Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-32

Ithando Lenu Aliragele Phambili Landa

Ithando Lenu Aliragele Phambili Landa

“Nakhu engiragela phambili ngikuthandazela, ukuthi ithando lenu liragele phambili landa ngokungeziweko.”—FLP. 1:9.

INGOMA 106 Asifundeni Ukuba Nethando

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Bobani abasiza ekuthomiseni ibandla leFilipi?

LOKHA umpostoli uPowula, uSilasi, uLukasi noThimothi nabafika eFilipi bekunabantu abanengi ebebafuna ukuzwa iindaba ezimnandi endaweni leyo. Abafowethu abatjhisekakwaba basiza ekuthomeni ibandla elitjha endaweni leyo. Abafowethu nabodadwethu bathoma ukuhlangana ndawonye, kungenzeka bebahlanganyela emzini kaLidiya udade obekathanda ukwamukela iimvakatjhi.—IzE. 16:40.

2. Ibandla leFilipi laqalana nasiphi isitjhijilo?

2 Ibandlelo lathoma ukuqalana nesitjhijilo. USathana wenza abantu ebebahloya iqiniso bona balwisane nomsebenzi wokutjhumayela obewenziwa nguPowula nabakhambisani bakhe. UPowula noSilasi babetjhwa begodu babotjhwa. Ngemva kokuphuma ejele, bavakatjhela abafowethu nabodadwethu bebandleni elitjha begodu babakhuthaza. Ngemva kwalokho, uPowula, uSilasi noThimothi bakhamba kodwana kubonakala ngathi uLukasi wasala. Alo, abafowethu nabodadwethu bebandleni elitjheli bebazokwenza njani? UJehova wabasiza ngommoyakhe ocwengileko bona baragele phambili bakhuthalele ukumlotjha. (Flp. 2:12) Yeke uPowula bekanebanga elihle lokubathanda.

3. Ngokuya ngokomTlolo webeFilipi 1:9-11, ngiziphi izinto ezathandazelwa nguPowula?

3 Kwathi ngemva kweminyaka epheze ibe litjhumi, uPowula watlolela ibandla leFilipi incwadi. Njengombana ufunda incwadi leyo uzokubona indlela uPowula ebekabathanda ngayo abafowabo. Watlola wathi: “Nginihlulukele kangangani noke ngethando elikhulu elinjengelakaKrestu Jesu.” (Flp. 1:8) Wabatlolela wabatjela nokuthi uyabathandazela. Wabawa uJehova bona abasize ukuze ithando labo liragele phambili landa, baqiniseke ngezinto eziqakatheke khulu, babe msulwa, bangawisi abanye ekukholweni nokuthi baragele phambili bazaliswa ngesithelo sokulunga. Akunakuzaza bona nathi namhlanjesi singafunda okunengi emezwini kaPowula lawo. Okwanjesi, akhesifunde incwadi ayitlolela ibandla leFilipi. (Funda kwebeFilipi 1:9-11.) Ngemva kwalokho, sizokucoca ngokuthi amaphuzu esiwafumana encwadini leyo singawasebenzisa njani.

ITHANDO LENU ALIRAGELE PHAMBILI LANDA

4. (a) Ngokuya ngokomTlolo woku-1 kaJwanisi 4:9, 10, uJehova usitjengise njani ukuthi uyasithanda? (b) Kufuze simthande kangangani uZimu?

4 UJehova watjengisa ukuthi usithanda kangangani ngokuthumela iNdodanakhe ephasini bona izosifela. (Funda yoku-1 kaJwanisi 4:9, 10.) Yeke, indlela uZimu asithanda ngayo isenza bona nathi simthande. (Rom. 5:8) Alo, kufuze simthande kangangani uZimu? UJesu wawuphendula umbuzo loyo nakakhuluma nomFarisi, wathi: “Kufuze uthande uJehova uZimakho ngehliziywakho yoke nangomphefumulwakho woke nangomkhumbulwakho woke.” (Mat. 22:36, 37) Yeke nathi sifuna ukumthanda ngehliziyo yoke uZimu. Godu sifuna ukukhulisa ithando esinalo ngaye qobe lilanga. UPowula watjela amaKrestu weFilipi bona ‘ithando lawo kufuze liragele phambili landa ngokungeziweko.’ Alo, khuyini esingayenza bona siqinise ithando esinalo ngoZimu?

