Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-30

Singazithinta Njani Iinhliziyo Zabantu Abangasondiko?

Singazithinta Njani Iinhliziyo Zabantu Abangasondiko?

“Ngibe zizinto zoke ebantwini boke, bona ngazo zoke iindlela ngisindise abanye.”—1 KOR. 9:22.

INGOMA 82 “Ukukhanya Kwenu Akukhanye”

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Ngiliphi itjhuguluko elenzeke kezinye iindawo eminyakeni yakamva?

EMINYAKENI eminengi edlulileko abantu abanengi ephasini bebamalunga wamasondo athileko. Nanyana kunjalo, eminyakeni yamva nje kube netjhuguluko elikhulu elenzekileko. Abantu abanengi abasayi emasondweni. Kuhlekuhle kezinye iinarha abantu abanengi bathi abasondi. *Mat. 24:12.

2. Ngimaphi amanye amabanga enza abantu abanengi bangasayingeni indaba yokusonda?

2 Kubayini isibalo sabantu abangasondiko sanda? * Kungombana abanye bathikaziswa matshwenyeko namkha ubumnandi. (Luk. 8:14) Abanye abantu abasayingeni indaba yokusonda begodu sebakholelwa bona akekho uZimu. Abanye basakholelwa kuZimu kodwana bathi isondo yinto yakade, engavumelani nesayensi begodu liphelelwe sikhathi. Kungenzeka bezwe abangani babo, abotitjhere, i-TV, umrhatjho namkha ezinye izinto ezikhuluma ngokuthi ukuphila kwazivelela kodwana abawezwa amabanga amahle wokukholelwa kuZimu. Abanye basilingwe bafundisi abamarhamaru ngebanga lemali nesikhundla. Kezinye iindawo urhulumende ubeke imithetho ekhandela ezinye zezinto ezenziwa masondo.

3. Uyini umnqopho wesihlokwesi?

3 UJesu wasiyala bona ‘senze abantu bazo zoke iintjhaba babe bafundi.’ (Mat. 28:19) Alo, singabasiza njani abantu abangasondiko bona bathande uZimu begodu babe bafundi bakaKrestu? Kufuze sitjheje ukuthi indlela umuntu alalela ngayo nasimtjhumayezako izokuya ngokuthi ukhulelephi. Isibonelo salokho, abantu be-Europe angeze basilalela ngendlela efana neyabantu be-Asiya nasibatjhumayezako. Kubayini? Kungombana e-Europe abantu bakhona bajayelene neBhayibheli begodu kungenzeka khebezwa ukuthi uZimu wadala zoke izinto. E-Asiya abantu abanengi banelwazi elincani namkha abazi litho ngeBhayibheli begodu kungenzeka abakholelwa kuMdali. Yeke umnqopho wesihlokwesi kusisiza bona sithinte iinhliziyo zabantu esihlangana nabo esimini kungakhathaliseki bona bakholelwani nokuthi bavela kiyiphi inarha.

UNGALAHLI ITHEMBA NGABANTU ABANGASONDIKO

4. Kubayini kufuze sibe nombono omuhle?

4 Yiba Nombono Omuhle. Qobe mnyaka kuba nabantu abangasondiko abababoFakazi bakaJehova. Abanengi babo bebaziphatha kuhle begodu bebanyenyiswa buzenzisi bamasondo. Abanye bebaziphatha kumbi begodu bebanemikghwa emimbi ebekufuze bayilahle. Yeke singaqiniseka ngokuthi uJehova uzosisiza bona sifumane “abazimisele ukufumana ukuphila okungapheliko.”—IzE. 13:48; 1 Thim. 2:3, 4.

