Kanganaya emyatsi eyirimo

Kanganaya emyatsi eyirimo

OMWATSI W’ERIGHA 11

Wangayiteghekania ghuti oko lubatiso

Wangayiteghekania ghuti oko lubatiso

“Ekyanganikakirya eribatisibwa ni kyahi kwehi?”—EMIB. 8:36.

OLWIMBO 50 Omusabe waghe w’eriyiherera oko Mungu

EBIKENDIKANIBWAKO a

Omo kihugho kyosi, abalwana n’abambesa, abasyakulu n’abakekulu, banemulola embere erihika oko lubatiso (Lebaya enungu 1-2)

1-2. Wamabya isighuliwabya tayari eribatisibwa, busanaki ekyo sikitolere erikubuna mutima? (Ulebaye epitsa y’oko kijalada.)

 WAMABYA iwanzire eribatisibwa, oyo ni mwatsi mubuya. Lino unetayari eribatisibwa? Wamalengekania uti unetayari, n’abasyakulu bamalighirana naghu, isiwatika-tika eribatisibwa oko muhindano munene owakasa. Wamabibatisibwa, ighukendibya n’engebe eyikatsemesaya ukakolera Yehova.

2 Aliwe, omundu mulebe mwakanakubwira ati hane myatsi eyo utolere eribindula embere sy’eribatisibwa? Kutse wamabya iwabiriyilangirira ekyo ighuwene-wene, isiwabunika mutima. Wangabya mundu mukulu kutse mulere, wanganatoka erikola esyombinduka utoke eritolera eribatisibwa.

“EKYANGANYIKAKIRYA NI KYAHI KWEHI?”

3. Omukulu we Etiopia mwabulya Filipo atiki, n’ekyo kikaleta eribulyo lyahi? (Emibiri 8:36, 38)

3 Soma Emibiri 8:36, 38. Omukulu we Etiopia mwabulya Filipo omukangirirya w’engulu yowene ati: “Ekyanganyikakirya eribatisibwa ni kyahi kwehi?” Omulume we Etiopia oyo abya anzire eribatisibwa, aliwe kwenene-kwenene anabya inianatolere eribatisibwa?

Omukulu we Etiopia abya ayisoghire kundu erilola embere erigha oko Yehova (Lebaya enungu 4)

4. Omukulu we Etiopia mwakangania ati ngoko anzire erilola embere erigha bingyi?

4 Omulume we Etiopia oyo ‘abya iniayire eYerusalema eriyaramya oMungu.’ (Emib. 8:27) Alinga omulume oyo mwabinduka n’eritsuka erisoma oko kisomo ky’Abayahudi. Twanganabugha tuti abya iniabiriminya myatsi mingyi oko Yehova erilabira Amasako abuyirire aw’eKiebrania. Aliwe, abya anzire erigha bingyi. Ng’eky’erileberyako, omughulu Filipo ahindana omulume oyo y’omo nzira, omulume oyo abya akasoma ekitabu ky’erilinga eky’omuminyereri Isaya. (Emib. 8:28) Omo buminyereri obo mwabya amakangirirya w’eBiblia awakala-kalire. Omukulu we Etiopia oyo mwatasighalira okwigha amakangirirya w’eritsukirako; abya anzire erilola embere erigha bingyi.

5. Omulume we Etiopia mwakolesya ati emyatsi eyo igha?

5 Omulume oyo “abya mundu mukulu oyukabika ebindu byosi” by’omwamikali ye Kandake we Etiopia. (Emib. 8:27) Busana nekyo, alinga abya n’emyatsi mingyi y’erikola. Aliwe, isyalibula endambi y’eriramya Yehova. Mwatatwirirya okwigha ekwenene lisa; mwakolesya ebyo akigha. Neryo mwaghenda olughendo luli erilua eEtiopia erihika eYerusalama akayaramya Yehova omo hekalu. Alinga olughendo olo lwabya lukasaba esyofranga n’endambi nene, aliwe omulume we Etiopia oyo abya anzire eriramya Yehova nomo ekyo kyangamusabireki.

6-7. Olwanzo l’omulume we Etiopia oko Yehova, mulwalola luti embere erikula?

