Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA- 53

Bafowethu Abesese Batjha​—⁠Ningaba Njani Madoda Alingisa UJesu

Bafowethu Abesese Batjha​—⁠Ningaba Njani Madoda Alingisa UJesu

“Qina ube yindoda.”—1 KHO. 2:2.

INGOMA 135 UJehova Uyakubawa: “Hlakanipha Ndodanami”

OKUZOKUCOCWA NGAKHO a

1. Khuyini indoda emKrestu ekufuze iyenze bona iphumelele?

 IKOSI uDavida yathi kuSolomoni: “Qina ube yindoda.” (1 Kho. 2:​1-3) Woke amadoda amaKrestu enza kuhle ngokulandela iselulekwesi. Bona aphumelele, kufuze afunde ukulalela imithetho kaZimu bekasebenzise neenkambisolawulo zeBhayibheli kizo zoke iingcenye zokuphila kwawo. (Luk. 2:52) Kubayini kuqakathekile ngabafowethu abasese batjha bona babe madoda amaKrestu avuthiweko?

2-3. Kubayini kuqakathekile bona umfowethu osese mutjha abe mKrestu ovuthiweko?

2 Amadoda amaKresu anemithwalo eminengi eqakathekileko emndenini nebandleni ekufuze ayenze. Bafowethu abasese batjha, akunakuzaza ukuthi nani nikhe nacabanga ngemithwalo eningaba nayo esikhathini esizako. Kungenzeka unomnqopho wokuba liphayona lesikhathi esizeleko, yinceku esizako begodu ngokukhamba kwesikhathi, ube mdala webandla. Kungenzeka niyafuna nokutjhada nibe nabantwana. (Efe. 6:4; 1 Thim. 3:1) Bona ufikelele umnqopho lo begodu uphumelele, kufuze ube mKrestu ovuthiweko. b

3 Khuyini engakusiza ube mKrestu ovuthiweko? Kunamakghono aqakathekileko ekufuze ube nawo. Alo, khuyini ongayenza ukuzilungiselela begodu uphumelele kinanyana ngisiphi isabelo ozokuba naso esikhathini esizako?

AMAGADANGO ONGAWATHATHA BONA UBE MKRESTU OVUTHIWEKO

Ukulingisa ubuntu bakaJesu obuphuma phambili kungakusiza ube yindoda emKrestu ovuthiweko (Funda isigaba 4)

4. Ungazifumanaphi iimbonelo ezihle ongazilingisa? (Qala isithombe.)

4 Khetha iimbonelo ezihle ongazilingisa. IBhayibheli lineembonelo ezinengi ezihle zabantu abatjha ongabalingisa. Amadoda lawo bekamthanda uZimu begodu atlhogomela abantu bakhe ngeendlela ezihlukahlukeneko. Godu ungafumana iimbonelo ezihle hlangana namadoda avuthiweko emndenini wekhenu nebandleni okilo. (Heb. 13:7) Unesibonelo esihle sakaJesu Krestu. (1 Pit. 2:21) Njengombana ufundisisa ngeembonelwezi, cabanga ngobuntu babo obuthandako. (Heb. 12:​1, 2) Ngemva kwalokho, qunta ukuthi uzowalingisa njani.

