Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-31

“Dzimelelani, Ningasikinyeki”

“Dzimelelani, Ningasikinyeki”

“Bafowethu abathandekako, dzimelelani, ningasikinyeki.” —1 KOR. 15:58.

INGOMA 122 Asidzimeleleni!

OKUZOKUCOCWA NGAKHO a

1-2. UmKrestu angafaniswa njani nomakhiwo omude? (1 Korinte 15:58)

 NGO-1978, kwakhiwa umakhiwo omude khulu e-Tokyo, e-Japan. Abantu bebazibuza ukuthi angekhe uwe na ngombana edorobheneli bekuhlala kuba nokusikinyeka kwephasi. Bekuyini ifihlo yabakhi bawo? Abonjiniyere benza umakhiwo lo waqina kodwana wakghona ukujamelana nokusikinyeka kwephasi. AmaKrestu afana nomakhiwo loyo. Ngayiphi indlela?

2 UmKrestu kufuze aqiniseke ukuthi angadzimeleli khulu begodu angaliseleli khulu. Kufuze aqine angasikinyeki naziza ekulaleleni imithetho nemithethokambiso kaJehova. (Funda yoku-1 kwebeKorinte 15:58.) ‘Ukulungele ukulalela’ begodu akajikajiki. Ngakelinye ihlangothi, kutlhogeka ‘abonelele’ nangabe ubujamo bubizela lokho. (Jak. 3:17) UmKrestu okuzwisisa kuhle lokhu uzokubalekela ukudzimelela khulu namkha ukuliselela khulu. Esihlokwenesi sizokucoca ngokuthi singadzimelela njani. Sizokucoca nangeendlela ezihlanu uSathana alinga ngazo ukubogabogisa ukuzimisela kwethu sifunde nokuthi singayihlula njani imizamwakhe.

SINGADZIMELELA NJANI?

3. Ngimiphi imithetho kaJehova efumaneka kuzEnzo 15:28, 29?

3 UJehova nguye onelungelo elikhulu lokubeka umThetho begodu imithethwakhe, uhlala ayenza ibelula ukuthi abantu bakhe bayizwisise. (Isa. 33:22) Ngokwesibonelo isihlopha esibusako sangekhulu lokuthoma sakhuluma ngeendlela ezintathu amaKrestu angazisebenzisa bona ahlale adzimelele, (1) ngokungavumeli ukulotjhwa kweenthombe kodwana kulotjhwe uJehova kwaphela, (2) ngokulalela umthetho kaJehova othi iingazi zicwengile, (3) nangokulalela umyalo weBhayibheli wokubalekela ukuziphatha kumbi ngokomseme. (Funda izEnzo 15:28, 29.) AmaKrestu namhlanjesi angamlalela njani uJehova eendleleni ezintathwezi?

4. Simlotjha njani uJehova kwaphela? (IsAmbulo 4:11)

4 Asivumi ukulotjha iinthombe, silotjha uJehova kwaphela. Wayala ama-Israyeli ukuthi alotjhe yena kwaphela. (Dut. 5:6-10) UJesu nakalingwa nguDeveli, wathi kufuze silotjhe uJehova kwaphela. (Mat. 4:8-10) Asizilotjhi iinthombe. Asibalotjhi abantu, ngokwesibonelo angekhe siphathe umdosiphambili wesondo, wepolotiki namkha abadumileko bezemidlalo, umlingisi namkha umvumi ngathi nguzimu. Singehlangothini lakaJehova kwaphela loyo ‘owadala zoke izinto.’—Funda isAmbulo 4:11.

5. Kubayini silalela umthetho kaJehova omalungana nokucwengeka kokuphila neengazi?

5 Silalela umthetho kaJehova othi ukuphila neengazi kucwengile. Kubayini? Ngebanga lokuthi uJehova uthi iingazi zijamele ukuphila, isipho esiligugu esivela kuye. (Lev. 17:14) UJehova nakathoma ukuvumela abantu badle inyama wathi bangadli iingazi. (Gen. 9:4) Wabuyelela umyalo lo nakanikela ama-Israyeli umThetho kaMosi. (Lev. 17:10) Wanqophisa isihlopha esibusako sangekhulu lokuthoma bona sikhuphe umyalo wokobana woke amaKrestu ‘atjhide eengazini.’ (IzE. 15:28, 29) Siyadzimelela nasilalela umyalo lo, nalokha nasenza iinqunto ezimalungana nokulatjhwa. b

