Eriluayo 29:1-46

  • Erisingya abahereri (1-37)

  • Obuhere bw’obuli kiro (38-46)

29  “Erihighula* Haruni n’abaghala biwe batoke erinikolera omubiiri w’obuhereri, ukendisyakola utya: Ukendisyimya enume y’ende eyikine nyilere, esyombangale ibiri esiteko bulema,  emikati eyitemo elevire,* emikati y’omuviringo eyitemo elevire kandi eyitulungenemo amaghuta, n’emikati eyiri nga bitunza eyitemo levire kandi eyihakirweko amaghuta; ukendisyakokotyayo omo yisyano y’engano eyiswererere.*  Ukendisyahirayo omo kibo, n’erihererayo iyine omo kibo; haghuma n’enume y’ende n’esyombangale ibiri esyo.  “Ukendisyaleta Haruni n’abaghala biwe oko lukyo lw’ehema y’erihindanamo n’eribanabya omo maghetse.  Neryo ukendisyimya esyongyimba iwambalya Haruni y’ekanzu, erikoti eriteko amaboko erye efodi, e efodi n’ekindu ky’eryambala oko kikuba. Kandi ukendisyaboha ndeke omo mbindi yiwe omukaba we efodi owalukire.  Ukendisyahira esapu y’ekilemba oko mutwe wiwe, n’erihira kukyo kw’ekiminyikalo ekibuyirire ky’erihighulwa.*  Ukendisyimya n’amaghuta awabuyirire* n’eryutagho oko mutwe wiwe busana n’erimuyira mo muhereri.  “Enyuma sy’aho ukendisyaleta abaghala biwe n’eryambalyabo esyokanzu.  Ukendisyambalya Haruni n’abaghala biwe kutya, emikaba y’omo syokanzu n’erihira oko mitwe yabo kw’ebindu byabo by’eryambala oko mutwe. Neryo obuhereri bukendisyabya bwabo. Oyu ni mughambo w’omughulu wosi. Ko ukendisyasingya Haruni n’abaghala biwe bo utya, batoke erikola omubiiri w’obuhereri.* 10  “Enyuma sy’aho ukendisyaleta enume y’ende eyo embere sy’ehema y’erihindanamo. Na Haruni n’abaghala biwe ibakendisyahira ebyala byabo by’oko mutwe wayo. 11  Ukendisyakerera enume y’ende eyo embere sya Yehova oko lukyo lw’ehema y’erihindanamo. 12  Ukendisyimya omo munwe waghu oko musasi wayo n’erihiragho oko mahembe w’ekiherero. N’omusasi wosi owakendisyasaka ukendisyutagho omo ndina y’ekiherero. 13  Enyuma sy’aho, ukendisyimya ebisabu byosi ebiri omo nda yayo, ehisabu ehiri oko bukindi,* n’esyombiko ibiri n’ebisabu ebiri kusyo. Ukendisyahisyabyo bitoke eriluamo omuki oko kiherero. 14  Nikwa eyiswi y’enume y’ende eyo, engobi yayo, n’amase wayo, ukendisyahisiryabyo ehihya w’ekambi. Ni buhere bw’erilolo. 15  “Enyuma sy’aho ukendisyimya embangale nguma. Na Haruni n’abaghala biwe ibahira ebyala byabo oko mutwe wayo. 16  Ukendisyakera embangale eyo n’erimya omusasi wayo, n’eritsatsangagho oko mbande syosi sy’ekiherero. 17  Ukendisyatsutsanga embangale eyo mo bitswe-bitswe, iwerya ebila byayo n’emilenge yayo. Neryo iwahira ebitswe-bitswe ebyo byo haghuma n’omutwe wayo. 18  Ukendisyahisya embangale yosi, iyalusya omuki oko kiherero. Ni buhere bw’eryokererya busana na Yehova. N’ekikumbo kyabo kikatsemesaya* Yehova. 19  “Enyuma sy’aho ukendisyimya eyindi mbangale. Na Haruni n’abaghala biwe bakendisyahira ebyala byabo oko mutwe wayo. 20  Ukendisyakera embangale eyo, iwimya oko musasi wayo, n’erihiragho oko luhande lw’eyikwa l’okutu kw’amali kwa Haruni, n’oko luhande lw’eyikwa lw’amatwi w’amali w’abaghala biwe; n’oko kikumo eky’oko byala byabo by’amali, n’oko rinono ry’obulume ly’amali ly’oko bisando byabo, n’eritsatsanga omusasi oko mbande syosi sy’ekiherero. 21  Enyuma sy’aho ukendisyimya oko musasi owali oko kiherero n’oko maghuta awabuyirire* iwatsatsangabyo oko Haruni n’oko syongyimba siwe; n’oko baghala biwe, n’oko syongyimba syabo. Neryo Haruni n’esyongyimba siwe n’abaghala biwe n’esyongyimba syabo ibabya babuyirire. 22  “Ukendisyimya ebisabu by’embangale eyo, n’omukira owalimo ebisabu, n’ebisabu ebikaswika eby’omo nda, n’ehisabu hy’oko bukindi,* esyombiko ibiri, n’ebisabu ebiriko, n’ekihinga ky’amali; kusangwa ni mbangale y’erisingya abahereri. 23  Kandi ukendisyimya omo kibo ky’emikati eyitemo elevire* ekiri embere sya Yehova mw’omukati w’omuviringo, n’omukati owaliko amaghuta ow’omuviringo owalimo ekyuna omo kati-kati, n’akakati akali ng’ekitunza. 