Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-29

Inga-Kghani Ulilungele Isizi Elikhulu?

Inga-Kghani Ulilungele Isizi Elikhulu?

‘Zibonakaliseni nikulungele.’—MAT. 24:44.

INGOMA 150 Funani Isindiso KuZimu

OKUZOKUCOCWA NGAKHO a

1. Kubayini kukuhlakanipha ukulungiselela ihlekelele?

 UKUZILUNGISELELA kusindisa ukuphila. Ngokwesibonelo, abantu abazilungiseleleko kanengi bayasinda begodu bakghona nokusiza abanye. Ihlangano yeYurobhu elinga ukusiza abantu ithi: “Ukuzilungiselela okuhle kungasindisa ukuphila.”

2. Kubayini kufuze sizilungiselele isizi elikhulu? (Matewu 24:44)

2 ‘Isizi elikhulu’ lizokuthoma singakalindeli. (Mat. 24:21) Kodwana isizi elikhulu lizokuhluka eenhlekeleleni ezinengi ngombana siyazi ukuthi liyeza. Eemnyakeni engaba zii-2 000 eyadlulako, uJesu walungiselela abalandeli bakhe bona baqalane nalo. (Funda uMatewu 24:44.) Nasililungeleko kuzokuba lula ngathi ukuthi sikghodlhelele isikhathi esibudiseso besisize nabanye bona benze okufanako.—Luk. 21:36.

3. Ukukghodlhelela, ithando nesirhawu kuzosisiza njani silungele isizi elikhulu?

3 Kufuze sibe nobuntu obuthathu obuzosisiza silungele isizi elikhulu. Sizokusabela njani lokha nasitjelwa bona sitjhumayele umlayezo ongasimnandi wesahlulelo nalokha abangakholwako nabasiphikisako? (IsAm. 16:21) Sizokutlhoga ukukghodlhelela ukuthi silalele uJehova besimthembe ukuthi uzosivikela. Sizokwenzani nange abafowethu balahlekelwa ngizo zoke izinto zabo? (Rhab. 3:17, 18) Ngebanga lokuthi siyabarhawukela, sizobanikela abakutlhogako. Sizokwenzani nange ngebanga lokusahlelwa ziinqhema zeenarha kufuze sihlale ndawonye nabafowethu nabodadwethu isikhatjhana? (Hez. 38:10-12) Kufuze sibathande nasizakukghodlhelela isikhathi esibudiseso.

4. IBhayibheli litjengisa njani ukuthi kufuze siragele phambili sikghodlhelela, sibe nesirhawu nethando?

4 IliZwi lakaZimu lisikhuthaza ukuthi siragele phambili silwele ukukghodlhelela, ukuba nesirhawu nethando. ULukasi 21:19 uthi: “Ngokukghodlhelela kwenu nizokusindisa ukuphila kwenu.” KwebeKolose 3:12 ithi: “Mbathani isirhawu.” Yoku-1 kwebeThesalonika 4:9, 10 ithi: “Nina ngokwenu nifundiswa nguZimu bona nithandane. . . . Kodwana siyanikhuthaza, bafowethu bona niragele phambili nokwenza lokhu ngesilinganiso esizeleko.” Woke amavesi la bekatlolelwe abafundi esele bakghodlhelele, banesirhawu nethando. Nanyana kunjalo, bekufuze baragele phambili batjengisa ubuntobo. Nathi kufuze senze okufanako. Okungasisiza senze lokhu, kucabangisisa ngendlela amaKrestu wokuthoma atjengise ngayo ubuntu ngabunye. Ngemva kwalokho, sizokubona ukuthi singabalingisa njani sitjengise ukuthi sililungele isizi elikhulu.