5. Singalikhulisa njani ithando lethu?

5 Nasizokuthanda uZimu kufuze simazi. IBhayibheli lithi: “Nanyana ngubani onganathando akakamazi uZimu, ngombana uZimu ulithando.” (1 Jwa. 4:8) Umpostoli uPowula wahlathulula ukuthi nasazi iqiniso ngoJehova sizomthanda begodu sizokuzwisisa nendlela aqala ngayo izinto. (Flp. 1:9) Nasithoma ukufunda iBhayibheli sathoma mhlokho ukuthanda uJehova ngitjho nanyana besinganalwazi elinengi ngaye. Kwathi nasele sesifundile ngaye nethando lethu lakhula. Kungebangelo kuqakathekile ukuthi silifunde qobe lilanga iBhayibheli besicabangisise ngesikufundako.—Flp. 2:16.

6. UmTlolo woku-1 kaJwanisi 4:11, 20, 21, usifundisani ngethando?

6 Ithando uZimu analo ngathi lizosenza bona sithande abafowethu nabodadwethu. (Funda yoku-1 kaJwanisi 4:11, 20, 21.) Mhlamunye sicabanga ukuthi kuzokuba lula ukuthanda abafowethu nabodadwethu ngebanga lokuthi silotjha uJehova begodu silinga ngamandla ukulingisa ubuntu bakhe. Silandela isibonelo sakaJesu owasithandako bewanikela ngokuphila kwakhe ngebanga lethu. Nokho, ngezinye iinkhathi kuba budisi ukulalela umyalo wokuthi sithandane. Akhucabange ngesibonelo samaKrestu weFilipi.

7. Sifundani eselulekweni uPowula asinikela u-Eyodiya noSintike?

7 U-Eyodiya noSintike bekubodade ababili ‘ebebabambisene’ nompostoli uPowula emsebenzini wokutjhumayela. Nokho, kubonakala ngasuthi bavumela ukungazwani bona kubahlukanise. Yeke, encwadinakhe eya ebandleni labodade ababilaba, uPowula wababiza ngamabizo begodu wabaluleka bona “babe nomkhumbulo ofanako.” (Flp. 4:2, 3) UPowula wakubona kuqakathekile bona ayale nebandla loke, wathi: “Ragelani phambili nenza zoke izinto ngaphandle kokububula nokuphikisana.” (Flp. 2:14) Akunakuzaza bona iseluleko sakaPowula akhenge sisize abodade abathembekilekwaba kwaphela kodwana sasiza nebandla loke bona lithandane.

Kubayini kufanele siqale izinto ezihle kabanye? (Funda isigaba 8) *

8. Khuyini engenza kube budisi ukuthanda abafowethu nabodadwethu begodu khuyini engasisiza?

8 Ngezinye iinkhathi kubudisi ukuthanda abafowethu nabodadwethu ngombana silingisa u-Eyodiya noSintike ngokuthi sidzimelele ezintweni ezingakalungi abazenzako. Soke senza imitjhapho qobe lilanga, nange sidzimelela emitjhaphweni yabanye, kuzokuba budisi khulu ukubathanda. Nasi isibonelo, nange umfowethu akhohlwa ukusisiza nasihlwengisa iWolo lomBuso singasilingeka. Nange singathoma sicabange ngeminye imitjhapho ayenzileko, sizokusilingeka khulu sithome nokumhloya. Nangabe unomraro lo nomunye ebandleni lenu, akhucabange ngalokhu: UJehova uyayazi imitjhaphwakho neyomfowenu. Nokho, naphezu kwayo usamthanda umfowenu begodu nawe uyakuthanda. Yeke, sinebanga elihle lokulingisa uJehova begodu siragele phambili sidzimelela ebuntwini obuhle babafowethu nabodadwethu. Nasilinga ngamandla ukuthanda abafowethu nabodadwethu, sizokuba yinyanda yinye.—Flp. 2:1, 2.

