Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Isihloko Sama-52

Siza Abanye Bakghodlhelele Ngeenkhathi Ezibudisi

Siza Abanye Bakghodlhelele Ngeenkhathi Ezibudisi

Ungalisi ukwenza okuhle kilabo okufuze ubenzele, nange ukghona ukwenza njalo.”IZA. 3:27.

INGOMA 103 Abelusi Bazizipho Ezibabantu

OKUZOKUCOCWA NGAKHO a

1. UJehova kanengi uyiphendula njani imithandazo yeenceku zakhe?

 BEWAZI na ukuthi uJehova angakusebenzisa bona aphendule umthandazo womunye? Angakusebenzisa akunandaba bona umdala, uyinceku esizako, uliphayona namkha umrhuweleli. Angakusebenzisa ngitjho nalokha umncani namkha umdala, ungumfowethu namkha ungudade. Lokha othileko othanda uJehova nakabawa isizo lakhe, uJehova angasebenzisa abadala namkha ezinye iinceku zakhe ezithembekileko bona zibe “mthombo wenduduzo,” emuntwini loyo. (Kol. 4:11) Kuyasithabisa ukulotjha uJehova sinabafowethu ngendlela le! Singakghona ukududuza abafowethu lokha nakunokwanda kokugula, ihlekelele namkha ukuhlunguphazwa.

SIZA ABANYE NGESIKHATHI SOKWANDA KOKUGULA

2. Kubayini kungaba budisi ukusiza abanye ngesikhathi sokwanda kokugula?

2 Ukurhatjheka kokugula kungenza kube budisi ukusiza abanye. Ngokwesibonelo, singafisa ukuyokuvakatjhela abangani bethu kodwana akukaphephi ukwenza njalo. Singafisa ukumema labo abangakajami kuhle ngakwezomnotho bona bazokudla nathi kodwana lokho angeze kwakghonakala. Singafuna ukusiza abanye kodwana lokho kungaba sitjhijilo nange nemindenethu idosa emhlweni. Nanyana kunjalo sifuna ukusiza abafowethu begodu kuyamthabisa uJehova nasenza koke esingakghona ukukwenza ukubasiza. (IzA. 3:27; 19:17) Khuyini esingakwenza?

3. Khuyini esiyifunda esibonelweni sabadala bebandla lakaDesi? (Joromiya 23:4)

3 Lokho abadala abangakwenza. Nange umdala webandla, bazi kuhle abarhuweleli. (Funda uJoromiya 23:4.) UDesi, udadwethu ekhekwakhulunywa ngaye esihlokweni esidlulileko uthi, “Abadala esiqhemeni sesimu engikiso, bebajayele ukuyokusebenza nathi emsebenzini wokutjhumayela begodu bebahlanganyela nathi kwezokuzithabisa.” b Imizamo abelusi abayenzako yakwenza kwaba lula ukuthi baragele phambili nokusiza uDesi nalokha nakahlongakalelwa malunga womndeni ngebanga lengogwana le.

4. Kubayini abadala bakghona ukusiza uDesi begodu sifundani?

4 UDesi uthi, “Ngebanga lokuthi besele ngibazi njengabangani bami abadala bebandla, bekubulula ngami bona ngibatjele indlela engizizwa ngayo nezinto ezingitshwenyako.” Khuyini abadala abayifundako? Yelusani labo eniphathiswe bona ngaphambi kwehlekelele. Yiba mnganabo. Nange ukwanda kokugula kukukhandela bona ubavakatjhele, linga ezinye iindlela. UDesi uthi, “Abadala abahlukahlukeneko bebangidosela umtato namkha bangithumele imilayezo ngelanga linye. Imitlolo ebebangithumela yona yangithinta khulu ngitjho nanyana bengiyazi kuhle.”

