Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SOKU-1

INGOMA 2 Ibizo Lakho NguJehova

Phazimulisani UJehova

Phazimulisani UJehova

UMTLOLO WOMNYAKA KA-2025 UTHI: “Nikelani uJehova iphazimulo efanele igama lakhe.”RHU. 96:8.

OKUZOKUCOCWA NGAKHO

Sizokufunda ngokuthi singamnikela njani uJehova iphazimulo emfaneleko.

1. Khuyini abantu abanengi namhlanjesi abadzimelele kiyo?

 UKHE walemuka na ukuthi abantu abanengi namhlanjesi bazicabangela bona kwaphela begodu abanandaba nabanye abantu? Ngokwesibonelo, abanye bangena eenkundleni zokuthintana ukuzidosela amehlo ngezinto abazenzileko, ukutjengisa izinto abanazo, abaphumelele kizo ukuthi babukwe babantu. Bambalwa abantu abaphazimulisa uJehova uZimu namhlanjesi. Esihlokwenesi, sizokucoca ngokuthi kutjho ukuthini ukuphazimulisa uJehova nokuthi khuyini ekufuze siyenze bona simphazimulise. Sizokubuye sifunde ngokuthi singamnikela njani uZimu ihlonipho emfaneleko nokuthi ingasikade uJehova uzoliphazimulisa njani igama lakhe.

KUTJHO UKUTHINI UKUPHAZIMULISA UJEHOVA?

2. UJehova wayitjengisa njani iphazimulwakhe eNtabeni yeSinayi? (Qala esingaphandle.)

2 Yini iphazimulo? IBhayibheli litjengisa ukuthi uZimu mkhulu, unamandla begodu unguZimu okarisako. UJehova wenza into ekarisa khulu, etjengisa iphazimulwakhe msinyana ngemva kobana isitjhaba sakwa-Israyeli sitjhatjhululwe ebugqilini, eGibhide. Akhe ucabange nganakhu: Iingidigidi zama-Israyeli zihlangene ndawonye eNtabeni yeSinayi ukuzwa bona uZimu uzozitjelani. Kungakapheli isikhathi eside, kwaba nokusikinyeka okukhulu kwephasi, kukhambisana nokusikinyeka kwentabamlilo, kwaba nombani nemidumo erasa khulu ngasuthi yipalapala. (Eks. 19:​16-18; 24:17; Rhu. 68:8) Ama-Israyeli abamba ongenzasi lokha uJehova nakaveza amandla wephazimulwakhe.

ENtabeni yeSinayi uJehova waveza ubukhulu namandlakhe kuma-Israyeli (Funda isigaba 2)


3. Kutjho ukuthini ukuphazimulisa uJehova?

3 Kuthiwani ngathi, kghani singakghona ukuphazimulisa uJehova? Iye, singakghona. Enye indlela esingaphazimulisa ngayo uJehova, kutjela abanye ngamandlakhe akarisako nangobuntu bakhe obuhle. Singaphazimulisa uZimu nasimthokoza ngezinto asisize sakghona ukuzenza ngebanga lamandla asinikele wona. (Isa. 26:12) Sifumana isibonelo esiphuma phambili seKosi uDavida, owaphazimulisa uJehova. Nakathandazela ama-Israyeli wathi kuZimu: “Ngebakho Jehova ubukhulu namandla nobuhle nephazimulo nesithunzi, ngombana koke okusezulwini nokusephasini ngekwakho.” Ngemva kobana uDavida aphethe umthandazwakhe “loke ibandla ladumisa uJehova.”—1 Kron. 29:​11, 20.

4. UJesu wamphazimulisa njani uJehova?

4 UJesu nakasephasini wanikela idumo kuYise, ngokutjela abantu ukuthi nguJehova obekamnikela amandla wokwenza imikarisomraro. (Mar. 5:​18-20) UJesu waphazimulisa uJehova ngendlela ebekakhuluma ngayo ngoBabakhe nangendlela ebekaphatha ngayo abanye. Kwesinye isenzakalo nakatjhumayela esinagogeni hlangana nalabo ebebalalele bekunomfazi obekatshwenywa lidimoni iminyaka eli-18 yoke. Ngebanga ledimoneli umfazi lo bekagobene angakghoni ukujama kuhle. Singacabanga bona ubujamobu bebumgandelela kangangani. Ngebanga lesirhawu uJesu waya emfazini lo begodu wathi kuye ngomusa: “Mfazi, utjhatjhululiwe ekubogabogeni kwakho.” Ngemva kwalokho wambeka isandla, wakghona ukujama, umfazi lo wathabuluka wathoma “ukudumisa uZimu.” (Luk. 13:​10-13) Umfazi lo wafumana ibanga elihle lokuthi adumise uZimu. Nathi singakghona ukwenza njalo.

