Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA- 52

Bodadwethu Abasese Batjha Ningaba Njani Bafazi Abalingisa UJesu

Bodadwethu Abasese Batjha Ningaba Njani Bafazi Abalingisa UJesu

“Ngobunjalo nabafazi kufuze bazimisele . . . emikghwenabo, bathembeke ezintweni zoke.”—1 THIM. 3:11.

INGOMA 133 Lotjha UJehova Usesemutjha

OKUZOKUCOCWA NGAKHO a

1. Bona sibe mKrestu ovuthiweko khuyini ekufuze siyenze?

 IYARARA indlela umntwana akhula ngayo msinya, abe mumuntu omkhulu. Kubonakala ngasuthi abantwana bakhula msinya ngaphandle kokwenza umzamo. Nanyana kunjalo, ukukhula ube mKrestu ovuthiweko akuzenzakaleli. b (1 Kor. 13:11; Heb. 6:1) Bona sifikelele umnqopho loyo, kufuze sibe nobuhlobo obutjhideleneko noJehova. Sitlhoga nomoyakhe ocwengileko bona usisize sibe nobuntu obumthabisako, sibe namakghono amahle begodu silungiselele imithwalo esingaba nayo esikhathini esizako.—IzA. 1:5.

2. Khuyini esiyifunda kuGenesisi 1:27 begodu khuyini esizokucoca ngayo esihlokwenesi?

2 UJehova wenza umuntu waba yindoda namkha umfazi. (Funda uGenesisi 1:27.) Kuliqiniso ukuthi amadoda nabafazi abakakheki ngendlela efanako kodwana bahlukile nangezinye iindlela. Ngokwesibonelo, uJehova wanikela amadoda nabafazi iindima ezithileko, nje-ke batlhoga ubuntu namakghono azobasiza bona bakghone ukudlala iindima zabo kuhle. (Gen. 2:18) Esihlokwenesi, sizokucoca ngalokho udadwethu osese mutjha angakwenza bona abe mfazi omKrestu ovuthiweko. Esihlokweni esilandelako, sizokucoca ngalokho abafowethu abasese batjha abangakwenza.

LWELA UKUBA NOBUNTU OBUTHABISA UJEHOVA

Lingisa ubuntu babafazi abathembekileko njengoRabega, u-Esta no-Abigeyili okungakusiza bona ube umfazi omKrestu ovuthiweko (Funda iingaba 3-4)

3-4. Abodade abasese batjha bangazifumana kuphi iimbonelo abangazilingisa? (Qala nesithombe.)

3 IBhayibheli likhuluma ngabafazi abanengi ebebathanda uJehova begodu bamlotjha. (Funda isihloko esithi “Abesifazane Okukhulunywa Ngabo EBhayibhelini—Singafundani Kubo?”) esifumaneka ku-jw.org. Bebanjengalabo umtlolo wesihloko okhuluma ngabo “balinganisela emikghwenabo” begodu ‘bathembekile ezintweni zoke.’ Ukungezelela kilokho, abodade bangafumana iimbonelo emabandleni abakiwo zabafazi abamaKrestu abavuthiweko abangabalingisa.   

4 Bodadwethu abasese batjha, inga-kghani kukhona abodade enibaziko abasibonelo esihle eningasilingisa? Qalani ubuntu babo obuhle. Ngemva kwalokho, cabangani ngokuthi ningabulingisa njani. Eengabeni ezilandelako, sizokucoca ngobuntu obuthathu obuqakathekileko abodade ekufuze babe nabo.

