Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-49

Lokho ULevitikusi Asifundisa Khona Ngokuphatha Abanye

Lokho ULevitikusi Asifundisa Khona Ngokuphatha Abanye

“Thanda umakhelwanakho njengombana uzithanda wena.”​—LEV. 19:18.

INGOMA 109 Thandanani kwamambala

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1-2. Sifunde ngani esihlokweni esidlulileko, begodu sizokufunda ngani esihlokwenesi?

ESIHLOKWENI esidlulileko, besicoca ngeemfundo ezingasisiza ekuphileni kwethu ezifumaneka kuLevitikusi isahluko 19. Ngokwesibonelo evesini 3, sifunde ukuthi uJehova watjela ama-Israyeli bona ahloniphe ababelethi babo. Sicoce nangokuthi namhlanjesi singabasiza njani ababelethi bethu ngalokho abakutlhogako, sibakhuthaze, sibaduduze begodu sibasize bahlale batjhidelene noJehova. Evesini elifanako, uZimu wakhumbuza abantu bakhe ukuthi kuqakatheke ngani ukuthi bagcine iSabatha. Sifunde ukuthi ngitjho nanyana namhlanjesi singasingaphasi komthetho weSabatha, singasebenzisa ikambisolawulo le ngokuthi senze isikhathi sokwenzela uJehova okuthileko qobe langa. Ngokwenza njalo, sizokutjengisa ukuthi siyalinga ukucwengeka, njengombana kutjho umtlolo kaLevitikusi 19:2 neyoku-1 kaPitrosi 1:15.

2 Esihlokwenesi, sizokuragela phambili sicoca ngamanye amavesi afumaneka kuLevitikusi isahluko 19. Isahlukwesi singasifundisani ngokucabangela labo abangakghoni ukuzenzela ezinye izinto, ukwethembeka kwezerhwebo nokuba nethando kabanye? Sifuna ukucwengeka njengombana uZimu acwengekile, njeke akhe sibone ukuthi singafundani.

YIBA NOMUSA KILABO ABANGAKGHONI UKUZENZELA

ULevitikusi 19:14 uthi kufuze sibaphathe njani abantu abangezwako nabangaboniko? (Funda iingaba 3-5) *

3-4. Ngokomtlolo kaLevitikusi 19:14, ama-Israyeli bekufuze abaphathe njani abantu abangezwako nabangaboniko?

3 Funda uLevitikusi 19:14. UJehova bekalindele ukuthi abantu bakhe babe nomusa kilabo abangakghoni ukuzenzela. Ngokwesibonelo, ama-Israyeli bekungakafuzi athuke umuntu ongezwako endlebeni. Ukuthuka umuntu kungafaka hlangana ukumthusela namkha ukumfisela izinto ezimbi. Qala ukuthi yinto embi kangangani engenziwa emuntwini ongezwako ngombana akakuzwa okutjhiwo kuye begodu angekhe akghone ukuzivikela.

4 Ukungezelela kilokho, evesini 14 sifunde ukuthi abantu bakaZimu bekungakafuzi ‘babeke isikhubekiso phambi kwesiphofu.’ Enye incwadi nayikhuluma ngabantu abangakghoni ukuzenzela ithi: “Eduze nePumalanga yekadeni bebajayele ukugalajwa begodu bebahlukunyezwa.” Mhlamunye umuntu angabeka isiqabo phambi komuntu ongaboniko ukwenzela bona amlimaze namkha ngebanga lokuthi ufuna ukumhleka. Qala ukuthi bekulilunya elimbi kangangani lelo! Umthetho osevesini 14 wasiza abantu bakaJehova ukulemuka ukuthi kufuze babe nomusa ebantwini abangakghoni ukuzenzela.