6. Khuyini esiyenzako bona silalele umthetho kaJehova malungana nokuziphatha kumbi ngokomseme?

6 Silalela umthetho kaJehova malungana nokubalekela ukuziphatha kumbi ngokomseme. (Heb. 13:4) Umpostoli uPowula useluleka bona ‘sibulale’ amalunga wemizimbethu okutjho ukuthi kufuze senze koke okusemandlenethu ukususa nanyana ngisiphi isifiso esimbi. Siyakubalekela ukuqala namkha ukubukela nanyana yini engasenza siziphathe kumbi ngokomseme. (Kol. 3:5; Job. 31:1) Nasilingelwa ukwenza okungakalungi, sisusa msinyana nanyana ngimuphi umcabango namkha isenzo esingalimaza ubuhlobo bethu noZimu.

7. Khuyini ekufuze sizimisele ukuyenza begodu kubayini?

7 UJehova ulindele ukuthi ‘silalele ngokusuka ehliziyweni.’ (Rom. 6:17) Lokho asitjela ukuthi sikwenze kuhlala kusilungele begodu angeze satjhugulula imithethwakhe. (Isa. 48:17, 18; 1 Kor. 6:9, 10) Senza koke okusemandlenethu ukuthabisa uJehova besitjengise umkhumbulo ofana newomrhubi owathi: “Ngizimisele ukulalela iinqophiso zakho ngaso soke isikhathi, bekube sekupheleni.” (Rhu. 119:112) Nanyana kunjalo, uSathana uzokulinga ukwenza kube budisi ukulalela uJehova. Ngiziphi iindlela azisebenzisako?

USATHANA ULINGA NJANI UKUSENZA SINGALALELI UJEHOVA?

8. USathana ukusebenzisa njani ukuhlunguphazwa, ukusenza singalaleli uJehova?

8 Ukuhlunguphazwa. USathana usebenzisa inturhu nokugandeleleka ukusenza singalaleli uJehova. Umnqophwakhe ‘kusirhiribidela’ ukwenzela bona atjhabalalise ubuhlobo bethu noJehova. (1 Pit. 5:8) AmaKrestu wokuthoma athuselwa, abetjhwa bekabulawa ngebanga lokuzimisela kwawo ukulalela uJehova. (IzE. 5:27, 28, 40; 7:54-60) USathana usaragela phambili asebenzisa ukuhlunguphazwa nanamhlanjesi. Lokhu kubonakala endleleni abafowethu nabodadwethu abaphathwa ngayo kabuhlungu e-Russia nakwezinye iinarha nokuhlunguphazwa baphikisi kwabafowethu nabodadwethu.

9. Fanekisa ukuthi kubayini kutlhogeka sitjheje igandelelo elifihlekileko.

9 Ukugandeleleka okufihlekileko. Ngaphezu kokuhlunguphazwa uSathana usebenzisa ‘amaqhinga.’ (Efe. 6:11) Cabanga ngalokho okwenzeka kumfowethu u-Bob, owafakwa esibhedlela bona ayokuhlinzwa. Watjela abodorhodere ukuthi angeze avume ukufakelwa iingazi ngaphasi kwananyana ngibuphi ubujamo. Udorhodere wavuma ukuhlonipha isinqunto sakhe. Nanyana kunjalo, ngobunye ubusuku bangaphambi kokuhlinzwa kwakhe, omunye udorhodere weza ku-Bob ngemva kokobana umndenakhe ukhambile uye ekhaya. Watjela u-Bob ukuthi abodorhodere kungenzeka bangazisebenzisi iingazi kodwana bebazozibekela eduze nange kungenzeka kutlhogeka bazisebenzise. Kungenzeka udorhodere lo wacabanga ukuthi u-Bob uzokutjhugulula umkhumbulwakhe umndenakhe nawungekho eduze. Kodwana, u-Bob wabetha ngenyawo phasi wathi angekhe ngivume ukufakelwa iingazi nanyana kungenzekani.