24  Ukendisyahira ebyosi omo byala bya Haruni n’omo byala by’abaghala biwe. Ukendisyahungya-hungyabyo mo buhere bw’erihungya-hungya embere sya Yehova. 25  Neryo ukendisyalusyabyo omo byala byabo n’erihisyabyo oko kiherero endata oko buhere bw’eryokererya, eribya kikumbo ekikatsemesaya* embere sya Yehova. Ni buhere obukahisibawa omo muliro busana na Yehova. 26  “Enyuma sy’aho, ukendisyimya ekikuba ky’embangale y’erisingya, eyikahererawa busana na Haruni. Ukendisyahungya-hungyakyo mo buhere bw’erihunya-hungya embere sya Yehova. Neryo kikendisyabya righabo ryaghu. 27  Ukendisyahighula ekikuba ky’oko buhere bw’erihungya-hungya, n’ekihinga ky’erighabo eribuyirire eriryahunga-hungibawa kandi eriryalusibawa oko mbangale y’erisingya, erilua oko ebyahererawa busana na Haruni n’abaghala biwe. 28  Ni righabo busana na Haruni n’abaghala biwe. N’oyu ni mughambo w’omughulu wosi ogho Abaisraeli batolere ibakwama; kusangwa ni righabo eribuyirire. Kandi ni righabo eribuyirire eryo Abaisraeli bakendisyabya bakateka. Ni righabo ryabo eribuyirire busana na Yehova erikalusibawa oko mahere w’obuholo.* 29  “Esyongyimba esibuyirire sya Haruni sikendisyabya sikakolesibwa n’abaghala biwe enyuma siwe babihirwako amaghuta n’erisingibwa mo bahereri. 30  Omo kati-kati k’abaghala biwe, omuhereri oyukendisyamusubuka, oyukendisyabya akingira omo hema y’erihindanamo akasyakola omubiiri ahabuyirire, akendisyambalasyo omo biro 7. 31  “Ukendisyimya embangale y’erisingya n’erihukira enyama yayo ahabuyirire. 32  Haruni n’abaghala biwe bakendisyalira enyama y’embangale eyo n’omukati owali omo kibo oko lukyo lw’ehema y’erihindanamo. 33  Bakendisyalya ebindu ebyo balihirawamo embanulo batoke erisingibwa mo bahereri,* n’erihighulwa. Aliwe omundu* oyutahamulirwe isyalya kubyo. Kusangwa ni bindu ebibuyirire. 34  Enyama y’obuhere bw’erisingya kutse omukati, byamabisakako erihika engyakya, litolere imwatimyabyo omo muliro. Siritolere bikalibwa. Kusangwa ni bindu ebibuyirire. 35  “Ko ukendisyakolera Haruni n’abaghala biwe bo utya, erikwamana n’ebyosi ebyo nabirikulayira. Ukendisyabugha ebiro 7 ukabasingya mo bahereri.* 36  Obuli kiro ukendisyabya ukaherera enume y’ende busana n’erihanulira amalolo. Kandi omw’iteka obuhere bw’embanulo obu, ukendisyerya ekiherero oko malolo. Kandi ukendisyahira kukyo kw’amaghuta busana n’eriyirakyo mo kibuyirire. 37  Ukendisyaliha embanulo busana n’ekiherero omo biro 7, kandi litolere iwahighulakyo kitoke eribya kiherero ekibuyirire kutsibu. N’omundu wosi-wosi oyukatula kukyo litolere iniabya mubuyirire. 38  “Ebyo ukendisyabya ukaherera oko kiherero bya bino: esyombangale ibiri esy’omwaka mughuma, obuli kiro butsira eryumbya. 39  Ukendisyabya ukaherera embangale nguma omo tututu, n’eyindi omw’igholo-gholo.* 40  Embangale y’erimbere ikendisyabya ikahererwa n’ekighuma ky’omw’ikumi kye efa* eky’eyisyano eyiswererere* eyitulungene n’ekighuma ky’oko 4 ky’ehini* eky’amaghuta awengire ndeke; n’obuhere bw’obwabu, ekighuma ky’oko 4 ky’ehini eky’edivai. 41  Ukendisyabya ukaherera embangale y’akabiri omw’igholo-gholo* haghuma n’olulengo lughumerera lw’obuhere bw’eyisyano n’obuhere b’obwabu ng’omo tututu. Ukendisyabya ukahererabyo mo buhere obukahisibawa omo muliro busana na Yehova; ekikumbo kyabo kikamutsemesaya.* 42  Bukendisyabya buhere bw’eryokererya ebiro byosi, obukendisyabya bukahererwa omo bizazi* byenyu byosi oko lukyo lw’ehema y’erihindanamo, embere sya Yehova. Aho ho ngendisyabya ngabahulukira busana n’erikania nenyu. 43  “Aho ho ngendisyayikangya oko bana be Israeli, n’olukengerwa lwaghe lukendisyayiraho mo habuyirire. 44  Ngendisyayira ehema y’erihindanamo n’ekiherero mo bibuyirire. Kandi ngendisyahighula* Haruni n’abaghala biwe batoke erinikolera omubiiri w’obuhereri. 45  Ngendisyikala* omo kati-kati k’abandu ba Israeli, kandi ngendisyabya Mungu wabo. 46  Nabo bakendisyaminya ndeke-ndeke ngoko indi Yehova Mungu wabo oyo wabalusaya omo kihugho kye Misri nitoke eriikala omo kati-kati kabo. Ingye indi Yehova Mungu wabo.

