foki kitia e tau tagata he Atua? Fakamaama.

6 Tali mai he 1870, kamata e tau tagata he Atua ke fakatokatoka ko e matakau. He tau ia ne fakatū e Charles T. Russell mo e falu ne lafi mo ia e vahega fakaako Tohi Tapu. Ko e Matakainaga ko Russell mo lautolu ne lafi tata mo ia ne eke mo utafekau ne talahau tuai kua ‘tauteute e puhala’ ato fakatū e Kautu faka-Mesia. (Mala. 3:1) Ne liu foki kitia e tau tagata he Atua! Fai pule nakai he lalolagi he magahala ia ka lauia lahi ke he tau fekafekau he Atua? Manamanatu ke he tau vala tala mooli nei.

KO HAI E PATUIKI HE FAAHI TOGA?

7. Ko hai e patuiki he faahi toga ti hoko ke he Felakutaki I he Lalolagi?

7 He 1870, ne loga lahi e motu ha Peritania ne pule ki ai he lalolagi, ti mua atu e malolō he kautau ha Peritania. Fakatai e kautu ia ke he hoe tote ne fakakaumahala e tau hoe ne tolu​—ko Falani, Sepania, mo Netelani. (Tani. 7:7, 8) Ati eke a Peritania mo patuiki he faahi toga ti hoko ke he Felakutaki I he Lalolagi. He magaaho ia foki, ne eke a Amerika mo motu ne mua atu e monuina he lalolagi ti kamata ke kaufakalataha mo Peritania.

8. Ko hai e patuiki he faahi toga he magahala he tau aho fakamui?

8 He Felakutaki I he Lalolagi, ne lafi a Amerika mo Peritania ti malolō lahi fakakautau. He magahala ia, kau a Peritania mo Amerika ti eke mo Pule Malolō he Lalolagi ko Igilani-Amerika. Tuga ne talahau tuai e Tanielu, kua ha ha he patuiki nei e “kau lahi mo e malolo lahi.” (Tani. 11:25) He tau aho fakamui, ne fakatumau a Peritania mo Amerika ko e patuiki he faahi toga. * Ka ko hai e patuiki he faahi tokelau?

LIU KITIA MAI E PATUIKI HE FAAHI TOKELAU

9. Magaaho fe ne liu kitia mai e patuiki he faahi tokelau, ti fakamooli fēfē e Tanielu 11:25?

9 He 1871, taha e tau he mole e fakatū e Russell mo lautolu ne lafi mo ia e matakau fakaako Tohi Tapu ha lautolu, ne liu kitia mai e patuiki he faahi tokelau. He tau ia ko Otto von Bismarck ne eketaha ke fakatū e Pule Atu Motu Sihamani. Ko e Patuiki ko Wilhelm I mai Prussia ne eke mo pule atu motu fakamua ha Sihamani, ti kotofa e ia a Bismarck ko e takitaki fakamua. * Loga e tau he mole, ne pule a Sihamani ke he tau motu i Aferika mo e he Moana Pasifika, ti kamata ke totoko atu ke he pule a Peritania. (Totou Tanielu 11:25.) Ne fakatū he Pule Atu Motu Sihamani e kautau malolō lahi mo e navy ne teitei ke lahi tuga ha Peritania. Fakaaoga e Sihamani e tau kautau ia ke tau atu ke he tau fī he tauaga fakamua he lalolagi.

10. Fakamooli fēfē e Tanielu 11:25e, 26?

10 Talahau tuai foki e Tanielu e mena ka tupu ke he Pule Atu Motu Sihamani mo e tau kautau ne kua fakatū. Pehē e perofetaaga ko e patuiki he faahi tokelau to “nakai tumau.” Ko e ha? “Ha ko e tau fatuakiloto ha lautolu kia ia. Ko lautolu ne kai hana tau mena taumafa, to tamate e lautolu a ia.” (Tani. 11:25e, 26a) He vahā ha Tanielu, ko lautolu ne kai e “tau mena ne taumafa ai e patuiki” kua putoia e tau iki ne “tutu ai . . . ki mua he patuiki.” (Tani. 1:5) Hagaao ki a hai e perofetaaga nei? Ne hagaao ai ke he tau takitaki tokoluga he Pule Atu Motu Sihamani​—putoia a lautolu ne leveki mo e fakatonutonu e tau mena fakakautau he pule atu motu​—ne lagomatai ke fakakaumahala e patuiki. * Talahau tuai he perofetaaga e kaumahala he pule atu motu mo e fakahikuaga he tauaga ke he patuiki he faahi toga. He tutala hagaao ke he patuiki he faahi tokelau ne pehē ai: “To feoho mai foki hana kau; ti kelipopo ai foki e tokologa.” (Tani. 11:26e) Tuga kua talahau tuai, he tauaga fakamua he lalolagi ne kaumahala e kautau Sihamani ti tokologa ne “kelipopo.” Mua atu e tokologa he tagata ne mamate he felakutaki ia ke he ha felakutaki fakamua atu.