5. Abadala bebandla bangakwazi njani lokho abafowethu nabodadwethu abakutlhogako begodu bangaba lisizo njani kibo?

5 Enye indlela yokufumana bona khuyini abafowenu nabodadwenu abayitlhogako, kubabuza imibuzo engeze yabaphathisa iinhloni. (IzA. 20:5) Inga-kghani banokudla okwaneleko, iinhlahla nokhunye? Kghani basengozini yokulahlekelwa mumuzabo namkha msebenzi? Inga-kghani batlhoga isizo nabazakufaka isibawo sokubonelelwa ngurhulumende? UDesi wasizwa ngamanye amaKrestu ngezinto eziphathekako. Ithando abadala abamtjengisa lona neenkhuthazo ezivela eBhayibhelini abamnikela zona ngikho okwamsiza khulu. Uthi, “Abadala bathandaza nami. Ngitjho nanyana ngingakhumbuli kuhle ukuthi bathini, ngiyayikhumbula indlela engazizwa ngayo. UJehova bekathi kimi, ‘Awusiwedwa.’”—Isa. 41:10, 13.

Umfowethu oraga ingcenye ethileko uthabela ukuzwa iimpendulo ezikhuthazako zalabo abeze emhlanganweni nezomfowethu ogulako ohlanganyela ngevidiyo (Funda isigaba 6)

6. Khuyini inengi labanye ebandleni elingayenza bona lisize abanye? (Qala isithombe.)

6 Lokho abanye abangakwenza. Silindele bona abadala kube ngibo abadosa phambili. UJehova ufuna ukuthi soke sikhuthaze besisize abanye. (Gal. 6:10) Ngitjho nanyana singenza into encani ukusiza othileko ogulako, lokho kungamkhuthaza khulu. Umntwana angatlola ikarada namkha enze umgwalo othileko bona akhuthaze umfowethu. Osesemutjha angasiza udadwethu ngokumyela esitolo. Abanye ebandleni bangaphekela ogulako ukudla bebamlethele khona. Kuliqiniso ukuthi lokha nakurhatjheka ukugula, woke umuntu osebandleni uyasitlhoga isikhuthazo. Mhlamunye singahlala isikhatjhana ngemva kwemihlangano sicoce nabafowethu nabodadwethu ubuso nobuso namkha sisebenzise ividiyo. Nabadala bayasitlhoga isikhuthazo. Abanye aboFakazi bathumele abadala umlayezo wokubathokoza ngombana kanengi ngibo ababa majadu ngesikhathi sokurhatjheka kokugula. Kuhle khulu ukuthi ‘sihlale sikhuthazana begodu sakhana’!—1 Thes. 5:11.

SIZA ABANYE ABAQALENE NEHLEKELELE

7. Khuyini engaba sitjhijilo ngemva kwehlekelele?

7 Ihlekelele ingatjhugulula ukuphila komuntu kungakalindeleki. Abanye abantu balahlekelwa zizinto zabo, izindlu zabo namkha bahlongakalelwe babantu ababathandako. Izinto ezibuhlungwezi ziyenzeka nakubafowethu nakibodadwethu. Alo singasiza njani?

8. Khuyini abadala neenhloko zemindeni okufuze bayenze ngaphambi kobana kuvele ihlekelele?

8 Lokho abadala abangakwenza. Badala sizani abafowenu bazilungiselele ngaphambi kobana kwehle ihlekelele. Qinisekani ukuthi boke ebandleni bayazi ukuthi khuyini okufuze bayenze bona bahlale baphephile begodu bathintane nabadala. UMargaret okukhulunywe ngaye esihlokweni esidlulileko uthi: “Engcenyeni yezinto ezithinta ibandla, abadala basiyelelisa ngokuthi umlilo awukapheli enarhenethu. Bathi lokha iimphathimandla nazisibawa bona siphume emizinethu namkha ubujamo buba bumbi khulu, kufuze siphume khonokho.” Abafowethu basinikela imininingwana le ngesikhathi esifaneleko ngombana ngemva kweemveke ezihlanu kwaba nomlilo omunye omkhulu. Ngesikhathi sokulotjha komndeni, iinhloko zemindeni kufuze zicoce ngalokho ilunga ngalinye lomndeni ekufuze likwenze. Nange wena nabantwana bakho nizilungiselele kuzokuba lula ukuthi ningathukwa lokha nakuvela ihlekelele.

