Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SE-11

Ngingakulungiselela Njani Ukubhajadiswa?

Ngingakulungiselela Njani Ukubhajadiswa?

“Khuyini engivimbela bona ngibhajadiswe?”—IZE. 8:36.

INGOMA 50 Umthandazwami Wokuzinikela KuZimu

OKUZOKUCOCWA NGAKHO a

Ephasini loke abantu abatjha nabadala benza ituthuko bebayabhajadiswa (Funda iingaba 1-2)

1-2. Nange ungakakulungeli ukubhajadiswa, kubayini lokho kungakafuzi kukudanise? (Qala isithombe esingaphandle.)

 NAWUNESIFISO sokubhajadiswa, uzibekele umnqopho omuhle. Kghani ukulungele ukuthatha igadangwelo nje? Nange ukulungele begodu nabadala bavuma, ungariyadi ukubhajadiswa. Nawenza njalo, uzokuba nokuphila okuthabisako ngokusebenzela uJehova.

2 Ngakelinye ihlangothi, kghani othileko ukutjelile ukuthi kutlhogeka uthuthuke nawuzakubhajadiswa? Kghani nawe uyakubona lokho? Nange kunjalo, ungapheli amandla. Ungakghona ukuthuthuka bona uthathe igadango eliqakathekilekwelo, kunganandaba ukuthi umncani namkha umdala.

‘KHUYINI ENGIVIMBELAKO?’

3. Khuyini isikhulu esimTopiya esayibuza uFlebhe begodu kwaphakama muphi umbuzo? (IzE. 8:36, 38)

3 Funda izEnzo 8:36, 38. Isikhulu esimTopiya sabuza umvangeli uFlebhe sathi: “Khuyini engivimbela bona ngibhajadiswe?” Indoda emTopiya le beyinesifiso sokubhajadiswa kodwana beyikulungele kwamambala na ukuthatha igadango eliqakathekilekweli?

Isikhulu esimTopiya besizimisele ukuragela phambili sifunda ngoJehova (Funda isigaba 4)

4. UmTopiya lo watjengisa njani bona uzimisele ukuragela phambili nokufunda?

4 Isikhulu esimTopiya “besiye eJerusalema siyokulotjha uZimu.” (IzE. 8:27) Isikhulwesi besimJuda omphroselithe esatjhugulukela ekolweni yobuJuda. Akunakuzaza ukuthi safunda ngoJehova emiTlolweni ecwengileko yesiHebheru. Nanyana kunjalo, bekasafuna ukufunda okungeziweko. UFlebhe nakahlangana nesikhulweso endleleni, wasifumana senzani? Besifunda umsongo womtlolo womphorofidi u-Isaya. (IzE. 8:28) Lawo bekumaqiniso weBhayibheli adephileko. Isikhulwesi akhenge saneliswe ziimfundiso ezisisekelo zeBhayibheli, besifuna ukuragela phambili nokufunda.

5. UmTopiya wenzani ngalokho akufundako?

5 Indoda le beyimlawuli ngaphasi kwakaKhandakhe iNdlovukazi yamaTopiya begodu ‘beyiphathiswe woke umnothwayo.’ (IzE. 8:27) Yeke kungenzeka bekuyindoda emajadu khulu, enezinto ezinengi ekufuze izenze. Nanyana kunjalo, beyizipha isikhathi sokulotjha uJehova. Beyinganeliswa kufunda iqiniso kwaphela, beyikusebenzisa ekufundako. Nje-ke, yakhamba isuka eTopiya iyokulotjha uJehova ethempelini eliseJerusalema. Ikhambweli kungenzeka belitlhoga isikhathi neendleko ezinengi kodwana indoda le beyifuna ukulotjha uJehova, kunganandaba nokuthi khuyini ebekufuze iyenze.

6-7. Ithando umTopiya ebekanalo ngoJehova laragela njani phambili likhula?

6 UmTopiya wafunda kuFlebhe amaqiniso aqakathekileko amatjha ahlanganisa nokuthi ngubani uMesiya. (IzE. 8:34, 35) Isikhulwesi sathinteka khulu lokha nasizwa ukuthi khuyini uJesu asenzela khona. Senzani ngemva kokufunda izintwezi? Besingahlala sinjalo, simJuda omphroselithe ohlonitjhwako. Kunalokho, ithando laso ngoJehova nangeNdodanakhe lakhula. Senza amatjhuguluko aqakathekileko ekuphileni kwaso bona sibhajadiswe sibe mlandeli kaJesu Krestu. UFlebhe wabona ukuthi indoda le sele ikulungele ukubhajadiswa, nje-ke wayibhabhadisa.

