Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-32

Lingisa UJehova—Bonelela

Lingisa UJehova—Bonelela

“Ukubonelela kwenu akwaziwe ngibo boke abantu.”—FLP. 4:5.

INGOMA 89 Lalela Ubusiswe

OKUZOKUCOCWA NGAKHO a

Ufuna ukuba mumuthi onjani? (Funda isigaba 1)

1. AmaKrestu kufuze afane njani nomuthi? (Qala nesithombe.)

 “UMOYA angekhe uphule umuthi ogobekako.” Amezwi la atjengisa ukuthi umuthi kufuze usikinyeke namkha ugobe lokha nakunomoya onamandla bona ukghone ukuhlala uqinile. Nathi kufuze sizivumelanise nobujamo lokha izinto ekuphileni kwethu ziba budisi bona sikghone ukuragela phambili silotjha uJehova ngethabo. Njani? Kufuze sibe babantu ababonelelako ngokuzivumelanisa nobujamo bethu lokha nabutjhugulukako nangokuhlonipha imibono yabanye.

2. Ngibuphi ubuntu obuzosisiza sizivumelanise nobujamo nabutjhugulukako begodu khuyini esizokucoca ngayo esihlokwenesi?

2 Njengeenceku zakaJehova, sifuna ukuba babantu ababonelelako. Sifuna nokuba babantu abathobekileko nabanesirhawu. Esihlokwenesi sizokubona ukuthi ubuntobu bawasiza njani amanye amaKrestu aqalana nokutjhuguluka kobujamo. Sizokubona nokuthi ubuntobu bungasisiza njani thina. Kokuthoma akhesifunde ngoJehova noJesu abaziimbonelo eziphuma phambili zokubonelela.

UJEHOVA NOJESU BAYABONELELA

3. Sazi njani ukuthi uJehova uyabonelela?

3 UJehova ubizwa ngokuthi “uliDwala” ngombana udzimelele begodu akasikinyeki. (Dut. 32:4) Nanyana kunjalo, uyabonelela. Njengombana ubujamo bephasi butjhuguluka, uJehova uzivumelanisa nobujamo begodu uyaqiniseka ukuthi zoke izinto azithembisileko uzozenza. UJehova ubumbe abantu ngomfanekiswakhe banekghono lokuthi bazivumelanise nobujamo obutjhugulukako. EBhayibhelini sifumana iinkambisolawulo ezisisiza senze iinqunto ezihlakaniphileko nanyana siqalene nabuphi ubujamo. Isibonelo sakaJehova neenkambisolawulo asinikela zona zibufakazi bokuthi uJehova nanyana ‘aliDwala,’ uyabonelela.

4. Nikela isibonelo sendlela uJehova abonelela ngayo. (Levitikusi 5:7, 11)

4 Iindlela zakaJehova ziphelele begodu ziyabonelela. Akabagandeleli abantu. Ngokwesibonelo, cabanga ngendlela uJehova atjengisa ngayo ama-Israyeli ukuthi uyabonelela. Bekangafuni umnikelo ofanako ebantwini abanjingileko namkha abatlhagako. Kobunye ubujamo bekavumela umuntu ngamunye anikele ngokuvumelana nobujamo bakhe.—Funda uLevitikusi 5:7, 11.

5. Nikela isibonelo sokuthobeka kwakaJehova nesirhawu sakhe.

5 Ukuthobeka kwakaJehova nesirhawu sakhe kumenza abonelele. Ngokwesibonelo, ukuthobeka kwakaJehova kwabonakala lokha nakazokutjhabalalisa abantu abakhohlakeleko beSodoma. Ngeengilozi zakhe uJehova watjela uLothi olungileko bona abalekele esifundeni seentaba. ULothi bekasaba ukuya lapho. Yeke wabawa bona avunyelwe yena nomndenakhe baye eTsowari, idorobha elincani uJehova ebekaqunte ukulitjhabalalisa. UJehova bekangakatelela uLothi bona enze lokho amtjela bona akwenze. Kunalokho wavumela uLothi bona aye eTsowari, akhenge asalitjhabalalisa idorobhelo. (Gen. 19:18-22) Ngemva kweminyaka eminengi, uJehova warhawukela abantu beNiniva. Wathumela umphorofidakhe uJona bona atjele abantu beNiniva ukuthi uzobatjhabalalisa, atjhabalalise nedorobha labo. Kodwana abantu beNiniva nabatjhugulukako, uJehova wabarhawukela begodu akhenge asalitjhabalalisa idorobheli.—Jona 3:1, 10; 4:10, 11.