9. Abadala bangawuhlela njani umsebenzabo ngaphambi nangemva kwehlekelele?

9 Nange umtlhogomeli wesiqhema sesimu, qiniseka ukuthi uneenomboro zabo boke abasesiqhemeni sakho sesimu begodu wazi nalapha bahlala khona, kwenze koke lokhu ngaphambi kokuthi kuvele ihlekelele. Yenza irhelo begodu uqiniseke ukuthi yoke imininingwana elapho iyasebenza. Yeke nakuvela ihlekelele uzokukghona ukuthinta umrhuweleli ngamunye ukuthola ukuthi kukhona akutlhogako na. Dlulisela msinyana imininingwana le kumthintanisi wabadala, yena uzokuthintana nombonisi wesigodi. Abafowethwaba nabasebenza ndawonye bangakghona ukusiza msinyana ngendlela abangakghona ukwenza ngayo. Ngemva komlilo umbonisi wesifunda webandleni lakaMargaret akhenge alale ama-iri ama-36, amajadu ahlela umsebenzi wabadala lokha nabalinga ukuthintana bebatlhogomele abafowethu nabodadwethu abama-450 ebekufuze batjhiye imizabo. (2 Kor. 11:27) Ngendlela le, boke ebebatlhoga indawo yokuhlala, bayifumana.

10. Kubayini abadala baqala umsebenzi wokwalusa njengoqakathekileko? (Jwanisi 21:15)

10 Abadala banomthwalo wokunikela abafowethu isikhuthazo esivela eBhayibhelini nokusiza labo abatshwenyekileko. (1 Pit. 5:2) Lokha nakunehlekelele, abadala kufuze baqiniseke ukuthi umfowethu namkha udadwethu ngamunye uphephile, unokudla, izambatho nendawo yokufihla ihloko. Ngitjho nangemva kweenyanga ezinengi, abasindileko bazokutlhoga isikhuthazo esivela eBhayibhelini nesekelo ngokwamazizo. (Funda uJwanisi 21:15.) UHarold osebenza eKomidini yeGatja, ohlangene nabafowethu nabodadwethu abathintwe ziinhlekelele uthi, “Kuthatha isikhathi ukuphola. Ukuphila kwabo kungathoma kubuyele esigeni kodwana imikhumbulo yokuhlongakalelwa babantu ababathandako neyalokhu okwabehlelako izokuhlala ikhona. Imikhumbulo enjengale ingavusa isizi lesikhathi esidlulileko. Lokho akutjho ukuthi awunakukholwa okuqinileko kodwana mimizwa ejayelekileko.”

11. Ngiziphi izinto umndeni ozokuhlala uzitlhoga?

11 Badala sebenzisani iseluleko esithi “lilani nabalilako.” (Rom. 12:15) Abadala kufuze baqinisekise labo abavelelwe yihlekelele ukuthi uJehova, abafowabo nabodadwabo basabathanda. Abadala bazokusiza imindeni iragele phambili nokwenza izinto ebeyijayele ukuzenza njengokuthandaza, ukufunda, ukuya esifundweni nokuhlanganyela emsebenzini wokutjhumayela. Abadala bangasiza ababelethi bona basize abantwana babo badzimelele ezintweni ezingekhe zatjhatjalaliswa yihlekelele. Babelethi khumbuzani abantwana benu ukuthi uJehova uzokuhlala aMnganabo nokuthi uzokuhlala abasiza. Bahlathululeleni ukuthi bangahlala bayingcenye yomndeni wephasi loke wabodadwethu nabafowethu abahlala bakulungele ukubasiza.—1 Pit. 2:17.