6 Filipo mwakangirirya omulume we Etiopia oyo y’amakangirirya malebe mahya aw’omughaso, ng’erimukangirirya omwatsi owakakanganaya ngoko Yesu yo Masiya. (Emib. 8:34, 35) Omulume we Etiopia oyo abere igha ekyo Yesu amukolera, mukyamutula oko mutima. Neryo mwakolaki? Endisighala ngoko abya, ni bughambu omundu we Etiopia oyo abinduka n’eriya omo kisomo ky’Abayahudi. Omo mwanya w’ekyo, olwanzo lwiwe oko Yehova na Yesu mulwalola embere erikula. Mwayisogha eribatisibwa atoke eribya mwigha wa Yesu Kristo, eriyisogha erikabindula engebe y’omundu yosi. Neryo Filipo mwalangira ngoko omulume oyo abya atolere eribatisibwa. Neryo mwamubatisya.

7 Wamabikwama eky’erileberyako ky’omulume we Etiopia, ikikendikuwatikya uhikire okwibatisibwa. Naghu kutya butsira eritika-tika iwanganabugha uti, “Ekikanyikakiraya eribatisibwa ni kyahi kwehi?” Tulangire ngoko wangakola emyatsi eyo omulume we Etiopia akola: Mwalola embere erigha, mwakolesya ebyo abya akigha, n’erilola embere erikulya olwanzo lwiwe oko Mungu.

ULOLE EMBERE ERIGHA

8. Erisako lye Yoane 17:3 likatusaba erikolaki?

8 Soma Yoane 17:3. Ebinywa bya Yesu ebi mubyanakukuna erigha eBiblia? Oko bangyi b’okwitwe ko biri bitya. Kandi ebinywa bighumerera ebyo bikatusaba erilola embere erigha, kundi sitwendisyaleka erilola embere ‘eriminya . . . [oMungu].’ (Omug. 3:11) Twasyalola embere erigha kera na kera. Omughulu tukalola embere erigha, tukayitunda hakuhi na Yehova.—Esy. 73:28.

9. Enyuma sy’eriminya amakangirirya w’erimbere w’eBiblia, litolere itwakolaki?

9 Omughulu tukatsuka erigha oko Yehova, tukatsukira oko makangirirya w’omusingi. Omo baruha yiwe oko Abaebrania, omukwenda Paulo mwahula amakangirirya w’eritsukirako ayo mo “myatsi y’erimbere.” Paulo syasonda eribugha ati “amakangirirya w’erimbere” syabya w’omughaso; aliwe mwakangania ngoko amakangirirya ayo ali ng’amasabu agho omwana akatsuka erirya. (Ebr. 5:12; 6:1) Aliwe kandi mwasaba Abakristo eritenditwirya okwigha amakangirirya w’erimbere masa, ati bighe n’emyatsi eyiwatire ey’eKinywa ky’oMungu. Naghu wanabiribya n’omuhwa w’erigha emyatsi y’eyikalakalire eyiri omo Biblia? Unanzire erilola embere erikula n’erigha oko Yehova n’erisonda liwe?

10. Busanaki kikabya ngakikakala oko bandi erigha?

10 Oko bangyi b’okw’itwe, erigha ni lubanza. Naghu ko bine bitya okw’iwe? Oko kalasi, muwanigha erisoma n’eriyifunza ndeke? Ukanatsemera erisoma kandi unalighire ngoko ni ky’omughaso okw’iwe? Kutse, ukalengekanaya uti iwe siwangatoka erigha emyatsi eyiri omo bitabu? Kyamabya kitya, uminye ngoko sighuli ighuwene. Abandu bangyi bakayowa batya. Aliwe, Yehova anganakuwatikya. Ahika-hikene kandi y’Omughalima oyuwene kundu kulenga abosi.