5. Khuyini eyenza abantu balalele umlayezwethu?

5 Yiba Nomusa Begodu Ucabangele. Kanengi abantu balalela umlayezwethu ingasi ngebanga lalokho esikutjhoko kodwana ngebanga lokuthi sikutjho njani. Yeke bayathaba nasinomusa, sibacabangela begodu nasinendaba nabo. Asibakateleli bona bezwe imibonwethu. Kunalokho silinga ukuzwisisa imibonwabo ngekolo. Isibonelo salokho kukuthi siyazwisisa ukuthi abanye abathandi ukukhuluma ngesondo nabantu abangabaziko. Abanye bacabanga ukuthi mumukghwa omumbi ukubuza umuntu ngokuthi khuyini ayaziko ngoZimu. Kanti abanye baphathwa ziinhloni nababonwa babantu bafunda iBhayibheli naboFakazi bakaJehova. Kinanyana ngikuphi silinga ukuzwisisa indlela abazizwa ngayo.—2 Thim. 2:24.

6. Umpostoli uPowula watjengisa njani bona uzivumelanisa nobujamo begodu singamlingisa njani?

6 Alo singenzani nange sibona ukuthi umuntu esikhuluma naye akathandi nasisebenzisa amagama la, “iBhayibheli,” “indalo,” “uZimu” nelithi “ikolo”? Singalingisa umpostoli uPowula ngokuthi sitjhugulule indlela esikhuluma ngayo. Lokha nakakhuluma namaJuda wasebenzisa imiTlolo. Kwathi lokha nakakhuluma nezazi zefilosofi ezimaGirigi e-Areyophagusi akhenge atjho bona udzubhula imiTlolo. (IzE. 17:2, 3, 22-31) Alo, singasilingisa njani isibonelo sakaPowula? Nawukhuluma nomuntu ongakholelwa eBhayibhelini, kuhle bona ungamtjeli ukuthi udzubhula imiTlolo. Nawucabanga ukuthi umuntu okhuluma naye akafuni ukubonwa babantu afunda iBhayibheli nawe, linga ukumtjengisa imitlolo ngendlela engekhe imdosele amehlo. Mhlamunye ungamtjengisa imitlolo kufunjathwako.

7. Khuyini ekungafuze siyenze nasizakulingisa uPowula njengombana kutjho umTlolo woku-1 kwebeKorinte 9:20-23?

7 Yiba Mumuntu Ozwisisako Begodu Ulalele. Kufanele silinge ukuzwisisa ukuthi khuyini eyenze abantu esikhuluma nabo bacabanga ngendlela abacabanga ngayo. (IzA. 20:5) Nalapha sizokubona ukuthi khuyini esingayifunda kuPowula. Phela wakhula namaJuda, yeke nabekufuze ayokutjhumayeza abantu bakosontjhaba bekufanele atjhugulule indlela atjhumayela ngayo. Ngombana bebazi okuncani ngoJehova nemiTlolo, kanti abanye bebangazi litho. Nasizakwenza lokho kungatlhogeka bona senze irhubhululo ngabantu abasesiminethu namkha sicoce nabafowethu esele kukade batjhumayela isimu leyo. Lokho kuzosisiza bona sibazwisise abantu esibatjhumayezako sazi nokuthi kubayini bacabanga ngendlela ehlukileko.—Funda yoku-1 kwebeKorinte 9:20-23.

8. Ngiyiphi enye indlela esingayisebenzisa bona sicoce nabantu ngeBhayibheli?

8 Umnqophwethu kufumana abantu ‘abafanelekako.’ (Mat. 10:11) Yeke into ezosisiza bona siphumelele kubuza abantu ukuthi bacabangani ngemva kwalokho silalelisise. Omunye umfowethu we-England nakatjhumayelako ubuza abantu ukuthi bacabanga bona yini engenza abantu abatjhadileko bathabe, ngiyiphi indlela ephumelelako yokukhulisa abantwana nokuthi khuyini engasiza umuntu akghodlhelele nanyana aphathwa kumbi. Nasele ezwile ukuthi abantwabo bacabangani uthi, “Ucabangani ngeseluleko nasi esatlolwa eminyakeni engaba zii-2 000?” Bese ngemva kwalokho utjengisa umuntu lo umtlolo awukhethe kuhle ngofunjathwakwakhe begodu akatjho ukuthi “iBhayibheli” ithi ngaphambi kokuthi amtjengise umtlolo.

