Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SESI-4

Isikhumbuzo Sisifundisa NgeKosi Yezulwini

Isikhumbuzo Sisifundisa NgeKosi Yezulwini

“Lokhu kutjho umzimbami. . . . lokhu kutjho ‘iingazi zami zesivumelwano.’”—MAT. 26:26-28.

INGOMA 16 Asidumise uJehova NgeNdodanakhe

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1-2. (a) Kubayini kungasirari ukuthi uJesu wasitjengisa indlela elula yokukhumbula ukufa kwakhe? (b) Ngibuphi ubuntu bakaJesu esizokukhuluma ngabo?

KGHANI ungahlathulula bona kwenziwani esiKhumbuzweni sokufa kwakaKrestu esenziwa qobe mnyaka? Akunakuzaza ukuthi inengi lethu liyayikhumbula imininingwana yesiDlo seKosi saNtambama. Kubayini? Ngombana izinto ezisetjenziswa esiKhumbuzweni azisizinengi. Nokho isiKhumbuzo siqakatheke khulu. Lokho kungakwenza uzibuze ukuthi, ‘Kubayini ihlelo nezinto ezisetjenziswako zilula kangaka?’

2 UJesu nakasephasini bekaziwa ngokufundisa amaqiniso aqakathekileko ngendlela elula, ezwakalako nezwisiseka lula. (Mat. 7:28, 29) Ngendlela efanako, usinikele indlela elula yokukhumbula * ukufa kwakhe. Akhesicabangisise ngesikwa newayini ezisetjenziswa esiKhumbuzweni nezinye izinto uJesu azitjhoko nazenzako. Nasenza njalo sizokuzwisisa khudlwana ukuthobeka kwakhe, ukuba nesibindi kuhlanganise nethando lakhe begodu sizokufunda ukuthi singamlingisa njani.

UJESU UTHOBEKILE

3. Njengombana kuvezwe emtlolweni kaMatewu 26:26-28, isidlo sesiKhumbuzo besilula kangangani begodu isikwa newayini zifanekiselani?

3 UJesu bekanabapostoli bakhe abathembekileko abali-11, nakathoma isiKhumbuzo sokufa kwakhe. Nabaqeda ukudla isidlo sePhasika wathatha ukudla okuseleko wenza ngakho isiKhumbuzo. (Funda uMatewu 26:26-28.) Wasebenzisa isikwa esinganasibiliso newayini ebeyikhona lapho. UJesu watjela abapostoli bakhe bona izinto ezimbilezi zifanekisela umzimba neengazi zakhe ezinganasono ebekazokunikela ngazo ngebanga labo. Kungenzeka abapostoli akhenge kubarare ukuthi uJesu ubatjela ngesidlo esilula kodwana esiqakathekileko ebekuzokufuze bathome ukusenza. Kubayini?

4. Iseluleko uJesu asinikela uMarta sisisiza njani bona sizwisise ukuthi kubayini enza isidlo sesiKhumbuzo saba lula kangaka?

4 Akhucabange ngalokho okwenzeka phambilini lokha uJesu nakavakatjhele abangani bakhe uLazaru, uMarta noMariya. Kwathi basahlezi njalo uJesu wathoma ukufundisa. UMarta bekakhona kodwana bekamajadu alungiselela ukuphekela isivakatjhi sakhe esihloniphekileko ukudla okunengi. UJesu wathi nakabona lokho uMarta ebekakwenza wamkhalima, wamsiza wabona ukuthi bekungatlhogeki bona kuphekwe ukudla okunengi. (Luk. 10:40-42) Kwathi nakusele ama-iri ambalwa bona anikele ngokuphila kwakhe, wasebenzisa iseluleko asinikela uMarta. Njani? Akhenge asebenzise izinto ezinengi esidlweni sesiKhumbuzo, wenza izinto zaba lula. Kusitjelani lokhu ngoJesu?

5. Isidlo sesiKhumbuzo sisitjelani ngoJesu begodu lokho kukhambisana njani nomtlolo webeFilipi 2:5-8?

5 UJesu bekathobekile, lokho sikubona ezintweni azitjhoko nazenzako. Nje-ke, akusirari ukuthi nangobusuku bakhe bamaswaphela ephasini bekathobekile. (Mat. 11:29) Bekazi ukuthi umnikelwakhe bewuzokuba ngomkhulu kunayo yoke emlandweni begodu bekazi nokuthi uJehova uzomvusa amenze ikosi ezulwini. Kwabhala kunjalo, akhenge enza isidlo sesiKhumbuzo saba nezinto ezinengi ukwenzela bona azokufumana idumo. Kunalokho, watjela abafundi bakhe bona kufuze bamkhumbule ngesidlo esilulesi kanye ngomnyaka. (Jwa. 13:15; 1 Kor. 11:23-25) Isidlo esilula kodwana esiqakathekilekwesi sitjengisa ukuthi uJesu bekathobekile. Kusithabisa khulu ukwazi bona ukuthobeka ngenye yezinto ezikhamba phambili iKosethu yezulwini enazo.—Funda kwebeFilipi 2:5-8.