7 Nawulandela isibonelo somTopiya, nawe uzokulungela ukubhajadiswa. Uzokukghona ukutjho ngokuqiniseka uthi, “Khuyini engivimbela bona ngibhajadiswe?” Khesicoce ngokuthi ungawalandela njani amagadango afanako: Wafunda, wakusebenzisa ebekakufunda begodu waragela phambili akhula ethandweni lakhe ngoZimu.

RAGELA PHAMBILI UFUNDA

8. UJwanisi 17:3, uthi kufuze wenzeni?

8 Funda uJwanisi 17:3. Kghani amezwi kaJesu la akusizile bona uqunte ukufunda iBhayibheli? Kunjalo ngenengi lethu. Kghani amezwi afanako la asitjela bona siragele phambili sifunda? Iye. Angeze salisa ‘ukwazi . . . uZimu weqiniso.’ (UMtj. 3:11) Sizokufunda ngokungapheliko. Nasisolo siragela phambili sifunda, sizokutjhidelana noJehova.—Rhu. 73:28.

9. Khuyini ekutlhogeka siyenze ngemva kokufunda iimfundiso ezisisekelo zeBhayibheli?

9 Lokha nasithoma ukufunda ngoJehova, sithoma ngokufunda iimfundiso zeBhayibheli ezisisekelo. Encwadini ayitlolela amaHebheru, umpostoli uPowula bekaqalisele eemfundiswenezi nakathi “izinto ezisisekelo.” Bekanganyazi ‘ifundiso esisekelo’; bekayimadanisa nebisi elikhulisa umntwana. (Heb. 5:12; 6:1) Kodwana wakhuthaza amaKrestu bona adlulele ngale kweemfundiso ezisisekelo ngokufunda amaqiniso adephileko weliZwi lakaZimu. Kghani unesifiso sokufunda iimfundiso ezidephileko zeBhayibheli? Kghani uzimisele ukukhula, uragele phambili ufunda ngoJehova neminqophwakhe?

10. Kubayini abanye bakufumana kusitjhijilo ukufunda?

10 Kwabanengi bethu kusitjhijilo ukufunda. Kuthiwani ngawe? Kghani esikolweni wafumana indlela engcono yokufunda ngokuphumelelako? Kghani bewukuthabela ukufunda begodu uzuza kilokho ebewukufunda? Namkha waphetha ngokuthi awukghoni ukufunda lokho okutlolwe eencwadini? Nangabe kunjalo, awusiwedwa, uJehova angakusiza. UMfundisi omuhle nophuma phambili.

11. UJehova utjengisa njani ukuthi ‘uMfundisi omKhulu’?

11 UJehova uzibiza ngokuthi ‘Mfundisi omKhulu.’ (Isa. 30:20, 21) UMfundisi obekezelako, onomusa nozwisisako. Uqala okuhle kwaphela ebantwini abafundisako. (Rhu. 130:3) Akakalindeli okungaphezu kwalokho esingamenzela khona. Khumbula bona nguye owakupha ingqondo, isipho esihle khulu. (Rhu. 139:14) Sinesifiso semvelo sokufunda. UMdalethu ufuna siragele phambili sifunda begodu sikuthabele. Yeke, kukuhlakanipha ‘ukwakha ukululukela’ amaqiniso weBhayibheli nje. (1 Pit. 2:2) Zibekele iminqopho ongayifikelela, unamathele ehlelweni lakho lokufunda iBhayibheli. (Jotj. 1:8) Ngesibusiso sakaJehova, uzokuthabela ukufunda ngokungeziweko ngaye.

12. Kubayini kufuze sidzimelele khulu kuJesu nasifundako?

12 Kwenze umukghwa ukucabangisisa ngokuphila kwakaJesu nomsebenzakhe. Ukulandela umtlhala kaJesu eduze kuyindlela ephumelelako yokulotjha uJehova, khulukhulu eenkhathini ezibudisezi. (1 Pit. 2:21) UJesu wakhuluma ngeentjhijilo abalandeli bakhe ebebazokuqalana nazo. (Luk. 14:27, 28) Nanyana kunjalo, bekaqiniseka ngokuthi abalandeli bakhe bazokuphumelela njengombana naye aphumelela. (Jwa. 16:33) Fundisisa ngemininingwana yokuphila kwakaJesu begodu uzibekele iminqopho yokuthi ungamlingisa njani qobe.

13. Khuyini ekufuze uragele phambili uyibawa kuJehova begodu kubayini?

13 Ukuba nelwazi kwaphela akukaneli. Ibanga elenza sitlhoge ilwazi kukuthi ungafunda okungeziweko ngoJehova, ufunde nokumthanda bewukholwe kuye. (1 Kor. 8:1-3) Njengombana uragela phambili nokufunda, bawa uJehova akusize ukholwe kuye. (Luk. 17:5) Ngomusa, uyayiphendula imithandazo enjalo. Ukukholwa okunjalo okusekelwe elwazini elinembileko ngoZimu kuzokusiza uthathe amagadango angeziweko.—Jak. 2:26.