11. Ko e heigoa ne taute he patuiki he faahi tokelau mo e patuiki he faahi toga?

11 He fakamaama e magaaho ato hoko e Felakutaki I he Lalolagi, pehē e Tanielu 11:27, 28 ko e patuiki he faahi tokelau mo e patuiki he faahi toga to “vagahau pikopiko ai a laua ke he laulau taha.” Ne pehē foki ko e patuiki he faahi tokelau to moua e “tau koloa loga.” Ko e mena tonu nei ne tupu. Taute e Sihamani mo Peritania e maveheaga kua manako ai ke he mafola, ka e kitia e pikopiko he tau talahauaga ia he mogo ne hoko e felakutaki he 1914. He tau tau loga ato hoko e 1914, ne eke a Sihamani mo motu ke uaaki e monuina he lalolagi. Ke fakamooli e Tanielu 11:29 mo e vala fakamua he kupu 30, ne tau atu a Sihamani ke he patuiki he faahi toga ka kua kaumahala.

TAU ATU E TAU PATUIKI KE HE TAU TAGATA HE ATUA

12. He tauaga fakamua he lalolagi, ko e heigoa ne taute he patuiki he faahi tokelau mo e patuiki he faahi toga?

12 Tali mai he 1914, ne matutaki e tau patuiki tokoua nei ke lahi e felatauaki mo e tau atu foki ke he tau tagata he Atua. Ma e fakatai, he tauaga fakamua he lalolagi ne fakamamahi he fakatufono ha Sihamani mo e fakatufono ha Peritania e tau fekafekau he Atua ne nakai talia ke ō ke tau. Ti ko e fakatufono ha Amerika ne tuku e tau matakainaga ne takitaki e gahua fakamatala he fale puipui. Ko e fakamamahi nei kua fakamooli e perofetaaga ne fakamau ia Fakakiteaga 11:7-10.

13. He tau atu tau 1930 mo e he tauaga ke uaaki he lalolagi, ko e heigoa ne taute he patuiki he faahi tokelau?

13 He tau atu tau 1930 mo e mua atu ke he tauaga ke uaaki he lalolagi, totoko fakakelea he patuiki he faahi tokelau e tau tagata he Atua. Magaaho ne fofō he tau Nasi a Sihamani, ne pā malu e Hitler mo e matakau haana e gahua he tau tagata he Atua. Totou teau e tau tagata ha Iehova ne tamate he patuiki he faahi tokelau mo e totou afe ne uta ke he tau kemuaga pagotā. Talahau tuai e Tanielu e tau mena ia ka tutupu. Ko e patuiki he faahi tokelau kua maeke ke “holitu foki . . . e faituga” mo e “uta kehe . . . e poa huhunu mau” he pā malu e atāina he tau fekafekau he Atua ke fakaheke e higoa ha Iehova. (Tani. 11:30e, 31a) Ko e takitaki ia ko Hitler ne omonuo foki to utakehe katoatoa e ia e tau tagata he Atua i Sihamani.

PATUIKI FOOU HE FAAHI TOKELAU

14. Ko hai ne eke mo patuiki he faahi tokelau he mole e tauaga ke uaaki he lalolagi? Fakamaama.

14 He mole e tauaga ke uaaki he lalolagi, ko e fakatufono Kominisi he Soviet Union ne pule ke he tau matakavi lalahi ne fofō mai i Sihamani, ti eke ai mo patuiki he faahi tokelau. Tuga e pule malolō he fakatufono Nasi, ne fakamatematekelea lahi he Soviet Union ha tagata ne tuku fakamua e tapuakiaga ke he Atua mooli ka e nakai ke he motu.

15. Ko e heigoa ne taute he patuiki he faahi tokelau he oti e Felakutaki II he Lalolagi?

15 Nakai leva he oti e Felakutaki II he Lalolagi, ko e patuiki foou he faahi tokelau ko e Soviet Union mo e tau kau ne lafi ki ai ne totoko ke he tau tagata he Atua. Tatai mo e perofetaaga ne fakamau he Fakakiteaga 12:15-17, pā malu he patuiki nei e gahua fakamatala ha tautolu ti totou afe e tau tagata ha Iehova ne uta fakapaea. He tau aho fakamui nei, ko e patuiki he faahi tokelau ne liligi e “vai” he favaleaga he lali ke taofi e gahua he tau tagata he Atua ka e nakai kautū. *