Amaelezo awehikwa

Kutse “eribayira mo babuyirire.”
Kutse “ekihamya.”
Kutse “ey’enzelele.”
Kutse “embita eyibuyirire.” Ekiminyikalo ekikakanganaya ngoko Haruni abirihighulwa busana na Yehova.
Ni bughambu, amaghuta awakahirawa oko mundu omughulu akasombolawa erikola omubiiri mulebe.
Kinywa kwa kinywa, “eryusulya ebyala bya Haruni n’eby’abaghala biwe.”
Kutse “obulepe.”
Kutse “ekikatuleraya; ekikabonderaya.” Kinywa kwa kinywa, “ekikaluhukaya.”
Ni bugha ambu, amaghuta awakahirawa oko mundu omughulu akasombolawa erikola omubiiri mulebe.
Kutse “obulepe.”
Kutse “ekihamya.”
Kutse “ekikatuleraya; ekibonderaya.” Kinywa kwa kinywa, “ekikaluhukaya.”
Kutse “amahere w’erisangania.”
Kinywa kwa kinywa, “eryusulya ebyala byabo.”
Kinywa kwa kinywa, “ow’ehandi.” Ni bugha ambu, oyute w’omo kihanda kya Haruni.
Kinywa kwa kinywa, “eryusulya ebyala byabo.”
Kinywa kwa kinywa, “omo kati-kati k’amagholo-gholo abiri.”
E efa nguma ini litre 22. Ulebaye Endomeko B14.
Kutse “eyisyano y’enzelele.”
Ehini nguma ini litre 3.67. Ulebaye Endomeko B14.
Kutse “omo kati-kati k’amagholo-gholo abiri.”
Kutse “ekikatuleraya; ekikabonderaya.” Kinywa kwa kinywa, “ekikaluhukaya.”
Kutse “esyondengo.”
Kutse “eribayira mo babuyirire.”
Kutse “erihanda ehema.”