6. Fanekisa ukuthi uJesu wakulingisa njani ukubonelela kwakaJehova.

6 Jesu walingisa ukubonelela kwakaJehova. Wathunyelwa ephasini bona azokutjhumayeza ‘izimvu ezilahlekileko zakwa-Israyeli.’ Kodwana watjengisa ukubonelela nakenza isabelwesi. Kwesinye isenzakalo, umfazi ongasimIsrayeli wamncenga bona alaphe indodakazakhe ‘ebeyihlumezeke khulu ngebanga lokungenwa madimoni.’ Ngebanga lesirhawu uJesu wenza lokho umfazi lo ambawe bona akwenze, walapha indodakazakhe. (Mat. 15:21-28) Cabanga ngesinye isibonelo. Nakathomisa umsebenzakhe ephasini, uJesu wathi: “Nanyana ngubani ongiphikako . . . , nami ngizomphika.” (Mat. 10:33) Inga-kghani uJesu wamphika uPitrosi, owamphika kathathu? Awa. UJesu bekazi ukuthi uPitrosi wazizwa kabuhlungu ngalokho akwenzileko begodu bekayindoda ethembekileko. Ngemva kokuvuswa kwakhe, uJesu wavela kuPitrosi wamqinisekisa ukuthi umlibalele begodu uyamthanda.—Luk. 24:33, 34.

7. Ngokuya ngokwebeFilipi 4:5, kufuze sibe babantu abanjani?

7 Sibonile ukuthi uJehova noJesu Krestu bayabonelela. Kuthiwani ngathi? UJehova ulindele bona nathi sibonelele. (Funda kwebeFilipi 4:5.) Elinye itjhugululo libeka iveseli nganasi indlela: “Ziphathe ngendlela etjengisa ukuthi uyabonelela.” Singazibuza: ‘Inga-kghani abantu bangibona njengomuntu obonelelako, ozibambako nobekezelako? Namkha kghani abantu bangibona njengomuntu obukhali nonekani? Inga-kghani ngikatelela abantu bona benze izinto ngendlela engicabanga ukuthi kufuze zenziwe ngayo? Namkha ngiyabalalela abanye ngilalele imibonwabo lokha nakukghonekako?’ Lokha nasibonelelako sitjengisa bona silingisa uJehova noJesu. Akhesicabange ngobujamo obubili lapho kuqakathekile bona sibonelele—lokha ubujamo bethu butjhuguluka nalokha imibono neenqunto zabanye zihlukile kezethu.

BONELELA LOKHA UBUJAMO NABUTJHUGULUKAKO

8. Khuyini engasisiza lokha ubujamo nabutjhugulukako? (Qala nomtlolo waphasi.)

8 Ukubonelela kuhlanganisa ukwamukela lokha ubujamo nabutjhugulukako. Amatjhuguluko anjalo angenza bona siqalane nobudisi esingakabulindeli. Ngokwesibonelo singagula singakalindeli. Ukutjhuguluka kwezomnotho namkha urhulumende la sihlala khona, kungenza ukuphila kwethu kube budisi khulu. (UMtj. 9:11; 1 Kor. 7:31) Kungaba budisi khulu kithi lokha ihlangano nayisibawa bona silotjhe uJehova ngenye indlela namkha endaweni ehlukileko. Nanyana ngisiphi isitjhijilo esiqalana naso, singakghona ukuvumelana nobujamo obutjha ngokuphumelelako nange silandela iindlela ezinezi: (1) yamukela ukuthi ubujamo bakho butjhugulukile, (2) cabanga ngengomuso ingasi okudlulileko, (3) qala izinto ezihle ezenzeka ekuphileni kwakho (4) yenzela abanye izinto ezihle. b Akhesibone indlela abafowethu nabodadwethu abazuze ngayo ngokwenza izintwezi.

