Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SE-16

Sekela Iqiniso Elimalungana Nokufa

Sekela Iqiniso Elimalungana Nokufa

“Siwahlukanisa ngalokhu amezwi aphefumulelweko weqiniso namezwi aphefumulelweko womtjhapho.”—1 JWA. 4:6.

INGOMA 73 Sipha Amandla Nesibindi

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1-2. (a) USathana ubadurhise njani abantu? (b) Khuyini esizokucoca ngayo esihlokwenesi?

KUSUKELA ekuthomeni komlando wabantu uSathana bekasoloko ‘anguyise wamala.’ (Jwa. 8:44) Amanye wamala awakhulumako amalungana nokufa nokuthi umuntu uyaphila ngemva kokuthi ahlongakele. Kungebangelo namasiko amanengi aba khona ngebanga leemfundiso zamala ezeza noSathana malungana nabantu abahlongakeleko. Lokho kwenze bona abafowethu nabodadwethu abanengi ‘bakulwele ngamandla ukukholwa’ kwabo lokha nakuhlongakala ilunga lomndeni namkha umuntu wemphakathini.—Jud. 3.

2 Nange kwenzeka uqalane neenlingo ezinjalo, khuyini engakusiza bona usekele lokho iBhayibheli elikutjhoko ngabantu abahlongakeleko? (Efe. 6:11) Ungamduduza njani umKrestu oqalene nokugandelelwa bona afake isandla emasikweni angakhambisani nentando kaZimu? Esihlokwenesi sizokucoca ngokuthi uJehova angasisiza njani ebujamweni obunjalo. Kokuthoma, akhesibone ukuthi iBhayibheli ithini ngokufa.

IQINISO NGABANTU ABAHLONGAKELEKO

3. Waba yini umphumela wamala akhulunywa nguSathana?

3 UZimu nakadala abantu bekangakahlosi ukuthi bahlongakale. Kunalokho bekafuna bona abantu baphile ngokungapheliko, yeke into u-Adamu no-Eva ebekufuneka bayenze nabazakuphila ngokungapheliko kulalela uJehova. UJehova wathi: “Ungawudli umuthi wokwazi koke ngombana mhlana uwudlako uzokufa kokufa.” (Gen. 2:16, 17) USathana wabanga imiraro. Wasebenzisa inyoka bona akhulume no-Eva, wathi kuye: “Awa, anikazukufa.” Okudanisako kukuthi u-Eva wawakholwa amala lawo begodu wasidla isithelweso. Ngokukhamba kwesikhathi nendodakwakhe yasidla. (Gen. 3:4, 6) Ngokwenza njalo benza bona isono nokufa kusahlele abantu.—Rom. 5:12.

4-5. USathana ubadurhisa njani abantu?

4 U-Adamu no-Eva bahlongakala njengombana uZimu bekatjhwile. Nanyana kunjalo uSathana akhenge alise ukuleya amala ngokufa. Ngokukhamba kwesikhathi weza namanye amala godu. Wathi umuntu nakahlongakalako mzimbakhe kwaphela ongasaphili kodwana ummoyakhe uragela phambili nokuphila kwenye indawo. Amala la abadurhise khulu abantu kusukela ekadeni bekube sesikhathini sethu.—1 Thim. 4:1.

5 Kubayini babanengi kangaka abantu abakholelwa amala kaSathana la? USathana uyazi ukuthi sizizwa njani ngabantu abahlongakeleko, yeke usebenzisa lokho bona aleye amala. Phela sadalelwa bona siphile ngokungapheliko kungebangelo ukufa sikuhloye kangaka. (UMtj. 3:11) Kuhlekuhle ukufa linaba lethu.—1 Kor. 15:26.

6-7. (a) USathana uphumelele na ekufihleni iqiniso ngokufa? Hlathulula. (b) IBhayibheli lisisize njani ekutheni singabasabi abantu abahlongakeleko?

