Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SESI-3

Ungayivikela Njani Ihliziywakho?

Ungayivikela Njani Ihliziywakho?

“Kikho koke okulondako, yelusa khulu ihliziywakho.”—IZA. 4:23.

INGOMA 36 Asitjhejeni Iinhliziyo Zethu

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1-3. (a) Kubayini uJehova athanda uSolomoni begodu ngiziphi iimbusiso azifumanako? (b) Esihlokwenesi sizokuphendula miphi imibuzo?

USOLOMONI waba yikosi yakwa-Israyeli asesemutjha. UJehova wabonakala kuye ebhudangweni lokha nakasathoma ukubusa, wathi kuye: “Bawa okufunako ngikuphe.” USolomoni waphendula wathi: “Ngisesemsanyana, abe angazi nokuthi ngizakubambaphi ngilisephi nakunje. . . . Yenza incekwakho ibe mgwebi ohlakaniphileko ukuze ikwazi ukubusa abantu bakho.” (1 Kho. 3:5-10) Akhuqale bona sibawo esihle kangangani lesi sokuba “mgwebi ohlakaniphileko.” Kwanje singazwisisa bona kubayini uJehova amthanda uSolomoni. (2 Sam. 12:24) UZimethu wasithabela isibawo sekosi uSolomoni bewayipha ‘ihliziyo ehlakaniphileko nenombono.’—1 Kho. 3:12.

2 Ngebanga lokuhlala athembekile, uSolomoni wafumana iimbusiso ezinengi. Wathola nelungelo lokwakha “ithempeli bonyana kudunyiswe ibizo lakaSomnini, uZimu wakwa-Israyeli.” (1 Kho. 8:20) Waba ngusaziwako ngebanga lokuhlakanipha akuphiwa nguZimu. Izinto ezakhulunywa nguSolomoni nakasetjenziswa nguZimu zitlolwe eencwadini ezintathu zeBhayibheli. Enye yeencwadezi yincwadi yezAga.

3 Ihliziyo kukhulunywa ngayo kanengi encwadini yezAga. Nasi isibonelo, incwadi yezAga 4:23 ithi: “Kikho koke okulondako, yelusa khulu ihliziywakho.” Evesineli, igama elithi ‘ihliziyo’ litjho ukuthini? Umbuzo lo sizowuphendula esihlokwenesi. Sizokubuya siphendule imibuzo emibili elandelako le: USathana ulinga njani ukonakalisa iinhliziyo zethu? Khuyini esingakwenza bona sivikele iinhliziyo zethu? Nasizokuhlala sithembekile kuZimu, kufuze sizwisise iimpendulo zemibuzo eqakathekileko le.

IGAMA ELITHI ‘IHLIZIYO’ LITJHO UKUTHINI?

4-5. (a) AmaRhubo 51:8 asisiza njani bona sizwisise ukuthi igama elithi ‘ihliziyo’ liqalisela ini? (b) Ukutlhogomela ipilwethu kungasisiza njani bona sizwisise ukuthi kubayini kuqakathekile ukutlhogomela iinhliziyo zethu ezingokomfanekiso?

4 Encwadini yezAga 4:23, igama elithi ‘ihliziyo’ liqalisele emuntwini esinguye “ngaphakathi.” (Funda amaRhubo 51:8.) Ngamanye amezwi ‘ihliziyo’ iqalisele emicabangweni, emizweni, eenhlosweni neemfisweni zethu. Imumuntu esinguye ngaphakathi, ingasi umuntu esibonakala singuye ngaphandle.