FINYELELA IINHLIZIYO ZABANTU

9. Singabasiza njani abantu abangafuni ukukhuluma ngoZimu?

9 Into engasisiza bona sifinyelele iinhliziyo zabantu abangakuthandi ukukhuluma ngoZimu kukhuluma nabo ngento ebathintako. Isibonelo salokho, abanye abantu bathanda indalo. Yeke nawucoca nabantu abanjalo linga ukuthi: “Kungenzeka uyazi ukuthi izinto ezinengi ezitlanyiweko abososayensi bazithathela endalweni. Abantu abatlama i-microphone bafunda endleleni indlebe esebenza ngayo. Abatlama ikhamera bafunda ngendlela ilihlo elisebenza ngayo. Khuyini oyicabangako ngendalo? Ucabanga bona ngubani owenze zoke izinto ezisephasina?” Ngemva kokulalelisisa naku ongakutjho: “Abosonjiniyera nabafunda ukutlama izinto baqala izinto ezifana nendlebe namehlo, lokho kwenza sizibuze ukuthi kuhlekuhle ngubani lo abafunda kuye. Kunento nasi eyatlolwa ngenye imbongi yathi: ‘Owanameka indlebe, akezwa na? Owahlomela ilihlo, akaboni na? . . . Mbala ufundisa umuntu ilwazi.’ Abanye abososayensi bavumelana namezwi la begodu bayakholelwa ukuthi uMdali ukhona.” (Rhu. 94:9, 10) Ngemva kwalokho ungamtjengisa ividiyo efumaneka ku-jw.org® ngaphasi kwesithi “Imikhulumiswano Nabanelemuko” nakwesithi “Imibono Yabathile Ngomsuka Wokuphila.” (Qala ngaphasi kwesithi IINCWADI > AMAVIDIYO.) Ungamupha nencwajana ethi Ukuphila Kwabunjwa Na? namkha ethi The Origin of Life—Five Questions Worth Asking.

10. Singakhulumisana njani nomuntu ongafuni ukukhuluma ngoZimu?

10 Abantu abanengi bayakufisa ukuba nekusasa elihle kodwana basaba ukuthi kungenzeka kungasahlaleki ephasina begodu iphaseli lizokutjhatjalaliswa. Omunye umjikelezi weNorway uthi abantu abanengi abangathandi ukukhuluma ngoZimu kanengi bayakuthanda ukukhuluma ngezinto ezenzeka ephasini. Yeke nakacoca nabantu uthoma ngokubalotjhisa ngemva kwalokho athi: “Sathenjiswa ukuthi ngelinye ilanga izinto zizokuba ngcono ephasina, ucabangani ngendaba le? Kghani ucabanga ukuthi ikusasa elinjalo lizokulethwa yipolotiki, bososayensi namkha ngomunye umuntu?” Ngemva kokulalelisisa ufunda umtlolo namkha awudzubhule, umtlolo loyo ukhuluma ngengomuso iBhayibheli elisithembisa lona. Abanye kuyabathabisa ukwazi ukuthi iBhayibheli isithembisa bona iphasi lizokuhlala likhona begodu abantu abalungileko bazokuhlala kilo ngokungapheliko.—Rhu. 37:29; UMtj. 1:4.

11. Kubayini kufanele sisebenzise iindlela ezihlukahlukeneko nasitjhumayelako? Ngokuya ngokomTlolo webeRoma 1:14-16, singamlingisa njani uPowula?

11 Kufanele sisebenzise iindlela ezihlukahlukeneko nasitjhumayeza abantu. Kubayini? Kungombana abantu abafani. Into eyenza omunye umuntu alalele iindaba ezimnandi omunye ingamenza angasilaleli. Abanye abanamraro nasikhuluma ngoZimu namkha ngeBhayibheli nasithoma ukubabona kodwana abanye bangatlhoga ukuthi sikhulume ngezinto ezenzeka ephasini ngaphambi kokuthi siphathe zeBhayibheli. Kungakhathaliseki ukuthi sihlangana nomuntu onjani kuqakathekile bona sisebenzise woke amathuba avelako wokukhuluma nabantu. (Funda amaRoma 1:14-16.) Nokho akukafuzi silibale ukuthi uJehova nguye owenza iqiniso likhule eenhliziyweni zabantu abathanda okulungileko.—1 Kor. 3:6, 7.