RAGELA PHAMBILI USEBENZISA LOKHO OKUFUNDAKO

Ngaphambi koMthwalela, uNowa nomndenakhe bakusebenzisa ngokuthembeka lokho abebakufunda (Funda isigaba 14)

14. Umpostoli uPitrosi wakugandelela njani ukuqakatheka kokusebenzisa lokho esikufundako? (Qala nesithombe.)

14 Umpostoli uPitrosi waveza ukuthi kuqakatheke kangangani bona abalandeli bakaKrestu baragele phambili nokusebenzisa lokho abakufundako. Wakhuluma ngendaba kaNowa eseBhayibhelini. UJehova watjela uNowa ukuthi uzokusebenzisa umthwalela bona atjhabalalise abantu abangakalungi bangesikhathi sakhe. Ukwazi ukuthi umthwalela uzokufika bekungakaneli bona kusindise uNowa nomndenakhe. Tjheja ukuthi uPitrosi bekakhuluma ngesikhathi sangaphambi koMthwalela nakathi, “nakwakhiwa umkhumbi.” (1 Pit. 3:20) UNowa nomndenakhe basebenzisa lokho abakufunda kuZimu bona bakhe umkhumbi omkhulu. (Heb. 11:7) UPitrosi wamadanisa lokho uNowa akwenzako nebhabhadiso, watlola wathi: “Ibhabhadiso lilitshwayo lalokhu, nalo kwanje liyanisindisa.” (1 Pit. 3:21) Ngendlela efanako, singamadanisa umsebenzi owenzako nje bona uzilungiselele ukubhajadiswa nomsebenzi wokwakha umkhumbi uNowa nomndenakhe abawenzako iminyaka eminengi. Ngimuphi umsebenzi ekufuze uwenze bona ulungele ukubhajadiswa?

15. Sitjengisa njani ukuthi sitjhuguluke kwamambala?

15 Enye yezinto ekufuze siyenze kutjhuguluka ngokupheleleko ezonweni zethu. (IzE. 2:37, 38) Nasizisola kwamambala, sizokwenza amatjhuguluko wamambala. Kghani sele uyilisile imikghwa engamthabisiko uJehova, njengokuphila ukuphila okusilapheleko, ukubhema igwayi namkha ukusebenzisa ihlamba? (1 Kor. 6:9, 10; 2 Kor. 7:1; Efe. 4:29) Nangabe awukenzi njalo, ragela phambili ulinga ukwenza amatjhuguluko. Khuluma nomuntu ofunda nawe iBhayibheli namkha ubawe abadala bebandla bona bakusize bakunikele iinqophiso. Nangabe usesemutjha begodu uhlala ekhaya, bawa ababelethi bakho bakusize uhlule imikghwa emimbi engakukhandela bona ubhajadiswe.

16. Khuyini ekufuze siyenze nasifuna ukulotjha uJehova qobe?

16 Kuqakathekile nokuba nehlelo elihle lokufunda ngoZimu. Lokho kuhlanganisa ukuya esifundweni besiphendule. (Heb. 10:24, 25) Nange sewufanelekela ukuyokutjhumayela, qiniseka bona lokho ukwenza qobe. Nawuba nesikhathi esinengi wenza umsebenzi osindisa ukuphila lo, uzowuthabela. (2 Thim. 4:5) Nangabe usesemutjha begodu uhlala ekhaya, zibuze: ‘Kghani ababelethi bami kutlhogeka banande bangikhumbuza bona siye esifundweni namkha ukuyokutjhumayela? Kghani ngiyazenzela ngaphandle kokukhunjuzwa?’ Ngokuzithathela wena amagadango, utjengisa ukukholwa kwakho begodu utjengisa ukuthi umthokoza bewumthanda kangangani uJehova uZimu. Lezi ‘zizenzo zokuzinikela kuZimu,’ izipho ozinikela kuJehova. (2 Pit. 3:11; Heb. 13:15) Zoke izipho esizinikela ngokutjhaphulukileko nangaphandle kokukatelelwa ziyamthabisa uZimu. (Madanisa neyesi-2 kwebeKorinte 9:7.) Ziyasithabisa izenzwezi ngombana kuyasithabisa ukunikela uJehova okungcono khulu.