6. Nasiqalene neenlingo singakulingisa njani ukuthobeka kwakaJesu?

6 Alo-ke, thina singakulingisa njani ukuthobeka kwakaJesu? Ngokutshwenyeka ngehlalakuhle yabanye ngaphambi kweyethu. (Flp. 2:3, 4) Akhesikhulume godu ngobusuku bamaswaphela bokuphila kwakaJesu ephasini. UJesu bekazi bona kungasikade uzokufa kabuhlungu, nanyana kunjalo bekatshwenyeke khulu ngabapostoli bakhe abathembekileko ebebazokuba nesizi ngokufa kwakhe. Nje-ke, wasebenzisa ubusuku bamaswaphelobo bona abafundise, abakhuthaze begodu abaqinisekise. (Jwa. 14:25-31) UJesu watshwenyeka khulu ngehlalakuhle yabanye kuneyakhe, lokho kutjengisa ukuthi bekathobekile. Wasibekela isibonelo esihle kwamambala.

UJESU UNESIBINDI

7. UJesu watjengisa njani ukuthi unesibindi ngemva kokuthoma isiDlo seKosi saNtambama?

7 Ngemva kobana uJesu athome isiDlo seKosi saNtambama, watjengisa ukuthi unesibindi. Wakwenza njani lokho? Wakwenza ngokuthi amukele bona intando kaYise yenzeke kuye, ngitjho nanyana bekazi ukuthi ukwenza lokho kutjho ukuthi bekazokubulawelwa umlandu ophathisa iinhloni. (Mat. 26:65, 66; Luk. 22:41, 42) UJesu wathembeka ukwenzela bona adumise ibizo lakaJehova, aphakamise ubukhosi bakaZimu begodu avulele abantu abatjhugulukako ithuba lokuphila ngokungapheliko. Ngesikhathi esifanako uJesu waqinisa abalandeli bakhe bona bakghone ukuqalana nezinto ezizako.

8. (a) Khuyini uJesu ayitjela abapostoli bakhe abathembekileko? (b) Ngemva kokuhlongakala kwakaJesu, abafundi bakhe basilingisa njani isibonelo sakhe sokuba nesibindi?

8 UJesu akhenge atshwenyeke khulu ngezinto ebezisazokwenzeka kuye, lokho kusitjela ukuthi bekanesibindi. Wakhetha ukudzimelela ezintweni ezithinta abapostoli bakhe abathembekileko. Isidlo esilula asithomisa ngemva kokuqotha uJudasi besizokukhumbuza labo ebebazokuba balandeli bakhe abazesiweko ngeenzuzo zeengazi zakhe ezaphalakako bebabe yingcenye yesivumelwano esitjha. (1 Kor. 10:16, 17) Ukwenzela bona abasize bahlale bathembekile begodu babenaye ezulwini, uJesu watjela abalandeli bakhe ukuthi khuyini yena noYise abayilindele kibo. (Jwa. 15:12-15) Wabuye watjela abapostoli bakhe nangeenlingo ebebazokuqalana nazo. Ngemva kwalokho wabakhuthaza bona bamlingise ‘babenesibindi.’ (Jwa. 16:1-4a, 33) Eminyakeni eminengi ngemva kwalokho, abafundi bakaJesu bebasalingisa isibonelo sakhe sokuzidela nokuba nesibindi. Ngitjho nanyana lokho bekutjho ukuthi batlhoriswe, bebasekelana eenlingweni zabo ezihlukahlukeneko.—Heb. 10:33, 34.

9. Singamlingisa njani uJesu ngokuba nesibindi?

9 Nanamhlanjesi silingisa isibonelo sakaJesu sokuba nesibindi. Nasi isibonelo, kutlhoga isibindi bona sisize abafowethu abahlunguphazwa ngebanga lokukholwa kwabo. Ngezinye iinkhathi abafowethu bangabotjhwa ngebanga lokungabi nobulungiswa komthetho. Kufuze senze koke okusemandlenethu bona sibasize besibavikele. (Flp. 1:14; Heb. 13:19) Enye indlela esitjengisa ngayo ukuthi sinesibindi kuragela phambili sitjhumayela “ngesibindi.” (IzE. 14:3) NjengoJesu sizimisele ukutjhumayela umlayezo womBuso, ngitjho nanyana abantu bangasiphikisa bebasihlunguphaze. Nokho ngezinye iinkhathi kungenzeka singabi nesibindi. Nakwenzekako lokho khuyini esingayenza?