16. Fakamooli fēfē he Soviet Union e Tanielu 11:37-39?

16 Totou Tanielu 11:37-39. He fakamooli e perofetaaga ia, ko e patuiki he faahi tokelau ne nakai ‘manatu e ia ke he Atua he hana tau matua.’ Puhala fe? Ko e foliaga he Soviet Union ke utakehe e lotu, ti lali ke moumou e malolō he tau fakatokatokaaga lotu ne kua leva e fakatū. Ke kautū e foliaga ia, ne taute he fakatufono Soviet he 1918 e poakiaga ne fakavē ai ke fakaako he tau aoga kua nakai fai Atua. Puhala fe he patuiki nei he faahi tokelau ne “fakalilifu atu e ia ke he atua he tau taue ke he mena kua nofo ai a ia”? Ne lahi mahaki e tupe he Soviet Union ne fakaaoga ke fakamalolō aki e kautau mo e talaga e tau kanavaakau niukilia ne totou afe ke puipui ai. Ko e patuiki he faahi tokelau mo e patuiki he faahi toga ne loga lahi e tau kanavaakau malolō ne maeke ke tamate e tau piliona tagata!

GAHUA FAKALATAHA E TAU FĪ NE UA

17. Ko e heigoa e “mena vihiatia ke moumou aki”?

17 Kua lalago he patuiki he faahi tokelau e patuiki he faahi toga ke taute taha e foliaga; ne “tuku ai e lautolu e mena vihiatia ke moumou aki.” (Tani. 11:31) Ko e “mena vihiatia” ia ko e United Nations.

18. Ko e ha e United Nations ne fakamaama ko e “mena vihiatia”?

18 Ne fakamaama e fakatokatokaaga he United Nations ko e “mena vihiatia” ha kua talahau na maeke ai ke taute e matagahua ne ko e Kautu he Atua ni hokoia kua maeke ke taute​—ke tamai e mafola ke he lalolagi. Ti pehē e perofetaaga ko e mena vihiatia ia kua “moumou aki” ha ko e United Nations ka fakamatapatu e moumouaga he tau lotu fakavai oti.​—Kikite fakatino “Tau Patuiki ne Fetoko he Vahā he Fakahikuaga.”

KO E HA KUA LATA A TAUTOLU KE ILOA E FAKAMAUAGA TUAI NEI?

19-20. (a) Ko e ha kua lata a tautolu ke iloa e fakamauaga tuai nei? (e) Ko e heigoa e hūhū ka tali e tautolu he vala tala ka mui mai?

19 Lata a tautolu ke iloa e fakamauaga tuai nei ha kua fakakite mai he 1870 ke he 1991, ko e perofetaaga ha Tanielu hagaao ke he patuiki he faahi tokelau mo e patuiki he faahi toga kua fakamooli. Ti tua a tautolu ko e vala ne toe he perofetaaga ia to fakamooli foki.

20 He 1991, ne kaumahala e Soviet Union. Ti ko hai e patuiki he faahi tokelau mogonei? To tali he vala tala ka mui mai e hūhū ia.

LOLOGO 24 Manamanatu ke he Taui!

^ para. 5 Kitia e tautolu mogonei kua matutaki e perofetaaga ha Tanielu hagaao ke he “patuiki he fahi tokelau” mo e “patuiki he fahi toga” ke fakamooli. Iloa fēfē e tautolu kua mooli? Ti ko e ha kua lata a tautolu ke maama e perofetaaga nei?

^ para. 5 Ma e kakano he fakamaamaaga nei, kua nakai lata ke talahau ko e Pule Atu Motu ko Aurelian (270-275 V.N.) ko e “patuiki he fahi tokelau” po ke Patuiki Fifine ko Zenobia (267-272 V.N.) ko e “patuiki he fahi toga.” Fakafoou he vala tala nei e mena ne fakamau he veveheaga 13 mo e 14 he tohi Pay Attention to Daniel’s Prophecy!

^ para. 9 He 1890, ko e Patuiki ko Wilhelm II ne utakehe e pule ha Bismarck.

^ para. 10 Loga e mena ne taute e lautolu ti mafiti ke kaumahala e fakatufono. Ma e fakatai, oti e lagomatai ha lautolu ke he patuiki, tala noa e tau vala tala fufū hagaao ke he felakutaki, mo e fekau e patuiki ke fano kehe.

^ para. 15 Tuga ne fakakite he Tanielu 11:34, ko e tau Kerisiano i lalo hifo he patuiki he faahi tokelau ne moua ke he magaaho kū e fakatotokaaga mai he fakamamahi. Ma e fakatai, tupu e mena nei he mogo ne kaumahala e Soviet Union he 1991.