INDLELA YOKUTJHUMAYEZA ABANTU ABAVELA E-ASIYA

12. Khuyini esingayenza bona sitjhumayeze abantu beenarheni ze-Asiya abangazange bafundiswe ngoMdali?

12 Ephasini mazombe abarhuweleli bahlangana nabantu beenarheni ze-Asiya, abanye babo bavela eendaweni lapho aborhulumende bakhandele khona ezinye zezinto ezenziwa masondo. Eenarheni ezinengi ze-Asiya, abantu akhenge khebacabange ngokuthi ukhona uMdali. Nokho abanye bangathanda ukwazi okungeziweko, yeke bayasamukela isifundo seBhayibheli kodwana kungenzeka abanye bangabi nesifiso esifanako. Alo, singabasiza njani? Abanye abarhuweleli abayisebenze isikhathi eside isimu enabantu be-Asiya bakufamane kuphumelela ukuthoma ikulumiswano ngokutjengisa umuntu abakhuluma naye ukuthi banendaba naye. Nangabe ubujamo buyavuma, bamtjela ngendlela ebasize ngayo ikambisolawulo ethileko yeBhayibheli.

13. Khuyini engadosa abantu bona babe nesifiso sokufunda iBhayibheli? (Qala isithombe esingaphandle.)

13 Into edosa abantu abanengi kubona indlela iinkambisolawulo zeBhayibhelini ezisebenza ngayo epilweni. (UMtj. 7:12) ENew York omunye udade otjhumayeza abantu abakhuluma ilimi lesiMandarin uthi: “Ngilinga ukubatjengisa bona nginendaba nabo begodu ngiyabalalelisisa. Yeke nangizwa bona umuntu engikhuluma naye mutjha enarheni le ngivame ukumbuza imibuzo le: ‘Sewuyakujayela na ukuhlala endaweni le? Uwufumene umsebenzi? Kghani abantu bala bakuphethe kuhle?’” Ngezinye iinkhathi lokhu kumvulela ithuba lokukhuluma ngeBhayibheli. Yeke ithubelo nalivulekako ubuza umuntu akhuluma naye athi: “Ucabanga ukuthi yini engasisiza bona sizwane nabanye abantu? Ngingakutjengisa isaga esiseBhayibhelini? Sithi: ‘Ukuthoma inturhu, kufana nokubhoboza amanzi, yeke, lisa indaba ngaphambi kobana kuthome ukulwa.’ Ucabanga bona isilulekwesi singasisiza ukuthi sizwane nabantu?” (IzA. 17:14) Iinkulumiswano ezinjalo zingasisiza sibone abantu abafuna ukufunda okungeziweko.

14. Omunye umfowethu we-Asiya ubasiza njani abantu abathi abakholelwa kuZimu?

14 Alo, kuthiwani ngalabo abasitjela ukuthi abakholelwa kuZimu? Omunye umfowethu oneminyaka eminengi atjhumayeza abantu abangasondiko e-Asiya uhlathulula uthi: “Endaweni le kanengi umuntu nakathi, ‘Angikholelwa kuZimu,’ utjho ukuthi akakholelwa bona kufuze kulotjhwe abozimu abenziwa babantu. Yeke ngivumelana naye ukuthi abozimu abenziwe babantu abasibozimu bamambala. Kanengi ngimfundela uJoromiya 16:20 othi: ‘Abantu bangazenzela njani iinthombe bebazilotjhe khisibe azisuye uZimu na?’ Bese ngimbuza ukuthi singamhlukanisa njani uZimu wamambala kibozimu abenziwe babantu? Ngiyamlalelisisa nakaphendulako bese ngimfundela u-Isaya 41:23, othi: ‘Yenisibikele bonyana ikusasa linjani ukuze sikghone ukutjho bona mbala nibozimu.’ Ngemva kwalokho ngimtjengisa isibonelo salokho uJehova akubikezele ngengomuso.”