QINISA UKUKGHODLHELELA KWAKHO

5. AmaKrestu wokuthoma azikghodlhelelela njani iinlingo ebekaqalene nazo?

5 AmaKrestu wokuthoma bekufuze akghodlhelele. (Heb. 10:36) Ngaphezu kokuba nemiraro ejayelekileko yabantu boke, bekanemiraro ebangelwa kukuthi amaKrestu. Inengi lawo lahlunguphazwa, ingasi badosiphambili bezekolo yamaJuda neemphathimandla zamaRoma kwaphela kodwana nemindenawo. (Mat. 10:21) Bekufuze aqiniseke ukuthi iimfundiso ezimamala ezivela eenhlubukini, ebezilinga ukuhlukanisa ibandla azibi nomthelela kiwo. (IzE. 20:29, 30) Nanyana kunjalo amaKrestu la akghodlhelela. (IsAm. 2:3) Njani? Acabangisisa ngeembonelo zokukghodlhelela ezisemTlolweni, ezinjengesakaJobho. (Jak. 5:10, 11) Athandaza abawa amandla. (IzE. 4:29-31) Adzimelela emiphumeleni emihle yokukghodlhelela kwawo.—IzE. 5:41.

6. Ufundani kilokho okwenziwa ngu-Merita bona akghodlhelelele ukuphikiswa?

6 Nathi singakghodlhelela nasihlala sifunda ngeembonelo zokukghodlhelela eziseBhayibhelini neencwadini zethu besicabangisise ngazo. Ngokwenza njalo, u-Merita udadwethu we-Albania, wakghona ukuqalana nokuphikiswa komndeni. Uthi: “Ngakhuthazeka khulu nangifunda ngesibonelo sakaJobho eBhayibhelini. Watlhaga khulu angazi ukuthi iinlingo zakhe zibangelwa ngubani kodwana wathi: ‘Angekhe, ngavumela litho lingilahlekisele ukuthembeka kwami bengiyokufa!’ (Job. 27:5) Ngacabanga ngendlela iinlingo zami ezizincani ngayo nangizimadanisa nezakaJobho. Nanyana bekangazi ukuthi ngubani obekabangela imirarwakhe, mina ngiyazi ukuthi ngubani obangela imirarwami.”

7. Ngitjho nanyana singakaqalani nesilingo esibudisi nje, khuyini ekufuze sifunde ukuyenza nje?

7 Singaqinisa ukukghodlhelela kwethu ngokuthandaza kuJehova qobe simtjele ngakho koke okusitshwenyako. (Flp. 4:6; 1 Thes. 5:17) Kungenzeka awunawo umraro obudisi oqalene nawo nje. Nanyana kunjalo, inga-kghani uyasifuna isinqophiso sakaJehova nanyana kunini nawusilingekileko, uhlangahlangene namkha ungazi ukuthi wenzeni? Nange ujayele ukuya kuZimethu ubawe isizo ngemiraro emincani onayo nje, kuzokubalula ukwenza njalo nange uqalene nemiraro emikhulu esikhathini esizako. Nje-ke uzokuqiniseka ukuthi uJehova wazi kuhle bona kunini lapho kufuze akusize khona nokuthi uzokwenzani.—Rhu. 27:1, 3.

UKUKGHODLHELELA

Nanyana ngisiphi isitjhijilo esisikghodlhelelako, sisilungiselela esilandelako (Funda isigaba 8)

8. Isibonelo saka-Mira sitjengisa njani ukuthi ukukghodlhelela iinlingo namhlanjesi kungasisiza sikghodlhelele iinlingo isikhathi esizako? (Jakopo 1:2-4) (Qala nesithombe.)

8 Nange sihlala sithembekile kuJehova nje, kuzokubalula ukukghodlhelela isizi elikhulu elizako. (Rom. 5:3) Kubayini singatjho njalo? Abafowethu nabodadwethu abanengi bathi qobe nabakghodlhelela ubujamo obubudisi, lokho kubasiza bakghone ukukghodlhelelela isilingo esizako. UJehova nakabasiza bakghodlhelelele umraro othileko babanethemba khulu lokuthi uJehova ufuna ukubasiza. Ngebanga lokuthi bayakholwa kuJehova bayakghona ukukghodlhelela isilingo esilandelako. (Funda uJakopo 1:2-4.) U-Mira iphayona le-Albania, ufumene bona ukukghodlhelela imiraro esikhathini esidlulileko kumsizile wakghona ukuragela phambili akghodlhelelela imiraro anayo nje. Uyavuma ukuthi ngezinye iinkhathi uzizwa ngasuthi nguye kwaphela onemiraro eminengi. Kodwana uyayikhumbula indlela uJehova amsekele ngayo eminyakeni ema-20 eyadlulako begodu uzikhuthaza ngokuthi azitjele yena athi: ‘Hlala uthembekile. Ungalisi ukulotjha uJehova nje, ngemva kobana akusize wakghodlhelelela ubujamo obunengi obubudisi.’ Nawe ungacabangisisa ngendlela uJehova esele akusize ngayo ukuthi ukghodlhelele. Qiniseka ukuthi uyakubona qobe nawukghodlhelelela isilingo begodu uzokubusisa. (Mat. 5:10-12) Nje-ke nakuthoma isizi elikhulu uzabe sewufundile ukukghodlhelela begodu uzabe uzimisele ukuragela phambili ukghodlhelela.