‘IZINTO EZIQAKATHEKE KHULU’

9. Ngiziphi ‘izinto eziqakatheke khulu’ uPowula akhuluma ngazo namaKrestu weFilipi?

9 UJehova wanqophisa uPowula bona atjele amaKrestu weFilipi ukuthi kufuze ‘aqiniseke ngezinto eziqakatheke khulu.’ Nathi kufuze senze okufanako namhlanjesi. (Flp. 1:10) Izinto eziqakathekilekwezi zihlanganisa ukucwengiswa kwebizo lakaJehova, ukuzaliseka kweminqophwakhe, ukuthula nokubumbana kwebandla. (Mat. 6:9, 10; Jwa. 13:35) Nasibeka izinto eziqakathekilekwezi qangi ekuphileni kwethu sitjengisa uJehova bona siyamthanda.

10. Khuyini ekufuze siyenze nasizakuba msulwa?

10 UPowula godu wathi kufuze ‘sibe msulwa.’ Lokhu akutjho ukuthi kufuze singabi nesono. Phela angeze saba msulwa njengoJehova uZimu. Kodwana sizokuba msulwa kuJehova nange senza koke okusemandlenethu bona sikhulise ithando lethu begodu siqiniseke ngezinto eziqakathekileko. Enye indlela esitjengisa ngayo ithando kukwenza koke esingakwenza bona sibalekele ukuwisa abanye ekukholweni.

11. Kubayini kufuze sibalekele ukuwisa abanye ekukholweni?

11 Isiyeleliso sokuthi kufuze sibalekele ukuwisa abanye ekukholweni siqakatheke khulu. Singamwisa njani umuntu ekukholweni? Singamwisa ngezokuzithabisa esizikhethako, indlela esimbatha ngayo namkha umsebenzi esiwenzako. Mhlamunye asenzi litho elimbi kodwana kungaba kumbi khulu nange izinto esizikhethako zingalimaza unembeza womunye esilotjha naye bezimwise ekukholweni. UJesu wathi nange singenza umfowethu bona alahlekelwe buhlobo bakhe noJehova, umphumela uzokuba mumbi khulu kiloyo omwisileko. Kungabe kube ngcono kubotjhelwe ilitje lokusila entanyenakhe bese acwiliswe phakathi kwelwandle.—Mat. 18:6.

12. Sifundani esibonelweni sabatjhadikazi abamaphayona?

12 Abanye abatjhadikazi abamaphayona bawasebenzisa njani amezwi kaJesu la? Bebasebandleni linye nabanye abatjhadikazi abasand’ ukubhajadiswa begodu abakhuliselwe emindenini ebeyingavumeli izinto ezinengi. Yeke abatjhadikazi abatjhaba bebathi amaKrestu akukafuzi abukele amamuvi, ngitjho nalawo angavezi ukuziphatha okumbi. Yeke bezwa ubuhlungu nabezwa bona abatjhadikazi abamaphayonaba bebayokubukela imuvi. Ngemva kwalokho, abatjhadikazi abamaphayonaba akhenge basaya ukuyokubukela amamuvi bekwaba kulapho abatjhadikazi abatjhaba babandula unembezabo bebazwisisa ngcono okulungileko nokumbi. (Heb. 5:14) Ngokwenza lokhu, abatjhadikazi abamaphayonaba batjengisa ukuthi bayabathanda abafowabo abatjhaba ingasi ngamezwi kwaphela kodwana nangezenzo.—Rom. 14:19-21; 1 Jwa. 3:18.