11. Yehova akakanganaya ati ngoko ni “Mukangirirya” wetu?

11 Yehova akabugha ati ingye nili “Mukangirirya wenyu.” (Isa. 30:20, 21) Awite omutima w’erilindirira, ni w’olukogho, kandi ni Mughalima oyutwasi ndeke. Syalisonda-sonda amakosa omo bigha biwe. (Esy. 130:3) Kandi syalitusaba ebyo tutetwangatoka. Wibuke ngoko n’iye wabumba obongo bwetu, ekihembo ekyuwene kundu. (Esy. 139:14) Tukabutawa n’engumbu nene y’erigha. Omuhangyiki wetu anzire itwalola embere erigha erihika kera na kera kandi itunemutsemera ebyo tukigha. Kwesi ni ky’amenge ‘erisondya kutsibu’ munabwire ekwenene y’eBiblia. (1 Pet. 2:2) Uyihirireho ebyo wangahikira, kandi ulole embere n’eprograme yaghu y’erisoma eBiblia n’erigha. (Yos. 1:8) Omo buwatikya bwa Yehova, wanganalola embere eritsemera ebyo ukasoma n’erigha okw’iye.

12. Busanaki litolere itwabya tukalengekania kutsibu oko Yesu omwigha lyetu?

12 Ubye ukalengekania buli oko maisa wa Yesu n’oko mubiri wiwe. Erikwama ndeke olughobe lwa Yesu, kyo kikatuwatikaya erikolera Yehova, kutsibu-tsibu omo biro ebikalire bino. (1 Pet. 2:21) Yesu mwakangania burora-rora amaligho agho abigha biwe bendilolako. (Luka 14:27, 28) Aliwe abya asi ngoko abigha biwe basyakinda ekihugho ngoko naye akindakyo. (Yoa. 16:33) Ubye ukigha emyatsi yosi ey’omo ngebe ya Yesu, n’erilangira nga wangakolesyayo uti omo ngebe yaghu y’obuli kiro.

13. Niki kyo utolere erilola embere erisaba Yehova, kandi busanaki?

13 Erigha lisa siritosire. Ekikaleka iwalagha okwiminya, ni busana lyanganakuwatikya eriminya bingyi oko Yehova n’erikulya emibere mingyi ng’olwanzo n’obwikirirya. (1 Kor. 8:1-3) Ukalola embere erigha, ubye ukasaba Yehova akuwatikaye erikanyia obwikirirya bwaghu. (Luka 17:5) Syalibula erisubirya oko misabe eyiri ng’eyo. Eribya n’eriminya ry’ekwenene oko Mungu wetu kikaleka itwabya n’obwikirirya obw’ekwenene kandi kikatuwatikaya erilola embere bunya-kirimu.—Yak. 2:26.

UBYE UKAKOLESYA EBYO UKIGHA

Embere sy’erighunga ly’amaghetse, Noa n’ekihanda kiwe mubakangania obwikirirya omwikolesya ebyo bigha (Lebaya enungu 14)

14. Omukwenda Petero mwakangania ati ngoko ni ky’omughaso erikolesya ebyo tukigha? (Ulebaye n’epitsa.)

14 Omukwenda Petero mwakangania ngoko ni ky’omughaso oko bigha ba Kristo erilola embere erikolesya ebyo bakigha. Mwakania oko mwatsi wa Noa owakabanika omo Biblia. Yehova mwabwira abandu ngoko akenditoghotya abandu babi b’oko mughulu wiwe omw’ighunga lya maghetsi. Eriminya lisa ngoko hakendibya erighunga lya maghetse sikyendisabula Noa n’ekihanda kiwe. Wibuke ngoko Petero abya akakania oko mughulu w’embere wʼerigunga lyʼamagetse “oko biro Noa abya akahimba obwato.” (1 Pet. 3:20) Noa n’ekihanda kiwe, mubakolesya ebyo bigha oko Mungu omwihimba obwato bunene. (Ebr. 11:7) Petero mwasosekania ebyo Noa akola n’olubatiso, mwahandika ati: “Omwatsi oyu ni kisosekanio ky’olubatiso busana n’erilama lyenyu.” (1 Pet. 3:21) Twanganasosekania ebyo tukakola munabwire tukayiteghekania eribatisibwa n’omubiri ogho Noa akola n’ekihanda kiwe oko myaka mingyi bakahimba obwato. Naghu utolere iwakolaki erihikira okwibatisibwa?