YIBA NESIRHAWU

9. Ibandla le-Anthiyokiya eliseSiriya latjengisa njani isirhawu?

9 Cabanga ngalokho okwenzeka emaKrestwini weJudiya lokha nakehlelwe yindlala ekulu. Ngemva kokobana ibandla le-Anthiyokiya yeSiriya lizwe ngendaba yendlala le, labarhawukela khulu abafowabo abaseJudiya. Lenza okuthileko ukutjengisa ukuthi lirhawukela abafowabo nabodadwabo. ‘Laqunta ukuthumela izinto kubafowabo abahlala eJudiya, ngamunye ngokwamandlakhe.’ (IzE. 11:27-30) Nanyana abafowabo ebebehlelwe yindlala bebahlala kude, amaKrestu we-Anthiyokiya bekazimisele ukubasiza.—1 Jwa. 3:17, 18.

ISIRHAWU

Iinhlekelele zeemvelo zisinikela ithuba lokuba nesirhawu (Funda isigaba 10)

10. Singasitjengisa njani isirhawu lokha abafowethu nabodadwethu behlelwe yihlekelele? (Qala nesithombe)

10 Nathi namhlanjesi singaba nesirhawu nasizwa ukuthi abafowethu nabodadwethu behlelwe yihlekelele. Sinikela isizo msinyana mhlamunye ngokubuza abadala ukuthi singasiza ephrojekthini, ngokunikela emsebenzini wephasi loke namkha ngokuthandazela labo abehlelwe yihlekelele. b (IzA. 17:17) Ngokwesibonelo, ngo-2020 kwakhethwa amaKomidi wezokuHlangula angaphezu kwama-950 ephasini loke bona atlhogomele labo ebebatlhoga isizo ngesikhathi sesindabelaphi i-COVID-19. Sibathokoza khulu abafowethu nabodadwethu abahlanganyele emsebenzini wokuhlangula lo. Ngebanga lokuthi bebabarhawukela abafowethu nabodadwethu, babalethela izinto abazitlhogako, babasiza bona baragele phambili balotjha uJehova begodu kobunye ubujamo balungisa, bakha kabutjha izindlu neendawo ekulotjhelwa kizo uZimu.—Madanisa neyesi-2 kwebeKorinte 8:1-4.

11. Ukuba nesirhawu kumdumisa njani uBabethu wezulwini?

11 Nasiba nesirhawu ngemva kwehlekelele, abanye bayakubona lokho. Ngokwesibonelo ngo-2019 isiwuruwuru u-Dorian satjhabalalisa iWolo lomBuso e-Bahamas. Abafowethu nabakha kabutjha iwolo, babawa usokontraga ongasinguFakazi bona abatjele ukuthi kuzokuba yimalini ukwenza umsebenzi otlhogekako. Wathi kibo: “Ngingathabela ukunikela . . . ngeensetjenziswa, iinsebenzi nezinto ezitlhogekako. . . . Ngifuna ukukwenzela ihlanganwenu lokhu. Iyangikara indlela enizizwa ngayo ngabangani benu.” Inengi labantu ephasini alimazi uJehova. Kodwana abanengi bayakubona lokho aboFakazi bakaJehova abakwenzako ukusiza abanye. Kusithabisa khulu ukulemuka ukuthi nasirhawukela abanye, kwenza abantu bafune ukwazi okungeziweko ngoJehova ‘onomusa omkhulu’!—Efe. 2:4.