5 Akhucabange ukuthi ipilwethu ikufanekisa njani ukuqakatheka komuntu esinguye ngaphakathi. Kokuthoma, nasizokuhlala sinemizimba ephilileko kufuze sikhethe ukudla okunepilo begodu sizibandule qobe. Ngokufanako kufuze silifunde qobe iBhayibheli neencwadi ezisekelwe kilo besitjengise ukuthi sikholelwa kuJehova. Ukwenza njalo kuzokwenza iinhliziyo zethu ezingokomfanekiso zihlale ziphilile. Ngokusebenzisa lokho esikufundako nokutjhumayela sitjengisa ukukholelwa kwethu kuJehova. (Rom. 10:8-10; Jak. 2:26) Kwesibili, nasikhuluma ngokubonakala kwethu kwangaphandle singazibona ngasuthi siphilile kodwana kufumaneke ukuthi siyagula ngaphakathi. Ngendlela efanako, nasiqala ihlelo lethu lokulotjha uZimu njengokufunda, ukuya esifundweni nezinye izinto singacabanga ukuthi ukukholwa kwethu kuqinile, kodwana kungafumaneka bona iinkanuko ezimbi ziyakhula ngaphakathi kwethu. (1 Kor. 10:12; Jak. 1:14, 15) Kufuze sikhumbule ukuthi uSathana ufuna ukusonakalisa ngokucabanga kwakhe. Angalinga njani ukwenza lokho ngokunqophileko? Alo, thina singazivikela njani?

USATHANA ULINGA NJANI UKONAKALISA IINHLIZIYO ZETHU?

6. Uyini umnqopho kaSathana begodu ulinga njani ukuwuphumelelisa?

6 USathana ufuna sifane naye, sibe mavukela-mbuso azicabangela wona wodwa, nangatjheji iinkambiso zakaJehova. USathana angeze asikatelela bona sibone izinto besizenze ngendlelakhe, nanyana kunjalo usalinga ezinye iindlela zokuphumelelisa umnqophwakhe. Usebenzisa abantu abasibhodileko esele bonakaliswe nguye. (1 Jwa. 5:19) Unethemba lokuthi sizokukhetha ukuzihlanganisa nabo, ngitjho nanyana sazi ukuthi ukuzihlanganisa nabantu abambi “konakalisa” indlela esicabanga nesenza ngayo izinto. (1 Kor. 15:33) Iqhingelo lasebenza eKosini uSolomoni. Watjhada abafazi abanengi abangalotjhi uZimu, ababa nomthelela omkhulu kuye begodu “abafazi bakhabo bamkhupha endleleni” bamdosela kude noJehova.—1 Kho. 11:3.

7. Khuyini enye uSathana ayisebenzisako bona arhatjhe indlelakhe yokucabanga begodu kubayini kufuze siyitjheje?

7 USathana usebenzisa amamuvi namahlelo we-TV bona arhatjhe ukucabanga kwakhe. Uyazwisisa ukuthi izinto esizibukelako azisihlekisi kwaphela kodwana zidlala indima ekulu; zisifundisa ukuthi sicabange njani, sizizwe njani nokuthi senze izinto njani. NoJesu wayisebenzisa indlela le nakafundisa izinto eziqakathekileko, waphumelela khulu naziza endabeni yokusebenzisa izinto abantu ebebangazibona. Nasi isibonelo, akhucabange ngomfanekiswakhe womSamariya ongumakhelwana omuhle nowendodana eyakhamba ekhaya yadlala ngelifa layo. (Mat. 13:34; Luk. 10:29-37; 15:11-32) Nokho, abantu abonakaliswe yindlela kaSathana yokucabanga nathi bangasonakalisa ngokusitjengisa izinto ezingakhiko. Kufuze silinganisele. Amanye amamuvi namahlelo we-TV angasithabisa bewasifundise ngaphandle kokonakalisa ukucabanga kwethu. Kodwana kufuze sitjheje. Nasikhetha zokuzithabisa kufuze sizibuze ukuthi, ‘Kghani imuvi namkha ihlelo le-TV engilibukelako lingifundisa bona ngizinikele eemfisweni zenyama?’ (Gal. 5:19-21; Efe. 2:1-3) Khuyini okufuze uyenze nawusola ngasuthi ihlelo olibukeleko lithuthukisa ukucabanga kwakaSathana? Libalekele njengesifo esithathelanako.

