Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA- 27

INGOMA 73 Sipha Amandla Nesibindi

Yiba Nesibindi NjengoTsadokhi

Yiba Nesibindi NjengoTsadokhi

‘UTsadokhi, [bekalisokana] elinamandla nesibindi.’1 KRON. 12:28.

OKUSESIHLOKWENESI

Sizokubona ukuthi isibonelo sakaTsadokhi singasisiza njani sibe nesibindi.

1-2. Ngubani uTsadokhi? (1 IinKronike 12:​22, 26-28)

 CABANGA ngesenzakalwesi, isiqubuthu sabantu abangaphezu kwama-340 000 sibuthene bona senze uDavida ikosi yakwa-Israyeli. Amalanga amathathu woke amadoda bekahlezi eentabeni ezinamatje hlanu kweRhebroni, ahleka, acoca kamnandi begodu avuma iingoma athabile adumisa uJehova. (1 Kron. 12:39) Hlangana nesiqubuthwesi bekunesokana ebelibizwa ngokuthi nguTsadokhi, abantu abanengi kungenzeka akhenge balibone. Kodwana uJehova wenza isiqinisekiso sokuthi siyazi ukuthi uTsadokhi bekalapho. (Funda yoku-1 yeenKronike 12:​22, 26-28.) Bekangubani uTsadokhi?

2 UTsadokhi bekamphristi osebenzisana nomPhristi oPhakemeko u-Abhiyathari. UJehova wabuye wanikela uTsadokhi ukuhlakanipha okukhulu nekghono lokuzwisisa intandwakhe. (2 Sam. 15:27) Abantu bebatjhinga kuTsadokhi nabafuna iseluleko esihlakaniphileko. Bekabuye abe yindoda enesibindi. Ngilobo ubuntu esizokudzimelela kibo esihlokwenesi.

3. (a) Kubayini abantu abalotjha uJehova batlhoga ukuba nesibindi? (b) Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

3 Emalangeni wokuphela la, uSathana ulinga ngamandla ukwenza abantu bangasakholwa kuJehova. (1 Pit. 5:8) Sitlhoga ukuba nesibindi bona silinde uJehova bekube kulapho aqeda uSathana nephasi elimbeli. (Rhu. 31:24) Akhesicabange ngeendlela ezintathu esingalingisa ngazo ukukholwa kwakaTsadokhi.

SEKELA UMBUSO KAZIMU

4. Kubayini abantu bakaJehova batlhoga isibindi bona basekele umBuso kaZimu? (Qala nesithombe.)

4 Njengombana sibabantu bakaJehova, sisekela umBuswakhe ngehliziywethu yoke kodwana lokho kutlhoga isibindi. (Mat. 6:33) Ngokwesibonelo, ephasini elikhohlakelekweli, sitlhoga isibindi bona siphile ngeenkambisolawulo zakaJehova nokuthi sitjhumayele iindaba ezimnandi zomBuso. (1 Thes. 2:2) Okhunye godu, iphaseli liphadlhuka phakathi ukutjhinga phambili ngebanga lemiraro yezepolotiki, yeke sitlhoga isibindi sokungathathi ihlangothi eendabeni ezinjalo. (Jwa. 18:36) Abanengi hlangana nabantu bakaJehova balahlekelwe ziimali, bahlunguphaziwe, abanye babotjhiwe ngebanga lokungafuni ukuthatha ihlangothi eendabeni zepolotiki namkha zepi.

Abanye nabakhetha zepolotiki, khuyini wena ozoyenza? (Funda isigaba 4)


5. Kubayini uTsadokhi atlhoga isibindi bona asekele uDavida?

5 UTsadokhi akhenge aye eRhebroni ukuyokuthabela ukubekwa kwekosi uDavida kwaphela. Wathatha iinkhali zakhe alungele ukulwa. (1 Kron. 12:38) Bekazimisele ukulandela uDavida, akhambe naye epini begodu avikele u-Israyeli emanabenakhe. Kungenzeka uTsadokhi bekanganalemuko lokulwa njengesotja kodwana bekayindoda enesibindi.