15. Tukakanganaya tuti ngoko twabiribindula emitima y’oko kwenene-kwenene n’erileka ebibi?

15 Eky’erimbere eky’erikola ly’eribindula omutima wetu n’erileka ebibi. (Emib. 2:37, 38) Kwenene-kwenene twamabibindula emitima itukendikola esyombinduka sy’ekwenene. Wanabirileka erikola emyatsi eyitetsemesaya Yehova, ng’obusingiri, erifuta etaba, n’eribugha ebinywa by’eritsuma kutse amakaku? (1 Kor. 6:9, 10; 2 Kor. 7:1; Efe. 4:29) Wamabya isighuli walekana n’emyatsi eyo uyikase erikola esyombinduka. Ukanaye n’oyukigha naye eBiblia, kutse usabe abasyakulu b’endeko b’obuwatikya n’obusondoli. Wamabya ighukine mulwana kandi ighukine eka wenyu, ubye ukasaba ababuti baghu b’obuwatikya obw’erikinda emibere mibi eyangaleka iwatahikira okw’ibatisibwa.

16. Litolere itwakolaki tutoke eriramya Yehova butsira erileka?

16 Kandi ni ky’omughaso eribya tukakola emyatsi eyikatuwatikaya erihimba obwikirirya bwetu. Emyatsi eyo yihiriremo eribya tukaya oko mihindano n’eribya tukasubirya kuyo. (Ebr. 10:24, 25) Kandi wabilighirwa eribya mutuliri, uyikase eribya ukatulira kangyi-kangyi. Kandi wamabya ukatulira kangyi-kangyi ighukenditsemera omubiri w’eritulira. (2 Tim. 4:5) Wamabya ighukine mulwana kandi ighukinikere ewenyu, yibulaye uti: ‘Ababuti baghe bakananibukaya eriya oko mihindano kutse eriyatulira? Kutse nganayibukaya ingyuwene-wene?’ Omughulu ukakola ekyo, ukakanganaya ngoko uwite obwikirirya kandi ngoko wanzire Yehova Mungu n’erimusima. Eyo ni “migendere ibuyirire” eyikakanganaya ngoko ukengire oMungu, ebyo ni bihembo ebyo ukaha oMungu omwanza lyaghu. (2 Pet. 3:11; Ebr. 13:15) Ebihembo byosi ebyo tukateka omwanza lyetu butsira erikunwa bikatsemesaya oMungu. (Linganisaya na 2 Abanya Korinto 9:7.) Tukakola emyatsi eyo kundi twanzire eriha Yehova y’ekyuwene ekyo tuwiteko.

ULOLE EMBERE ERIKULYA OLWANZO LWAGHU OKO YEHOVA

17-18. Ni mubere wahi w’omughaso munene owangakuwatikya erihika okwibatisibwa, kandi omubere oyo angakuwatikya ati? (Emisyo 3:3-6)

17 Ukalola embere okwibatisibwa, ukendihindana n’amaligho mangyi. Abandu balebe banganakusekererya busana n’obwikirirya bwaghu; nibya banganakwendererya. (2 Tim. 3:12) Kwamuhwa unemuyikasa erilekana n’omubere mulebe ogho wasi ndeke ngoko syuwene, aliwe kandi wangabulikira iwabirikolagho. Kutse wanganayowa muhanda n’eripona uti alinga siwendisyahikira ebyo wabiriyisogha erikola. Ekyangakuwatikya erihanda omutima niki? L’olwanzo lwaghu oko Yehova; oyo ni mubere w’omughaso munene.

18 Olwanzo lwaghu oko Yehova ni mubere uwene kutsibu oko mibere yosi eyo wangayira. (Soma Emisyo 3:3-6.) Ebiro bikalaba, olwanzo lwaghu oko Mungu silwangahwa. Kandi wamabya n’olwanzo oko Yehova, siwangaleka erimukolera nomo wangalaba omo bitsibu biri biti. EBiblia yikabugha yiti Yehova akakanganaya olwanzo oluteleghula oko baghombe biwe. Ekyo ni bughambu syangalekerania abaghombe biwe na hake kutse syangaleka erianzabo. (Esy. 100:5) Muwahangyikwa omo kisosekanio ky’oMungu. (Enz. 1:26) Naghu wangakangania wuti olwanzo oluteleghula?