5. Singaba njani nomusa kilabo abangakghoni ukuzenzela?

5 UJesu waba nomusa kilabo abangakghoni ukuzenzela. Khumbula umlayezo awuthumela uJwanisi umbhabhadisi othi: “Iimphofu ziyabona, iinrhole ziyakhamba, abanobulepheru bayahlanjululwa, abangezwako bayezwa, abahlongakeleko bayavuswa.” Ngemva kwekarisomraro kaJesu, abantu “boke nababona lokhu, badumisa uZimu.” (Luk. 7:20-22; 18:43) AmaKrestu afuna ukulingisa uJesu begodu anomusa kilabo abangakghoni ukuzenzela. Yeke, sinomusa besiyababekezelela abantu abanjalo. Kuliqiniso ukuthi uJehova akakasinikezi amandla wokwenza imikarisomiraro. Sinelungelo elihle lokutjela boke abantu abangakghoni ukuzenzela nalabo abanganalo itjhebiswano elihle noZimu iindaba ezihle ezimalungana nepharadesi, la boke abantu bazabe bakghona ukuzenzela begodu banetjhebiswano elihle noZimu. (Luk. 4:18) Iindaba ezimnandezi zisiza abanengi ukuthi badumise uZimu.

UKWETHEMBEKA KWEZERHWEBO

6. ULevitikusi isahluko 19 usisiza njani khudlwana ukuthi sizwisise imiThetho eliTjhumi?

6 Amanye amavesi kuLevitikusi isahluko 19 anaba ngalokho okukhulunywe ngakho emThethweni eliTjhumi. Ngokwesibonelo, umthetho wobunane bewuthi: “Ungebi.” (Eks. 20:15) Omunye angaphetha ngokuthi nangabe azange athathe into ekungasiyo yakhe, uwulalele umthetho lo. Nanyana kunjalo, kungenzeka ukuthi uyeba ngezinye iindlela.

7. Umthengisi angawuphula njani umthetho wobunane omalungana nokweba?

7 Umuntu othengisako kungenzeka azikhakhazise ngokuthi azange khekebe ngombana akhenge athathe into ekungasiyo yakhe. Nanyana kunjalo, kghani bekaloko athembekile nakarhwebelana nabanye? KuLevitikusi 19:35, 36, uJehova wathi: “Ningakhwabanisi lokha nanenza iinlinganiso zobudisi, ubude nomthamo. Linganisani ngokulunga, nisebenzise iinkala neenlinganiso ezifaneleko kube mthamo kapumpana weqiniso nekwana yeqiniso.” Umthengisi nakangasebenzisa iinkala namkha iinlinganiso ekungasizo ukuthi akhohlise abantu abathengiselako kuzokufana nokuthi uyabebela. Amanye amavesi akuLevitikusi isahluko 19 ayakukhanyisa lokhu.

Ngokukhambisana noLevitikusi 19:11-13, khuyini umKrestu angazibuza yona ngendlela enza ngayo irhwebo? (Funda iingaba 8-10) *

8. ULevitikusi 19:11-13 uwasize njani amaJuda ukuthi asebenzise umthetho wobunane, begodu thina singazuza njani?

8 Funda uLevitikusi 19:11-13. Amezwi avulako kaLevitikusi 19:11 athi: “Ningebi.” Ivesi 13 lihlobanisa ukweba nokungathembeki erhwebeni nalithi: “Ungagandeleli [namkha ungakhwabaniseli] umakhelwanakho.” Yeke ukukhwabanisa kwezerhwebo kuhlobaniswa nokweba. Umthetho wobunane wathi ukweba kumbi, kodwana imininingwana ekuLevitikusi beyizokusiza amaJuda bona azwisise indlela abangazuza ngayo emthethweni lo nokuthi bangawusebenzisa njani. Kungasisiza ukucabanga ngombono kaJehova ngokungathembeki nokweba. Singazibuza ukuthi: ‘Kghani kukhona amatjhuguluko ekufuze ngiwenze endleleni engenza ngayo irhwebo ngokukhambisana noLevitikusi 19:11-13?