6. UDavida waba njani sibonelo esihle sokuba nesibindi kuTsadokhi? (IRhubo 138:3)

6 Umphristi onjengoTsadokhi wakufundaphi ukuba nesibindi? Bekaphila hlangana namadoda ebekanamandla nesibindi. Siyaqiniseka ukuthi wazuza esibonelweni sawo. Isibonelo sakaDavida sokuba nesibindi ‘sokudosa phambili ama-Israyeli emajimenawo’ senza bona ama-Israyeli woke amsekele ngokusuka ehliziyweni. (1 Kron. 11:​1, 2) UDavida bekahlala athembele kuJehova bona amsize emanabenakhe. (Rhu. 28:7; funda iRhubo 138:3.) UTsadokhi wafunda nakamanye amadoda anesibindi anjengoJehoyada nendodana kaJehoyada eyingorho uBhenaya namakhosana weenkoro ama-22 egade asekela uDavida. (1 Kron. 11:​22-25; 12:​26-28) Amadoda la bekazimisele ukwenza uDavida ikosi nokumsekela.

7. (a) Ngiziphi iimbonelo zamvanje zokuba nesibindi esingafunda kizo? (b) Khuyini oyifundako esibonelweni sakaMfowethu u-Nsilu njengombana sibonile evidiyweni?

7 Siba namandla nesibindi nasicabanga ngeembonelo zalabo egade banesibindi basekela ubukhosi bakaJehova. Lokha nayisephasini, iKosethu uJesu Krestu yala ngokuqinileko ukuba nesandla kezepolotiki zephasi lakaSathana. (Mat. 4:​8-11; Jwa. 6:​14, 15) Beyihlala ithembele emandleni kaJehova. Sibuye sibe neembonelo ezinengi namhlanjesi zabafowethu abasese batjha abangafuni ukuba masotja namkha ukuhlanganyela ezintweni zepolotiki. Kubayini ungafundi ngokwenzeke ekuphileni kwabo ku-jw.org? a

SIZA ABAFOWENU

8. Kunini lapho abadala kungatlhogeka babe nesibindi bona bakghone ukusiza abafowabo nabodadwabo?

8 Abantu bakaJehova bayakuthanda ukusizana. (2 Kor. 8:4) Kodwana ngezinye iinkhathi kufuze ube nesibindi bona wenze njalo. Ngokwesibonelo, abadala bendaweni leyo bayatjheja bona abafowabo nabodadwabo batlhoga isikhuthazo, isekelo, ukusizwa etjhebiswaneni labo noZimu begodu batlhoga nokusizwa ngezinto abazitlhogako bona baphile nakuba nepi. Ngebanga lokuthi abadala bathanda izimvu, babeka ukuphila kwabo engozini bona bazitlhogomele. (Jwa. 15:​12, 13) Nabenza njalo, balingisa isibonelo sakaTsadokhi sokuba nesibindi.

9. Njengombana kutlolwe kweyesi-2 kaSamyela 15:​27-29, uDavida wathi uTsadokhi enzeni? (Qala nesithombe.)

9 Ukuphila kwakaDavida bekusengozini. Indodanakhe u-Absalomu beyizimisele ukumbulala bona ibe yikosi. (2 Sam. 15:​12, 13) Kwatlhogeka uDavida akhambe khonokho eJerusalema! Watjela iinsebenzi zakhe ukuthi: “Sikimani sibaleke ngombana akekho namunye hlangana nathi ozokuphunyurha ku-Absalomu!” (2 Sam. 15:14) Njengombana iinsebenzi bezikhamba, uDavida wabona ukuthi kufuze kube nomuntu osalako bona akghone ukumtjela ngamano ka-Absalomu. UDavida wathumela uTsadokhi nabanye abaphristi bona babuyele edorobheni kube ngibo abamtjela ngalokho okwenzekako. (Funda yesi-2 kaSamyela 15:​27-29.) Bekufuze batjhejisise nabenza njalo. Bekuyingozi lokho uDavida ababawa bona bakwenze begodu bebangabulawa ngebanga lalokho. U-Absalomu bekayindoda enenturhu, ezicabangela yona yodwa neyajikela uyise. Cabanga-ke bona bekangenzani kuTsadokhi nabanye abaphristi nakangafumana ukuthi bebalapho, ukuzokuhlola bona bavikele uDavida.