Kghani ungahlanganyela ngokusiza endaweni yangekhenu ngemva kwehlekelele? (Funda isigaba 12) e

12. Khuyini abanye abangayenza bona basize emsebenzini wokuhlangula? (Qala isithombe.)

12 Lokho abanye abangakwenza. Nange kuvele ihlekelele eduze, buza abadala ukuthi ungasiza njani. Mhlamunye ungahlalisa kwesikhatjhana labo abatjhiye imizabo namkha labo abasizako nakuvele ihlekelele. Ungakghona ukunikela abarhuweleli ukudla nezinto abazitlhogako. Ungakghona ukusiza nakuvele ihlekelele ngitjho nendaweni ekude. Njani? Ngokuthandazela labo abavelelwe yihlekelele. (2 Kor. 1:8-11) Ungakghona ukusekela umsebenzi wokuhlangula ngokweemali namkha ngokunikela emsebenzini wephasini loke. (2 Kor. 8:2-5) Nange ukghona ukufika endaweni la bekunehlekelele khona ungabuza abadala bona khuyini ongayenza. Nawumenyelwe ukuyokusiza, uzokubandulwa bona uyokusiza la utlhogeka khona.

SIZA ABAFOWETHU BAKGHODLHELELE UKUHLUNGUPHAZWA

13. Ngiziphi iintjhijilo abafowethu abaqalana nazo eenarheni lapho umsebenzethu ukhandelwe khona?

13 Kezinye iinarha la umsebenzethu ukhandelwe khona ukuhlunguphazwa kwenza ukuphila kube budisi. Abafowethu eenarhenezo baqalana nokubogaboga komnotho, bayagula begodu bahlongakalelwa babantu ababathandako. Ngebanga lokuvinjezelwa, abadala abakghoni ukuyobavakatjhela abafowethwaba namkha ukuyokukhuluma nalabo abatlhoga isikhuthazo. Ngilokho okwenzeka ku-Andrei, ekukhulunywe ngaye esihlokweni esidlulileko. Udade osesiqhemeni sakhe sesimu bekaqalene nomraro weemali. Waba sengozini yekoloyi. Bekatlhoga ukuhlinzwa kanengana begodu bekangakghoni nokusebenza. Naphezu kokuvinjelwa nesindabelaphi, abafowethu benza koke ebebangakghona ukukwenza ukuthi basize begodu noJehova bekakubona lokho ebebakwenza.

14. Abadala bangasibeka njani isibonelo sokuthembela kuJehova?

14 Lokho abadala abangakwenza. U-Andrei wathandaza begodu wenza koke angakghona ukukwenza. UJehova wamphendula njani? Wasebenzisa amalunga webandla ahlukahlukeneko akghona ukwenza okungeziweko bona amsize. Abanye bebamphekelela esibhedlela. Abanye bamnikela imali yokumsiza. UJehova wabasebenzisa bona bamsize begodu wenza isiqinisekiso sokuthi imizamo yabafowethu nabodadwethu yebandleni iphumelele. (Heb. 13:16) Badala, lokha umsebenzi nawukhandelweko, bawani abanye basize. (Jor. 36:5, 6) Ngaphezu kwakho koke, thembelani kuJehova. Anganisiza nitlhogomele abafowenu nabodadwenu.

15. Singahlala njani sibumbene nabafowethu lokha nasihlunguphazwako?

15 Lokho abanye abangakwenza. Lokha nakukhandelwe umsebenzethu, kungatlhogeka ukuthi sihlangane nabafowethu ngeenqhenyana ezincani. Yeke kuqakathe khulu bona silwele ukuba nokuthula. Yilwani noSathana ningalwi ninodwa. Ungadzimeleli emitjhaphweni yabafowenu namkha linga ukungariyadi ukurarulula umraro. (IzA. 19:11; Efe. 4:26) Zimiseleni ukusizana. (Tit. 3:14) Isizo abalinikela udade lokha nakalitlhogako laba nomphumela omuhle khulu esiqhemeni sesimu. Batjhidelana khulu njengomndeni.—Rhu. 133:1.

