Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Indlela Etjhinga Ekululekweni

Indlela Etjhinga Ekululekweni

“Nje-ke nangabe iNdodana iyanitjhaphulula, nizokutjhaphuluka kwamambala.”—JWA. 8:36.

IINGOMA: 54, 36

1, 2. (a) Yini etjengisa ukuthi abantu bafuna ikululeko? (b) Ube yini umphumela wokufuna kwabo ikululeko?

ABANTU abanengi esikhathini esiphila kiswesi bafuna ikululeko, abafuni ukugandelelwa babanye abantu. Nawungaqala eenarheni ezinengi, abantu balwisana nokugandeleleka, ukubandlululwa nomtlhago. Kube ngapha abanye babo bafuna ukuba nekululeko yokukhuluma begodu benze nanyana yini abayifunako. Kubonakala kwanga woke umuntu ephasini ufuna ukuba nekululeko yokwenza nanyana yini ayifunako, begodu aphile ngendlela athanda ngayo.

2 Kubudisi khulu ukuthi abantu bafumane izinto abazifisakwezi. Kungebangelo uzakuthola kwezepolotiki abantu banghonghoyila, bebalwe nokulwa. Nanyana benza koke lokho, ikululeko do! Kunokuthi bayithole, kugcina sele kwenzeke umonakalo omkhulu bekuhlongakale nabantu. Zoke izintwezi zifakazela amezwi atjhiwo yiKosi uSolomoni ukuthi umuntu wabusa “phezu komunye umuntu” kuba kulimala kodwa.—UMtj. 8:9.

3. Yini okufuze siyenze bona sithabe begodu saneliseke?

3 Umfundi uJakopo wahlathulula ukuthi yini eqakathekileko engenza umuntu athabe begodu aneliseke. Watlola wathi: “Loyo oqalisisa emthethweni opheleleko ongowetjhaphuluko begodu aragele phambili kiwo . . . uzokuthaba kilokho akwenzako.” (Jak. 1:25) Singawathemba amezwi la, ngombana uJehova usazi kuhle begodu uyazi nokuthi nasizakuthaba besaneliseke sitlhoga ini. Wanikela u-Adamu no-Eva koke abakutlhogako bona bathabe, wabapha nekululeko yamambala.

ABANTU BAKHE BABA NEKULULEKO

4. Yini etjengisa ukuthi u-Adamu no-Eva bebanekululeko? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

4 Nasifunda isahluko sokuthoma nesesibili sencwadi kaGenesisi sivele sibone ukuthi u-Adamu no-Eva bebatjhaphuluke kangangani. Abantu namhlanjesi sebagcina ngokuyifisa kwaphela ikululeko enjalo. U-Adamu no-Eva bebazikhethela abafuna ukukwenza, banganavalo begodu bangakagandeleleki. Bangatshwenyeki ngokudla, ngomsebenzi, amagulo namkha ukufa. (Gen. 1:27-29; 2:8, 9, 15) Inga-kghani lokho kutjho bona ikululekwabo bekunalapha iphelela khona? Akhesinabe nendaba le.

5. Yini engasiza abantu bayisebenzise kuhle ikululekwabo?

5 Abantu abanengi namhlanjesi bathi ikululeko yamambala kulokha umuntu nakenza nanyana yini ayifunako. Enye incwadi nayikhuluma ngekululeko ithi: “Kuzikhethela ukuthi umuntu ufuna ukwenzani. Yeke, abantu batjhaphulukile nange urhulumende angababekeli imithetho enganangqondo namkha enganabulungiswa.” Okutjho ukuthi imithetho yenza umuntu ayisebenzise kuhle ikululekwakhe, angatshwenyi abanye abantu. Umbuzo oqakathekileko-ke ngothi: Ngubani kuhlekuhle onelungelo lokusitjela ukuthi kufanele siyisebenzise njani begodu iphelelaphi ikululekwethu?

6. (a) Kubayini uJehova anekululeko enganalapha iphelela khona? (b) Ikululekwethu ihluke njani kweyakaJehova begodu kubayini?