UDavida uthumela uTsadokhi ejimeni eliyingozi (Funda isigaba 9)


10. UTsadokhi nalaba ebekanabo bamvikela njani uDavida?

10 UDavida weza namanye amano, ahlanganisa uTsadokhi noRhutjhayi omunye wabangani bakhe abathembekileko. (2 Sam. 15:​32-37) URhutjhayi wenza ngasuthi usekela u-Absalomu ngokumnikela amano wokuthi angamsahlela njani uDavida. Lokho bekuzokunikela uDavida ithuba lokusahlela. Ngokukhamba kwesikhathi, uRhutjhayi watjela uTsadokhi no-Abhiyathari ngamano lawo. (2 Sam. 17:​8-16) Amadoda amabili la, athumela umlayezo loyo kuDavida. (2 Sam. 17:17) Ngesizo lakaJehova, uTsadokhi nabanye abaphristi badlala indima eqakathekileko ekuvikeleni ukuphila kwakaDavida.—2 Sam. 17:​21, 22.

11. Singasilingisa njani isibindi sakaTsadokhi naziza ekusizeni abafowethu nabodadwethu?

11 Nabasibawa bona sisize abafowethu nabodadwethu ngeenkhathi eziyingozi, singaba njani nesibindi njengoTsadokhi? (1) Landela isinqophiso. Ebujameni obunjalo, kuqakathekile ukuhlala sibumbene. Landelani iinqophiso enizifumana e-ofisini legatja. (Heb. 13:17) Abadala kufuze babuyekeze iinqophiso zokuthi kufuze bazilungiselele njani nakuvela ihlekelele. (1 Kor. 14:​33, 40) (2) Yiba nesibindi kodwana utjheje. (IzA. 22:3) Cabangisisa ngaphambi kokuthi wenze okuthileko. Phepha ngendlela ongakghona ngayo. (3) Thembela kuJehova. Khumbula ukuthi uJehova ufuna bona wena, abafowenu nabodadwenu nihlale niphephile. Yeke angakusiza ukghone ukusiza abafowenu nabodadwenu ngendlela ephephileko.

12-13. Sifundani kilokhu okwenzeka ku-Viktor no-Vitalii? (Qala nesithombe.)

12 Cabanga ngo-Viktor no-Vitalii, abafowethu ababili ebebakhambisela abafowethu nabodadwethu ukudla namanzi e-Ukraine. U-Viktor uthi, “Besifunana nokudla yoke indawo. Kanengi besizwa abantu badumuzana hlanu kwala sikhona. Omunye umfowethu wanikela ngokudla okusesitolo sakhe, lokho kwasiza abarhuweleli abanengi ukuthi badle amalangana. Njengombana besifaka izinto ekhumbini, kwawela ibhomu ebeyiseduze ngamamitha ama-20 ukusuka lapha besikhona. Ilanga loke bengisolo ngincenga uJehova bona angiphe isibindi engisitlhogako ngiragele phambili ngisiza abarhuweleli.”

13 U-Vitalii uthi, “Besitlhoga isibindi khulu. Ikhambo lami lokuthoma lathatha ama-awara ali-12. Ngathandaza kuJehova indlela yoke.” Bekanesibindi kodwana atjheja. Ungezelela ngokuthi, “Bengisolo ngibawa uJehova bona angiphe ukuhlakanipha nokukhumbula ukuthi amandlami aphelelaphi. Besitjhayela kwaphela eendleleni ezivunyelwe ziimphathimandla bona sitjhayele kizo. Kwaqinisa ukukholwa kwami ukubona indlela abafowethu nabodadwethu abasebenza ngobunye ngayo. Bebasusa iinqabo endleleni, babuthelele ukudla, izembatho nezinye izinto eziqakathekileko, bazifake ngekhumbini bebasinikela ukudla nendawo yokuphumula njengombana besisendleleni.”

Ngeenkhathi ezibudisi, yiba nesibindi kodwana utjheje nawusiza abafowenu nabodadwenu (Funda iingaba 12-13)


HLALA UTHEMBEKILE KUJEHOVA

14. Singathinteka njani umuntu esimthandako nakakhetha ukungathembeki kuJehova?

14 Esinye isitjhijilo okubudisi khulu ukuqalana naso, kulokha ilunga lomndeni namkha umngani esitjhidelene naye atjhiya uJehova. (Rhu. 78:40; IzA. 24:10) Nasimthandako umuntu loyo, kuba budisi khulu ukwamukela ubujamo. Kungenzeka siqalene nobuhlungu obunjalo, isibonelo sakaTsadokhi sokuthembeka singakukhuthaza.