10. Kubayini ukucabanga kwalabo abadelela umthetho kaJehova kuyingozi? (1 Korinte 3:19, 20)

10 Ukucabanga kwalabo abadelela uJehova. Nasicabanga njengabantu abadelela umthetho kaJehova nathi sizokuthoma ukungamnaki uJehova nemithethwakhe. (Funda yoku-1 kwebeKorinte 3:19, 20.) “Ukuhlakanipha kwephaseli” kanengi kwenza abantu bangamlaleli uZimu. Idlanzana lamaKrestu wePhergamu neThiyathira lathoma ukucabanga njengabantu abababhodileko, ebebaziphatha kumbi ngokomseme balotjha neenthombe. UJesu wanikela amabandla amabili la iseluleko esiqinileko ngebanga lokuthi bekabekezelela ukuziphatha kumbi ngokomseme. (IsAm. 2:14, 20) Namhlanjesi, abantu abasibhodileko bangalinga ukusenza samukele imibono engakalungi. Imindeni nabantu esibajayeleko bangalinga ukusenza sicabange bona sizigandelela khulu nokuthi kufuze siphule imithetho kaJehova. Bangathi akukaqakatheki ukuhlala siziphatha kuhle nokuthi imithethokambiso yeBhayibheli sidala.

11. Njengombana sidzimelela khuyini ekufuze siyibalekele?

11 Ngezinye iinkhathi singathi uJehova usinikela iinqophiso ezingazwakali kuhle. Singalingeka ukuthi ‘sidlulele ngale kwezinto ezitloliweko.’ (1 Kor. 4:6) Abadosiphambili bamasondo bangesikhathi sakaJesu bebanomlandu walokhu. Bangezelela imithethwabo emThethweni benza kwaba budisi ngabantu abajayelekileko bona bayilalele. (Mat. 23:4) UJehova usinikela iinqophiso ezizwakalako ngeliZwi lakhe nangehlanganwakhe. Asinalo ibanga lokungezelela eenqophisweni asinikela zona. (IzA. 3:5-7) Yeke asifuni ukudlulela ngale kwalokho okutloliweko eBhayibhelini namkha sibekele abafowethu nabodadwethu imithetho ngezinto zomuntu mathupha.

12. USathana uyisebenzisa njani ‘ikohliso elilize’?

12 Ukukhohlisa. USathana usebenzisa ‘ikohliso elilize nezinto ezisisekelo zephasi’ ukudurhisa nokuhlukanisa abantu phakathi. (Kol. 2:8) Ekhulwini lokuthoma lokhu bekuhlanganisa amafilosofi asekelwe emibonweni yabantu, eemfundisweni zamaJuda ezingasi ngokomtlolo nefundisweni yokuthi amaKrestu kufuze alalele umThetho kaMosi. Imibono le beyikhohlisa ngombana beyenza abantu bangabi nendaba noMthombo wokuhlakanipha kweqiniso uJehova. Namhlanjesi, uSathana usebenzisa zokuthintana nezethungelelwano bona arhatjhe imibono emamala nemibiko yeendaba emamala ekhuthazwa badosiphambili bezepolotiki. Sikubone khulu lokhu hlangana nesindabelaphi i-COVID-19. c AboFakazi bakaJehova abalalela isinqophiso esivela ehlanganwenethu babalekela ukutshwenyeka okungatlhogekiko ebekuzwiwa ngilabo abalalele imininingwana ekhohlisako.—Mat. 24:45.

13. Kubayini kufuze sitjheje iinthikamezo?

13 Iinthikamezo. Kufuze sidzimelele ‘ezintweni eziqakatheke khulu.’ (Flp. 1:9, 10) Iinthikamezo zingathatha isikhathi sethu esinengi, zisenze singasatjheja izinto eziqakathekileko. Izinto esijayele ukuzenza njengokudla, izinto zokusela, zokuzithabisa nomsebenzi zingaba ziinthikamezo nasizivumela bona zibe zizinto eziqakatheke khulu ekuphileni kwethu. (Luk. 21:34, 35) Ukungezelela kilokho qobe langa sizwa besifunde ngemitjhagalo nangokuphikisana kwezepolotiki. Kufuze siqiniseke ukuthi asithikanyezwa ziimpikiswanezi. Nakungasinjalo singagcina sithatha ihlangothi emikhumbulwenethu neenhliziyweni zethu. USathana usebenzisa iindlelezi ekukhulunywe ngazo ngehla ngomnqopho wokubogabogisa ukuzimisela kwethu ukwenza okulungileko. Akhesibone ukuthi singayihlula njani imizamwakhe besihlale sidzimelele.