10. Khuyini ekufuze siyenze eemvekeni zangaphambi kwesiKhumbuzo begodu kubayini?

10 Ukucabanga ngethemba esilifumana ngebanga lesihlengo sakaKrestu kuzosisiza sibe nesibindi. (Jwa. 3:16; Efe. 1:7) Eemvekeni zangaphambi kwesiKhumbuzo sinethuba elihle lokutjengisa indlela esithokoza ngayo ngebanga lesihlengo. Ngesikhatheso khambisana nehlelo lokufundwa kweBhayibheli kwesiKhumbuzo begodu ucabangisise ngezenzakalo ezenzeka ngaphambi kokufa kwakaJesu. Nasenza njalo sizokuzwisisa khudlwana ukuqakatheka kwesikwa newayini lesiKhumbuzo nokuthi zijamiselela umnikelo ongekhe wamadaniswa nalitho. Nasicabanga ngalokho uJehova noJesu abasenzele khona ithemba lethu ngengomuso liyaqina. Lokho kusisiza sizwisise indlela esizuza ngayo thina nesibathandako begodu sikhuthazeka bona sikghodlhelele ngesibindi bekube sekupheleni.—Heb. 12:3.

11-12. Khuyini esiyifundileko bekube nje?

11 Bekube nje sifunde ngokuthi isiDlo seKosi saNtambama sisikhumbuza ngesihlengo esiligugu nangobuntu bakaJesu obukhamba phambili, ubuntobo kuthobeka nesibindi. Sithokoza khulu ngokwazi ukuthi uJesu omPhristi omKhulu ezulwini nosincengelako uthobekile begodu unesibindi. (Heb. 7:24, 25) Nasifuna ukutjengisa ukuthi sithokoza ngokusuka ehliziyweni kufuze sikhumbule ukufa kwakaJesu njengombana asilayela bona sikwenze. (Luk. 22:19, 20) Lokhu sikwenza ngelanga elikhambelana noNisani 14 okulilanga eliqakatheke khulu emnyakeni.

12 Nasiqala indlela isiDlo seKosi saNtambama ebesilula ngayo sifunda okhunye okwenza uJesu wasifela. Nakasephasini bekaziwa ngayo intwele. Bekuyini intweleyo?

UJESU UNETHANDO

13. Umtlolo kaJwanisi 15:9 neyoku-1 Jwanisi 4:8-10 ulihlathulula njani ithando uJehova noJesu abanalo ngathi begodu bobani abazuza kilo?

13 UJesu watjengisa ithando elikhulu uJehova analo ngathi kikho koke akwenzako. (Funda uJwanisi 15:9; 1 Jwanisi 4:8-10.) Wazithandela ngokusuka ehliziyweni bona anikele ngokuphila kwakhe ngebanga lethu. Kungakhathaliseki bona sizesiwe namkha sibalwa ‘nezinye izimvu,’ soke siyazuza ethandweni lakaJehova neleNdodanakhe ngelungiselelo lesihlengo. (Jwa. 10:16; 1 Jwa. 2:2) Isikwa newayini ezisetjenziswa esiKhumbuzweni zitjengisa ukuthi uJesu bekabathanda begodu abacabangela abafundi bakhe. Kubayini sitjho njalo?

14. UJesu wabatjengisa njani abafundi bakhe ukuthi uyabathanda?

14 UJesu watjengisa abalandeli bakhe abazesiweko ukuthi uyabathanda ngokuthomisa ikambiso elula yokumkhumbula. Njengombana isikhathi sikhamba abafundaba bekuzokufuze bakhumbule ukufa kwakhe qobe mnyaka. Lokhu bebazokwenza ngaphasi kobujamo obuhlukahlukeneko ngitjho nalokha nababotjhiweko. (IsAm. 2:10) Kghani bakghona ukulalela okwatjhiwo nguJesu? Iye, bakghona.

15-16. Abanye bakghone njani ukuba nesiKhumbuzo ngitjho nanyana baqalene nobujamo obubudisi?

15 Kusukela ngeenkhathi zabapostoli bekube nje, amaKrestu weqiniso enza umzamo wokukhumbula ukufa kwakaJesu. Benza koke okusemandlenabo bona bakhumbule isiDlo seKosi saNtambama ngitjho nanyana kubudisi ukwenza njalo. Akhutjheje iimbonelo ezilandelako. Ngitjho nanyana bekavalelwe yedwa ejele leChina uMnakwethu uHarold King bekufuze enze umzamo wokukhumbula ukufa kwakaJesu. Wasebenzisa izinto anazo bona zifanekisele isikwa newayini. Wabala ngendlela ebekangakghona ngayo bona afumane ilanga lesiKhumbuzo. Ngelanga lesiKhumbuzo wabhina, wathandaza bewabeka nekulumo.

