Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SOKU-1

“Labo Abafuna USomnini Abasweli Litho”

“Labo Abafuna USomnini Abasweli Litho”

ISIHLOKO SOMNYAKA KA-2022: “Labo abafuna uSomnini abasweli litho.”​—RHU. 34:11.

INGOMA 4 “UJehova UnguMelusami”

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

UDavida wazizwa ‘angasweli litho’ ngitjho neenkhathini ezibudisi (Funda iingaba 1-3) *

1. Ngibuphi ubujamo obubudisi uDavida ebekakibo?

 UDAVIDA bekabaleka aphephisa ipilwakhe. USawula, ikosi enamandla yakwa-Israyeli beyifuna ukumbulala. UDavida nakatlhoga ukudla, watjhinga edorobheni lakwaNobi, lapha abawa khona amapani amahlanu wesikwa. (1 Sam. 21:1, 3) Ekukhambeni kwesikhathi, yena nabantu bakhe bafumana indawo yokubhaca erholweni. (1 Sam. 22:1) UDavida ufike njani ebujamwenobu?

2. USawula wazifaka njani engozini? (1 Samyela 23:16, 17)

2 USawula bekanomona ngebanga lokuthi uDavida bekathandwa babantu abanengi begodu bambuka ngokuthumba izipi ezinengi. USawula bekazi ukuthi ukungalaleli kwakhe ngikho okwenza uJehova angasamqali njengekosi yakwa-Israyeli bewabeka uDavida bona abe yikosi esikhundleni sakhe. (Funda yoku-1 kaSamyela 23:16, 17.) Nanyana kunjalo, uSawula bekayikosi yakwa-Israyeli begodu bekanebutho elikhulu labantu abamsekelako, yeke uDavida bekufuze abaleke. Kghani uSawula bekacabanga ukuthi angajamisa umnqopho kaZimu wokwenza uDavida ikosi? (Isa 55:11) IBhayibheli alitjho kodwana singaqiniseka ngokuthi uSawula bekazifaka engozini. Labo abajamelana noZimu bahlala babhalelwa!

3. UDavida wazizwa njani naphezu kobujamo ebekaqalene nabo?

3 UDavida bekathobekile. Akhenge azikhethele ukuba yikosi yakwa-Israyeli kodwana nguJehova owamnikela isabelweso. (1 Sam. 16:1, 12, 13) USawula wahloya uDavida ngendlela erarako. UDavida akhenge asole uJehova ngobungozi azifumana akibo, akhenge anghonghoyile ngokuthi akanakudla namkha ngokuthi uhlala erholweni. Ngokuhlukileko, kungenzeka bekaserholweni nakatlola ingoma emnandi yokuphazimulisa uZimu enamezwi wesihloko somnyaka lo, athi: “Labo abafuna uSomnini abasweli litho.”—Rhu. 34:11.

4. Ngimiphi imibuzo esizokucoca ngayo, begodu kubayini iqakathekile?

4 Namhlanjesi, abantu abanengi abalotjha uJehova ababi nokudla okwaneleko ngezinye iinkhathi namkha ezinye izinto abazitlhogako bona baphile. * Lokhu kwenzeke kiboFakazi abanengi, khulukhulu ngesindabelaphi le. Kuzokuba budisi khulu njengombana ‘isizi elikhulu’ litjhidela. (Mat. 24:21) Yeke, kungaba kuhle ukuthi siphendule imibuzo emine: Kungayiphi indlela uDavida ‘bekangasweli litho’? Kubayini kufuze sifunde ukwaneliswa ngilokho esinakho? Kubayini singaqiniseka ngokuthi uJehova uzositlhogomela? Khuyini esingayenza nje bona silungiselele isikhathi esizako?

‘ANGIZOKUTLHOGA LITHO’

5-6. IRhubo 23:1-6 lisisiza njani bona sizwisise ukuthi uDavida bekatjho ukuthini nakathi, abantu abalotjha uZimu “abasweli litho”?

5 UDavida bekatjho ukuthini nakathi abantu abalotjha uJehova “abasweli litho”? Nakatlola iRhubo 23, uDavida wasebenzisa amezwi afanako, yeke iRhubweli lingasisiza sizwisise ukuthi bekatjho ukuthini. (Funda IRhubo 23:1-6.) UDavida wathoma irhubweli ngamezwi athi: ‘USomnini ungumelusami, angizukutlhonga litho.’ Erhubweneli, uDavida ukhuluma ngezinto eziqakatheke khulu ezihlanganisa izinto ezihle uJehova amuphe zona ngebanga lokuthi umamukele njengoMelusakhe. UJehova ‘umrholele endleleni efaneleko,’ begodu wamsekela ngeenkhathi ezihle nezibudisi. UDavida bekazi ukuthi ukuphila kwakhe “emadlelweni alihlaza” kaJehova bekuzokuba neentjhijilo. Ngezinye iinkhathi bekaphelelwa mamandla kube ngasuthi ukhamba ‘erharheni lethunzi elesabekako,’ begodu bekazokuba namanaba. Ngebanga lokuthi uJehova bekanguMelusakhe, uDavida bengekhe ‘asabe okumbi.’