12. Ukuba nesirhawu namhlanjesi kusilungiselela njani isizi elikhulu? (IsAmbulo 13:16, 17)

12 Kubayini kuzokutlhogeka bona sibe nesirhawu hlangana nesizi elikhulu? IBhayibheli litjengisa ukuthi labo abangeze basekele zepolotiki bazokuqalana neentjhijilo—kokubili, nje nangesizi elikhulu. (Funda isAmbulo 13:16, 17.) Abafowethu nabodadwethu kungenzeka batlhoge isizo ukufumana izinto abazitlhogako nabazakuragela phambili baphila. Lokha iKosethu, uJesu Krestu izokukhipha isahlulelo, kwanga ingasifumana sinesirhawu begodu isimemele bona ‘sizokudla ilifa lomBuso.’—Mat. 25:34-40.

QINISA ITHANDO LAKHO NGABAFOWETHU NABODADWETHU

13. Njengombana kutjengiswe kwebeRoma 15:7, amaKrestu wokuthoma ayiqinisa njani indlela athandana ngayo?

13 Ithando bekulitshwayo lamaKrestu wokuthoma. Kghani bekulula ngawo bona athandane? Cabanga ngendlela ibandla leRoma ebelinabantu abahluke ngayo. Abanye bekumaJuda ebewafundiswe umThetho kaMosi kodwana abanye bebavela kezinye iintjhaba, bakhuliswe ngendlela ehlukileko. Amanye amaKrestu kungenzeka bewaziingqila amanye atjhaphulukile—mhlamunye amanye bewabaphathi beengqila. AmaKrestu lawo aragele phambili njani athandana naphezu kokuthi angafani? Umpostoli uPowula wawakhuthaza wathi, “yamukelanani.” (Funda kwebeRoma 15:7.) Bekatjho ukuthini? Ibizo elitjhugululwe ngokuthi ‘yamukela’ litjho ukwamukela umuntu ngomusa njengemzinakho namkha ebanganini. Ngokwesibonelo, uPowula watjela uFilimoni bona kufuze asamukele njani isigqila esabalekako, u-Onesimusi, wathi: “Mamukele ngomusa.” (Flm. 17) UPeresila no-Akhwila bamukela u-Apolosi, obekanelwazi elincani leqiniso kunabo ‘ngokumthatha bazibandakanye naye.’ (IzE. 18:26) AmaKrestu lawo akhenge avumele ukungafani kwawo kuwenze aphadlhuke phakathi kodwana amukelana.

ITHANDO

Sitlhoga ithando labo boke abafowethu nabodadwethu (Funda isigaba 15)

14. U-Anna nendodakhe balitjengisa njani ithando?

14 Nathi singaba nethando kubafowethu nakubodadwethu ngokubamukela ebanganini bethu. Lokho kuzobenza nabo basithande. (2 Kor. 6:11-13) Cabanga ngesibonelo saka-Anna nendodakhe. Msinyana ngemva kobana bathuthele esabelweni sabo esitjha sokuba ziinthunywa zevangeli e-West Africa, kwathoma isindabelaphi i-COVID-19. Ngebanga lesindabelaphi bebangakghoni ukuya esifundweni begodu lokho bekwenza ukuthi bangakghoni ukubazi kuhle abafowethu nabodadwethu. Abatjhadikazaba bebangalitjengisa njani ithando labo? Bathoma ukufowunela abafowethu nabodadwethu balapho basebenzisa ividiyo, babatjela indlela abafuna ngayo ukubazi ngcono. Imindeni leyo yathokoza khulu ngethando eyalifumana eenthunyweni zevangeli lezo begodu nayo imindeni le yathoma ukubafowunela nokubathumela imilayezo. Kubayini iinthunywa zevangeli bezilinga ukwazi abafowethu nabodadwethu abasebandleni elitjha? U-Anna uthi: “Angekhe ngalikhohlwa ithando mina nomndenami abafowethu nabodadwethu abasitjengisa lona ngeenkhathi ezimnandi nangeenkhathi ezibuhlungu. Isibonelo sabo sangikhuthaza bona ngitjengise ithando.”