15. Kubayini uTsadokhi atlhoga ukuba nesibindi bona ahlale athembekile kuJehova? (1 AmaKhosi 1:​5-8)

15 UTsadokhi wahlala athembekile kuJehova ngesikhathi umnganakhe u-Abhiyathari akhetha ukungathembeki. Lokho kwenzeka ekupheleni kokubusa kwakaDavida. Kwathi uDavida nasele aluphele begodu azokuhlongakala, indodanakhe u-Adoniya yalinga ukuthatha ubukhosi uJehova ebekabuthembise uSolomoni. (1 Kron. 22:​9, 10) U-Abhiyathari wakhetha ukusekela u-Adoniya. (Funda yoku-1 yamaKhosi 1:​5-8.) Ngokwenza njalo, u-Abhiyathari bekatjengisa ukungathembeki kuDavida nakuJehova. Akhucabange ukuthi kwamdanisa kangangani uTsadokhi lokho. Iminyaka ematjhumi amane yoke bano-Abhiyathari basebenza bobabili njengabaphristi. (2 Sam. 8:17) Batlhogomela “umFaji kaZimu weqiniso.” (2 Sam. 15:29) Ekuthomeni, womabili amadoda la asekela ubukhosi bakaDavida nokhunye okunengi.—2 Sam. 19:​11-14.

16. Khuyini okungenzeka yasiza uTsadokhi bona ahlale athembekile?

16 UTsadokhi wahlala athembekile kuJehova kunganandaba ukuthi u-Abhiyathari ukhetha ukwenzani. UDavida bakazi ukuthi angahlala amthemba uTsadokhi. Ngesikhathi amano ka-Adoniya avela epepeneneni, uDavida wakhetha uTsadokhi, u-Nathani noBhenaya bona kube ngibo abazesa uSolomoni waba yikosi. (1 Kho. 1:​32-34) Kufuze bona uTsadokhi wakhuthazeka ukubona uNathani nabanye abalotjha uJehova ngokuthembeka basekela iKosi uDavida. (1 Kho. 1:​38, 39) USolomoni nakaba yikosi, ‘wabeka uTsadokhi umphristi esikhundleni saka-Abhiyathari.’—1 Kho. 2:35.

17. Singamlingisa njani uTsadokhi nange umuntu esitjhidelene naye akhetha ukungathembeki kuJehova?

17 Singamlingisa njani uTsadokhi? Nange umuntu esitjhidelene naye akhetha ukutjhiya uJehova, tjengisa ukuthi ufuna ukuhlala uthembekile kuJehova. (Jotj. 24:15) UJehova uzokunikela amandla nesibindi ositlhogako. Thembela kuye ngokuthi uthandaze begodu uhlale useduze nabafowethu nabodadwethu. Kuyamthabisa uJehova ukuthi uthembekile kuye begodu uzokubusisa.—2 Sam. 22:26.

18. Sifundani kilokho okwenzeka ku-Marco naku-Sidse?

18 Cabanga ngesibonelo saka-Marco nomkakhe u-Sidse, abanamadodakazi amabili atjhiya iqiniso. U-Marco uthi, “Umntwanakho umntanda ngehliziywakho yoke kusukela abalethwa. Ungenza nanyana yini ukumvikela. Yeke nakakhetha ukutjhiya uJehova, kuzwisa ubuhlungu khulu. Kodwana uJehova bekasolo asisekela. Bekenza isiqinisekiso sokuthi nangiphelelwa mamandla, umkami uba namandla begodu naye nakamphelelako mina ngibe nawo.” U-Sidse ungezelela ngokuthi: “Besingekhe sakghona ukukghodlhelela ngathana uJehova akhenge asinikele amandla ebesiwatlhoga. Bengitshwenywa kuzizwa ngasuthi ngimi obangele lokhu. Yeke, ngatjela uJehova indlela ebengizizwa ngayo. Kungakapheli isikhathi esingangani, kwafika udadwethu okuphele iminyaka ngingamboni. Weza kimi, wabeka izandla zakhe emahlombami, wangiqala ngemehlweni, wathi: ‘Khumbula Sidse akusinguwe obangele lokhu.’ Ngesizo lakaJehova ngiyakghona ukuthaba njengombana ngimlotjha.”

19. Uzimisele ukwenzani?

19 UJehova ufuna bona abantu abamlotjhako babe nesibindi njengoTsadokhi. (2 Thim. 1:7) Nanyana kunjalo, akafuni sithembele emandlenethu. Ufuna sithembele kuye. Yeke nawuzifumana usebujamweni obutlhoga bona ube nesibindi, tjhinga kuJehova. Qiniseka ukuthi uzokwenza ube nesibindi njengoTsadokhi.—1 Pit. 5:10.

INGOMA 126 Lindani Nikghodlhelele