8. Ababelethi bangabasiza njani abantwababo bona bavikele iinhliziyo zabo?

8 Babelethi, ninomthwalo okhethekileko wokuvikela abantwabenu emizamweni kaSathana yokonakalisa iinhliziyo zabo. Akunakuzaza ukuthi nenza nanyana yini bona nibavikele ekuguleni. Bona uzivikele wena nabantwabakho ekuguleni, uyaqinisekisa bona indlu ihlala ihlwengekile begodu ulahla nanyana yini enganigulisa. Ngendlela efanako, kufuze uvikele abantwabakho emamuvini, emahlelweni we-TV, emidlalweni ye-computer nama-website athuthukisa indlela kaSathana yokucabanga. UJehova ukunikele umthwalo wokusiza abantwabakho bona babe bangani bakhe. (IzA. 1:8; Efe. 6:1, 4) Ngalokho-ke, ungasabi ukubekela umndenakho imithetho esekelwe eenkambisweni zeBhayibheli. Tjela abantwabakho bona khuyini abangayibukela nekungakafuzi bayibukele, bahlathululele bona kubayini wenza lokho. (Mat. 5:37) Njengombana bakhula, babandule bona bakghone ukuzihlukanisela okuhle nokumbi basebenzisa iinkambiso zakaJehova. (Heb. 5:14) Khumbula ukuthi abantwabakho bazokufunda kilokho okutjhoko, kodwana bazokufunda khulu kilokho okwenzako.—Dut. 6:6, 7; Rom. 2:21.

9. Ngimuphi umbono othuthukiswa nguSathana begodu kubayini uyingozi?

9 USathana ulinga ukonakalisa iinhliziyo zethu, ngokusenza sithembele ekuhlakanipheni kwabantu kunokuthembela kuJehova. (Kol. 2:8) Akhucabange ngombono othuthukiswa nguSathana wokuthi ukunjinga kufuze kube yinto ekhamba phambili ekuphileni. Abacabanga ngendlela le kungenzeka banjinge namkha kungenzeki. Kinanyana ngikuphi basengozini. Ngombana kungenzeka badzimelele khulu ekwenzeni imali kangangokuthi badela ipilwabo, itjhebiswano lomndeni netjhibiswano labo noZimu ngebanga lokulwela umnqophwabo wokwenza imali. (1 Thim. 6:10) Sithaba khulu ngokwazi ukuthi uBabethu osezulwini usisiza bona sibe nombono olinganiselako ngemali.—UMtj. 7:12; Luk. 12:15.

SINGAZIVIKELA NJANI IINHLIZIYO ZETHU?

10-11. (a) Khuyini ekufuze siyenze bona sizivikele? (b) Khuyini ebeyenziwa bonogada bekadeni begodu unembezethu angasebenza njani njengonogada?

10 Nasizakuphumelela ekuvikeleni iinhliziyo zethu, kufuze sikghone ukubona iingozi ziseza bese sithathe amagadango wokuzivikela msinyana. Igama elithi ‘ukulusa’ elisemtlolweni wezAga 4:23 lisikhumbuza ngomsebenzi owenziwa ngunogada. Ngesikhathi sakaSolomoni, abonogada bebajama magega nemithangala yedorobha bagade bese nababona kuza ingozi barhuwelele bayelelise abantu. Ukucabanga ngalokhu kusisiza sizwisise ukuthi khuyini ekufuze siyenze bona sikhandele uSathana angonakalisi imicabangwethu.

11 Ekadeni, abonogada bebasebenzisana nabalindisango bedorobha. (2 Sam. 18:24-26) Iinqhemezi, bezisebenza ndawonye zivikela idorobha ngokuthi ziqinisekise bona amasango avaliwe nazibona amanaba abandamela. (Nerh. 7:1-3) Unembezethu obandulwe yiBhayibheli * angasebenza njengonogada begodu asiyelelise lokha uSathana nakalinga ukusahlela iinhliziyo zethu. Ngamanye amezwi unembezethu angasiyelelisa lokha uSathana nakalinga ukonakalisa imicabango, amazizo, iinhloso namkha iimfiso zethu. Nje-ke, lokha unembezethu nakasiyelelisako, kufuze silalele besenze koke esingakwenza bona sibalekele ingozi.

12-13. Khuyini esingalingeka bona siyenze begodu nasizakuhlula isilingweso kutlhogeka bona senzeni?