9. Umthetho okuLevitikusi 19:13 bewuzivikela njani iinsebenzi?

9 UmKrestu onerhwebo kunenye ingcenye yokuthembeka ekufuze ayicabangele. ULevitikusi 19:13 nakaphethako uthi: “Ungabambeli isisebenzi esitorhako ikokhelo bekube ngakusasa.” Abantu abanengi kwa-Israyeli bebasebenza emasimini begodu iinsebenzi eziqatjhiweko bekufuze zibhadelwe qobe langa. Nangabe isisebenzi asikabhadelwa ekupheleni kwelanga, bekungenzeka singabi nemali eyaneleko yokondla umndenaso ngelangelo. UJehova wahlathulula ngesisebenzeso wathi: “Sidududu, sithembele emrholweni lowo.”—Dut. 24:14, 15; Mat. 20:8.

10. Ngisiphi isifundo esingasifunda kuLevitikusi 19:13?

10 Namhlanjesi iinsebenzi zibhadelwa kanye namkha kabili ngenyanga, ingasi qobe langa. Nanyana kunjalo, ikambisolawulo efumaneka kuLevitikusi 19:13 isasebenza nanamhlanjesi. Abanye abaqatjhi bayazirobha iinsebenzi zabo ngokuthi bazibhadele imali encani kunale ebafaneleko. Bayazi ukuthi iinsebenzezi kungenzeka akunalapho ezingaya khona begodu zizokuragela phambili zibasebenzela ngitjho nanyana bazibhadela imali encani. Ngendlela leyo, abaqatjhi abenza njalo kufana nokuthi ‘babambela isisebenzi esitorhako ikokhelo laso.’ UmKrestu onerhwebo uzokuqiniseka ukuthi uziphatha ngendlela efaneleko iinsebenzi zakhe. Akhe sibone ukuthi khuyini okhunye esingakufunda kuLevitikusi isahluko 19.

UKUTHANDA ABANYE NGENDLELA OZITHANDA NGAYO

11-12. Ngiliphi iphuzu elagandelelwa nguJesu lokha nakadzubhula uLevitikusi 19:17, 18?

11 UZimu ulindele okungaphezu kokuthi singalimazi abanye abantu. Singakubona lokho kuLevitikusi 19:17, 18. (Ufunde.) Tjheja ukuthi uJehova wathini: “Thanda umakhelwanakho njengombana uzithanda wena.” UmKrestu kufuze akwenze lokho nakafuna ukuthabisa uZimu.

12 UJesu watjengisa ukuthi umthetho okuLevitikusi 19:18 uqakatheke kangangani. Omunye umFarisi wabuza uJesu wathi: “Ngimuphi uMyalo omkhulu kunayo yoke emThethweni?” UJesu wamphendula wathi ‘umyalo omkhulu kunayo yoke begodu ongowokuthoma’ uthi kufuze uthande uJehova ngehliziywakho yoke, ngomphefumulwakho woke, nangomkhumbulwakho woke. Ngemva kwalokho, uJesu wadzubhula uLevitikusi 19:18, wathi: “Wesibili, ofana nawo, ngilo: ‘Kufuze uthande umakhelwanakho njengombana uzithanda wena.’” (Mat. 22:35-40) Zinengi iindlela zokuthanda abanye, singafunda ngezinye kuLevitikusi isahluko 19.

13. Indaba kaJosefa eseBhayibhelini ilikhanyisa njani iphuzu elikuLevitikusi 19:18?

13 Enye indlela esingatjengisa ngayo ukuthi siyabathanda abomakhelwana bethu kukuthi sisebenzise iseluleko esifumaneka kuLevitikusi 19:18 esithi: “Ungazibuyiseleli namkha ube nevunda.” Inengi lethu lazi umuntu obambele abantu asebenza nabo, afunda nabo, iinhlobo zakhe namalunga womndenakhe ivunda isikhathi eside. Khumbula ukuthi nabafowabo bakaJosefa abalitjhumi bambambela ivunda, okwenza ukuthi ekugcineni benze isenzo esingasisihle. (Gen. 37:2-8, 25-28) Nanyana kunjalo uJosefa akhenge abaphathe kumbi lokha anethuba lokuzibuyiselela kubafowabo waba nomusa kibo, uJosefa akhenge afukamele ivunda. Kunalokho wenza lokho uLevitikusi 19:18 athi sikwenze.—Gen. 50:19-21.