5. Ungaba nalo njani ikghono lokucabanga begodu kubayini lokho kuqakathekile? (IRhubo 119:9)

5 Yakha begodu ‘ulonde . . . Ikghono lokucabanga.’ (IzA. 3:21) Umuntu onekghono lokucabanga akathathi igadango msinyana kodwana ucabangisisa ngento ngaphambi kokuthi ayenze. Nje-ke sebenza budisi ukuba nekghonwelo bewulilonde. Kubayini? Ngombana abantu abatjha ephasineli benza iinqunto ngokweembonwabo namkha ngokuya ngokuthi bazizwa njani. (IzA. 7:7; 29:11) Godu abomabonwakude, amamuvi, i-inthanethi zingathinta indlela ocabanga ngayo nowenza ngayo izinto. Alo, ungaba nalo njani ikghono lokucabanga? Thoma ngokufunda iinkambisolawulo zeBhayibheli begodu ucabange ngokuthi kubayini zizuzisa. Ngemva kwalokho, usebenzise iinkambisolawulwezo ukwenza iinqunto ezithabisa uJehova. (Funda iRhubo 119:9.) Nawufunda ukucabanga ngendlela le, kuzokusiza ube yindoda emKrestu ovuthiweko. (IzA. 2:​11, 12; Heb. 5:14) Cabanga ngendlela ikghono lokucabanga elizokusiza ngayo ebujamweni obubili obulandelako: (1) ekusebenzelaneni nabodade (2) ekwenzeni iinqunto ezimalungana nokuthi khuyini ekufuze uyimbathe nokuthi kufuze uqaleke njani.

6. Ikghono lokucabanga lizomsiza njani umfowethu osese mutjha ahloniphe abodade?

6 Ikghono lokucabanga lizokusiza uhloniphe abafazi. Kujayelekile ukuthi umfowethu osese mutjha abe nekareko kudade omKrestu begodu akunalitho elimbi lapho. Nanyana kunjalo, umfowethu osese mutjha onekghono lokucabanga angekhe atjho, atlole namkha enze okuthileko okuzokwenza udade acabange bona ufuna bathandane nangabe akafuni ukutjhada udade loyo. (1 Thim. 5:​1, 2) Nange kunodade athandana naye, uzokuvikela isithunzi sakadade loyo ngokuthi bangabi bodwa lapha bangekhe babonwe mumuntu khona.—1 Kor. 6:18.

7. Ikghono lokucabanga lizomsiza njani umfowethu osese mutjha nakakhetha zokwembatha nokuzilungisa?

7 Umfowethu osese mutjha ofunde ukucabanga ngendlela kaJehova uzokwenza iinqunto ezihle endleleni ambatha ngayo nazilungisa ngayo. Esikhathini esinengi, abantu abenza izambatho nabakhangisa ngazo abamhloniphi uJehova namkha baziphilela umathanda. Nje-ke, izambatho abazenzako zingaba ngezibambana khulu namkha zenze amadoda abonakale ngasuthi bafazi. Umfowethu osese mutjha olwela ukuba mKrestu ovuthiweko ukhetha lokho azokumbatha, asebenzisa iinkambisolawulo zeBhayibheli neembonelo ezihle ezisebandleni. Angazibuza: ‘Kghani iinqunto zami zitjengisa ukuthi ngivuthiwe begodu ngiyabacabangela abanye? Kghani indlela engimbatha ngayo yenza kube bulula ngabanye ukubona ukuthi ngizinikele kuZimu?’ (1 Kor. 10:​31-33; Tit. 2:6) Umfowethu osese mutjha onekghono lokucabanga uzokuhlonitjhwa, ingasi malunga webandla kwaphela kodwana noBabakhe wezulwini uzomhlonipha.

8. Umfowethu osese mutjha angakufunda njani ukuthembeka?

8 Thembeka. Umfowethu osese mutjha othembekileko uyenza ngokuzimisela yoke imisebenzi anikelwa yona. (Luk. 16:10) Cabanga ngesibonelo esiphuma phambili sakaJesu. Bekayenza ngokuzimisela imisebenzakhe. Wenza koke uJehova ebekamtjele bona akwenze, ngitjho nanyana bekubudisi ukwenza njalo. Bekabathanda abantu—khulukhulu abafundi bakhe—begodu bekazimisele nokubafela. (Jwa. 13:1) Lingisa isibonelo sakaJesu ngokuthi wenze nanyana ngisiphi isabelo onikelwe sona. Nawungaqiniseki ukuthi kufuze usenze njani, zithobe ubawe isizo kubafowethu abavuthiweko. Ungafuni ukwenza okuncani kwaphela esabelweni onikelwe sona. (Rom. 12:11) Kunalokho, yenza isabelo sakho usiqede, wenzele “uJehova, ingasi abantu.” (Kol. 3:23) Kuliqiniso ukuthi unesono, nje-ke zithobe, uvume lokha nawenze imitjhapho.—IzA. 11:2.