12 Nasi isibonelo esitjengisa ukuthi singazivikela njani bona indlela kaSathana yokucabanga ingabi nomthelela kithi. UJehova usifundise ukuthi ‘izenzo zomseme ezisisono nayo yoke imihlobo yokusilaphala kungaphathwa nokuphathwa hlangana nathi.’ (Efe. 5:3) Kodwana sizokwenzani nange esisebenza nabo namkha esifunda nabo esikolweni bathoma ukukhuluma ngezenzo zomseme ezisisono phambi kwethu? Siyazi bona kufuze “sale ukungahloniphi uZimu neenkanuko zephasi.” (Tit. 2:12) Unembezethu ongunogada kungenzeka asiyelelise ngengozi ezako. (Rom. 2:15) Kghani sizomlalela na? Singalingeka bona silalele abangani bethu namkha sibukele iinthombe ekungenzeka babelana ngazo. Kodwana kufuze sibalekele ingozi ngokuthi sikhulume ngenye into namkha sikhambe.

13 Kutlhoga isibindi ukuthi sale ukugandelelwa bangani bethu bona sicabange namkha senze izinto ezimbi. Siyaqiniseka ukuthi uJehova uyayibona imizamwethu begodu uzosipha amandla nokuhlakanipha esikutlhogako bona silwisane nokucabanga kwakaSathana. (2 Kron. 16:9; Isa. 40:29; Jak. 1:5) Nokho, khuyini enye esingayenza bona sivikele iinhliziyo zethu?

HLALA UYIVIKELA IHLIZIYWAKHO

14, 15. (a) Iinhliziyo zethu kufuze sizivule bona zingenise ini begodu singakwenza njani lokho? (b) IzAga 4:20-22 zisisiza njani bona sifumane okunengi nasifunda iBhayibheli? (Funda nebhoksi elithi “ Indlela Yokucabangisisa.”)

14 Nasizakuvikela iinhliziyo zethu, akukafuzi sikhandele izinto ezimbi kwaphela bona zingangeni eenhliziyweni zethu kodwana kufuze sivule iinhliziyo zethu bona kungene izinto ezihle. Akhucabange godu ngedorobha elinemithangala emikhulu. Umlindisango bekavala amasango bona akhandele amanaba angangeni, kodwana ngezinye iinkhathi awavule ukwenzela bona ukudla nenye ipahla etlhogekako ingeniswe. Izakhamuzi zedorobha bezingalamba nange amasango angahlala avaliwe. Ngendlela efanako sitlhoga ukuvula iinhliziyo zethu bona sivumele imicabango kaZimu ibe nomthelela kithi, lokho kufuze sikwenze qobe.

15 IBhayibheli linemicabango kaJehova. Nje-ke, nasilifundako sivumela imicabango kaJehova bona ithinte indlela esicabanga ngayo, esizizwa ngayo nesenza ngayo izinto. Khuyini esingakwenza bona sizuze khudlwana kilokho esikufunda eBhayibhelini? Ukuthandaza kuqakathekile. Omunye udadwethu uthi: “Ngaphambi kobana ngifunde iBhayibheli ngiyathandaza ngibawe uJehova bona angisize ‘avule amehlwami bona ngibone iimangaliso’ eziseliZwini lakhe.” (Rhu. 119:18) Kufuze sicabangisise ngalokho esikufundako. Lokha nasithandazako, sifunde besicabangisise ngalokho esikufundako, iliZwi lakaZimu ‘liyalondeka eenhliziyweni zethu,’ begodu ithando esinalo ngaye liyakhula.—Funda izAga 4:20-22; Rhu. 119:97.