KUBAYINI SIPHAZIMULISA UJEHOVA?

5. Ngimaphi amabanga asenza sihloniphe uJehova?

5 Siphazimulisa uJehova ngombana siyamhlonipha. Sinamabanga amanengi asenza simhloniphe. UJehova ungumninimandla woke begodu amandlakhe akapheli. (Rhu. 96:​4-7) Ukuhlakanipha kwakhe kubonakala ezintweni azenzileko. Usinikele ukuphila kuhlanganise nezinto esizitlhogako bona siphile. (IsAm. 4:11) Uthembekile. (IsAm. 15:4) Yoke into ayenzako iyaphumelela begodu uhlala enza lokho akuthembisako. (Jotj. 23:14) Kungebangelo uJoromiya athi ngoJehova: “Phakathi kwabo boke abahlakaniphileko beentjhaba naphakathi kwayo yoke imibuswabo, akekho onjengawe.” (Jor. 10:​6, 7) Lokho kusinikela amabanga amahle wokuhlonipha uBabethu wezulwini begodu uJehova wenza okungaphezu kwalokho.

6. Kubayini sithanda uJehova?

6 Siphazimulisa uJehova ngombana siyamthanda. Cabanga ngobuntu obuhle uJehova anabo obusenza simthande. Unesirhawu nomusa. (Rhu. 103:13; Isa. 49:15) Nasizwa ubuhlungu, naye uzwa ubuhlungu. (Zak. 2:8) Wenza kube bulula ukutjhidelana naye njengoMngani. (Rhu. 25:14; IzE. 17:27) Uthobekile; “uyazehlisa bona aqale izulu nephasi, uphakamisa oqalelwa phasi ethulini.” (Rhu. 113:​6, 7) Woke amabanga la asenza siphazimulise uZimethu omkhulu.—Rhu. 86:12.

7. Ngiliphi ithuba elikhethekileko esinalo?

7 Siphazimulisa uJehova ngombana sifuna abanye abantu bamazi. Abantu abanengi abalazi iqiniso ngoJehova. Ngombana uSathana uphophaze imikhumbulwabo ngokurhatjha amala ngoJehova. (2 Kor. 4:4) USathana wenze abantu bakholelwa ukuthi uJehova nguZimu onelaka, akanandaba nabantu begodu nguye obangela ubumbi obukhona ephasineli. Thina sazi iqiniso ngoZimethu. Sinethuba lokutjela abanye bona unguZimu onjani begodu sibasize nabo bakghone ukumphazimulisa. (Isa. 43:10) IRhubo 96 lidzimelele ekunikeleni uJehova iphazimulo. Njengombana sizokucoca ngamanye amezwi aserhubeneli, cabanga ngezinye iindlela ongaphazimulisa ngazo uJehova ngendlela emfaneleko.

SINGAMNIKELA NJANI UJEHOVA IPHAZIMULO EMFANELEKO?

8. Ngiyiphi enye indlela esingaphazimulisa ngayo uJehova? (IRhubo 96:​1-3)

8 Funda iRhubo 96:​1-3. Singaphazimulisa uJehova ngalokho esikutjhoko ngaye. Emavesini la, abantu bakaJehova bamenywa bona ‘babhinele uJehova,’ ‘badumise igama lakhe,’ ‘bamemezele iindaba ezimnandi zesindiswakhe’ nokuthi ‘bamemezele iphazimulwakhe hlangana neentjhaba.’ Zoke iindlelezi ngizo ezingasisiza siphazimulise uJehova. AmaJuda athembekileko namaKrestu wekhulu lokuthoma akhenge azaze ukutjela abanye ngezinto ezihle uJehova abenzele zona nokuthi bavikele igama lakaJehova. (Dan. 3:​16-18; IzE. 4:29) Thina singakwenza njani okufanako?

9-10. Khuyini esiyifunda ku-Angelena? (Qala nesithombe.)

9 Cabanga ngalokho okwenzeka ku-Angelena, a udade ohlala e-United States. Ngesibindi wajamela igama lakaJehova ekampanini asebenza kiyo. Njengesisebenzi esitjha, wamenywa emhlanganweni wokobana laba abaqeda ukufika ekampanini le bafumane ithuba lokucoca ngokuthi babobani namkha bacoce ngokuphila kwabo. U-Angelena walungiselela iinthombe ezihlathulula ithabo analo njengoFakazi kaJehova. Nanyana kunjalo, ngaphambi kobana akhulume, omunye asebenza naye wathi wakhuliswa boFakazi bakaJehova begodu wathoma ukuhlekisa ngabo. U-Angelena wathi: “Ihliziywami beyibethela phezulu kodwana ngacabanga ngathi: ‘Kghani ngizokuvumela abantu bakhulume amala ngoJehova namkha ngizomjamela?’”

