Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Lingisa UJehova Ngokududuza Abanye

Lingisa UJehova Ngokududuza Abanye

“Akadunyiswe uZimu . . . osiduduza kikho koke ukulingwa kwethu.”—2 KOR. 1:3, 4, ftn.

IINGOMA: 7, 3

1. UJehova wabakhuthaza njani abantu ngemva kokona kwaka-Adamu no-Eva?

KUSUKELA ngesikhathi abantu baba nesono uJehova bekasolo anguZimu wenduduzo. Kwathi ngemva kokuthi u-Adamu no-Eva bone esimini ye-Edeni, uJehova waduduza abantwana babo neenzukulwana zabo. Lokho kwenza bona babe nethemba, ngombana ukona kwaka-Adamu no-Eva bekungatjho ukuthi vele sekuphelile ngabantu. Kazi uJehova wathembisa emtlolweni kaGenesisi 3:15 ukuthi “inyoka endala,” okutjho uSathana uDeveli nayo yoke imisebenzakhe izokuqedwa nya!—IsAm. 12:9; 1 Jwa. 3:8.

UJEHOVA WABAKHUTHAZA ABANTU BAKHE EKADENI

2. UJehova wamkhuthaza njani uNowa?

2 Ngesikhathi sakaNowa okukuphela kwabantu ebebalotjha uJehova bekunguye nomndenakhe. Iphasi loke belizele ngabantu abanganandaba noJehova. Baziphatha kumbi ngokwamabhayi begodu banenturhu. Yeke uNowa bekangalahla ithemba. (Gen. 6:4, 5, 11; Jud. 6) Kodwana uJehova watjela uNowa ukuthi uzobaqeda boke abantu abakhohlakeleko, wabe wamtjela nokuthi yini okufuze ayenze nakafuna ukusindisa yena nomndenakhe. (Gen. 6:13-18) Lokho kwamkhuthaza uNowa wakghona nokuhlala “atjhidelene noZimu.” (Gen. 6:9) Kwamambala uJehova wamkhuthaza uNowa!

3. UJotjhuwa wakhuthazwa njani? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

3 UJotjhuwa waphiwa umsebenzi wokurhola ama-Israyeli awangenise eNarheni yesiThembiso. Umsebenzi lo bewungasilula nakancani. Kazi lokhu bekutjho ukuthi ngasikhathi kufuze alwe namabutho wezinye iintjhaba ebezimanaba wama-Israyeli. UJotjhuwa naye bekangaba nevalo ngomsebenzi lo. Kungebangelo atjela uMosi bona amkhuthaze. UZimu wathi: “Yala uJotjhuwa, umkhuthaze bewumqinise ngombana nguye ozakuyama nabantwaba. Yena uzabathumbisa inarha ozayibona.” (Dut. 3:28) Ngaphambi kokuthi uJotjhuwa athome umsebenzi lo uJehova wamkhuthaza wathi: “Angithi ngikuyalile: Qina-ke ube nesibindi. Ungabi nevalo namkha uphele amandla ngombana uSomnini uZimakho unawe koke lapha ukhamba khona.” (Jotj. 1:1, 9) Asingabazi ukuthi amezwi la amkhuthaza khulu uJotjhuwa.

4, 5. (a) UJehova wawakhuthaza njani ama-Israyeli wakade? (b) UJehova wayikhuthaza njani iNdodanakhe?

4 UJehova bekabuye akhuthaze abantu bakhe ngitjho nalokha nabahlangeneko ingasi nababodwa kwaphela. Ngesikhathi ama-Israyeli athunjelwe eBhabhiloni, wathi kiwo: ‘Ningesabi ngombana nginani, ningethuki ngombana nginguZimenu. Ngiyaniqinisa bengiyanisiza, nginigugudlhele ngesidla sami sokuphumelela.’ (Isa. 41:10) AmaKrestu wangesikhathi sabapostoli bewawakholelwa amezwi la, yeke nathi siyawathemba.—Funda 2 Korinte 1:3, 4.

5 UJehova wayikhuthaza neNdodanakhe uJesu. Lokho sikubona ngesikhathi uJesu abhajadiswa, kwezwakala amezwi naka avela ezulwini: “Le yiNdodanami, engiyithandako, engiyamukeleko.” (Mat. 3:17) Amezwi la kwamambala amqinisa uJesu, amkhuthaza kikho koke ukuphila kwakhe kwephasini.