6 Kunengi uSathana akwenzileko ukulinga ukufihla iqiniso malungana nokufa kodwana akhenge aphumelele. Esikhathini esiphila kiswesi abantu abanengi bayazi ukuthi iBhayibheli ithini ngabantu abahlongakeleko nokuthi khuyini ezokwenzeka ngabo esikhathini esizako. Kanti godu balinga nokutjela abanye ngalokho iBhayibheli ekutjhoko. (UMtj. 9:5, 10; IzE. 24:15) Amaqiniso la ayasiduduza begodu asenza singabasabi abantu abahlongakeleko namkha sisolo sizibuza ukuthi kazi kwenzekani umuntu nakahlongakalako. Asisakusabi ukufa begodu asisanavalo lokuthi abantu abahlongakeleko kunezinto ezibuhlungu abazokuqalana nazo. Siyazi ukuthi abaphili begodu akunalitho abangalenza elizokulimaza abantu abaphilako. Kuhlekuhle basebuthongweni obukhulu. (Jwa. 11:11-14) Siyazi nokuthi abantu abahlongakeleko abasiboni isikhathi. Yeke ngitjho nalabo esele kuminyaka emakhulu bahlongakele nabavuswako kuzokuba ngasuthi bahlongakele kizolo.

7 Iqiniso elimalungana nabantu abahlongakeleko liyazwisiseka begodu linengqondo. Amala kaSathana wona ahlukile, akazwisiseki begodu ahlangahlanganisa abantu. Amala la akadurhisi abantu kwaphela kodwana ahlambalaza nomDali. Yeke nasizakuzwisisa ukuthi amala kaSathana la abange umonakalo ongangani akhe sidembe imibuzo nasi: Amala kaSathana amhlambalaze njani uJehova? Abenze njani abantu bacabanga ukuthi akukaqakatheki ukukholelwa emhlatjelweni kaKrestu? Abungezelele njani ubuhlungu nokutlhaga abantu abaqalana nakho?

AMALA KASATHANA ABANGE UMONAKALO OMKHULU

8. Njengombana kutjho umTlolo kaJoromiya 19:5, amala kaSathana ngabahlongakeleko amhlambalaza njani uJehova?

8 Amala kaSathana ngabahlongakeleko ahlambalaza uJehova. Amanye amala awakhulumako kukuthi kunabantu abahlongakeleko abatjhiswa esirhogweni. Nangambala amala la ahlambalaza uZimu. Kubayini sitjho njalo? Enza abantu bacabange ukuthi uZimu akanathando begodu ufana noDeveli. (1 Jwa. 4:8) Indaba le ikwenza uzizwe njani? Okuqakatheke khulu kukuthi uJehova yena uzizwa njani ngendaba le? Phela ukuhloye khulu ukungalungi.—Funda uJoromiya 19:5.

9. Amala kaSathana akuthinta njani ukukholelwa emhlatjelweni kaJesu wesihlengo okuhlathululwe emTlolweni kaJwanisi 3:16; 15:13?

9 Amala kaSathana ngokufa anyaza umhlatjelo kaKrestu wesihlengo. (Mat. 20:28) Amanye wamala lawo athi abantu banemiphefumulo engafiko. Nange lokhu bekuliqiniso kutjho bona woke umuntu bekazokuphila ngokungapheliko. Okutjho bona bekungatlhogeki ukuthi uKrestu azosifela begodu asihlenge bona sifumane ukuphila okungapheliko. Kanti godu angeze salibala ukuthi umhlatjelo kaKrestu usitjengisa ukuthi uJehova noKrestu basithanda kangangani. (Funda uJwanisi 3:16; 15:13.) Yeke kuyatjho bona kumzwisa ubuhlungu uJehova neNdodanakhe ukubona ukuthi amala kaSathana la enza isihlengo sibonakale singakaqakatheki.