6 Nasikhuluma ngendaba yekululeko kufuze sikhumbule ukuthi nguJehova yedwa onekululeko enganala iphelela khona. Lokho kwenziwa kukuthi uDale zoke izinto begodu ungusoMandla. (1 Thim. 1:17; IsAm. 4:11) IKosi uDavida beyikwazi lokho, kungebangelo yadumisa uJehova ngebanga lobukhulu nokuhlonipheka kwesihlalo sakhe sobukhosi. (Funda 1 IinKronike 29:11, 12.) Akafani nathi namkha iingilozi, kazi yethu ikululeko ikhamba ibe nalapha iphelela khona. Kungebangelo kuqakathekile ukukhumbula ukuthi uJehova unelungelo lokusitjela ukuthi siyisebenzise njani ikululekwethu. Ngilokho akwenza kusukela ekuthomeni nakadala abantu.

7. Ngiziphi izinto ezibonakala zizincani kodwana ezenza umuntu athabe?

7 U-Adamu no-Eva bebanekululeko kodwana bekunala ikhamba iphelele khona. Kunezinto ezibonakala zizincani kodwana ebekungakafuzi bazenze. Nase sifanekisa, ababelethi bethu bokuthoma bebazi bona nabazakuphila kufuze baphefumule, badle, balale, nokhunye okufana nalokho. Inga-kghani bebazizwa balahlekelwa lilungelo labo nakufuze benze izintwezi? Awa, kazi uJehova wabona ukuthi ngitjho nanyana benza izintwezi qobe bebangakuthabela ukuphila. (Rhu. 104:14, 15; UMtj. 3:12, 13) Umbuzo kukuthi ngubani obekangekhe akuthabele ukuphefumula ummoya ohlanzekileko, ukudla kamnandi nokuphumula ngokwaneleko? Nasenza izintwezi, asizizwa sigandelelekile. Singatjho ukuthi u-Adamu no-Eva nabo bazizwa ngendlela efanako.

8. UZimu wapha u-Adamu no-Eva miphi imiyalo begodu kubayini?

8 UJehova wayala u-Adamu no-Eva bona babelethe bazalise iphasi bebalitlhogomele. (Gen. 1:28) Inga-kghani umyalo lo bewukhamba uvimba ikululekwabo? Awa akusinjalo. Bekulilungelo abantu abanalo bona basebenze noMdali ekufezeni ihloswakhe, benze iphasi libe yipharadesi nekhaya lemihlobo yabo boke abantu abapheleleko begodu baphile phakade. (Isa. 45:18) Namhlanjesi akusikuphula imithetho ukuthi abantu bakhethe ukungatjhadi namkha ukutjhada, ukuba nabantwana namkha ukungabi nabo. Kodwana nanyana kunjalo, abantu abanengi bayatjhada babe nabantwana ngitjho nanyana lokho kuletha iintjhijilo ezinengi kangaka. (1 Kor. 7:36-38) Kubayini benza njalo? Kungombana kanengi lokho kuyabathabisa abantu begodu kuyabanelisa. (Rhu. 127:3) U-Adamu no-Eva nabo bekufuze bathabele umtjhadwabo nenzalwabo bekube phakade.

UKULAHLEKA KWEKULULEKO YAMAMBALA

9. Kubayini kungakafuzi sithi umyalo kaZimu osemtlolweni kaGenesisi 2:17 bewugandelela, ungacabangeli begodu ungatlhogeki?

9 UJehova wabuye godu wanikela u-Adamu no-Eva omunye umyalo. Umyalo loyo bekufuze benze ngokuvumela nawo, nakungasinjalo bebazokujeziswa. Yeke watjho naka amezwi: “Ungawudli umuthi wokwazi koke ngombana mhlana uwudlako uzokufa.” (Gen. 2:17) Inga-kghani umthetho lo bewugandelela, ungacabangeli begodu ungatlhogeki? Kghani wadima u-Adamu no-Eva ikululekwabo? Awa, akusinjalo. Ekhabolakhona, izazi zeBhayibheli zithi ngomthetho lo bewucabangela begodu utlhogeka. Akhesenze isibonelo, esinye isazi seBhayibheli sathi: “Ukucabhela umyalo kaZimu [okuGenisisi 2:16, 17] kuyatjengisa ukuthi uZimu nguye owazi ukuthi abantu bafanelwe yini . . . Nguye owaziko godu ukuthi yini engakabalungeli, yeke abantu nabafuna ukuthaba kufuze bathembe uZimu bebamlalele. Nabangalaleliko kufuze bazihlukanisele okulungileko nokungakalungi.” Loyo-ke mthwalo obudisi abantu ekufuze bawuthwale.