6 Lapha sifumana ipendulo yombuzo othi: UDavida ‘bekangasweli litho’ ngayiphi indlela? Bekanakho koke ebekakutlhoga bona alotjhe uJehova. Ithabo lakhe belingakayami ezintweni eziphathekako. UDavida bekaneliswa ngilokho akufumana kuJehova. Isibusiso nesivikelo esivela kuZimakhe ngizo ebeziqakatheke khulu kuye.

7. Ngokomtlolo kaLukasi 21:20-24, ngiziphi iintjhijilo amanye amaKrestu ebekahlala eJudiya aqalana nazo?

7 Amezwi kaDavida asifundisa ukuthi kuqakatheke kangangani ukuba nombono ofaneleko ngezinto eziphathekako. Akusikumbi ukuba nezinto eziphathekako, kodwana akukafuzi zize qangi ekuphileni kwethu. Lelo bekuliqiniso eliqakathekileko amaKrestu wangekhulu lokuthoma ebekahlala eJudiya agcina sele alizwisisa. (Funda uLukasi 21:20-24.) UJesu wawayelelisa ngokuthi kuzokufika isikhathi lapho idorobho leJerusalema ‘lizokubhodwa mabutho.’ Lokho nakwenzekako, bekuzokutlhogeka bona ‘abalekele eentabeni.’ Ukubaleka kwawo bekuzowasindisa, kodwana bekufuze atjhiye izinto zawo ezinengi emuva. Eminyakeni edlulileko, IsiThala sathi: “Batjhiya amasimu nemizabo, khenge babuthelele nezinto ebezisemizinabo. Benza ukulotjha uJehova kweza qangi kunezinto ebezibonakala njengeziqakathekileko ngombana bebaqiniseka ngokuthi uzobavikela abe abasekele.”

8. Ngisiphi isifundo esiqakathekileko esisifunda kilokho okwenzeka kumaKrestu wangekhulu lokuthoma ebekahlala eJudiya?

8 Ngisiphi isifundo esiqakathekileko esisifunda kilokho okwenzeka kumaKrestu wangekhulu lokuthoma ebekahlala eJudiya? IsiThala esikhe sakhuluma ngaso sathi: “Esikhathini esizako, sizokuqalana neenlingo ezizokwembula ukuthi izinto eziphathekako siziqala njengeziqakatheke kangangani. Kghani zingeziqakatheke khulu namkha ukuba sehlangothini lakaZimu kuza qangi kithi? Nakufika isiphelo, kungatlhogeka sikghodlhelele ubudisi besizidele. Kufuze silungele ukwenza nanyana yini njengamaKrestu abaleka eJudiya.”

9. Sikukhuthaza njani iseluleko umpostoli uPowula asinikela amaHebheru?

9 Kghani ucabanga ukuthi bekubulula ngamaKrestu lawo ukutjhiya koke, ayokuthoma ipilo etja? Bekatlhoga ukukholwa nakazokuthemba ukuthi uJehova uzowasiza afumane izinto azitlhogako begodu kunento ebeyingabasiza babe nakho ukukholokho. Eminyakeni emihlanu ngaphambi kokuthi amaRoma azombeleze iJerusalema, umpostoli uPowula wanikela amaHebheru iseluleko esihle, wathi: “Indlelenu yokuphila ayingabi nalo ithando lemali, kukulapho naneliseka ngezinto ezikhona. Ngombana uthe: ‘Angekhe nginitjhiye, begodu angekhe nginilahle.’ Ukuze sibe nesibindi khulu sithi: ‘UJehova umsizami; angekhe ngisabe. Umuntu angangenzani?’” (Heb. 13:5, 6) Akunakuzaza ukuthi labo abalalela iseluleko sakaPowula ngaphambi kokusahlelwa maRoma bakufumana kubulula ukuzivumelanisa nobujamo endaweni etja ebebahlala kiyo. Bebaqiniseka ngokuthi uJehova uzobanikela izinto abazitlhogako. Amezwi kaPowula ayasiqinisekisa ukuthi nathi singamthemba uJehova bona uzositlhogomela.