10. Amanga kaSathana ngokufa abungezelele njani ubuhlungu nokutlhaga ebantwini?

10 Amanga kaSathana angezelela ubuhlungu nokutlhaga ebantwini. Akhucabange ukuthi bazizwa njani ababelethi abahlongakalelwe mntwanabo, kuthi basezwa ubuhlungu njalo kube nomuntu obatjela ukuthi uZimu uthethe umntwanabo bona ayomenza ingilozi. Amanga la abathinta njani ababelethaba, kghani anciphisa ubuhlungu babo namkha ayabungezelela? Phela ifundiso emamala ngesirhogo yenza abantu bacabange ukuthi kuvumelekile ukutlhorisa abanye abantu. Yeke abanye bebatjhiselwa esigodweni sokuhlunguphazwa ngebanga lokuthi abasekeli iimfundiso zamasondo. Enye incwadi yathi nayikhuluma ngekhotho yekadeni ebeyihlunguphaza abantu kabuhlungu yaveza ukuthi abantu egade baphethe ihlelo lokuhlunguphazwa kweenhlubukezi bazitlhorisa ngebanga lokuthi bafuna “zizwe ukuthi sinjani isirhogo.” Bebacabanga ukuthi mhlamunye lokho bekuzokwenza iinhlubukezi zitjhuguluke ngaphambi kokuthi ziye esirhogweni. Eendaweni ezinengi abantu abanengi bazizwa bakatelelekile bona balotjhe abezimu namkha amadlozi. Benza lokho ngombana bafuna iimbusiso ebantwini abahlongakelekwaba. Abanye bafuna ukuthabisa abezimu ngombana bathi basaba ukubasilinga. Nokho okudanisako kukuthi zoke iimfundiso eziza noSathanezi azibaduduzi abantu. Kunokuthi zibaduduze zibanga amatshwenyeko begodu zenza abantu bahlale banevalo.

SINGATJENGISA NJANI UKUTHI SISEKELA IQINISO LEBHAYIBHELI MALUNGANA NOKUFA?

11. Iinhlobo zingalinga njani ukusigandelela bona senze izinto ezingavumelani neBhayibheli?

11 Ukuthanda uZimu neliZwi lakhe kuzosenza siqine ekusekeleni iqiniso leBhayibheli malungana nokufa lokha iinhlobo zethu nazisikatelela bona sifake isandla emasikweni anjalo. Bangabe bahlekise ngathi ngebanga lokuthi asifuni ukufaka isandla emasikweni anjalo, namkha bathi asimthandi begodu asimhloniphi umufi. Bangabuye bathi nange singafaki isandla emasikweni enzelwa abantu abahlongakeleko sizokubangela bona abezimu basilimaze. Nasele kunjalo singakghona njani ukusekela iqiniso leBhayibheli? Nanzi iinkambisolawulo ezisekelwe eBhayibhelini ezingakusiza endabeni le, akhubone ukuthi ungazisebenzisa njani.

12. Ngimaphi amasiko amalungana nabahlongakeleko angakhambisani neBhayibheli?

12 Zimisele ‘ukuzihlukanisa’ neenkolelo namkha amasiko angakhambisani neBhayibheli. (2 Kor. 6:17) Abantu abanengi beCaribbean bakholelwa ukuthi umuntu nakahlongakalako uba “sipoko” bese azokutshwenya abantu abangakhenge bamphathe kuhle nakasaphilako. Enye incwadi nayikhuluma ngendaba le ithi: “Isipokweso singabanga imiraro emphakathini.” Nakuhlongakele umuntu, abantu be-Afrika banomukghwa wokuvala iimboniboni namkha bathathe iinthombe zomuntu ohlongakeleko lo baziqalise ebodeni. Kubayini benza njalo? Batjho abantu abahlongakeleko akukafuzi bazibone. Nokho thina njengombana silotjha uJehova angeze sithome sifake isandla emasikweni namkha eenkolelweni ezinjalo begodu asizikholelwa. Zoke iinkolelo namasiko anjalo asekela amala kaSathana.—1 Kor. 10:21, 22.

13. Ngokuya ngokomTlolo kaJakopo 1:5 khuyini ekufuze uyenze nange ungaqiniseki ngekolelo namkha isiko elithileko?

13 Nawungaqinisekiko ngekolelo namkha isiko elithileko thandaza kuJehova ubawe ukuhlakanipha. (Funda uJakopo 1:5.) Ngemva kwalokho wenze irhubhululo ngendaba leyo eencwadini zethu. Nakutlhogekako buza abadala ebandleni okilo. Angeze bakutjela bona wenzeni, kunalokho bazokusiza bona ufumane iinkambisolawulo zeBhayibheli ezikhuluma ngendaba le. Nawenza zoke izintwezi uzabe ubandula ‘amandlakho wokuzwisisa’ begodu amandla la azokusiza bona ukghone “ukuhlukanisa kokubili okuhle nokumbi.”—Heb. 5:14.