14. Khuyini etjengisa ukuthi kufuze siragele phambili sizilalela iinkambiso ezifumaneka kuLevitikusi 19:18?

14 AmaKrestu afuna ukuthabisa uZimu kufuze alingise uJosefa owalibalela abafowabo kunokobana azibuyiselele. Ngilokho godu uJesu akutjhoko emthandazwenakhe osibonelo, nakathi kufuze silibalele abasonako. (Mat. 6:9, 12) Ngendlela efanako umpostoli uPowula waluleka amaKrestu akunye nawo wathi: “Ningazibuyiseleli, bathandekako.” (Rom. 12:19) Wabuye wabakhuthaza wathi: “Ragelani phambili nibekezelelana begodu nilibalelane ngokutjhaphulukileko ngitjho nanyana kungaba khona onesizathu sokunghonghoyila ngomunye.” (Kol. 3:13) Iinkambiso zakaJehova azitjhuguluki. Kufuze siragele phambili sizilalela iinkambiso ezifumaneka emthethweni kaLevitikusi 19:18.

Njengombana kungasikuhle ukutlhorhoroja isilonda, kuhle ukuthi singacabangi ngezinto ezisizwisa ubuhlungu. Kufuze silinge ukukhohlwa ngazo (Funda isigaba 15) *

15. Ngisiphi isibonelo esingasisiza sizwisise ukuthi kubayini kufuze silibalele besikhohlwe?

15 Akhucabange nganasi isibonelo. Lokha umuntu nakakuzwise ubuhlungu kungafana nokuthi unesilonda. Elinye inceba lingaba lincani, elinye libe likhulu. Ngokwesibonelo, nawuvula imvilophu kungenzeka iphepha likusike kancani emnweni. Lokho kungaba buhlungu kodwana ngokukhamba kwesikhathi kuzokuphola. Ngemva kwelanga linye namkha amabili mhlamunye kungenzeka singasakhumbuli nokuthi silimele kuphi. Ngendlela efanako ezinye izinto ezisizwisa ubuhlungu zincani. Ngokwesibonelo umngani angenza namkha atjho into ezosizwisa ubuhlungu angakacabangi, kodwana kubulula ukuthi simlibalele. Incebelo nalilikhulu udorhodere kungatlhogeka alithunge bekalibophe ngebhanditjhi. Nangabe silokhu silitlhorhoroja incebelo sizozibangela thina ubuhlungu. Ngokudanisako, umuntu angenza into efanako nabamzwise ubuhlungu. Angaragela phambili acabanga ngobuhlungu omunye umuntu amzwise bona. Labo abafukamela amavunda bazilimaza bona. Kungcono khulu ukulalela umyalo ofumaneka kuLevitikusi 19:18!

16. Ngokomtlolo kaLevitikusi 19:33, 34, uJehova bekafuna ama-Israyeli abaphathe njani abantu abavela kezinye iinarha, begodu thina sifundani kilokho?

16 Lokha uJehova nakayala ama-Israyeli bona athande abanye abantu, bekangatjho ukuthi kufuze athandane wona awodwa njengama-Israyeli. Wabatjela ukuthi kufuze bathande abantu abavela kezinye iinarha abahlala nabo. Lo, mlayezo okhayako ofumaneka kuLevitikusi 19:33, 34. (Ufunde.) Ama-Israyeli bekufuze aphathe umuntu wenye inarha ‘njengomuntu wekhabo’ begodu bekufuze ‘amthande’ njengombana azithanda wona. Ngokwesibonelo, ama-Israyeli bekufuze avumele kokubili abantu ababuya kezinye iinarha nabatlhagileko bona baburuje. (Lev. 19:9, 10) Ikambiso ekhuluma ngokuthanda abantu ababuya kezinye iinarha isasebenza nakumaKrestu namhlanjesi. (Luk. 10:30-37) Njani? Banengi abantu abavela kezinye iinarha begodu kungenzeka ukuthi abanye bahlala eduze nathi. Kuqakathekile ngathi ukuthi sibaphathe ngesithunzi nangehlonipho.