15. Ufundani esibonelweni saka-Vanessa sokuthanda abafowethu nabodadwethu? (Qala nesithombe.)

15 Inengi lethu lisemabandleni la kunabafowethu nabodadwethu abavela eenzindeni ezihlukahlukeneko nabanobuntu obuhlukahlukeneko. Singaqinisa indlela esibathanda ngayo ngokudzimelela ebuntwini babo obuhle abanabo. Udadwethu u-Vanessa, osebenzela uZimu e-New Zealand, bekakuthola kubudisi ukuzwana nabanye abafowethu nabodadwethu ebandleni ebekakilo. Kodwana kunokobana akhambele kude nalabo abanobuntu obumsilingako, waqunta ukuba nesikhathi esinengi nabo. Ukwenza njalo, kwamsiza wabona lokho uJehova akuthandako ngabo. Uthi: “Njengombana indodami imbonisi okhambako, sizifumana sinabafowethu nabodadwethu abanobuntu abuhlukahlukeneko, ngikufumana kubulula ukuzwana nabo. Nje sengiyayithanda indaba yokuthi asifani. Kuyatjho ukuthi noJehova uyakuthanda ngombana uvumela abantu abahlukahlukeneko bona bamlotjhe.” Nasifunda ukuqala abanye ngendlela uJehova abaqala ngayo, sitjengisa ukuthi siyabathanda.—2 Kor. 8:24.

Hlangana nesizi elikhulu, sizokufumana isivikelo uJehova asithembise sona nasihlala sinobunye nabantu bakhe (Funda isigaba 16)

16. Kubayini kuzokutlhogeka bona sithande abafowethu nabodadwethu ngesikhathi sesizi elikhulu? (Qala nesithombe.)

16 Kuzokufuze sithande abafowethu nabodadwethu ngesikhathi sesizi elikhulu. Nakuthoma isizi elikhulwelo uJehova uzosivikela njani? Cabanga ngalokho uJehova akutjela abantu bakhe lokha iBhabhiloni yekadeni nayisahlelwako, wathi: “Khambani bantu bami ningene ngeenkumbeni zenu zangaphakathi, bese nivale iminyango ngemva kwenu. Zifihleni isikhatjhana bekube kulapho ilaka lidlulile.” (Isa. 26:20) Kungenzeka kuzokutlhogeka bona silandele isinqophiso esifanako ngesikhathi sesizi elikhulu. ‘Iinkumba ezingaphakathi’ zingaqalisela emabandlenethu. Hlangana nesizi elikhulu uJehova uthembisa ukuthi uzosivikela nasiragela phambili simlotjha ngobunye nabafowethu nabodadwethu. Nje-ke kufuze sisebenze budisi nje bona sithande abafowethu nabodadwethu, singagcini ngokubabekezelela kwaphela. Ukusinda kwethu kungenzeka kuzokuya ngalokho!

ZILUNGISELELE NJE

17. Nange sizilungiselele nje, khuyini esingakghona ukuyenza hlangana nesizi elikhulu?

17 “Ilanga elikhulu lakaJehova” lizokuba budisi kibo boke abantu. (Zef. 1:14, 15) Abantu bakaJehova nabo bazokutlhaga. Kodwana nasizilungiselela nje, sizokukghona ukwehlisa ilaka, sisize nabanye. Sizokukghona ukukghodlhelela nanyana ngiziphi iintjhijilo esiqalana nazo. Abafowethu nabodadwethu nabatlhagako sizokwenza koke okusemandlenethu bona sibasize ngokuba nesirhawu kibo sibanikele abakutlhogako. Nange sifunda ukuthanda abafowethu nabodadwethu nje, sizobathanda nesikhathini esizako. UJehova uzosibusisa ngokuphila okungapheliko ephasini lapho zoke iinhlekelele nesizi kungekhe kusakhunjulwa khona.—Isa. 65:17.

INGOMA 144 Hlala Uzindla Ngomvuzo!

a Isizi elikhulu lizokuthoma ingasikade. Kufuze sikghodlhelele, sibe nesirhawu nethando bona silungele iinkhathi ezibudisi abantu abangakhange baqalane nazo. Tjheja ukuthi amaKrestu wokuthoma abutjengisa njani ubuntobu, thina singawalingisa njani namhlanjesi nokuthi ubuntobo buzosilungiselela njani isizi elikhulu.

b Labo abafuna ukusiza ephrojekthini yokuhlangula kufuze bazalise iforomo elithi, Local Design/Construction Volunteer Application (DC-50) namkha i-Application for Volunteer Program (A-19) bese balinde ukuthi bamenywe ephrojekthini ethileko.