‘SIZOKWANELISWA ZIZINTWEZI’

10. Ngiyiphi “ifihlo” uPowula asembulela yona?

10 UPowula wanikela uThimothi iseluleko esifanako begodu siyasebenza nakithi. Watlola wathi: “Nje-ke, nasinokudla nezambatho, sizokwaneliswa ngilokho.” (1 Thim. 6:8) Kghani lokhu kutjho ukuthi akukafuzi sithabele ukudla okumnandi, sibe nendawo ehle yokuhlala namkha sithenge izembatho? Akusingilokho ebekutjhiwo nguPowula. Bekathi kufuze saneliseke ngananyana yini esinayo. (Flp. 4:12) Le, ‘bekuyifihlo’ kaPowula. Into eqakatheke khulu esinayo litjhebiswano lethu noZimu, ingasi izinto eziphathekako esinazo.—Rhab. 3:17, 18.

Ama-Israyeli ‘bekangasweli litho’ hlangana neminyaka ema-40 nakaserhalawumbeni. Kghani singaneliseka ngalokho esinakho nje? (Funda isigaba 11) *

11. Khuyini esiyifunda emezwini amalungana nokwaneliseka uMosi awatjela ama-Israyeli?

11 Kungenzeka ihluke indlela uJehova aqala ngayo izinto esizitlhogako nendlela thina esiziqala ngayo. Cabanga ngalokho uMosi akutjela ama-Israyeli ngemva kokuthi bahlale iminyaka ema-40 erhalawumbeni, wathi: “USomnini uZimenu unibusisile kiyo yoke imisebenzi yezandla zenu. Uyakwazi ukukhamba kwenu phakathi kwerhalawumbakazeli. USomnini uZimu ube nani eminyakeni ematjhumi amane le, akhange niswele litho.” (Dut. 2:7) Hlangana neminyaka ema-40 leyo, uJehova watlhogomela ama-Israyeli ngemana bona adle. Wabangela ukuthi izambatho abaphume ngazo eGibhide zingavithiki. (Dut. 8:3, 4) Nanyana abanye bebaqala lokho uJehova ebekabatlhogomela ngakho njengokuncani khulu, uMosi wakhumbuza ama-Israyeli ukuthi bebanakho koke abakutlhogako. UJehova uzokuthaba nasaneliswa ngilokho esinakho begodu sithokoza ngalokho asinikela khona, sikuqale njengesibusiso esivela kuye.

YIBA NETHEMBA LOKUTHI UJEHOVA UZOKUTLHOGOMELA

12. Khuyini etjengisa ukuthi uDavida bekangazithembi yena kodwana uJehova?

12 UDavida bekazi ukuthi uJehova uthembekile begodu unendaba khulu nalabo abamthandako. Nanyana ipilo kaDavida beyisengozini lokha nakatlola iRhubo 34, ngokukholwa wabona ‘ingilozi’ kaJehova imphahle “mazombe.” (Rhu. 34:8) Mhlamunye uDavida bekamadanisa ingilozi kaJehova nesotja elisemmangweni elihlala lilinde amanaba. Nanyana bekalisotja elinesibindi begodu uJehova amthembise ubukhosi, uDavida akhenge athembele ekghonweni lakhe lokuhlula amanaba asebenzisa ilitje namkha isabula. (1 Sam. 16:13; 24:12) UDavida wabeka ithemba lakhe kuZimu aqiniseka ngokuthi ingilozi kaJehova ‘iyabenyula’ labo abamesabako. Namhlanjesi asikalindeli ukufumana isivikelo ngendlela eyikarisomraro. Siyazi ukuthi labo abathemba uJehova bazokufumana ukuphila okungapheliko, nanyana bangahlongakala.

Ngesizi elikhulu, amabutho kaGogi wakwaMagogi angalinga ukusisahlela emzinethu. Singaduduzeka ngokwazi bona uJesu neengilozi zakhe bayakubona okwenzekako begodu bazosivikela (Funda isigaba 13)

13. Lokha uGogi wakwaMagogi nakasahlelako, kubayini sizokubonakala singanasizo, kodwana kubayini kufuze singasabi? (Qala isithombe esingaphandle.)

13 Esikhathini esingaphelisi ihliziyo, ukuthembela kwethu esivikelweni sakaJehova kuzokulingwa. Lokha uGogi wakwaMagogi, okuziintjhaba ezibumbeneko, nakasahlela abantu bakaZimu, ukuphila kwethu kuzokubonakala kusengozini. Kufuze siqiniseke ngokuthi uJehova angakghona ukusisindisa begodu uzosisindisa. Eentjhabeni, sizokubonakala njengezimvu ezinganamelusi ongazivikela. (Hez. 38:10-12) Sizabe singakahlomi begodu singakabandulelwa ipi. Iintjhaba zizokucabanga ukuthi kuzokuba bulula ukusihlula. Angekhe zikubone lokho thina esizabe sikubona ngebanga lokukholwa, okuliwomakazi leengilozi liphahle abantu bakaZimu, lilungele ukusivikela. Iintjhaba angekhe zikghone ukuzibona ngebanga lokungabi nokukholwa. Zizokurareka khulu lokha ibutho lezulwini nalisilwelako.—IsAm. 19:11, 14, 15.