9. Abatjhadikazi abaziinthunywa zevangeli bakghona njani ukuqalana neenlingo ezingakalindeleki?

9 Yamukela ukuthi ubujamo bakho butjhugulukile. U-Emanuele no-Francesca babelwa ukuba ziinthunywa zevangeli enarheni abangayaziko. Kuthe nabasathoma ukufunda ilimi lakhona, bajayelana nabafowabo nabodadwabo ebandleni elitjha, kwathoma isindabelaphi i-COVID-19, kwafuze bazihlukanise nabantu. Kuthe kusesenjalo unina laka-Francesca wahlongakala kungakalindeleki. U-Francesca bekakufuna khulu ukuba nomndenakhe kodwana ngebanga lesindabelaphi, akhenge akghone. Khuyini eyamsiza wakghona ukuqalana nobujamo obubudisobu? Kokuthoma, u-Emanuele no-Francesca bathandaza ndawonye babawa ukuhlakanipha bona bakghone ukuqalana nelanga ngalinye bangatshwenyeki khulu. UJehova waphendula imithandazwabo ngesikhathi esifaneleko ngehlanganwakhe. Ngokwesibonelo, bakhuthazwa mfowethu omunye owavela ekulumiswaneni yevidiyo owathi: “Lokha nasamukela msinyana ubujamo bethu obutjha kulokha sifumana ithabo lethu godu msinyana begodu sikghona ukwenza ngcono ebujamweni bethu obutjha.” c Kwesibili, baqunta ukuthuthukisa indlela abatjhumayela ngayo ngefowuni bathoma neemfundo zeBhayibheli. Kwesithathu, bathabela bamukela nesikhuthazo nesekelo elivela kubafowabo nabodadwabo bendaweni leyo. Ngokwesibonelo udade onomusa wabathumela umlayezo omfitjhani onevesi leBhayibheli qobe langa, umnyaka woke. Nathi ngendlela efanako nasamukela ubujamo bethu obutjha sizokwaneliseka kilokho esikghona ukukwenza.

10. Omunye udade wakghona njani ukuqalana netjhuguluko elikhulu ekuphileni kwakhe?

10 Qala ingomuso ingasi okudlulileko. Udadwethu u-Christina, we-Romania ohlala e-Japan wezwa ubuhlungu lokha ibandla lesiNgisi ebekahlanganyela kilo lipheliswa. Nanyana kunjalo akhenge asolo acabanga ngokwenzekileko. Kunalokho, waqunta ukwenza koke angakghona ukukwenza ebandleni ebekakilo lesi-Japan nokuthi ahlanganyele ngokuzeleko emsebenzini wokutjhumayela. Wabawa umuntu ebekasebenza naye bona amsize akghone ukukhuluma isi-Japan kuhle. Umma lo ebekafunda naye wavuma ukusebenzisa iBhayibheli nencwajana ethi, Thabela Ukuphila Ngokungapheliko! ukufundisa u-Christina isi-Japan. U-Christina akhenge athuthuke ekukhulumeni isi-Japan kwaphela kodwana nomma lo wathoma ukutjengisa ikareko eqinisweni. Lokha nasingacabangi ngezinto zangaphambilini siba nombono omuhle, amatjhuguluko enzekako angeza nezinto ezihle esingakazilindeli.

11. Khuyini eyasiza abatjhadikazi abanye lokha nabaqalene nemiraro yezeemali?

11 Yenzela abanye izinto ezihle. Abatjhadikazi abahlala enarheni la umsebenzethu wokutjhumayela ukhandelwe khona bathoma ukuba nomraro wezeemali lokha umnotho wenarha uwa. Bazivumelanisa njani nobujamo babo obutjha? Kokuthoma, baqunta ukwenza ukuphila kwabo kwaba lula. Okhunye abakwenzako kukuthi kunokobana badzimelele emirarwenabo, baqunta ukudzimelela ekusizeni abanye nokuhlala bamajadu emsebenzini wokutjhumayela. (IzE. 20:35) Indoda le ithi, “Ngebanga lokuthi besisebenzisa isikhathi esinengi sitjhumayela besinesikhathi esincani sokucabanga ngemirarwethu begodu sinesikhathi esinengi sokwenza lokho uZimu afuna sikwenze.” Lokha ubujamo bethu nabutjhugulukako, kufuze sikhumbule ukuthi kuqakatheke kangangani ukuragela phambili sisiza abanye khulukhulu ngokutjhumayela.

12. Isibonelo sompostoli uPowula singasisiza njani sizivumelanise nobujamo obutjhugulukako emsebenzinethu wokutjhumayela?