5. Kubayini ukuthobeka kuqakathekile lokha umuntu nakazakuba mfazi omKrestu ovuthiweko?

5 Bona ube mKrestu ovuthiweko kufuze uthobeke. Nange umfazi athobekile, uzokuthabela itjhebiswano elihle noJehova nabanye abantu. (Jak. 4:6) Ngokwesibonelo, umfazi othanda uJehova ngokuzithoba ukhetha ukusekela ikambisolawulo yobuhloko ebekwe nguBabakhe wezulwini. (1 Kor. 11:3) Ikambisolawulo leyo isebenziseka ngendlela ekhethekileko ebandleni nelungiselelweni lomndeni. c

6. Khuyini abodadwethu abasese batjha abangayifunda ngokuthobeka kwakaRabega?

6 Cabanga ngesibonelo sakaRabega. Bekamfazi ohlakaniphileko begodu ekuphileni kwakhe koke wenza iinqunto ezitlhoga isibindi. (Gen. 24:58; 27:​5-17) Bekazi nokuthi kunini labo kufuze athathe khona igadango begodu njani. (Gen. 24:​17, 18, 65) Nange ngokuzithoba usekela ilungiselelo lakaJehova njengombana kwenza uRabega uzokuba sibonelo esihle kiwo woke umuntu emndeninakho nebandleni.   

7. Abodade abasese batjha bangamlingisa njani u-Esta ekutjengiseni ukuthobeka?

7 Ukwazi lapho amandlakho aphelela khona ngobunye ubuntu woke amaKrestu ekufuze abe nabo. IBhayibheli lithi “Ukuhlakanipha” ngekwalabo abaziko ukuthi amandlabo aphelelaphi. (IzA. 11:2) U-Esta bekamfazi othobekileko nothembekileko kuZimu. Ngebanga lokuthi bekathobekile, akhenge azikhakhazise lokha nakaba yindlovukazi. Walalela iseluleko sakamzawakhe osele amdala uMoridekayi begodu wasilandela. (Est. 2:​10, 20, 22) Ungatjengisa ukuthobeka okufanako ngokubawa iseluleko kwabanye abantu begodu usisebenzise.—Tit. 2:​3-5.

8. Ngokweyoku-1 kaThimothi 2:​9, 10, ukuthobeka kungamsiza njani udade enze iinqunto ezihlakaniphileko endleleni yokumbatha nokuzilungisa?

8 U-Esta watjengisa ukuthobeka ngenye indlela. ‘Bekanejamo begodu amuhle’ nanyana kunjalo, akhenge alinge ukwenza woke umuntu aqale yena. (Est. 2:​7, 15) Abafazi abamaKrestu bangazuza njani esibonelweni saka-Esta? Enye indlela ivezwe encwadini yoku-1 kaThimothi 2:​9, 10. (Ifunde.) Umpostoli uPowula watjela abafazi abamaKrestu ukuthi bambathe ngokuhlonipheka nangokwahlulela okuhle. Amezwi wesiGirigi asetjenzisiweko atjengisa ukuthi abafazi kufuze bahlale bambethe ngendlela efanelekako begodu kufuze bahloniphe indlela abanye abazizwa ngayo ngendlela ambethe ngayo. Sizikhakhazisa khulu ngani bodadwethu abathandekako, abambatha ngokuhloniphekileko!

9. Khuyini esingayifunda esibonelweni saka-Abigeyili?

9 Ilemuko ngobunye ubuntu boke abodade abamaKrestu avuthiweko ekufuze babutjengise. Khuyini ilemuko? Likghono lokwazi okulungileko nokungakalungi bese ukhetha ukwenza okulungileko. Cabanga ngesibonelo saka-Abigeyili. Indodakhe yenza isiqunto esimbi, ebesizokulethela woke umuntu ohlala ngendlinakhe ihlekelele. U-Abigeyili wathatha igadango msinyana. Ukwahlulela kwakhe okuhle kwasindisa ukuphila. (1 Sam. 25:​14-23, 32-35) Ilemuko lisiza nokuthi sazi ukuthi kunini lapho kufuze sikhulume, kunini lapho kufuze sithule. Lisisiza sibe nendaba nabanye ngaphandle kokubenza bazizwe bangakatjhaphuluki.—1 Thes. 4:11.

FUNDA AMAKGHONO ANGAKUSIZA EKUPHILENI KWAQOBE LANGA

Uzuzeni ngokufunda ukufunda nokutlola kuhle? (Funda isigaba 11)

10-11. Ungazuza njani bewuzuzise nabanye ngokufunda nangokutlola kuhle? (Qala nesithombe.)