UKUQALA NGALE KWAKALEVITIKUSI ISAHLUKO 19

17-18. (a) Incwadi yakaLevitikusi 19:2 neyoku-1 kaPitrosi 1:15 kufuze zisikhuthaze ukuthi senzeni? (b) Ngimuphi umsebenzi oqakathekileko umpostoli uPitrosi asikhuthaza ukuthi siwenze?

17 Incwadi yakaLevitikusi 19:2 neyoku-1 kaPitrosi 1:15 zikhuthaza abantu bakaZimu ukuthi bacwengeke. Amanye amavesi amanengi afumaneka kuLevitikusi isahluko 19 angasisiza ukuthi samukeleke kuJehova. Sikhulume ngamavesi akhuluma ngezinto ezihle esingazenza nezimbi ekufuze sibalekele ukuzenza. * Imitlolo yamaKrestu yesiGirigi itjengisa ukuthi uJehova usalindele ukuthi sizisebenzise iinkambiswezi ekuphileni kwethu, kodwana umpostoli uPitrosi kunokuthileko akungezelelako kilokho.

18 Singamlotjha qobe uJehova besenzele abanye izinto ezihle, nanyana kunjalo uPitrosi ukhuthaza amaKrestu ukuthi enze into yinye eqakathekileko. Ngaphambi kokuthi uPitrosi asikhuthaze ngokuthi sicwengeke ekuziphatheni kwethu, wathi: “Qiniselani iingqondo zenu umsebenzi.” (1 Pit. 1:13, 15) Uyini umsebenzi loyo? UPitrosi wathi abafowabo bakaKrestu abazesiweko kuzokufuze: “‘bamemezele kiyo yoke indawo ubuhle’ baloyo owababizako.” (1 Pit. 2:9) Ekhabolakhona, woke amaKrestu kufuze awenze umsebenzi oqakathekileko lo, okumsebenzi ofeza okuhle kwaphela. Kulilungelo elikhethekileko ngabantu bakaZimu abacwengekileko ukuthi batjhumayele qobe bebafundise ngetjiseko. (Mar. 13:10) Nasenza koke okusemandlenethu ukusebenzisa iinkambiso ezifumaneka kuLevitikusi isahluko 19, sitjengisa ukuthi siyamthanda uZimethu nabomakhelwana begodu siyatjengisa ukuthi sifuna ‘ukucwengeka’ kikho koke ukuziphatha kwethu.

INGOMA 111 Amabanga Asenza Sithabe

^ isig. 5 AmaKrestu akasingaphasi komThetho kaMosi, kodwana imiThetho le ikhuluma ngezinto ezinengi ekufuze sizenze nekungakafuzi sizenze. Ukufunda ngazo kungasisiza sibe nethando kabanye begodu sithabise uZimu. Isihlokwesi sizokudemba ukuthi singazuza njani kezinye iimfundo ezifumaneka kuLevitikusi isahluko 19.

^ isig. 17 Amavesi ekungakakhulunywa ngawo eenhlokwenezi aphathelene nokungakhethi, ukuhleba, ukudla iingazi, ukusebenzelana nabanemimoya, ukuphengula nobungwadla.—Levitikusi 19:15, 16, 26-29, 31.—Qala “Imibuzo Evela Ebafundini” efumaneka esithalenesi.

^ isig. 52 IHLATHULULO YEENTHOMBE: UFakazi usiza umfowethu ongezwako ukuthi akhulume nodorhodere.

^ isig. 54 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Umfowethu onerhwebo lezokupenda unikeza isisebenzi umrholwaso.

^ isig. 56 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Udadwethu angalibala bulula ngenceba elincani. Kghani uzokukhetha ukwenza okufanako ngenceba elikhulu?