13. Singabalinga njani abafowethu bona benze isono?

13 Enye indlela esingawisa ngayo abantu bakaZimu kubalinga bona benze isono. Kungenzeka njani lokho? Akhesithi kunomuntu ofundelwako, isikhathesi soke bekasolo alinga begodu enza koke angakwenza bona angaseli khulu utjwala. Emaswapheleni uyawuhlula umraro lo begodu uqunta ukungasabuseli utjwala. Ngemva kwalokho wenza amatjhuguluko endleleni aphila ngayo begodu ngokukhamba kwesikhathi uyabhajadiswa. Kuthi ngemva kwesikhathi esithileko omunye umKrestu ameme umfowethu lo namanye amaKrestu, umKrestu omumemileko lo anikele umfowethu osanda ukubhajadiswa utjwala. Bese athi kuye, “Phela umKrestu nje, okutjho bona unommoya kaJehova. Angitjho esinye isithelo sommoya kaJehova kuzibamba? Yeke, nawukghona ukuzibamba uzokusela kancani.” Kungaba buhlungu khulu nange umfowethu osanda ukubhajadiswa lo angalalela iselulekweso ngombana singamenza abuyele etjwaleni.

14. Ukuya esifundweni kusisiza njani bona senze lokho okutjhiwo mtlolo webeFilipi 1:10?

14 Ukuya esifundweni kusisiza bona senze lokho okutjhiwo mtlolo webeFilipi 1:10. Kokuthoma, sifunda ukuthi khuyini eqakatheke khulu kuJehova. Kwesibili, sifunda ukuthi singakwenza njani lokho esikufundako ukwenzela bona sibe msulwa. Kwesithathu, sibuye sikhuthazane bona sibe ‘nethando’ begodu senze izinto ‘ezihle.’ (Heb. 10:24, 25) Phela abafowethu nabasikhuthazako, indlela esibathanda ngayo nendlela esithanda ngayo uZimu iyakhula. Nasithanda uZimu sizokwenza koke esingakwenza bona singawisi abafowethu nabodadwethu ekukholweni ngombana nabo siyabathanda.

‘ZALISWA NGESITHELO SOKULUNGA’

15. Kutjho ukuthini ‘ukuzaliswa ngesithelo sokulunga’?

15 UPowula wathandazela bona amaKrestu weFilipi ‘azaliswe ngesithelo sokulunga.’ (Flp. 1:11) Akunakuzaza ukuthi ‘isithelo sokulunga’ sihlanganisa ukuthanda uJehova nabantu bakhe. Lokho godu kuzokuhlanganisa ukukhuluma nabanye ngokukholelwa kwabo kuJesu nangethemba labo elithabisako. Emtlolweni webeFilipi 2:15 uPowula wasebenzisa omunye umfanekiso, wathi: ‘Nikhanye njengeenkhanyisi ephasini.’ Watjho kufanele ngombana uJesu wathi abafundi bakhe ‘bakukhanya kwephasi.’ (Mat. 5:14-16) UJesu wabuye wayala abalandeli bakhe bona ‘bayokwenza . . . abafundi,’ wabuye wathi: “Nizokuba bofakazi bami . . . neendaweni ezikude khulu zephasi.” (Mat. 28:18-20; IzE. 1:8) Yeke nange senza koke esingakghona ukukwenza bona sifake isandla emsebenzini oqakathekileko lo sizabe ‘sithela isithelo sokulunga.’

Nakabotjhwe ngendlini eRoma, uPowula utlolela ibandla leFilipi incwadi. Ngesikhatheso, usebenzisa amathuba ukuthi atjhumayeze abonogada nabantu abamvakatjhelako (Funda isigaba 16)

16. UmTlolo webeFilipi 1:12-14 utjengisa njani ukuthi singakhanya njengeenkhanyisi naphezu kokuthi siqalene nobudisi? (Qala isithombe esingaphandle.)