10. Kubayini kungakafuzi sifanise ikululekwethu yokuzikhethela nelungelo lokuhlukanisa phakathi kokulungileko nokungakalungi?

10 Abantu nabafunda umyalo kaJehova awunikela u-Adamu bangathi uJehova wamdima ikululeko yokwenza akufunako. Nabatjho njalo, basuke bangahlukanisi phakathi kwekululeko nelungelo lokukhetha okulungileko nokungakalungi. U-Adamu no-Eva bebanekululeko yokuzikhethela ukuthi bafuna ukulalela uZimu namkha abafuni. UJehova nguye yedwa onelungelo elipheleleko lokutjho ukuthi yini elungileko nengakalungi, njengombana kufanekisiwe ‘ngomuthi wokuphila nomuthi wokwazi koke’ ebewusesimini ye-Edeni. (Gen. 2:9) Kufuze sivume ukuthi angeze sazi ngaso soke isikhathi bona izokuba yini imiphumela yezenzo zethu. Kungebangelo namhlanjesi abantu khebenze iinqunto ngehloso ehle kodwana imiphumela yakhona ingathabisi, kunalokho ibangele isizi, umonakalo nobuhlungu. (IzA. 14:12) Ukungapheleli komuntu kudlala indima ekulu. UJehova watjengisa u-Adamu no-Eva ukuthi uyabathanda ngokubatjela indlela yokusebenzisa ikululekwabo. Wakwenza njani lokho begodu abatjhadikazabo basabela njani?

Ukukhetha kwaka-Adamu no-Eva kwaletha imiphumela emimbi (Qala iingaba 9-12)

11, 12. Kubayini sithi ukukhetha kwaka-Adamu no-Eva kwaletha imiphumela ebuhlungu? Khewufanekise.

11 Njengombana sazi, ababelethi bethu bakhetha ukungalaleli. Amezwi kaSathana akhohlisako athi: “Amehlwenu azokuvuleka, nibe nokwazi koke,” wawakholwa u-Eva. (Gen. 3:5) Ukukhetha abakwenzako, kwabanikela na ikululeko ebebayicabanga? Kuyadanisa ukuthi akhenge bayithole ikululeko leyo. Amezwi kaSathana bewamamala. Ekhabolakhona, kwabakhanyela ukuthi ukungalaleli isinqophiso sakaJehova kuza nemiphumela yakhona, bafunda kabuhlungu. (Gen. 3:16-19) Kubayini sitjho njalo? Kungombana uJehova akhenge abanikele abantu ilungelo lokuzikhethela ukuthi yini elungileko nengakalungi.—Funda izAga 20:24 noJoromiya 10:23.

12 Indaba le singayifanisa nomtjhayeli weflayi. Umtjhayeli lo nakazakufika ngokuphepha endaweni aya kiyo kufuze alandele imithetho yabanqophisi beemphaphamtjhini. Itheknoloji yanje esetjenziswa batjhayeli beemphaphamtjhini ibasiza bakghone ukuthintana nabanqophisi baboflayi ukuze ifike la kufuze ijame khona ngokuphepha. Nanyana kunjalo nange umtjhayeli weflayi angakhetha ukungazilaleli iinqophiso, enze ngendlela athanda ngayo umphumela ungaba mumbi khulu. Lokhu kuyafana nendabeni ka-Adamu no-Eva, njengomtjhayeli wesiphaphamtjhini ongalaleliko, nabo bakhetha ukwenza izinto ngendlelabo. Bakhetha ukungasilaleli isinqophiso sakaZimu. Waba yini umphumela? Isiphetho sabo saba simbi khulu, ngombana sabalethela isono nokufa kunye neenzukulu zabo. (Rom. 5:12) Ngombana bazifunela iinzuzo zabo baphetha ngokulahlekelwa yikululeko uJehova ebekabanikele yona.