UJESU WAKHUTHAZA ABANTU

6. Umfanekiso wamathalenta usikhuthaza njani?

6 UJesu walingisa uBabakhe. Umfanekiso wamathalenta uJesu awusebenzisako omalungana nokuphela kwephaseli, usikhuthaza bona sithembeke. Emfanekisweni lo iKosi yabuka isisebenzi ngasinye yathi: “Wenze kuhle, sisebenzi sami esilungileko nesithembekileko! Wathembeka ezintweni ezincani, yeke ngizakubeka bona uphathe izinto ezinengi. Yewuze uzokuhlanganyela ithabo lekosakho.” (Mat. 25:21, 23) Umfanekiso lo ukhuthaza nathi bona simlotjhe ngokuthembeka uJehova.

7. UJesu wabakhuthaza njani abapostoli bakhe khulukhulu uPitrosi?

7 Bekuba neenkhathi lapho abapostoli baphikisana khona ngokuthi ngubani omkhulu kunomunye, uJesu akhenge abaphelele ihliziyo. Wabakhuthaza bona baziqale babancani kunabanye begodu babe ziinkhonzi zabo, ingasi iinkhulu zabo. (Luk. 22:24-26) Kukhekwaba neenkhathi lapho uPitrosi adanisa khona uJesu. (Mat. 16:21-23; 26:31-35, 75) Kunokobana amlahlele izandla, wamkhuthaza bewamnikela nomsebenzi wokukhuthaza abanakwabo.—Jwa. 21:16.

IINKHUTHAZO ZEENKHATHI ZANGAPHAMBILI

8. UHezikhiya wazikhuthaza njani iinkhulu zamabutho nabantu bakwaJuda?

8 Ngitjho nangaphambi kokuthi iNdodana kaJehova uJesu ize ephasinapha begodu izokutjengisa ukuqakatheka kokukhuthaza abanye, iinkhonzi zakaJehova ezithembekileko besele zibakhuthaza abanye, zikwazi nokuqakatheka kokwenza njalo. Ngesikhathi athuselwa ma-ASiriya, uHezekhiya wabuthela ndawonye iinkhulu zamabutho nabantu bakwaJuda bona abakhuthaze. “Abantu baqina isibindi ngamezwi kaHezekhiya ikosi yakwaJuda.”—Funda 2 IinKronike 32:6-8.

9. Incwadi kaJobho isifundisani nasiza endabeni yesikhuthazo?

9 Nanyana uJobho bekatlhoga ukududuzwa kodwana wabatjela indlebe ukuzwa ‘abaduduzi abambi’ abathathu, wabafundisa indlela yokunikela isikhuthazo. Wabatjela wathi kube bebaqalene nobujamo aqalene nabo ‘bekazobakhuthaza ngomlomwakhe kwaphela, induduzo yeembhena zomlomakhe beyizababangula.’ (Job. 16:1-5) Ekugcineni uJobho wafumana isikhuthazo ku-Elihu, nakuJehova.—Job. 33:24, 25; 36:1, 11; 42:7, 10.

10, 11. (a) Kubayini indodakazi kaJafta beyitlhoga ukukhuthazwa? (b) Namhlanjesi bobani abatlhoga induduzo?

10 Esinye isibonelo somuntu owatlhoga induduzo nakaqalane nobudisi yindodakazi kaJafta. UmaHluleli uJafta wathembisa uJehova ukuthi nakathumba epinakhe nama-Amoni kuzakuthi nakabuyela emva ekhaya, umuntu wokuthoma ozokuvela amhlangabeze uzokunikela ngaye bona ayokusebenzela uZimu ukuphila kwakhe koke. Umuntu wokuthoma owaphuma wayomhlangabeza begodu amthokozise ngokuthumba kwakhe kwaba yindodakazakhe, okungiyo kwaphela anayo. UJafta nakabona ukuthi yindodakazakhe emhlangabezako, wezwa ubuhlungu khulu. Kodwana wenza njengombana athembisa uJehova, wathumela indodakazakhe eyintombi bona iye eTjhilo iyokuba sisebenzi ethabarinekeli ukuphila kwayo koke.—Khok. 11:30-35.