16 Nasi esinye isibonelo. Isiqhema sabodade ebesibotjhelwe ekampeni yokuhlunguphazwa ngesikhathi sePi yePhasi yesi-2 safaka amaphilwaso engozini ngokulinga ukukhumbula isiDlo seKosi saNtambama. Ngebanga lokuthi bekusetjenziswa izinto ezilula isiqhemesi sakghona ukwenza isiKhumbuzo ngemsitheleni. Nasibikako sathi: “Sajama soke sabungelela itafulana encani egutjuzeswe ngetjhila elimhlophe ebesibeke phezu kwayo isikwa newayini. Sakhanyisa ngekhandlela ukwenzela bona kungabonakali kuhle ukuthi senzani. . . . Ngokubuyelelweko sazikhumbuza ngeemfungo esazenza kuBabethu zokusebenzisa amandlethu woke bona sidumise ibizo lakhe elicwengileko.” Sibonelo esihle khulu sokuba nokukholwa lesi. Sithokoza khulu ngethando lakaJesu, lenza sikghone ukuba nesiKhumbuzo ngitjho nanyana siqalene nobujamo obubudisi.

17. Ngimiphi imibuzo ekufuze sizibuze yona?

17 Njengombana isiKhumbuzo sitjhidela singazibuza ukuthi, ‘Ngingamlingisa njani uJesu ekubeni nethando? Inga-kghani ngicabanga ngezinto ezitlhogwa babantu engilotjha nabo uJehova namkha ngitshwenyeka khulu ngezami? Inga-kghani ngiyakutjheja ukuba nesono kwabomnakwethu nabodadwethu namkha ngilindela bona bangenzele okungaphezu kwamandlabo?’ Ngaso soke isikhathi kufuze silingise uJesu ‘ngokuzwelana.’—1 Pit. 3:8.

HLALA UZIKHUMBULA IIMFUNDWEZI

18-19. (a) Khuyini esingaqiniseka ngayo? (b) Khuyini ozimisele ukuyenza?

18 IsiKhumbuzo sokufa kwakaKrestu angekhe sibe khona unomphela. Ngesizi elikhulu, uJesu ‘nakafikako’ uzokubuthelela “abakhethiweko” abasasele ephasini baye ezulwini, nakufika isikhatheso angeze kusatlhogeka bona senze isiKhumbuzo.—1 Kor. 11:26; Mat. 24:31.

19 Ngitjho nanyana singasenziwa isiKhumbuzo, singaqiniseka ngokuthi abantu bakaJehova bazokuhlala basikhumbula isidlwesi bazi nokuthi sitjengisa ukuthi uJesu uthobekile, unesibindi begodu unethando. Akekho omunye umuntu owakhe wathanda abantu njengaye. Labo ekhebaba nethuba lokuya esiKhumbuzweni akunakuzaza ukuthi bazokucocela abanye abazabe baphila ngesikhatheso. Kodwana nasifuna ukuzuza esiKhumbuzweni kufuze sizimisele ukulingisa ukuthobeka, isibindi nethando lakaJesu. Nasenza njalo singaqiniseka ngokuthi sizokufumana iimbusiso uJehova asithembisa zona.—2 Pit. 1:10, 11.

INGOMA 13 UKrestu Usibonelo Sethu

^ isig. 5 Kungasikade sizokuya esiDlweni seKosi saNtambama siyokukhumbula ukufa kwakaJesu Krestu. Isikwa newayini ezisetjenziswa esiKhumbuzweni zisifundisa ukuthi uJesu uthobekile, unesibindi nethando. Esihlokwenesi sizokucoca ngokuthi singabulingisa njani ubuntu bakhe obuhle.

^ isig. 2 IHLATHULULO YAMAGAMA: Ukukhumbula kutjho ukwenza into ekhethekileko bona sikhumbule besihloniphe isenzakalo esiqakathekileko namkha umuntu oqakathekileko.

^ isig. 56 IHLATHULULO YEENTHOMBE. AMAKHASI 22-23: Iinthombe ezitjengisa indlela iinceku ezithembekileko zakaJehova zekadeni ebezikhumbula ngayo ukufa kwakaJesu; ngesikhathi sabapostoli, ngeminyaka yabo-1800, ekampeni yokuhlunguphazwa yamaNazi nangesikhathi sethwesi eWolweni lomBuso laboFakazi elivulekileko ngemaqadi enarheni ye-South America, okuyindawo etjhisako.