10 Umfazi omKrestu utlhoga amakghono angamsiza ekuphileni kwaqobe langa. Amakghono umntazinyana awafundako nakasese mncani azokuragela phambili amzuzisa ukuphila kwakhe koke. Cabanga ngeembonelo ezimbalwa.

11 Funda ukufunda nokutlola kuhle. Kwamanye amasiko ukufunda nokutlola akusimakghono aqalwa njengaqakathekileko bona umfazi awafunde. Kodwana amakghono la aqakathekile kumKrestu ngamunye. d (1 Thim. 4:13) Nje-ke ungavumeli nanyana yini ikukhandele ekufundeni ukufunda nokutlola kuhle. Uzokuzuzani? Amakghono anjalo angakusiza ufumane umsebenzi ozokusiza ufumane imali oyitlhogako. Kuzokuba bulula ukufunda iBhayibheli nokulifundisa abanye. Okuhle khulu kukuthi uzokutjhidela kuJehova njengombana ufunda iliZwi lakhe bewucabangisise ngalo.—Jotj. 1:8; 1 Thim. 4:15.

12. IzAga 31:26 zingakusiza njani ube mumuntu okghona ukukhuluma kuhle nabanye?

12 Funda ukukhuluma kuhle nabantu. Kuqakathekile ukuthi amaKrestu akhulume kuhle nabantu. UJakopo wasinikela iseluleko esihlesi nakathi: “Woke umuntu kufuze abe msinya ekulaleleni abe buthaka ekukhulumeni.” (Jak. 1:19) Nawulalelisisa kuhle lokha abanye nabakhulumako utjengisa ukuthi ‘uyabazwela.’ (1 Pit. 3:8) Nange ungaqiniseki ukuthi ukuzwisisa kuhle lokho umuntu akutjhoko namkha indlela azizwa ngayo, buza imibuzo efaneleko. Ngemva kwalokho cabangisisa ngaphambi kobana ukhulume. (IzA. 15:28) Zibuze: ‘Kghani engizokutjho kuliqiniso begodu kuyakha? Inga-kghani kutjengisa ihlonipho nomusa?’ Funda kibodade abavuthiweko abalalelisisa kuhle umuntu nakakhulumako begodu bakhulume ngomusa. (Funda izAga 31:26.) Qalisisa indlela abakhuluma ngayo. Nawuzifunda kuhle izintwezi, kuzokuba lula ngawe bona ube mngani wabanye begodu ube nokuthula nabo.

Umfazi ofunde ukutlhogomela ikhaya ulisizo elikhulu emndeninakhe nebandleni (Funda isigaba 13)

13. Ungakufunda njani ukutlhogomela ikhaya? (Qala nesithombe.)

13 Funda ukutlhogomela ikhaya. Eendaweni ezinengi abafazi benza umsebenzi omnengi wangendlini. Ummakho namkha omunye udade onekghono angakusiza ufunde ukuwenza kuhle umsebenzi lo. Udadwethu u-Cindy uthi: “Enye yezinto eziphuma phambili engayifunda kumma, kukobana ukusebenza budisi kuletha ithabo. Ukufunda amakghono anjengokupheka, ukuhlwengisa, ukuthunga, ukuyokuthenga izinto, kwenza ukuphila kwami kwaba bulula begodu kwangivulela nendlela yokwenza okungeziweko emsebenzini kaJehova. Umma wangifundisa nokuthi ngamukele iimvakatjhi begodu lokho kwangivulela ithuba lokuthi ngihlangane nabafowethu nabodadwethu abaziimbonelo engingazilingisa.” (IzA. 31:​15, 21, 22) Umfazi okhutheleko, owamukela iimvakatjhi, ofunde ukutlhogomela ikhaya usibusiso kiwo woke umuntu emndeninakhe nebandleni.—IzA. 31:​13, 17, 27; IzE. 16:15.

