Kanganaya emyatsi eyirimo

Kanganaya emyatsi eyirimo

EBiblia muyabugha yitiki oko misiki minene-minene?

EBiblia muyabugha yitiki oko misiki minene-minene?

 Oko buli mwaka, hakalaba emisiki minene oko 10 000. Nomo emingyi ya kuyo ni mike-mike, emisiki minene-minene yanganatsandya ebindu byo kutsibu, y’anganaghalya abandu n’erita abandi. Emisiki minene-minene yikanaleta ekihunga kinene oko ngetse, neryo engetse iyaghungira oko bandu ab’ikere hakuhi nayo n’eritabo. EBiblia muyanabugha oko misiki minene-minene eyo?

Omo mwatsi ono tukendisubirya oko mabulyo ano

 EBiblia muyanabugha embere oko misiki?

 Omo buminyereri bughuma obukabanika omo Biblia, Yesu mwakania oko misiki. Ebinywa bya Yesu ebyo bikabanika omo masako asatu ano:

 “Kusangwa ekihanda kyasyalwa nʼekindi kihanda, nʼobwami bwasyalwa nʼobundi bwami, kandi hasyabya esyonzala ehandi nʼehandi, nʼemisiki ehandi nʼehandi.”​—Matayo 24:7.

 “Kusangwa ekihanda kyasyalwa nʼekindi kihanda, nʼobwami buguma bwasyalwa nʼobundi bwami. Hasyabya emisiki ehandi nʼehandi, kandi hasyabya esyonzala.”​—Mariko 13:8.

 “Kandi hasyabya emisiki minene-minene, kandi hasyabya enzala, nʼesyondwala ehosi.”​—Luka 21:11.

 Yesu mwabugha ati “emisiki minene-minene” ikasyabya “ehandi n’ehandi” kandi oko mughulu mughumerera oyo amalwa, enzala n’esyondwala ibinemubya. Omughulu emyatsi yosi eyi yikabya, yikakanganaya ndeke-ndeke ngoko tuli omo mughulu owakahulawa mo “erihwererera lyʼemigulu,” kutse “biro byʼenyuma-nyuma.” (Matayo 24:3; 2 Timoteo 3:1) Omughulu tukatsopolaya eBiblia yo ndeke tukaminya ngoko ‘ebiro byʼenyuma-nyuma’ kutse ebiro by’enduli byatsuka oko mwaka we 1914 kandi tukaminya ngoko ebiro ebyo sibiri byahwa.

 Emisiki ya munabwire yinemuberererya obuminyereri bw’eBiblia?

 Ingaa. Obuminyereri bwa Yesu obuhiriremo n’emisiki buhambene n’emyatsi eyikalaba omo kihugho mo munabwire. Eritsuka oko mwaka we 1914, habirilaba emisiki minene-minene eyilabire oko 1950 eyabirita abandu banene oko 2 000 000. a Lebaya eby’erileberyako bilebe bya lino-lino.

 2004​—Engetse nene ye India. Omusiki munene kutsibu (magnitude 9.1) mwaleta ekihunga kinene ekyahika omo bihugho binene okw’ikumi n’erita abandu hakuhi 225 000.

 2008​—E Chine. Omusiki munene kutsibu (magnitude 7.9) mwatsandya emilongo n’emiyi minene-minene. Omusiki oyo mwita abandu hakuhi 90 000, amahutalya abandu hakuhi 375 000 n’eritsandya amanyumba w’abandu banene oko 1 000 000.

 2010​—E Haiti. Omusiki munene kutsibu (magnitude 7.0) n’eyindi mike-mike eyalaba enyuma wagho, muyita abandu banene oko 300 000 n’eritsandya amanyumba w’abandu banene oko 1 000 000.

 2011​—E Japon. Omusiki munene kutsibu (magnitude 9.0) owaleta ekihunga kinene mwita abandu hakuhi 18 500 n’erileka abandu banene oko 100 000 ibahuma. Ahali ebyuma ebikaleta omuliro (centrale nucléaire) omo muyi we Fukushima muhatsanda. Emyaka ikumi enyuma waho, abandu hakuhi 40 000 mubasagha erisuba omo manyuma wabo awabya hakuhi n’ahabya ebyuma ebikaleta omuliro ebyatsanda ebyo.

 Obuminyereri bw’eBiblia obulebirye emisiki bukatukangirirayaki?

 Obuminyereri bw’eBiblia obulebirye emisiki bukatwebukaya omwatsi owakendihika lino-lino omo biro ebikasa. Yesu mwabugha ati: “Omugulu mukalangira emyatsi eyi ikahika muminye kʼobwami bw’oMungu buli hakuhi nʼerihika.”​—Luka 21:31.

 EBiblia ikabugha yiti oBwami b’oMungu ni butabali obuli elubula. Yesu Kristo y’oMwami w’oBwami obo. Yesu mwakangirirya abigha biwe erisaba bati oBwami obo bwase.​—Matayo 6:10.

 Omughulu oBwami b’oMungu bukasyatsuka eritabala, bukasyabughaho ebitsinduli ebikaghalaya abandu erihirako n’emisiki. (Isaya 32:18) Kandi oMungu akendisyalamya abandu bo kinyamubiri kandi sibendisyasyibuka ebitsibu ebyaletawa n’emisiki. (Isaya 65:17; Eribisulirwa 21:3, 4) Eriminya bingyi oko mwatsi oyo, usome omwatsi “oBwami b’oMungu bukendisyakolaki?

a Tulyabana emyatsi eyo erilua oko kitunga kye Amerika ekikalebaya emisiki minene-minene (National Geophysical Data Center).