Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Imibuzo Evela Ebafundini

Imibuzo Evela Ebafundini

Kubayini indoda ebizwa ngokuthi ‘nguSibanibani’ ithi ‘izokonakalisa’ ilifa layo nange ingatjhada noRute? (Rut. 4:1, 6)

Ngeenkhathi zeBhayibheli nange indoda etjhadileko ihlongakala inganabantwana, kunemibuzo ebekufuze iphendulwe: Bekuzokwenzekani ngenarha ebekungeyayo? Inga-kghani isibongo somndenayo sizokulahleka unomphela? UmThetho kaMosi uyasisiza ukuphendula imibuzo le.

Khuyini ebeyingenzeka enarheni yendoda eyahlongakalako namkha eyatlhaga beyathengisa inarhayo? Umfowabo namkha isihlobo esiseduze besingayihlenga namkha siyithenge inarha leyo. Lokho bekuzokwenza ukuthi inarha leyo ihlale isemndeninayo.—Lev. 25:23-28; Num. 27:8-11.

Alo bekuzokuqinisekisa njani ukuthi isibongo sendoda ehlongakeleko asipheli? Bekungenziwa ngokuthi umfowabo lendoda ehlongakeleko, athathe umkamfowabo njengombana kwenzeka endabeni kaRute. Umfowabo lendoda ehlongakeleko, bekazokuthatha umhlolokazi kamfowabo bona ambelethele indlalifa ezokuthatha isibongo sendoda ehlongakeleko, ithathe nezinto zayo. Ilungiselelo lethandweli lenzelwa nokobana kutlhogonyelwe umhlolokazi.—Dut. 25:5-7; Mat. 22:23-28.

Akhesicabange ngesibonelo kaNawomi. Bekatjhade no-Elimeleki. Lokha indodakhe namadodanakhe amabili nabahlongakalako, wasala anganamuntu omtlhogomelako. (Rut. 1:1-5) Nakabuyela kwaJuda, uNawomi watjela umalukazanakhe uRute bona abawe uBhowazi ahlenge inarhakhe. Bekasihlobo esiseduze saka-Elimeleki. (Rut. 2:1, 19, 20; 3:1-4) Kodwana uBhowazi walemuka ukuthi kunesinye isihlobo esitjhidelene khulu no-Elimeleki, iBhayibheli elisibiza ngokuthi ‘nguSibanibani.’ Nguye umuntu wokuthoma obekanelungelo lokuba mhlengi.—Rut. 3:9, 12, 13.

Ekuthomeni ‘uSibanibani’ bekazimisele ukusiza. (Rut. 4:1-4) Bekazi ukuthi bekuzokutlhogeka imali bona athenge inarha nokuthi uNawomi sele aluphele khulu bona angaba nomntwana ozokukghona ukuthatha inarha ka-Elimeleki. Ngebanga lalokho inarha beyizokungezelela enarheni kaSibanibani begodu lokho bekubonakala kuzomzuzisa khulu.

USibanibani watjhugulula umkhumbulwakhe nakalemuka ukuthi bekufuze atjhade noRute. Wathi: “Angekhe ngikghone ukuyihlenga nakunjalo ngombana ngisaba ukuthi ngingonakalisa ilifa lami.” (Rut. 4:5, 6) Kubayini atjhugulula umkhumbulwakhe?

Nange uSibanibani namkha omunye umuntu atjhada noRute bekabelethe indodana, indodana leyo beyizokuzuza ilifa laka-Elimeleki. Alo, lokhu ‘bekungalonakalisa’ njani “ilifa” lakaSibanibani? IBhayibheli alitjho kodwana lokho bekungenzeka ngeendlela ezilandelako.

  • Kokuthoma, bekazokulahlekelwa yimali ayisebenzisileko bona athenge inarha ka-Elimeleki ngombana ekugcineni inarha le bekungekhe kube ngeyakhe. Beyizokuba ngeyendodana kaRute.

  • Kwesibili, bekuzokufuze atlhogomele bobabili uNawomi noRute.

  • Kwesithathu, nange uRute abelethela uSibanibani abanye abantwana, bebazokuhlephulelana ilifa nabanye abantwana uSibanibani anabo.

  • Kwesine, nange uSibanibani anganabantwana, indodana uRute ebekazoyibeletha beyizokuba nelungelo lokufumana inarha ka-Elimeleki neyakaSibanibani. Nje-ke inarhakhe beyizokuthathwa mntwana osebenzisa isibongo saka-Elimeleki ingasi sakhe. USibanibani bekangakazimiseli ukulahlekelwa lilifa lakhe bona asize uNawomi. Wanyula uBhowazi umhlengi olandelako bona kube nguye othatha ilungelweli. UBhowazi wenza njalo ngombana bekafuna ‘ukubuyisela igama lakamufi elifeni lakhe.’—Rut. 4:10.

Kuyakhanya ukuthi uSibanibani bekanendaba khulu negama lakhe nomnothwakhe. Bekazicabangela yena yedwa. Nanyana uSibanibani alinga ngamandlakhe woke bona avikele igama lakhe, namhlanjesi akekho owaziko ukuthi bekangubani. Walahlekelwa lilungelo elikhethekileko uBhowazi alifumanako lokuba serhelweni leenzukulwana ezisa kuMesiya, uJesu Krestu. USibanibani wafumana umphumela obuhlungu ngebanga lokuzicabangela yedwa, angafuni ukusiza umuntu otlhoga isizo.—Mat. 1:5; Luk. 3:23, 32.