FUNDA AMAKGHONO ANGAKUSIZA EKUPHILENI KWAQOBE LANGA

9. Kubayini umfowethu osese mutjha kufuze abe namakghono angamsiza ekuphileni kwaqobe langa?

9 Bona ube yindoda emKrestu ovuthiweko, kufuze ufunde amakghono azokusiza qobe langa. Lokhu kuzokusiza uthwale imisebenzi ebandleni, ubambelele emsebenzini wokuziphilisa ozokusiza uzitlhogomele bewutlhogomele nomndenakho begodu ube netjhebiswano elihle nabanye abantu. Cabanga ngamakghono aqakathekileko la ambalwa.

Ukufunda nokutlola kuhle kuzokuzuzisa wena nebandla (Funda iingaba 10-11)

10-11. Umfowethu osese mutjha angazizuzisa njani yena nebandla nakangafunda ukufunda nokutlola kuhle? (IRhubo 1:​1-3) (Qala isithombe.)

10 Funda ukufunda nokutlola. IBhayibheli lithi umuntu othabileko nophumelelako usebenzisa isikhathi sakhe qobe langa afunda iliZwi lakaZimu begodu acabangisisa ngalo. (Funda iRhubo 1:​1-3.) Ngokufunda iBhayibheli qobe langa, uzokwazi indlela uJehova acabanga ngayo, ezomsiza acabangisise kuhle. (IzA. 1:​3, 4) Amadoda anjalo ayatlhogeka ebandleni. Kubayini?

11 Abafowethu nabodadwethu bathembe amadoda anekghono ukubanikela isinqophiso neseluleko esisekelwe eBhayibhelini. (Tit. 1:9) Nangabe uyakwazi ukufunda nokutlola, uzokwazi ukulungiselela iinkulumo neempendulo ezifundisako nezakhako. Uzokghona ukutlola phasi amaphuzu azwakalako njengombana ufunda begodu ulalela iinkulumo ebandleni, emihlanganweni emincani nemikhulu. Amaphuzu la azokusiza wakhe ukukholwa kwakho bewukhuthaze nabanye.

12. Khuyini engakusiza ukghone ukukhuluma kuhle nabantu?

12 Funda ukhuluma kuhle nabanye. Indoda emKrestu kufuze ifunde ukukhuluma kuhle. Indoda kufuze ilalele begodu izwisise indlela abanye abacabanga nabazizwa ngayo. (IzA. 20:5) Ingafunda nokulalelisisa indlela umuntu akhuluma ngayo, aqaleka ngayo najame ngayo. Angeze wakufunda lokhu nange ungaziphi isikhathi sokuba nabanye. Nange uhlala usebenzisa izinto ze-elekthronikhi bona ukhulume nabantu, njengama-email namkha ukutlola umlayezo, lokhu kuzokwenza kube budisi ngawe bona ukghone ukukhuluma nabantu ubuso nobuso. Yeke, yenza amathuba wokukhuluma nabanye ubuso nobuso.—2 Jwa. 12.

Kuhle ukufunda ikghono elizokusiza ufumane umsebenzi (Funda isigaba 13)