Ubye ukakangania erisima lyaghu oko Yehova obuli kiro (Lebaya enungu 19) b

19. Wangakangania wuti erisima lyaghu oko byosi ebyo Yehova akakukolera? (Abanya Galatia 2:20)

19 Utsuke omwibya ukasima. (1 Tes. 5:18) Obuli kiro, ubye ukayibulya uti, ‘Yehova mwakanyikanganaya ati olwanzo munabwire?’ Neryo iwasima Yehova y’omo musabe n’eryahula omwatsi mulebe ogho alyakukolera. Uyikase erilangira ngoko Yehova akakukolera ebindu bibuya. Omukwenda Paulo naye mwayilangirira ekyo oko Yehova. (Soma Abanya Galatia 2:20.) Yibulaye kino, ‘Naghe ninanzire erikangania Yehova y’olwanzo ngoko akanyikanganayalo?’ Olwanzo lwaghu oko Yehova lukendikuwatikya erikinda erilengwako n’eriyiyinia omo maligho. Lukendikukuna erilola embere eriramya Yehova butsira erileka obuli kiro ukakangania Tata waghu w’elubula ngoko umwanzire.

20. Wangakolaki eriherera engebe yaghu oko Yehova, n’ekyo ni ky’omughaso mungahi?

20 Ekiro kikendisyahika, olwanzo lwaghu oko Yehova ilwakukuna erimubwira omusabe w’embaghane. Wasyayiherera okw’iye omo musabe. Wibuke ngoko omughulu wasyayiherera oko Yehova ukendisyabya n’amaha ano awuwene kundu: Wanganasyabya mundu wiwe kera na kera. Omughulu ukaherera engebe yaghu oko Yehova, ukamulagha uti ukendisyamukolera omo butseme n’omo malighe. Eriyisogha lyaghu eryo silyangasyasubwamo. Oko kwenene, eriyiherera oko Yehova si mwatsi w’ebitsange. Aliwe, lengekanaya oko kino: Ukendisyayisogha myatsi mingyi omo ngebe yaghu, eyindi yasyabya eyuwene, aliwe eriyisogha eriherera engebe yaghu oko Yehova ry’eriyisogha elyuwene oko byosi. (Esy. 50:14) Sitani akendisonda erikehya olwanzo lwaghu oko Tata waghu, akalengekania ati alinga siwendisighala mutaleghula okw’iye. Isiwaleka Sitani iniasinga! (Yobu 27:5) Olwanzo lwaghu oko Yehova lukendikuwatikya erisikya eriyisogha lyaghu ery’erikolera Yehova kera na kera.

21. Busanaki twangabugha tuti olubatiso si mwiso aliwe y’enzuko?

21 Enyuma sy’eriherera engebe yaghu oko Yehova omo musabe, wanganabwira abasyakulu b’endeko ngoko wanzire erikola ekindi kika eky’omughaso munene. Isiwibirirawa na hake ngoko olubatiso si mwiso aliwe y’enzuko. Ukabya iwamatsuka erikolera Yehova erikendisyabya kera na kera. Okw’ekyo uwataye olwanzo lwaghu oko Tata waghu lino. Uyihirireho emyatsi eyangawatikya olwanzo lwaghu lubye lukakula obuli kiro. Ekyo kyanganakuwatikya erihikira okwibatisibwa. Ekyo kikendisyabya kiro kibuya nga. Aliwe eyo ni nzuko. Tukakusaba ulole embere erikulya olwanzo lwaghu oko Yehova n’oko Mughala wiwe!

OLWIMBO 135 Yehova ati: ‘Mughala waghe, ubye n’amenge’

a Twamanza erilola embere erihika okwibatisibwa, litolere ekikatukuna eribatisibwa ikyabya kibuya kandi litolere itwakola emyatsi eyitolere. Omo mwatsi ono tukendikolesya eky’erileberyako eky’omundu mukulu we Etiopia erikangania ekyo omwigha w’eBiblia atolere erikola atoke eribatisibwa.

b ERIKANIA OKO PITSA: Mwali wetu anemusima Yehova omo musabe oko myatsi yosi eyo abirimukolera.