SINGAKGHONA NJANI UKUHLALA SIDZIMELELE?

Bona uhlale udzimelele, cabangisisa ngokuzinikela kwakho nangokubhabhadiswa, ufunde iliZwi lakaZimu bewucabangisise ngalo, ube nehliziyo edzimeleleko bewuthembele kuJehova (Funda iingaba 14-18)

14. Khuyini engasisiza sihlale sidzimelele ngehlangothini lakaJehova?

14 Cabanga ngokobana kubayini wanikela ukuphila kwakho kuJehova bewabhabhadiswa. Wathatha amagadango la ngombana bewufuna ukuba ngehlangothini lakaJehova. Khumbula ukuthi yini eyakusizako waqiniseka ukuthi ufumene iqiniso. Wathoma ukwazi uJehova wamhlonipha nokumthanda njengoBabakho wezulwini. Wakholwa bewakhuthazeka bona utjhuguluke. Walisa ukwenza izinto uJehova azihloyileko. Wathoma ukwenza ezimthabisako, wazizwa ngcono nawulemuka ukuthi uZimu ukulibalele. (Rhu. 32:1, 2) Waya esifundweni wathoma ukutjela abanye izinto ezihle ozifundileko. NjengomKrestu ozinikeleko wabhabhadiswa, nje ukhamba endleleni yokuphila, zimisele bona ingakulahlekeli.—Mat. 7:13, 14.

15. Kubayini ukufunda nokucabangisisa kuzuzisa?

15 Funda iliZwi lakaZimu ucabangisise ngalo. Njengombana umuthi ungakghona ukujama uqine nange imirabhayo ingenelele beyidzimelele, nathi singahla sidzimelele nange ukukholwa kwethu kudzimelele eliZwini lakaZimu. Njengombana umuthi ukhula imirabhayo iyadzimelela begodu iyanaba. Nasifunda besicabangisise nangeliZwi lakhe siqinisa ukukholwa kwethu besiyaqiniseka ukuthi iindlela zakaZimu ziphuma phambili. (Kol. 2:6, 7) Cabanga ngendlela isinqophiso sakaJehova, iseluleko nesivikelo sakhe esasiza ngayo iinceku zakhe esikhathini esidlulileko. Ngokwesibonelo, uHezekiyeli watjhejisisa khulu lokha ingilozi ithatha iinlinganiso zethempeli alibona embonweni. Umbono lo waqinisekisa uHezekiyeli begodu nathi usinikela iimfundo zokobana singawulandela njani umthethokambiso kaJehova wokuhlonipha nokulotjha okucwengileko. d (Hez. 40:1-4; 43:10-12) Nathi siyazuza lokha nasizipha isikhathi sokufunda sicabangisise ngezinto ezidephileko zeliZwi lakaZimu.

16. Ihliziyo edzimeleleko yamvikela njani u-Bob? (IRhubo 112:7)

16 Yiba nehliziyo edzimeleleko. IKosi uDavida yathi angeze yaphelelwa lithando ngoJehova lokha nayibhinako ithi: “Maye! Zimu ihliziywami idzimelele.” (Rhu. 57:7) Nathi singaba nehliziyo edzimeleleko ngokuthembela kuJehova ngokupheleleko. (Funda iRhubo 112:7.) Cabanga ukuthi kwamsiza njani lokhu u-Bob ekukhulunywe ngaye phambilini. Lokha nakatjelwa bona kuzokubekelwa iingazi eqadi ukwenzela bona nakungenzeka kutlhogeke zisetjenziswe, waphendula wathi nange kuba nethuba elinjalo lokuthi afakelwe iingazi uzokukhamba esibhedlela khonokho. Ngokukhamba kwesikhathi, u-Bob wathi: “Akhenge ngizaze ukuthi ngizokwenzani begodu bengingakatshwenyeki ngalokho okungenzeka.”