14. Khuyini okufunda kilokho okwenzeka ku-Crystal begodu khuyini ekufuze uyikhumbule?

14 Funda ukuzenzela izinto. Lokhu kuqakathekile bona woke amaKrestu akufunde. (Flp. 4:11) Udadwethu u-Crystal uthi: “Ababelethi bami bebanengcenye ekukhetheni ukuthi ngiziphi iimfundo engizozithatha nangifika esikolweni samabanga aphakemeko, ukwenzela bona ngizokufunda amakghono engingawasebenzisa. Ubaba wangikhuthaza ukuthi ngithathe iimfundo lapho ngizokufunda ukuthi ngingayitlhogomela njani imali bengibulunge imininingwana yemali esetjenzisiweko ekhampanini, lokho kwangisiza khulu.” Akukaneli ukufunda ukuthi ungayifumana njani imali kodwana kufuze ufunde nokuthi ungayisebenzisa njani kuhle, ukwenzela bona ungasebenzisi imali enengi ukudlula leyo onayo. (IzA. 31:​16, 18) Nawaneliseka ngezinto ezimbalwa onazo begodu ungathengi izinto onganamalazo uzokukghona ukudzimelela ekwenzeni okungeziweko emsebenzini kaJehova.—1 Thim. 6:8.

LUNGISELELA INGOMUSO LAKHO

15-16. Abodade abangakatjhadi baligugu njani kwabanye? (Markosi 10:​29, 30)

15 Nawuba nobuntu obuthabisa uJehova, ufunde amakghono alisizo, lokho kuzokusiza ngeenqunto ozozenza ekukhambeni kwesikhathi ekuphileni kwakho. Cabanga ngeembonelo ezimbalwa zalokho ongakwenza.

16 Ungaqunta ukuhlala ungakatjhadi isikhatjhana. Ngokuvumelana namezwi kaJesu, abanye abodade bakhetha ukungatjhadi, ngitjho nanyana lokho kungakhuthazwa ngesiko labo. (Mat. 19:​10-12) Abanye bangahlala bangakatjhadi ngebanga lobujamo. Qiniseka ukuthi uJehova noJesu abawaqaleli phasi amaKrestu angakatjhadi. Ephasini loke abodade abangakatjhadi basibonelo esihle ebandleni. Ngebanga lokuthi bayabathanda abanye begodu bayabatlhogomela, baba njengabodade nabomma ebantwini abanengi.—Funda uMarkosi 10:​29, 30; 1 Thim. 5:2.

17. Udade osese mutjha angazilungiselela njani nje ukungenela umsebenzi wesikhathi esizeleko?

17 Ungaba sisebenzi sesikhathi esizeleko. Abodade abamaKrestu benza okunengi emsebenzini wokutjhumayela ephasini loke. (Rhu. 68:11) Ungakghona na ukuhlela bona ungenele umsebenzi wesikhathi esizeleko? Ungaba liphayona, isisebenzi sezokwakha izakhiwo zehlangano namkha uyokusebenza e-Bethel. Thandaza ngomnqophwakho. Khuluma nabantu esele bafikelele umnqopho onjalo, ulinge ukufumana ukuthi khuyini ekufuze uyenze nawuzakuba sisebenzi sesikhathi esizeleko. Nje-ke yenza ihlelo elizokusiza bona ufikelele umnqopho loyo. Nawuba sisebenzi sesikhathi esizeleko, uzokuvulekelwa mathuba amanengi wokwenzela uJehova izinto ezikarisako.

Nange ufuna ukutjhada kufuze umkhethe kuhle umuntu ozokutjhada naye (Funda isigaba 18)