10 Indoda le ebeyisebenza naye yathi nayiqeda ukukhuluma, u-Angelena wathandaza msinyana ngesidu. Ngomusa wathi: “Nami ngikhuliswe boFakazi bakaJehova, nanje ngisese nguFakazi kaJehova.” Nanyana ubujamobu bebugandelela, u-Angelena wakghona ukwehlisa umoya watjengisa abantu asebenza nabo iinthombe zakhe nabangani bakhe bathabela ukulotjha uJehova begodu wahlathulula lokho akukholwako. (1 Pit. 3:15) Umphumela waba yini? U-Angelena nakaqeda ukukhuluma, indoda leya yehlisa amaphaphu begodu yatjho nokuthi yaba nesikhathi esimnandi naboFakazi bakaJehova nayisakhulako. U-Angelena uthi: “UJehova ufanelwe kukuthi ajanyelwe. Kulilungelo ukukhulumela igama lakhe.” Nathi sinelungelo lokudumisa uJehova nokumphazimulisa, abanye nabangamhloniphiko.

Singaphazimulisa uJehova, ngalokho esikhuluma ngakho (Funda iingaba 9-10) b


11. Abantu ebebalotjha uJehova ekadeni bayilandela njani ikambisolawulo ekuRhubo 96:8?

11 Funda iRhubo 96:8. Singaphazimulisa uJehova ngezinto esinazo. Abantu bakaJehova bebasolo bamdumisa ngezinto ebebanazo. (IzA. 3:9) Ngokwesibonelo, ama-Israyeli anikela bona akhe bekatlhogomele ithempeli. (2 Kho. 12:​4, 5; 1 Kron. 29:​3-9) Abanye abalandeli bakaJesu banikela “ngezinto zabo” ukuthi uJesu nabapostoli bakhe bafumane lokho abakutlhogako. (Luk. 8:​1-3) IBhayibheli lithi lokha amanye amaKrestu nabekaqalene nendlala, abafowabo nabodadwabo ebebahlala kwezinye iindawo babathumela imali yokubasiza. (IzE. 11:​27-29) Namhlanjesi nathi singaphazimulisa uJehova ngokuthi sinikele.

12. Iminikelwethu ingamphazimulisa njani uJehova? (Qala nesithombe.)

12 Cabanga ngokhunye okwenzekako okutjengisa ukuthi iminikelwethu ingaphazimulisa uJehova. Ngo-2020 kwaba nesomiso esikhulu e-Zimbabwe. Iingidigidi zabantu kuhlanganise nodadwethu u-Prisca, bezisengozini yokuhlongakala ngombana bekunganakudla. Nanyana kunesomiso u-Prisca bekasolo aragela phambili atjhumayela ngeLesithathu nangeLesihlanu ngitjho nanyana kusikhathi sokutjala. Abomakhelwana bakhe abanengi bebamhleka bathi kunokobana ayokusebenza emasimini uyokutjhumayela. Bebathi, “Uzokulamba.” U-Prisca bekabaphendula ngokuzithemba athi, “UJehova angekhe abalahle abantu bakhe nakanye.” Ngemva kwalokho, wafumana izinto ebekazitlhoga ezivela ehlanganweni. Izintwezo zafumaneka ngebanga leminikelo. Abomakhelwana baka-Prisca bathinteka bebamtjela ukuthi, “Kwamambala uZimu akhenge akulahle, yeke sifuna ukufunda okungeziweko ngaye.” Abomakhelwana bakhe abalikhomba bathoma ukuya esifundweni.

Singaphazimulisa uJehova ngezinto esinazo (Funda isigaba 12) c


13. Indlela esiziphatha ngayo, imphazimulisa njani uJehova? (IRhubo 96:9)

13 Funda iRhubo 96:9. Singaphazimulisa uJehova ngendlela esiziphatha ngayo. Abaphristi ebebasebenzela uJehova ethempelini bekutlhogeka ukuthi bahlwengeke emzimbeni. (Eks. 40:​30-32) Nanyana kunjalo, okuqakatheke khulu ukudlula ukuhlwengeka emzimbeni kuziphatha kuhle. (Rhu. 24:​3, 4; 1 Pit. 1:​15, 16) Kufuze sisebenze budisi ‘ukuhlubula ubuntu obudala nemikghwabo simbathe ubuntu obutjha obenziwa bube butjha’ okuyindlela yokucabanga nokwenza ngokuvumelana nobuntu bakaJehova obuphazimulako. (Kol. 3:​9, 10) Ngesizo lakaJehova, ngitjho nabantu ebebaziphatha kumbi khulu begodu banenturhu, bangatjhuguluka bambathe ubuntu obutjha.