14. Singakugegeda njani ukulimaza abanye?

14 “Koke kwenzeleni iphazimulo kaZimu. Tjhejani bona ningabi siqabo.” (1 Kor. 10:31, 32) Nawuthatha isiqunto malungana nokuhlanganyela ezintweni ezenziwako nakuhlongakele umuntu, kufuze ucabange ukuthi isiqunto sakho sizobathinta njani abonembeza babanye khulukhulu amaKrestu okunye nawo. Khumbula ukuthi asifuni ukulimaza abanye. (Mar. 9:42) Okhunye ekufuze sikutjheje kukuthi singalimazi abantu abangasiboFakazi ngokungatlhogekiko. Ithando lizosenza bona sikhulume nabo ngendlela enehlonipho nezokuphazimulisa uJehova. Ngebangelo angekhe sinyefule amasikwabo namkha sihlekise ngawo. Khumbula ukuthi ithando lidlala indima ekulu ebantwini. Yeke nasibacabangelako begodu sibahlonipha singenza bona bangasasiphikisi.

15-16. (a) Kubayini kukuhlakanipha ukutjela abanye ngalokho okukholelwako? Yenza isibonelo. (b) Singawasebenzisa njani amezwi kaPowula afumaneka kwebeRoma 1:16?

15 Tjela abanye bona unguFakazi kaJehova. (Isa. 43:10) Nakuhlongakala ilunga lomndenakho iinhlobo nabomakhelwana bangasilingeka khulu nawungabhala ukuhlanganyela esikweni elenziwako. Yeke nawuzakubalekela ubujamobo bahlathululele ngeenkolelo zakho kusese ngaphambili. UFrancisco ohlala eMozambique uthi: “Sinomkami uCarolina sathi nasifunda iqiniso satjela umndenethu bona angeze sisahlanganyela ekulotjheni abantu abahlongakeleko. Isiqunto sethu salingwa khulu nakuhlongakala udadwabo kaCarolina. Isiko lendawo belithi umuntu nakahlongakeleko isidumbu sakhe kufuze sihlanjiswe ngokwesiko. Yeke bekufuze bona ilunga lomndeni elitjhidelene khulu nomufi lilale amalanga amathathu lapho kuthululelwe khona amanzi ebekuhlanjiswa ngawo umufi. Isikweli belenzelwa ukukhandela ummoya kamufi bona ungabatshwenyi, kunalokho ulale ngokuthula. Yeke umndeni kaCarolina wakhetha bona kube nguye ozokulala lapho kuthululwe khona amanzi lawo.”

16 Alo uFrancisco nomkakhe bayithini indaba le? UFrancisco uhlathulula uthi: “Ngebanga lokuthi sithanda uJehova begodu sifuna ukumthabisa sabhala ukuhlanganyela esikwenelo. Umndeni kaCarolina wasilingeka waqeda iswigiri. Basibeka umlandu wokungahloniphi umufi bebasitjela nokuthi angekhe basasivakatjhela namkha basisize. Ngebanga lokuthi besele sibahlathululele iinkolelo zethu akhenge kusatlhogeka bona sibahlathululele godu khulukhulu ngesikhathi ebebasilingeke ngaso. Ezinye iinhlobo zalinga ukusijamela ngokuthi phambilini khesabuhlathulula ubujamo bethu. Ekukhambeni kwesikhathi behlisa ummoya sakghona ukubuyisana. Kangangokuthi abanye beza emzinethu bazokubawa iincwadi zethu.” Kwanga soke singaba nesibindi singaphathwa ziinhloni, kunalokho silivikele iqiniso ngombana siyakwazi okutjhiwo liBhayibheli ngobujamo babahlongakeleko.—Funda kwebeRoma 1:16.

DUDUZA BEWUSEKELE ABASESIZINI

17. Khuyini engasisiza bona sibe bangani beqiniso kumfowethu namkha kudadwethu ohlongakalelweko?

17 Lokha umKrestu esikunye naye nakahlongakalelwako kufuze silinge ngamandla ukuba ‘bangani . . . , ababelethelwe iinkhathi ezibudisi.’ (IzA. 17:17) Alo, singaba njani ‘bangani’ beqiniso lokha umfowethu namkha udadwethu osesizini nakagandelelwa bona ahlanganyele emasikweni angavumelani nemitlolo? Akhucabange ngeenkambisolawulo ezimbili zeBhayibheli ezingasisiza bona siduduze ohlongakalelweko.