16. Bazuze njani abanye abatjhadikazi ngokubukela i-JW Broadcasting?

16 Enye indlela esivumela ngayo imicabango kaZimu bona isithinte kubukela izinto ezifumaneka ku-JW Broadcasting®. Abanye abatjhadikazi bathi: “Amahlelo waqobe nyanga we-JW Broadcasting ayipendulo yemithandazwethu. Nasizizwa sidanile ayasiqinisa begodu asikhuthaza khulu. Iingoma ezifumaneka ku-JW Broadcasting zidlala qobe emzinethu. Sizilalela nasiphekako, nasihlwengisa indlu ngitjho nalokha nasisela itiye.” Amahlelo la asisiza bona sivikele iinhliziyo zethu. Asifundisa bona sicabange ngendlela uJehova acabanga ngayo begodu sale ukugandelelwa bona samukele indlela kaSathana yokucabanga.

17, 18. (a) Kwenzekani ekuphileni kwethu nasisebenzisa izinto esizifunda kuJehova njengombana kutjho umtlolo woku-1 wamaKhosi 8:61? (b) Singafundani esibonelweni seKosi uHezekhiya? (c) Ngokuya ngokwalokho uDavida akuthandazelako emtlolweni weRhubo 139:23, 24, khuyini nathi esingayibawa kuJehova?

17 Nasibona imiphumela emihle yokwenza okulungileko, ukukholwa kwethu kuyaqina. (Jak. 1:2, 3) Siyathaba ngombana senza uJehova azikhakhazise ngokuthi sibantwana bakhe begodu isifiso sethu sokumthabisa siyakhula. (IzA. 27:11) Isilingo ngasinye sisivulela ithuba lokutjengisa ukuthi sizinikele ngeenhliziyo zethu zoke kuBabethu onethando. (Rhu. 119:113) Sitjengisa nokuthi siyamthanda ngokulalela imithethwakhe senze nentandwakhe.—Funda yoku-1 yamaKhosi 8:61.

18 Kghani lokhu kutjho ukuthi angeze siyenze imitjhapho? Awa, kazi sinesono. Nange siyenza imitjhapho kufuze sikhumbule isibonelo seKosi uHezekhiya. Naye wayenza imitjhapho. Nokho waphenduka begodu waragela phambili nokulotjha uJehova ‘ngehliziyo epheleleko.’ (Isa. 38:3-6; 2 Kron. 29:1, 2; 32:25, 26) Ngalokho-ke, asingavumeli uSathana bona asonakalise ngendlelakhe yokucabanga. Asithandazele ihliziyo ‘ehlakaniphileko.’ (1 Kho. 3:9; funda amaRhubo 139:23, 24.) Singahlala sithembekile kuJehova nange singavikela iinhliziyo zethu ngaphezu kwakho koke okhunye.

INGOMA 54 “Nasi Indlela”

^ isig. 5 Kghani sizokuthembeka kuJehova namkha sizokuvumela uSathana bona asiyenge silise ukulotjha uZimu? Ipendulo ayiyi ngokuthi silingwa kangangani kodwana izokuya ngokuthi sizivikela kangangani iinhliziyo zethu. Litjho ukuthini igama elithi ‘ihliziyo’? USathana ulinga njani ukonakalisa iinhliziyo zethu? Singazivikela njani? Isihlokwesi sizokuphendula imibuzo eqakathekileko le.

^ isig. 11 IHLATHULULO YAMAGAMA: UJehova usiphe ikghono lokuhlolisisa imicabango, amazizo nezenzo zethu bese sizigwebe ngokwethu. IBhayibheli ibiza ikghonwelo ngokuthi ngunembeza. (Rom. 2:15; 9:1) Unembeza obandulwe yiBhayibheli ngiloyo osebenzisa iinkambiso zakaJehova ezifumaneka eBhayibhelini bona agwebe ukuthi lokho esikucabangako, esikwenzako namkha esikutjhoko kuhle namkha kumbi na.

^ isig. 56 IHLATHULULO YEENTHOMBE. IKHASI 15: Umfowethu obhajadisiweko ubukele i-TV, kuthi kusesenjalo kuvele isithombe esisilapheleko. Kufuze aqunte ukuthi uzokwenzani.

^ isig. 58 IHLATHULULO YEENTHOMBE. IKHASI 16: Unogada wekadeni ubona ingozi ngaphandle kwedorobha. Urhuwelela abalindisango, khonokho bavala amasango wedorobha bebayawalodlhela.