16 Singakhanya njengeenkhanyisi ngitjho nanyana siqalene nobudisi. Ezinye izinto esingazibona ngasuthi zisiqabo ekutjhumayeleni iindaba ezimnandi zingasipha amathuba wokutjhumayela. Umpostoli uPowula usibonelo salokho, wafumana isigwebo sokuhlala ngendlini eRoma. Kungesikhatheso la atlola khona incwadi yebeFilipi, nanyana bekavalelwe akhenge alise ukutjhumayela. Bekatjhumayeza abonogada nabantu ebebazomvakatjhela. Watjhumayela iindaba ezimnandi naphezu kobudisi ebekaqalene nabo, lokho kwabaqinisa idolo abafowethu nabodadwethu bangesikhatheso. Baba nesibindi “sokukhuluma ilizwi lakaZimu.”—Funda kwebeFilipi 1:12-14; 4:22.

Yenza koke ongakghona ukukwenza bona utjhumayele iindaba ezimnandi (Funda isigaba 17) *

17. Abafowethu nabodadwethu bakghona njani ukutjhumayela iindaba ezimnandi naphezu kokuqalana neentjhijilo?

17 Abafowethu nabodadwethu abanengi banesibindi njengoPowula. Phela bahlala eenarheni lapho umsebenzethu ukhandelwe khona begodu kungenzeka abakghoni ukungena umuzi nomuzi batjhumayele. Nanyana kunjalo bafumana ezinye iindlela zokutjhumayela. (Mat. 10:16-20) Kwenye inarha enjalo umbonisi okhambako watjela abafowethu nabodadwethu ukuthi omunye nomunye kibo “kunesimu” angayisebenza, wathi isimu leyo ziinhlobo zabo, abomakhelwana, abantu abafunda nabo, abasebenza nabo nabantu ababajayeleko. Kwathi kungakapheli neminyaka emibili amabandla anda khulu esigodineso. Iye khona kungenzeka bona lapha sihlala khona sitjhumayela ngokutjhaphulukileko kodwana kunengi esingakufunda kubafowethu nabodadwethu abaqalene neentjhijilo. Yeke, yenza koke okusemandlenakho bona utjhumayele iindaba ezimnandi begodu uqiniseke ngokuthi uJehova uzokupha amandla owatlhogako bona uhlule iintjhijilo ongaqalana nazo.—Flp. 2:13.

18. Khuyini ekufuze sizimisele ukuyenza?

18 Esikhathini esiphilakiswesi kuqakatheke khulu bona silalele iseluleko umpostoli uPowula asitlolela amaKrestu weFilipi. Kufuze siqiniseke ngezinto eziqakatheke khulu, sibe msulwa, singawisi abanye begodu sithele isithelo sokulunga. Nasenza njalo sizokuba nethando, kanti lokho kuzokudumisa uBabethu uJehova.

INGOMA 17 “Ngiyathanda”

^ isig. 5 Nje kufuze sithande abafowethu nabodadwethu khulu kunangaphambili. Incwadi ebeyitlolelwe ibandla leFilipi isisiza sibone ukuthi singalandisa njani ithando lethu ngitjho nanyana kubudisi.

^ isig. 54 IHLATHULULO YEENTHOMBE: KuseWolweni lomBuso, njengombana kuhlwengiswa uJoe ulisa ukuhlwengisa, ukhuluma nomunye umfowethu nendodanakhe. UMike yena uhlwengisa umada ngomtjhini, yeke usilingeka uqeda iswigiri nakabona uJoe ajamile. Ehliziyweni uthi, ‘Kanti uJoe wenzani, uhlalele kukhuluma kunokuthi asebenze.’ Kamva uMike ubona uJoe asiza ugogo bona akhwele ekoloyini. Lokho kwenza uMike akhumbule izinto ezihle ngoJoe.

^ isig. 58 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Enarheni lapho umsebenzethu ukhandelwe khona, umfowethu utjhumayeza umuntu ngeendaba ezimnandi ngendlela engeze imdosele amehlo. Kamva njengombana asemsebenzini umfowethu utjhumayeza umuntu asebenza naye ngesikhathi sokuphumula.