ZILUNGISELELE NJE UKUQALANA NOKUSEZAKO

14. Khuyini esingayenza nje bona silungiselele isikhathi esizako?

14 Khuyini esingayenza nje bona silungiselele isikhathi esizako? Kokuthoma, kufuze singacabangi ukuthi izinto eziphathekako ziqakatheke khulu ngombana ngelinye ilanga kuzokufuze sizitjhiye. Kufuze saneliswe ngilokho esinakho besithatjiswe litjhebiswano eliseduze esinalo noJehova. Nasazi uZimu ngcono, sizokuqiniseka ngokuthi uzosivikela lokha uGogi wakwaMagogi nakasahlelako.

15. Ngiziphi izinto ezafundisa uDavida ukuthi uJehova uzokuhlala amsiza?

15 Cabanga ngokhunye okwasiza uDavida nokungasisiza silungiselele iintjhijilo. UDavida wathi: “Yizwani benibone bonyana uSomnini muhle, ubusisiwe umuntu ophephela kuye.” (Rhu. 34:9) Amezwi la ahlathulula lokho okwenza uDavida wathemba ukuthi uJehova uzomsekela. UDavida bekahlala athembele kuJehova begodu uZimakhe akhenge amdanise. Nakasesemutjha, uDavida wajamelana netsitsirimba yomFilista, uGoliyadi begodu wayitjela ukuthi: “Namhlanje uSomnini uzokunikela ezandleni zami.” (1 Sam. 17:46) Ekukhambeni kwesikhathi, uDavida wasebenzela uSawula owalinga ukumbulala amahlandla amanengi, kodwana “USomnini gade anoDavida.” (1 Sam. 18:12) Ngebanga lokuthi uDavida wabona indlela uJehova amsiza ngayo esikhathini esidlulileko, bekaqiniseka ngokuthi uzokuragela phambili nokumsiza.

16. Ngiziphi iindlela ‘esingazizwela’ ngazo ubuhle bakaJehova?

16 Nasithembela esinqophisweni sakaJehova nje, sizokuqiniseka khulu bona uzosisiza esikhathini esizako. Sitlhoga ukukholwa nokuzimisela bona sithembe uJehova lokha nasibawa umqatjhethu ukuthi asiphe isikhathi sokuya emihlanganweni emikhulu nemincani namkha sibawe ukusebenza ngamanye amalanga bona sikghone ukuba khona kiyo yoke imihlangano besibe nesikhathi esingeziweko sokutjhumayela. Akhe sithi umqatjhethu uyasala isibawo sethu begodu silahlekelwe msebenzi. Kghani sizokuthemba ukuthi uJehova angekhe asitjhiye nokuthi uzokuhlala asinikela izinto esizitlhogako? (Heb. 13:5) Abanengi abasebenzela uZimu isikhathi esizeleko bangasitjela ngalokho okubenzakaleleko okutjengisa ukuthi uJehova uhlala abatlhogomela ngesikhathi esifaneleko. UJehova uthembekile.

17. Uthini umtlolo womnyaka ka-2022 begodu kubayini ufaneleka?

17 NasinoJehova ngehlangothini lethu, asinalo ibanga sokusaba amalanga azako. UZimethu angeze asitjhiya, ikani nasibeka umBuswakhe qangi ekuphileni kwethu. Bona sisikhumbuze ngetlhogeko yokulungiselela amalanga abudisi azako nokuthi uJehova angeze asitjhiya, isiHlopha esiBusako sikhethe iRhubo 34:11 njengomtlolo womnyaka ka-2022: “Labo abafuna uSomnini abasweli litho.”

INGOMA 38 UZimu Uzokuqinisa Akuphe Amandla

^ Isihloko somnyaka ka-2022 sithethwe kuRhubo 34:11, sithi: “Labo abafuna uSomnini abasweli litho.” Abantu abanengi abalotjha uJehova ngokuthembeka abanazinto ezinengi eziphathekako. Yeke, singakutjho njani ukuthi “abasweli litho”? Ukuzwisisa lokho okutjhiwo liveseli kuzosisiza njani ukuthi silungiselele iinkhathi ezibudisi ezizako?

^ Funda “Imibuzo Evela KubafundiesiThaleni sakaSeptemba 15, 2014..

^ IHLATHULULO YEENTHOMBE: Nanyana bekabhace erholweni nakabalekela iKosi uSawula, uDavida bekathokoza ngalokho uJehova amenzela khona.

^ IHLATHULULO YEENTHOMBE: Ngemva kokuthi ama-Israyeli aphume eGibhide, uJehova wawatlhogomela ngemana bona adle wenza nokuthi izambatho zawo zingavithiki.