15. Singafundani esibonelweni somfowethu we-Asiya?

15 Umfowethu we-Asiya nakenza amabuyelo usebenzisa enye indlela. Uthi “Ngitjengisa umuntu engibuyela kuye iimbonelo eziveza ukuhlakanipha kweBhayibheli, eziveza iimphorofido zeBhayibheli ezizalisekileko nezikhuluma ngemithetho elawula izulu nephasi. Ngemva kwalokho ngimsiza abone ukuthi zoke izintwezi zitjengisa ukuthi ukhona uMdali ophilako nohlakaniphileko. Umuntu lo nakathoma ukwamukela ukuthi kungenzeka ukhona uZimu, ngimtjengisa lokho iBhayibheli elikutjhoko ngoJehova.”

16. NgokwamaHebheru 11:6, kubayini kutlhogeka bona abantu esifunda nabo iBhayibheli bakholelwe kuZimu neBhayibhelini begodu singabasiza njani?

16 Nasiraga isifundo seBhayibheli nabantu abangasondiko, kuqakathekile bona sibasize bakholelwe ukuthi uZimu ukhona. Lokhu kufuze sikwenze ngokubuyelelweko. (Funda amaHebheru 11:6.) Godu kufanele sibasize bakholelwe eBhayibhelini. Lokho kutjho ukuthi kufanele sibuyelele iimfundiso ezithileko amahlandla amanengi. Qobe nasifundako kungatlhogeka bona sikhulume ngobufakazi obuveza ukuthi iBhayibheli ililiZwi lakaZimu. Lokhu kungahlanganisa iimphorofido zeBhayibheli ezizalisekileko nokuthi iBhayibheli inembile nayikhuluma ngesayensi nomlando. Godu singamtjengisa ukuthi iBhayibheli isisiza njani ekuphileni kwaqobe langa.

17. Ungaba yini umphumela nasithanda abantu?

17 Sisiza abantu bona babe bafundi bakaKrestu ngokubathanda kungakhathaliseki ukuthi bayasonda namkha awa. (1 Kor. 13:1) Njengombana sibafundisa, umnqophwethu kubatjengisa bona uZimu uyasithanda begodu ufuna simthande. Qobe mnyaka iinkulungwana zabantu ebezingasondi namkha ebezingakholelwa kuZimu ziyabhajadiswa ngombana zifunde ukumthanda. Yeke thanda abantu begodu ube nendaba nabo. Balalelisise nabakhulumako. Linga ukuzwisisa ukuthi kubayini bazizwa ngendlela abazizwa ngayo. Bafundise ukuba bafundi bakaKrestu ngokubabekela isibonelo.

INGOMA 76 Wena Uzizwa Njani?

^ isig. 5 Sihlangana nabantu abanengi khulu abangasondiko. Yeke esihlokwenesi sizokucoca ngokuthi singabafundisa njani iBhayibheli, sibuye sifunde ngokuthi singabasiza njani bona balithembe begodu bakholelwe kuJehova uZimu.

^ isig. 1 Ukuhlola okwenziweko kutjengisa ukuthi iinarhezo ngilezi: Albania, Australia, Austria, Azerbaijan, Canada, China, Czech Republic, Denmark, France, Germany, Hong Kong, Ireland, Israel, Japan, Netherlands, Norway, South Korea, Spain, Sweden, Switzerland, United Kingdom neVietnam.

^ isig. 2 IHLATHULULO YAMAGAMA: Esihlokwenesi igama elithi abangasondiko litjho abantu abangasimalunga wesondo elithileko namkha abangakholelwa kuZimu.

^ isig. 54 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Umfowethu utjhumayeza omunye asebenza naye esibhedlela. Ngemva kwesikhathi esithileko umuntu lo uhlola ingcenye yesifundo seBhayibheli efumaneka kuzinzolwazi lethu.