Nasinokukholwa okuqinileko singakghona ukuhlala sidzimelele nanyana singaqalana naziphi iinlingo (Funda isigaba 17)

17. Khuyini esingayifunda kilokho okwenzeka ku-Bob? (Qala nesithombe.)

17 U-Bob bekadzimelele ngombana wathatha isiquntwesi kade ngaphambi kokobana aye esibhedlela. Kokuthoma, bekafuna ukuthabisa uJehova. Kwesibili wafundisisa lokho iBhayibheli neencwadi zethu ezisekelwe eBhayibhelini ezikutjhoko ngokucwengeka kokuphila neengazi. Kwesithathu, bekaqiniseka ukuthi ukulandela iinqophiso zakaJehova kuzomlethela iimbusiso ezingapheliko. Nathi singaba nehliziyo edzimeleleko nanyana singaqalana nananyana ngiziphi iinlingo.

UBharaki namadoda ebekakhamba nawo bagijimisa ibutho lakaSisera (Funda isigaba 18)

18. Isibonelo sakaBharaki sisifundisani ngokuthembela kuJehova? (Qala isithombe esingaphandle.)

18 Thembela kuJehova. Cabanga ukuthi uBharaki waphumelela kangangani ngokuthembela eenqophisweni zakaJehova. Ngesikhathesi abantu bakwa-Israyeli bebangakakulungeli ukulwa ipi, bebanganazo neenkhali kodwana uJehova watjela uBharaki bona akhambe ayokulwa noSisera ikosi yamaKanana nebutho layo ebebaneenkhali ezinengi. (Hlul. 5:8) Umphorofidikazi uDebhora watjela uBharaki ukuthi ehlele endaweni ethabaleleko bona ayokulwa noSisera neenkarana zakhe ezima-900. Bekuzokuba budisi ukulwa neenkarana ezinebelo endaweni ethabaleleko. Ngitjho nanyana uBharaki bekakwazi lokhu walalela. Njengombana amasotja ehla eNtabeni iTabori, uJehova wanisa izulu elinamandla. Iinkarana zakaSisera zabhajwa edakeni ngalokho uJehova wenza uBharaki wathumba. (Hlul. 4:1-7, 10, 13-16) Ngendlela efanako uJehova uzosenza sithumbe nange sithembela kuye neenqophisweni asinikela zona ngehlanganwakhe.—Dut. 31:6.

ZIMISELE UKUHLALA UDZIMELELE

19. Kubayini ufuna ukuhlala udzimelele?

19 Kufuze sihlale silwa ukuthi sihlale sidzimelele njengombana sisaphila ephasineli. (1 Thim. 6:11, 12; 2 Pit. 3:17) Kwanga singazimisela ukungasikinywa kuhlunguphazwa, ligandelelo elifihlekileko, kucabanga kwabantu abadelela umthetho kaZimu, ukukhohlisa neenthikamezo. (Efe. 4:14) Kunalokho, asiqineni, sidzimele ekuzinikeleni kwethu kuJehova singasikinyeki ekulaleleni imiyalwakhe. Ngesikhathi esifanako kufuze sibe babantu ababonelelako. Esihlokweni esilandelako sizokucoca ngokuthi uJehova noJesu basibonelo esiphuma phambili njani sokubonelela.

INGOMA 129 Asikghodlheleleni

a Kusukela ngesikhathi saka-Adamu no-Eva, uSathana bekasolo alinga ukwenza abantu bakholelwe ukuthi bangazikhethela ukuthi khuyini okulungileko nokungakalungi. Ufuna sizizwe ngendlela efanako ngemithetho kaJehova nangeenqophiso ezivela ehlanganwenakhe. Isihlokwesi sizosisiza ukuthi singayiphayeli eqadi imithetho kaJehova njengombana kwenza abalandeli bakaSathana godu sizosisiza sizimisele ukuhlala silalela uJehova.

b Bona ufumane imininingwana engeziweko malungana nokuthi umKrestu angawulalela njani umbono kaZimu malungana neengazi, qala isifundo 39 encwadini ethi, Phila Kuze Kube Phakade!

c Qala isihloko esithi, “Zivikele Emangeni” esiku-jw.org.