16. Ngokuvumelana nekwebeKolose 4:3, 18, singabasiza njani abafowethu nabodadwethu abahlunguphazwako?

16 Amatjhumi weenkulungwana zabafowethu nabodadwethu abamaKrestu baragela phambili balotjha uJehova naphezu kwemibandela ebekwe ngurhulumende. Abanye babo bayabotjhwa ngebanga lokukholwa kwabo. Singabathandazela bona nemindenabo, singabuye godu sithandazele nalabo abatjengisa isibindi ngokusekela abafowethu nabodadwethu ababotjhiweko nanyana lokho kungabenza bona nabo babotjhwe. Bakhuthaza abafowethwaba ukuthi baragele phambili bathembela kuJehova, babanikele koke lokho abakutlhogako bebabajamele ekhotho. c (Funda kwebeKolose 4:3, 18.) Ungakhohlwa ukuthi imithandazwakho ingasiza boke abafowethu nabodadwethwaba.—2 Thes. 3:1, 2; 1 Thim. 2:1, 2.

Ungawulungiselela njani umndenakho nje bona uqalane nokuhlunguphazwa? (Funda isigaba 17)

17. Ungakulungiselela njani ukuhlunguphazwa nje?

17 Wena nomndenakho ningazilungiselela nje ukuhlunguphazwa. (IzE. 14:22) Linga ukungacabangi ngazo zoke izinto ezimbi ezingenzeka. Kunalokho qinisa ubuhlobo bakho noJehova begodu usize nabantwana bakho benze okufanako. Nange ngezinye iinkhathi uzizwa utshwenyekile, tjela uJehova koke okusehliziywenakho. (Rhu. 62:7, 8) Njengomndeni cocani ngawo woke amabanga anganenza nithembele kuye. d Lokha nakunehlekelele, ukuzilungiselela kwenu nokuthembela kuJehova kuzokwenza abantwana benu babe nesibindi nokuthula.

18. Silindelwe lingomuso elinjani?

18 Ukuthula kwakaZimu kuyasivikela. (Flp. 4:6, 7) Ngokuthulokhu, uJehova uthoba iinhliziyo zethu nanyana siqalana nokugula, iinhlekelele nokuhlunguphazwa okusithinta namhlanjesi. Usebenzisa abadala abasebenza budisi ukusitlhogomela begodu usinikela nethuba lokuthi sisizane. Ukuthula esikuthabela nje kuzosisiza siqalane neentjhijilo ezikulu ezizako kuhlanganise “nesizi elikhulu.” (Mat. 24:21) Ngesikhatheso kuzokutlhogeka bona sihlale sinokuthula besisize abanye benze okufanako. Ngemva kwalokho angekhe sisaqalana nemiraro ezosenza sitshwenyeke. Ekugcineni sizokuthabela lokho uJehova ebekasifunela khona ukuphila okunganasono nokuthula okungapheliko.—Isa. 26:3, 4.

INGOMA 109 Thandanani Kwamambala

a Kanengi uJehova usebenzisa iinceku zakhe ezithembekileko bona zisize labo abaqalene nobudisi. Angasebenzisa wena bona ube mthombo wesikhuthazo kubafowenu nabodadwenu. Akhesibone ukuthi singabasiza njani abanye abatlhoga isizo.

b Amanye amagama atjhugululiwe.

c I-ofisi legatja namkha labo abasemzimkhulu wephasi loke abakghoni ukudlulisela zoke iincwadi ezivela kubafowethu nabodadwethu ebandleni ziye kubafowethu nabodadwethu abasejele.

d Qala isihloko esithi, “Zilungiselele Nje Ukuqalana NokuhlunguphazwaesiThaleni sakaJulayi 2019.

e IHLATHULULO YEENTHOMBE: Abatjhadikazi balethela umndeni osekampeni ukudla ngemva kwehlekelele.