18. Kubayini uJesu alila begodu singafundani esibonelweni sakhe?

18 “Lilani nabalilako.” (Rom. 12:15) Ngezinye iinkhathi singazifumana singazi ukuthi sizokuthini emntwini osebuhlungwini. Ngitjho nanyana singazi bona sizokuthini kodwana nabasibona silila bazokwazi ukuthi sizwelana nabo. UMarta, uMariya nabanye balila lokha nakuhlongakele umngani kaJesu uLazaru. Ngemva kwamalanga amane uJesu nakafikako naye “walila” ngitjho nanyana bekazi ukuthi uzomvusa uLazaru. (Jwa. 11:17, 33-35) Ukulila kwakaJesu kwatjengisa indlela uJehova azizwa ngayo ngokuhlongakala kwakaLazaru. Nababona uJesu alila baqiniseka ngokuthi bekamthanda uLazaru nabantu bekhabo, lokho kwabaduduza khulu abodadwabo lakaLazaru. Ngendlela efanako, abafowethu nabodadwethu nabezwa indlela esibathanda ngayo bayaqiniseka ngokuthi abasibodwa kunalokho banabangani ababathandako nababasekelako.

19. Nasiduduza umKrestu osesizini, singawusebenzisa njani umTlolo kaMtjhumayeli 3:7?

19 ‘Kunesikhathi sokuthula nesikhathi sokukhuluma.’ (UMtj. 3:7) Enye indlela yokududuza umKrestu osesizini kumlalela ngesineke nakakhulumako. Mvumele athulule isifuba sakhe begodu ungaphatheki kumbi, khumbula bona ‘uzokukhuluma ngehliziyo ebuhlungu.’ (Job. 6:2, 3) Kungenzeka uqalene nobudisi bokugandelelwa malunga womndeni angasiboFakazi. Ngalokho-ke thandaza naye. Bawa “ozwa imithandazo” bona amuphe amandla nokuthula kwengqondo. (Rhu. 65:3) Nangabe ubujamo buyanivumela fundani iBhayibheli ndawonye. Okhunye eningakwenza kufunda isihloko esifaneleko esifumaneka eencwadini zethu.

20. Sizokufunda ngani esihlokweni esilandelako?

20 Akhuqale ilungelo esinalo lokwazi iqiniso ngabantu abahlongakeleko kuhlanganise nengomuso elibalindeleko. (Jwa. 5:28, 29) Yeke ngesibindi asisekeleni iqiniso leBhayibheli ngamezwi nangezenzo begodu sisebenzise woke amathuba avelako wokukhuluma nabantu. Esihlokweni esilandelako sizokufunda ngenye indlela esetjenziswa nguSathana bona akhandele abantu ekufumaneni iqiniso, indlela leyo kusebenzelana nemimoya. Sizokuphinde sifunde ngokuthi kubayini kufuze sibalekele ukusebenzelana nemimoya kuhlanganise nezokuzithabisa ezinobudimoni.

INGOMA 24 Yizani Entabeni KaJehova

^ isig. 5 USathana namadimonakhe badurhisa abantu ngokubatjela amala ngobujamo babantu abahlongakeleko. Amala la enza bona kube namasiko amanengi angakhambisani neBhayibheli. Yeke esihlokwenesi sizokubona ukuthi singahlala njani sithembekile kuJehova nalokha nasigandelelwa bona sifake isandla emasikweni anjalo.

^ isig. 55 IHLATHULULO YEENTHOMBE. Ikhasi 15: AboFakazi baduduza isihlobo sabo esihlongakalelweko.

^ isig. 57 IHLATHULULO YEENTHOMBE. Ikhasi 17: Ngemva kokwenza irhubhululo ngamasiko enziwako nakuhlongakelweko, uFakazi uhlathululela amalunga womndenakhe angasiboFakazi ngeenkolelo zakhe.

^ isig. 59 IHLATHULULO YEENTHOMBE. Ikhasi 18: Abadala baduduza umKrestu ohlongakalelweko.