14. Khuyini esiyifundako endabeni ka-Jack? (Qala nesithombe.)

14 Cabanga ngesibonelo saka-Jack indoda ebeyinenturhu, iyingozi begodu idume ngegama elithi, “The Demon.” Ngebanga lobulelesi obumbi abenzileko, wafumana isigwebo sokubulawa. Nanyana kunjalo, nakalinde ilanga lokugwetjwa kwakhe, u-Jack wavuma ukufunda iBhayibheli nomfowethu obekamvakatjhela lapha avalelwe khona. Nanyana bekamumuntu omumbi wakghona ukuhlubula ubuntu obudala begodu walungela ukubhajadiswa. U-Jack watjhuguluka khulu kangangobana ngelanga abulawa ngalo, abonogada bejele balila njengombana bamlayelisa. Elinye ipholisa ebelisebenza ejele lathi: “U-Jack bekamumuntu omumbi khulu ejele kodwana nje umumuntu ophuma phambili.” Ngemva kweveke yesigwebo saka-Jack, abafowethu babuyela bayokuraga imihlangano ejele, bahlangana nesinye isibotjhwa ebesithoma ukuza emihlanganweni le. Khuyini eyasenza seza emhlanganweni lo? Sakarwa yindlela u-Jack atjhuguluka ngayo nendlela ebekaziphatha ngayo, safuna ukwazi ukuthi khuyini ekutlhogeka bona siyenze ukuthi silotjhe uJehova. Kuyakhanya ukuthi indlela esiziphatha ngayo ingaphazimulisa uBabethu wezulwini.—1 Pit. 2:12.

Singaphazimulisa uJehova ngendlela esiziphatha ngayo (Funda isigaba 14) d


UJEHOVA UZOLIPHAZIMULISA NJANI IGAMA LAKHE INGASIKADE?

15. UJehova uzoliphazimulisa njani igama lakhe ingasikade? (IRhubo 96:​10-13)

15 Funda iRhubo 96:​10-13. Amavesi wamaswaphela weRhubo 96, ahlathulula uJehova njengoMahluleli neKosi elungileko. UJehova uzoliphazimulisa njani igama lakhe ingasikade? Ngendlela azokwahlulela ngayo. Ingasikade uzokwahlulela iBhabhiloni eliKhulu ngebanga lamala eliwakhulumako ngegama lakhe elicwengileko. (IsAm. 17:​5, 16; 19:​1, 2) Abanye ababone ukubhujiswa kweBhabhiloni eliKhulu bangafuna ukuhlanganyela nathi ekulotjheni kwamambala. Emaswapheleni, nge-Arimagedoni uJehova uzokutjhabalalisa iphasi lakaSathana, asuse boke abamphikisako nalabo abakhuluma kumbi ngegama lakhe begodu asindise labo abamthandako, abazikhakhazisako ngokumphazimulisa. (Mar. 8:38; 2 Thes. 1:​6-10) Ngemva kokulingwa kwamaswaphela okulandela ukuphela kwemiNyaka eyiKulungwana YokuBusa KwakaKrestu, uJehova uzabe alicwengise ngokupheleleko igama lakhe. (IsAm. 20:​7-10) Ngesikhatheso, loke iphasi “lizokuzala ilwazi lephazimulo kaJehova njengamanzi agubuzesa ilwandle.”—Rhab. 2:14.

16. Khuyini ozimisele ukuyenza? (Qala nesithombe.)

16 Kuthabisa khulu ukuthi kuzokuba nesikhathi lapho woke umuntu azabe aphazimulisa igama lakaJehova ngendlela efaneleko! Bekube sikhatheso kufuze sidlale indimethu ngokuphazimulisa uZimethu ngananyana ngiliphi ithuba esilifumanako. Ukugandelela ukuqakatheka kwendaba le, isiHlopha esiBusako sikhethe iRhubo 96:8 ukuthi sibe mtlolo womnyaka ka-2025 othi: Nikelani uJehova iphazimulo efanele igama lakhe.”

Kuzokuba nesikhathi lapho woke umuntu azabe aphazimulisa igama lakaJehova ngendlela efaneleko! (Funda isigaba 16)

INGOMA 12 Jehova Zimu Omkhulu

a Amanye amagama atjhugululiwe.

b IHLATHULULO YESITHOMBE: Kuvezwe umfanekiso walokho okwenzeka ku-Angelena.

c IHLATHULULO YESITHOMBE: Kuvezwe umfanekiso walokho okwenzeka ku-Prisca.

d IHLATHULULO YESITHOMBE: Kuvezwe umfanekiso walokho okwenzeka ku-Jack.