12 Emsebenzinethu wokutjhumayela kufuze silungele nanyana yini. Abantu esibatjhumayezako banemibono engafaniko malungana noZimu begodu bavela eendaweni ezihlukahlukeneko nemasikweni angafaniko. Umpostoli uPowula bekazivumelanisa nobujamo, nathi singafunda esibonelweni sakhe. UJesu wabeka uPowula ‘njengompostoli eenarheni.’ (Rom. 11:13) Yeke uPowula watjhumayela amaJuda, amaGirigi, abantu abafundileko, abantu abahlala emakhaya neenkhulu zakarhulumende namakhosi. Bona afikelele iinhliziyo zabantu abahlukahlukenekwaba, uPowula waba ‘zizinto zoke ebantwini boke.’ (1 Kor. 9:19-23) Wacabangisisa ngokuthi abantwaba ebekakhuluma nabo bebavela kuphi, khuyini ebebayikholelwa, lokho kwamsiza bona kube lula ukuthi alungise ubujamo bakhe akhulume nomuntu ngamunye ngendlela ezomdosela kuZimu. Nathi singathuthukisa indlela esitjhumayela ngayo nange sizimisele ukutjhugulula ubujamo bethu silinge ukucabanga ngendlela ephuma phambili yokusiza umuntu ngamunye.

HLONIPHA IMIBONO YABANYE

Nange sibabantu ababonelelako sizokuhlonipha imibono yabanye (Funda iingaba 13)

13. Ngiyiphi ingozi ehlathululwa kweyoku-1 kwebeKorinte 8:9 okufuze siyibalekele nange sihlonipha imibono yabanye?

13 Ukubonelela kuzosisiza sihloniphe imibono yabanye. Ngokwesibonelo, abanye abodadwethu bayakuthanda ukuziphafa (namkha ukufaka i-makeup) kuthi abanye abakuthandi. Amanye amaKrestu ayakuthabela ukusela utjwala ngokulinganisela kodwana amanye akhetha ukungabuthinti nakancani. Woke amaKrestu afuna ukuba nepilo ehle kodwana akhetha iindlela ezihlukahlukeneko zokulatjhwa. Nange sicabanga ukuthi ngaso soke isikhathi imibonwethu ngiyo elungileko besilinge ukuyikatelela kubafowethu nabodadwethu, lokho kungabalimaza namkha kubakhube bekubange ukuhlukana phakathi. Leyo yinto esingayifuni nakancani! (Funda yoku-1 kwebeKorinte 8:9; 10:23, 24) Akhesicoce ngembonelo ezimbili ezitjengisa ukuthi kusisiza njani ukusebenzisa iinkambisolawulo ezisemitlolweni bona sibe nombono olinganiselako besibe nokuthula.

Nange sibabantu ababonelelako sizokuhlonipha imibono yabanye (Funda iingaba 14)

14. Khuyini okufuze sihlale siyikhumbula nasizakuthatha isiqunto malungana nendlela esimbatha besizilungise ngayo?

14 Indlela yokumbatha nokuzilungisa. UJehova akasitjeli ukuthi kufuze simbathe njani kunalokho usinikela iinkambisolawulo okufuze sizilandele. Kufuze simbathe ngendlela efanelekela abantu abalotjha uZimu, etjengisa ukubonelela, ukuhlonipheka ‘nokuqaquluka komkhumbulo.’ (1 Thim. 2:9, 10; 1 Pit. 3:3) Yeke asifuni ukumbatha ngendlela ezosidosela amehlo. Iinkambisolawulo zeBhayibheli zizokusiza nabadala bona babalekele ukuzenzela imithethwabo malungana nokumbatha nokuzilungisa. Ngokwesibonelo abadala bakwelinye ibandla bebafuna ukusiza abanye abafowethu abasesebatjha ebebalungisa iinhluthu zabo ngendlela abantu abatjha abanengi ebebazilungisa ngayo, bezizifitjhani, zingakakameki kuhle begodu zihlangahlangene. Abadala bebangabasiza njani ngaphandle kokubenzela umthetho? Umbonisi wesigodi wakhulumisana nabadala ngendlela abangasiza ngayo abafowethu abatjhaba, wathi bangathi kibo, “Nange ujame phambili abantu abakulaleleko baqale khulu indlela oqaleka ngayo kunokuthi balalele lokho okutjhoko, lokhu kutjho ukuthi kukhona okungakhambi kuhle endleleni ombethe ngayo namkha ozilungise ngayo.” Ihlathululo elula le, yasiza abafowethu abatjhaba bazwisisa kuhle lokho ebekufuze bakwenze begodu abadala akhenge benze umthetho. d

Nange sibabantu ababonelelako sizokuhlonipha imibono yabanye (Funda iingaba 15)

15. Ngimiphi imithetho neenkambisolawulo eziseBhayibhelini ezisisiza sikghone ukwenza iinqunto malungana nendlela esifuna ukulatjhwa ngayo? (Roma 14:5)