11 Nanyana bekubudisi kunjalo kuJafta bekubudisi khudlwana endodakazinakhe eyavuma ngokuzithandela ukulalela isiqunto sakababayo. (Khok. 11:36, 37) Walahlekelwa lithuba lokutjhada, ukuba nabantwana nokukhulisa isibongo somndeni namafa njengombana kwakwenziwa kwa-Israyeli. Nakunomuntu obekatlhoga isikhuthazo nenduduzo bekunguye. Ukulandisa kweBhayibheli kuthi: “Kwaba mkhuba kwa-lsrayeli bonyana amadodakazi wakwa-Israyeli minyaka yoke akhambe ayokulilela indodakazi kaJafta umGiliyadi amalanga amane.” (Khok. 11:39, 40) AmaKrestu angakatjhadi amajadu “ngezinto zeKosi” nawo ayakutlhoga ukubukwa kunye nokukhuthazwa.—1 Kor. 7:32-35.

ABAPOSTOLI BABAKHUTHAZA ABAFOWABO

12, 13. UPitrosi ‘wabakhuthaza njani abafowabo’?

12 Ngobusuku bangaphambi kokuhlongakala kwakaJesu, wathi kuPitrosi: “Simoni, Simoni, qala, uSathana unifuna noke bona anihlunge njengekoroyi. Nanyana kunjalo ngikubawele bona ukukholwa kwakho kungapheli; kodwana wena, nawubuyako, uqinise abafowenu.”—Luk. 22:31, 32.

Incwadi ezatlolwa ngumpostoli uPowula zawakhuthaza khulu amaKrestu wangesikhathi sakhe, yeke nathi zisasikhuthaza (Qala iingaba 12-17)

13 UPitrosi waba yisika ebandleni lobuKrestu langesikhathi sabapostoli. (Gal. 2:9) Ngokuba kwakhe nesibindi ngePentekoste, wabakhuthaza abafowabo begodu waragela phambili nokubakhuthaza. Kwathi nasekazokuqeda umsebenzakhe wephasini, watlolela amaKrestu akunye nawo, wathi: “Nginitlolele amezwi ambalwa ukuze nginikhuthaze bengininikele nobufakazi obuthembekileko bokuthi lo mumusa omkhulu wamambala kaZimu.” (1 Pit. 5:12) Iincwadi ezatlolwa nguPowula bezisolo ziwakhuthaza amaKrestu iminyaka yoke le, begodu nathi zisasikhuthaza njengombana silindele iphasi elitjha uJehova asithembisa lona.—2 Pit. 3:13.

14, 15. Iincwadi zakaJwanisi zawakhuthaza njani amaKrestu wangesikhathi sabapostoli?

14 Nompostoli uJwanisi naye bekayisika yebandla lobuKrestu langesikhathi sabapostoli. Ivangeli alitlolako elimalungana noJesu lawakhuthaza khulu amaKrestu wangesikhathi sakhe, begodu nathi lisasikhuthaza. Ivangeleli ngilo lodwa elisitjela ukuthi uJesu wathi abafundi bakhe bamambala bazokubonakala ngokuthandana.—Funda uJwanisi 13:34, 35.

15 Iincwadi zakaJwanisi ezintathu zikhuluma ngezinto ezisithintako. Nasizizwa sigandelelekile ngebanga lesono esasenza, siyakhuthazeka nasizwa amezwi naka: “Iingazi zakaJesu . . . zisihlanza kizo zoke izono.” (1 Jwa. 1:7) Ngitjho nalokha iinhliziyo zethu zisolo zisibelesele ngobumbi esabenzako, siduduzeka khulu besihlengezele neminyembezi nasizwa ukuthi, “uZimu mkhulu kuneenhliziyo zethu.” (1 Jwa. 3:20) UJwanisi wabuye watlola wathi: “UZimu ulithando.” (1 Jwa. 4:8, 16) Encwadinakhe yokuthoma neyesithathu ayitlolela amaKrestu, wawabuka ngebanga lokuthi ‘akhamba eqinisweni.’—2 Jwa. 4; 3 Jwa. 3, 4.

16, 17. UPowula wawakhuthaza njani amaKrestu wangesikhathi sakhe?