18. Kubayini udade kufuze akhethe kuhle umuntu azokutjhada naye? (Qala nesithombe.)

18 Ungakhetha ukutjhada. Ubuntu namakghono esele sicoce ngawo azokusiza ube mfazi omuhle. Nawufuna ukutjhada, kufuze umkhethe kuhle umlinganakho. Lesi ngesinye seenqunto eziqakathekileko ozosenza. Khumbula ukuthi kuzokutlhogeka ulandele ukunqotjhiswa yindoda okhetha ukutjhada nayo. (Rom. 7:2; Efe. 5:​23, 33) Nje-ke zibuze: ‘Inga-kghani uyalinga ukucabanga nokwenza njengoJesu? Inga-kghani ubeka uJehova qangi ekuphileni kwakhe? Wenza iinqunto ezihlakaniphileko? Uyavuma nakenze imitjhapho? Uyabahlonipha na abantu bengubo? Inga-kghani uzokukghona na ukungisiza ngenze ubuhlobo bami noJehova buhlale buqinile, angondle begodu abe mngani omuhle wami? Inga-kghani uzenza kuhle izabelo aphathiswe zona? Ngokwesibonelo, ngiziphi izabelo anikelwe zona ebandleni begodu uzenza njani?’ (Luk. 16:10; 1 Thim. 5:8) Kuliqiniso ukuthi nawufuna indoda ehle nawe kutlhogeka ube mfazi omuhle.

19. Kubayini indima yomfazi ‘yokuba msizi’ ingehloniphekileko?

19 IBhayibheli lithi umfazi omuhle “umsizi” wendodakhe ‘umphelelisi’ wayo. (Gen. 2:18) Inga-kghani lokho kwenza umfazi abonakale angakaqakatheki? Awa. Indima yomfazi yokubamsizi ihlonipheke khulu. Kuhlekuhle iBhayibheli kanengi ithi uJehova ‘umsizi.’ (Rhu. 54:4; Heb. 13:6) Umfazi uba msizi wamambala endodenakhe lokha nakayisekelako begodu ayisize yenze iinqunto ezithinta umndeni. Ngebanga lokuthi uthanda uJehova, wenza koke angakwenza ukusiza abanye babone ubuntu obuhle endodenakhe. (IzA. 31:​11, 12; 1 Thim. 3:11) Ungazilungiselela nje, ukuba mfazi ngokuqinisa ithando lakho ngoJehova nangokusiza abanye ekhaya nebandleni.

20. Khuyini umma omuhle angayenzela umndenakhe?

20 Ungaba ngumma. Ngemva kobana nitjhadile wena nendodakho kungenzeka nibe nabantwana. (Rhu. 127:3) Nje-ke kuqakathekile ukucabanga ngalokho okutlhogekako bona ube ngumma omuhle. Ubuntu namakghono esicoce ngawo esihlokwenesi kuzokusiza nakungenzeka ube mfazi namkha umma. Nawunethando, unomusa begodu ubekezela uzokusiza umndenakho uthabe nabantwana bakho bazozizwa bavikelekile begodu bathandwa.—IzA. 24:3.

Abantu abanengi bengubo abasese batjha abafundiswa imitlolo begodu bakusebenzise lokho abakufundileko baba maKrestu avuthiweko (Funda isigaba 21)

21. Sizizwa njani ngabodadwethu begodu kubayini? (Qala isithombe esingaphandle.)

21 Siyanithanda bodadwethu ngakho koke enikwenzela uJehova nabantu bakhe. (Heb. 6:10) Nisebenza budisi bona nibe nobuntu namakghono azokwenza bona ukuphila kwenu nekwalabo abaseduze nani kuthabise. Niligugu khulu ehlanganweni kaJehova.

INGOMA 137 Abafazi Abathembekileko KuZimu

a Bodadwethu abasese batjha, niligugu kithi ebandleni. Ningakghona ukuba maKrestu avuthiweko, ngokulwela ukuba nobuntu obuthabisa uZimu, nibe namakghono alisizo begodu nizilungiselele ukudlala iindima ezinye esikhathini esizako. Nanenza njalo nizokuthabela iimbusiso ezinengi emsebenzini kaJehova.

b IHLATHULULO YAMAGAMA: UmKrestu ovuthiweko unqotjhiswa mumoya kaZimu ingasi ukuhlakanipha kwephasi. Ulingisa isibonelo sakaJesu, usebenza budisi bona ahlale anetjhebiswano elihle noJehova begodu utjengisa ithando lamambala kwabanye abantu.

d Bona ufumane indaba ekhuluma ngokuqakatheka kokufunda, funda isihloko esithi “Kungani Kubalulekile Ukuba Izingane Zikwazi Ukufunda—Ingxenye 1: Ziyafunda noma Ziyabuka?” esifumaneka ku-jw.org