15 Indlela yokulatjhwa. UmKrestu ngamunye kufuze aziquntele bona ufuna ukulatjhwa njani. (Gal. 6:5) Lokha amaKrestu nawakhetha indlela azokulatjhwa ngayo, kufuze alalele imithetho yeBhayibheli yokungafakeli iingazi namkha yokulatjhwa okukhambelana namadimoni. (IzE. 15:20; Gal. 5:19, 20) Kodwana ngezinye iinkhathi angazikhethela ukuthi azokulatjhwa njani. Abanye bafuna ukulatjhwa kwaphela bodorhodere kukulapho abanye bafuna ezinye iindlela zokulatjhwa. Akunandaba ukuthi sizizwa njani ngomhlobo othileko wokulatjhwa, kufuze sihloniphe abafowethu nabodadwethu ngeenqunto abazenzako malungana nendlela abafuna ukulatjhwa ngayo. Yeke kufuze sikhumbule amaphuzu amane la: (1) Mbuso kaZimu kwaphela ozokwenza kungasabi nokugula. (Isa. 33:24) (2) UmKrestu ngamunye kufuze “aqiniseke” ngokwalokho okumlungeleko nakenza isiqunto malungana nezepilo. (Funda kwebeRoma 14:5.) (3) Asahluleli abanye ngeenqunto abazenzako begodu asenzi nanyana yini ezobenza bakhubeke. (Rom. 14:13) (4) AmaKrestu ayathandana begodu azwisisa kuhle ukuthi ubunye bebandla buqakatheke khulu ukudlula imibonwabo. (Rom. 14:15, 19, 20) Nange sihlala sinamaphuzu la emkhumbulwenethu, sizokuhlala sinobuhlobo obuhle nabafowethu nabodadwethu, sibe nengcenye ekwenzeni kube nokuthula ebandleni.

Nange sibabantu ababonelelako sizokuhlonipha imibono yabanye (Funda iingaba 16)

16. Umdala angatjengisa njani ukuthi uyabonelela endleleni asebenzelana ngayo nabanye abadala? (Qala neenthombe.)

16 Abadala kufuze babe sibonelo esihle sokubonelela. (1 Thim. 3:2, 3) Ngokwesibonelo, umdala akukafuzi alindele bona umbonwakhe uzokuhlala wamukelwa ngebanga lokuthi nguye omkhulu kunabanye abadala. Uyalemuka ukuthi mumoya kaJehova ongenza nanyana ngimuphi umdala bona atjho okuthileko okuzobasiza bathathe isiqunto esihlakaniphileko. Nange inengi labadala livumelana nesiqunto esithethweko esingaphuli ikambisolawulo eseBhayibhelini, umdala obonelelako uzosisekela isiquntweso ngitjho nanyana kungenzeka yena bekafisa bona kwenziwe ngenye indlela.

LOKHO ESIKUZUZAKO NGOKUBA NGABABONELELAKO

17. AmaKrestu abonelelako angathabela ziphi iimbusiso?

17 AmaKrestu afumana iimbusiso ezinengi ngokuba ngababonelelako. Sithabela ubuhlobo obuhle esinabo nabafowethu nabodadwethu nebandla lithabela ukuthula. Sithabela ubuntu obuhlukahlukeneko, amasiko ahlukahlukeneko ahlangana nabantu bakaJehova ababumbeneko. Ngaphezu kwakho koke, kuyasanelisa ukwazi ukuthi silingisa uZimethu obonelelako, uJehova.

INGOMA 90 Asikhuthazaneni

a UJehova noJesu bayabonelela begodu bafuna nathi sibe nobuntu obunjalo. Nange sibonelela, sizokufumana kubulula ukuvumelana nobujamo obutjhugulukako, njengobujamo bepilo namkha ubujamo bezeemali. Sizokutjho besenze izinto ezenza kube nobunye ebandleni.

b Qala isihloko esithi, “Indlela Yokubhekana Noshintsho” ku-Phaphama! No. 4 2016.

c Bukela ividiyo ethi, Ikulumiswano Nomfowethu u-Dmitriy Mikhaylov esesihlokweni esithi, “UJehova Utjhugulula Ukuhlunguphazwa Kube Bufakazi” esencwajaneni ethi, Ipilo Nomsebenzi WobuKrestu yangoMatjhi-Apreli 2021.

d Bona ufumane imininingwana engeziweko malungana nendlela yokumbatha nokuzilungisa, qala isifundo 52 sencwadi ethi, Phila Kuze Kube Phakade!