16 Kungenzeka ukuthi umpostoli uPowula nguye owasebenza ngamandla ekukhuthazeni amaKrestu ngesikhatheso. Kazi lapho inengi labapostoli beliseJerusalema. Okutjho bona iJerusalema le bekuyindawo yesihlopha esibusako. (IzE. 8:14; 15:2) AmaKrestu weJudiya atjhumayeza abantu balapho ngoKrestu, ngombana abantwabo bebalandela ikolo yobuJuda, begodu bakholelwa ukuthi kunoZimu munye. Ngapha nompostoli uPowula ummoya ocwengileko wamthuma bona ayokutjhumayela endaweni ebeyingaphasi kombuso weGirigi neRoma. Abantu balapho bebakholelwa ukuthi kunabozimu abanengi.—Gal. 2:7-9; 1 Thim. 2:7.

17 UPowula pheze wayikhamba yoke indawo namhlanjesi ebizwa ngokuthi yi-Turkey, godu waya eGreece ne-Italy. Wafika lapho wajamisa amabandla wobuKrestu ekade akhiwa babantu abangasi maJuda. Yeke ngebanga lokuthi bebasanda ukuba maKrestu, ‘batlhaga ezandleni zabantu [beenarheni zabo].’ (1 Thes. 2:14) Kwathi ngeminyaka yabo-50, uPowula watlolela ibandla leThesalonika nalo ebeliseselitjha, wathi: “Sihlala sithokoza uZimu nasikhuluma ngani noke emithandazwenethu, ngombana sihlala sikhumbula umsebenzenu wokuthembeka, ukuzikhandla kwenu kwethando, nokukghodlhelela.” (1 Thes. 1:2, 3) Wabuye wabatlolela godu wathi: “Hlalani nikhuthazana begodu nakhana.”—1 Thes. 5:11.

ISIHLOPHA ESIBUSAKO SIYASIKHUTHAZA

18. Isihlopha esibusako samkhuthaza njani uFlebhe?

18 Ngesikhathi sabapostoli isihlopha esibusako sawakhuthaza amaKrestu nabafowethu egade badosa phambili emsebenzini wokutjhumayela. Isibonelo salokho kulokha uFlebhe nakazakutjhumayela abantu beSamariya, isihlopha esibusako samsekela khulu. Sathumela uPitrosi noJwanisi ebebamalunga wesihlopha esibusako. Bafika lapho bathandazela amaKrestu amatjha la bona afumane ummoya ocwengileko. (IzE. 8:5, 14-17) Asingabazi ukuthi uFlebhe namaKrestu la akhuthazeka khulu nawabona indlela isihlopha esibusako esiwasekele ngayo!

19. Incwadi eyathunyelwa sihlopha esibusako yaba namiphi imiphumela emabandleni?

19 Njengombana ngokomthetho kaMosi bekufuze kusokwe, amaJuda alilandela isikwelo. Yeke ngokukhamba kwesikhathi isihlopha esibusako kwafuze siqunte ukuthi kghani namaKrestu angasimaJuda kufuze asoke na, njengombana kwakunjalo ngokoMthetho kaMosi. (IzE. 15:1, 2) Abafowethwaba banqotjhiswa mmoya ocwengileko neBhayibheli bona bathathe isiqunto ngendaba le. Baqunta ukuthi akutlhogeki bona amaKrestu amatjha la asokwe, ngemva kwalokho batlolela amabandla ngesiphetho abafinyelele kiso. Bathumela abajameli babo bona baphekelele iincwadezi emabandleni. Waba yini umphumela? ‘Ngemva kokuyifunda, athatjiswa sikhuthazweso.’—IzE. 15:27-32.

20. (a) Bobani isiHlopha esiBusako esibakhuthazako namhlanjesi? (b) Sizokuphendula muphi umbuzo esihlokweni esilandelako?

20 IsiHlopha esiBusako sanamhlanjesi sikhuthaza amalunga weBethel, amaphayona, ababonisi beengodi. Sibuye sikhuthaze boke abanakwethu ephasini loke. Njengombana bekunjalo ngesikhathi sabapostoli, nathi siyathaba besikhuthazeke. Ngo-2015, isiHlopha esiBusako sakhupha incwadi ethi Buyela kuJehova, incwadi le yabakhuthaza khulu abanakwethu nabodadwethu ephasini loke. Kodwana umbuzo esizibuza wona ngothi, kghani badala kwaphela okufuze bakhuthaze abanye? Umbuzo lo sizowuphendula esihlokweni esilandelako.