13. Khuyini okhunye umfowethu osese mutjha okufuze ayifunde? (1 Thimothi 5:8) (Qala isithombe.)

13 Funda indlela yokuzitlhogomela. Indoda emKrestu evuthiweko kufuze ikghone ukuzitlhogomela beyitlhogomele nomndenayo. (Funda yoku-1 kaThimothi 5:8.) Kezinye iinarha, abafowethu abasese batjha bafunda amakghono wokuziphilisa kiboyise namkha kezinye iinhlobo. Kezinye iinarha, abantu abatjha bangafunda ikghono lokuziphilisa nabasesikolweni samabanga aphakemeko. Nanyana kungaba ngikuphi, kuhle ukufunda ikghono lokuziphilisa ukwenzela bona ufumane umsebenzi. (IzE. 18:​2, 3; 20:34; Efe. 4:28) Sebenza budisi begodu uqiniseke ukuthi uyawenza bewuwuqede umsebenzi owuthomileko. Abanye bazokubona lokhu begodu bazowuthabela umsebenzakho. Ukwenza njalo kuzokwenza kube bulula bona ufumane umsebenzi begodu uhlale unawo. Ubuntu namakghono esikhulume ngawo buqakathekile ukuthi indoda emKrestu ikghone ukwenza eminye imithwalwayo esikhathini esizako. Akhesicabange ngeminye yemisebenzi leyo.

LUNGISELELA INGOMUSO LAKHO

14. Umfowethu osese mutjha angazilungiselela njani ukusebenzela uJehova isikhathi esizeleko?

14 Ukuba sisebenzi sesikhathi esizeleko. Amadoda amanengi amaKrestu avuthiweko athome ukusebenzela uJehova isikhathi esizeleko nakasese matjha. Ukuphayona kusiza umfowethu osese mutjha afunde ukusebenza ngokuphumelelako nabantu abahlukahlukeneko. Kumsiza nokuthi akghone ukusebenzisa imali kuhle begodu angasebenzisi imali anganayo. (Flp. 4:​11-13) Indlela ephuma phambili yokulungiselela ukusebenzela uJehova isikhathi esizeleko kuthoma ngokuphayona isikhatjhana. Abanengi bathoma ukuphayona isikhatjhana, okubasiza bakulungele ukuphayona isikhathi esizeleko. Ukuphayona kungakuvulela imikhakha eminengi yokusebenzela uJehova, kuhlanganise ukusebenza ekwakhiweni kwezakhiwo zehlangano nokusebenza e-Bethel.

15-16. Umfowethu osese mutjha angakufanelekela njani ukusebenza ebandleni?

15 Ukuba yinceku esizako namkha umdala webandla. Amadoda amaKrestu kufuze azibekele umnqopho wokusebenzela abafowabo nabodadwabo ebandleni ngokuthi babe badala bebandla. IBhayibheli lithi amadoda alwela ukufikelela umsebenzi lo ‘afisa umsebenzi omuhle.’ (1 Thim. 3:1) Ngaphambi kobana umfowethu abe mdala webandla, kufuze abe yinceku esizako qangi. Iinceku ezisizako zisiza abadala bebandla ngeendlela ezinengi. Abadala bebandla neenceku ezisizako basebenzela abafowabo nabodadwabo ngokuzithoba begodu basebenza nabo esimini. Abafowethu abasese batjha bangafaneleka ukuba ziinceku ezisizako ngitjho nanyana basese batjha. Inceku esizako efanelekako eseminyakeni yama-20 ingabekwa njengomdala webandla.

16 Khuyini ongayenza bona ufanelekele ukwenza imisebenzi le? Zinengi iindlela ezifumaneka eBhayibhelini ezingakusiza. Nanyana kunjalo, iimfuneko ezisemiTlolweni zisekelwe eBhayibhelini nethandweni ngoJehova, umndenakho nebandla. (1 Thim. 3:​1-13; Tit. 1:​6-9; 1 Pit. 5:​2, 3) Lwela ukuzwisisa ifuneko ngayinye. Thandazela ukuthi uJehova akusize ube neemfunekwezi. c

UJehova ufuna indoda ithande umkayo nabantwabayo beyibatlhogomele ngalokho abakutlhogako, ngokwamazizo begodu okuqakatheke khulu, etjhebiswaneni labo noZimu (Funda isigaba 17)