UKUTHOLA IKULULEKO YAMAMBALA

13, 14. Yini okufuze siyenze bona sifumane ikululeko yamambala?

13 Ngezinye iinkhathi abantu bangacabanga ukuthi nabathola ikululeko enengi bazokuthaba, kodwana iqiniso kukuthi ukuba nekululeko engalawulekiko kungaba yingozi. Khona kuliqiniso ukuthi ikululeko ngekhe yasizuzisa ngazo zoke iinkhathi, kodwana godu kuyasithusa ukucabanga ngokuthi lingaba njani iphaseli ngaphandle kwemithetho. Kungebangelo enye incwadi yathi: “Ihlangano ehleleke kuhle inemithetho yayo, lokho kwenza abantu bayisebenzise kuhle ikululeko abanayo.” Bona abantu bayizwisise imithetho le, kutlhogeka abazoyihlathulula, okumajaji, nalabo abayenzileko.

14 UJesu waveza indlela yokuthabela ikululekwethu. Wathi: “Nanihlala elizwini lami, kwamambala nibafundi bami, nizolazi iqiniso, begodu iqiniso lizonitjhaphulula.” (Jwa. 8:31, 32) Indlela kaJesu yokuthola ikululeko yamambala ibandakanya izinto ezimbili okufuze sizenze, yokuthoma kufuze samukele iqiniso asifundisa lona, yesibili kufuze sibe balandeli bakhe. Nasenza njalo sizokufumana ikululeko yamambala. Kodwana ikululeko le ngeyani? Waraga nokuhlathulula uJesu wathi: “Woke umuntu owenza isono, usigqila sesono. . . . Nje-ke nangabe iNdodana iyanitjhaphulula, nizokutjhaphuluka kwamambala.”—Jwa. 8:34, 36.

15. Kubayini sithi ikululeko uJesu ayithembisako ingasenza ‘sitjhaphuluke kwamambala’?

15 Kuyakhanya-ke ukuthi itjhaphuluko uJesu ayithembisa abafundi bakhe iyidlula kude khulu le abantu abanengi abayifunako namhlanjesi, kungakhathaliseki bona bayifuna kwezepolotiki namkha emphakathini. UJesu nakathi: “Nangabe iNdodana iyanitjhaphulula, nizokutjhaphuluka kwamambala,” bekakhuluma ngokutjhatjhululwa egandelelweni elikhulu abantu abaqalene nalo, ukuba ‘sigqila sesono.’ Isono asisibangeli bona senze okumbi kwaphela, kodwana sibuya sisikhandele ekwenzeni izinto esazi kuhle bona zilungile. Isono sisizwisa ubuhlungu, sisihlangahlanganise, sisitlhagise sigcine ngokufa. (Rom. 6:23) Umpostoli uPowula wabuzwa ubuhlungobu. (Funda beRoma 7:21-25.) Yeke, nasele kupheliswe isono sizokuzwisisa kuhle bona iyini ikululeko yamambala ababelethi bethu abayizwa.

16. Yini engasenza sitjhaphuluke kwamambala?

16 Amezwi kaJesu athi “nanihlala elizwini lami” aveza ukuthi kunezinto ezithileko ezifunekako namkha imithetho okufuze siphile ngayo nakazasitjhaphulula. Njengombana simaKrestu azinikeleko, sikhethe ukuzidela bona siphile ngeemfundiso zakaKrestu. (Mat. 16:24) UJesu wasithembisa ukuthi sizokutjhaphuluka kwamambala nasele sisephasini elitjha.

17. (a) Yini ezokwenza ukuphila kwethu kube nomnqopho begodu saneliseka? (b) Sizokucoca ngani esihlokweni esilandelako?

17 Ukulalela iimfundiso zakaJesu kuzosinikela umnqopho ekuphileni begodu sizokwaneliseka. Lokhu-ke kuzokwenza bona sitjhaphuluke ekubeni ziingqila zesono nokufa. (Funda beRoma 8:1, 2, 20, 21.) Isihloko esilandelako sizokucoca ngendlela yokusebenzisa kuhle ikululekwethu ukwenzela bona sidumise uJehova uZimu wekululeko yamambala.