17. Umfowethu osese mutjha angazilungiselela njani ukuba yindoda yomfazi nehloko yomndeni? (Qala isithombe.)

17 Ukuba yindoda nehloko yomndeni. Njengombana uJesu atjho, amanye amadoda amaKrestu akhetha ukuhlala angakatjhadi. (Mat. 19:12) Nanyana kunjalo, nangabe ukhetha ukutjhada, uzokuthola imithwalo engeziweko yokuba yindoda yomfazi nehloko yomndeni. (1 Kor. 11:3) UJehova ulindele ukuthi indoda ithande umkayo beyimtlhogomele ngalokho akutlhogako, ngamazizo nangetjhebiswano lakhe noJehova. (Efe. 5:​28, 29) Amakghono nobuntu esikhulume ngabo phambilini, njengekghono lokucabanga, ukuhlonipha abodade nokuthembeka, azokusiza emtjhadweni. Uzabe ukulungele khudlwana ukudlala indimakho njengendoda nehloko yomndeni.

18. Umfowethu osese mutjha angazilungiselela njani ukuba ngubaba?

18 Ukuba ngubaba. Njengombana utjhadile, kungenzeka ube ngubaba. Khuyini ongayifunda kuJehova ngokuba ngubaba omuhle? Zinengi iimfundo. (Efe. 6:4) UJehova watjela iNdodanakhe uJesu ukuthi uyamthanda begodu uyamamukela. (Mat. 3:17) Nangabe ungubaba, qiniseka ukuthi uhlala ubatjela abantwabakho ukuthi uyabathanda. Babuke ngezinto ezihle abazenzako. Abobaba abalingisa isibonelo sakaJehova basiza abentwababo ukuthi nabakhulako babe madoda nabafazi abamaKrestu avuthiweko. Ungazilungiselela nje ukuthwala umthwalo loyo ngokuthi utlhogomele amalunga wondenakho newebandleni ngethando nokufunda ukubatjela ukuthi uyabathanda nokuthi uyabathokoza. (Jwa. 15:9) Lokhu kuzokusiza wenze izabelo zakho zesikhathini esizako njengendoda nobaba. Okwanje, uzokuba lithulusi eliqakathekileko kuJehova, emndeninakho nebandleni.

UZOKWENZANI NJE?

Amadoda asese matjha amanengi afundiswe ngokwemiTlolo begodu akusebenzisa lokho abakufundileko babe maKrestu avuthiweko (Funda iingaba 19-​20)

19-20. Khuyini engasiza abafowethu abasese batjha bakghone ukuba madoda amaKrestu avuthiweko? (Qala isithombe esingaphandle.)

19 Bafowethu abatjha, angekhe kuvele kwenzeke ukuthi nibe madoda amaKrestu avuthiweko. Ningakhetha iimbonelo ezihle eningazilingisa, nibe nekghono lokucabanga, nithembeke, nibe namakghono azonisiza ekuphileni benizilungiselele izabelo zesikhathi esizako.

20 Nawucabanga ngazo zoke izinto ekufuze uzenze ungabona ngasuthi kunengi khulu okulindeleke bona ukwenze. Kodwana ungaphumelela. Khumbula ukuthi uJehova uzimisele ukukusiza. (Isa. 41:​10, 13) Kuliqiniso ukuthi abafowethu nabodadwethu nabo bazokusiza. Nasele uyindoda emKrestu evuthiweko, ipilwakho izokuthabisa. Bafowethu abasese batjha sinithanda kwamambala! Kwangathi uJehova anganibusisa khulu njengombana nisebenzela ukuba madoda amaKrestu avuthiweko.—IzA. 22:4.

INGOMA 65 Ragela Phambili!

a Amadoda avuthiweko ayatlhogeka ebandleni lobuKrestu. Esihlokwenesi, sizokucoca ngokuthi abafowethu abasese batjha bangaba njani maKrestu avuthiweko.

b Funda isihloko esithi “Ihlathululo Yamagama” esisehlokweni esigadungileko.