RAGELA PHAMBILI UKHULA ETHANDWENI LAKHO NGOJEHOVA

17-18. Ngibuphi ubuntu obuqakathekileko obungakusiza uthuthukele ekubhajadisweni begodu kubayini? (IzAga 3:3-6)

17 Njengombana uragela phambili uthuthukela ekubhajadisweni, uzokuqalana neentjhijilo. Abantu bangahlekisa ngawe ngebanga lokukholwa kwakho okutjha, bangabe bakuphikise namkha bakuhlunguphaze. (2 Thim. 3:12) Njengombana ulwisana nokuhlula umukghwa omumbi, ngezinye iinkhathi ungahluleka. Mhlamunye ungaphela ihliziyo namkha ugandeleleke ngebanga lokuthi awukghoni ukufikelela umnqophwakho. Khuyini engakusiza ukghodlhelele? Bubuntu obuqakathekileko—ukuthanda uJehova.

18 Ithando ngoJehova bubuntu obuhle nobuphuma phambili onabo. (Funda izAga 3:3-6.) Ithando eliqinileko ngoZimu lingakusiza ukghone ukuqalana neentjhijilo zokuphila ngokuphumeleleko. Kanengi iBhayibheli likhuluma ngethando elithembekileko uJehova analo ngeenceku zakhe. Ithando elithembekilekweli litjho ukuthi angeze alisa ukuzithanda iinceku zakhe namkha azilahle. (Rhu. 100:5) Wenziwe ngomfanekiso kaZimu. (Gen. 1:26) Singalitjengisa njani ithando elinjalo?

Ungatjengisa ukuthokoza kuJehova qobe langa (Funda isigaba 19) b

19. Ungatjengisa njani bona uyamthokoza uJehova ngalokho akwenzele khona? (Galatiya 2:20)

19 Thoma ngokuthokoza. (1 Thes. 5:18) Ilanga nelanga, zibuze, ‘UJehova utjengise njani bona uyangithanda?’ Qiniseka bona uyamthokoza uJehova nawuthandazako, ukhulume ngokunqophileko ngezinto akwenzele zona. Lemuka bona izinto ezihle uJehova akwenzela zona kungombana uyakuthanda, njengombana nompostoli uPowula akutjheja lokho ngoJehova. (Funda kwebeGalatiya 2:20.) Zibuze, ‘Kghani ngiyafuna ukumtjengisa ukuthi nami ngiyamthanda?’ Ithando ngoJehova lizokusiza ubalekele iinlingo begodu ukghodlhelele neentjhijilo ngokuphumelelako. Lizokukhuthaza bona uragele phambili nokulotjha uJehova qobe, utjengise ukuthi uthanda uBabakho qobe langa.

20. Khuyini ekufuze uyenze bona unikele ukuphila kwakho kuJehova begodu siqakatheke kangangani isiquntweso?

20 Ngokukhamba kwesikhathi, indlela omthanda ngayo uJehova izokwenza uthandaze umthandazo okhethekileko. Uzozinikela kuZimu. Khumbula, nasele uzinikela kuJehova, uzokuba nethemba elikarisako: Uzokuba ngewakhe ngokungapheliko. Nawunikela ukuphila kwakho kuJehova, umthembisa ukuthi uzomlotjha eenkhathini ezimnandi nezibudisi. Akutlhogeki ukusenza kanengi isithembisweso. Liqiniso, lokha nasizinikelako, senza isiqunto esiqakathekileko. Akhucabange nganaku: Uzokwenza iinqunto ezinengi ekuphileni kwakho, ezinye zazo zizokuba zihle kodwana angeze wenza isiqunto esihle ukudlula sokunikela ukuphila kwakho kuJehova. (Rhu. 50:14) USathana uzokulinga ukubogabogisa ukuthanda kwakho uBabakho, anethemba lokuthi angeze wahlala uthembekile kuye. Ungamvumeli uSathana athumbe! (Job. 27:5) Ithando lakho eliqinileko ngoJehova lizokusiza uphile ngokuzinikela kwakho begodu utjhidelane khulu noBabakho wezulwini.

21. Kubayini singathi ukubhajadiswa akusisiphetho kodwana sithomo?

21 Ngemva kokuzinikela kwakho kuJehova, khuluma nabadala bebandla okilo malungana negadango elilandelako eliqakathekileko. Khumbula bona ukubhajadiswa akusisiphetho kodwana sithomo. Kuthoma indlela enganasiphelo yokuphila kokulotjha uJehova. Yeke qinisa ithando lakho ngoBabakho nje. Zibekele iminqopho ukwenzela ukuthi ithando lakho likhule qobe lilanga. Iminqopho enjalo izokusiza ulungele ukubhajadiswa. Lelo kuzokuba lilanga elikarisako kodwana sithomo. Kwanga ithando lakho ngoJehova neNdodanakhe lingaragela phambili likhula ngokungapheliko!

INGOMA 135 UJehova Uyakubawa: “Hlakanipha Ndodanami”

a Bona sithuthukele ekubhajadisweni, kufuze sibe neensusa ezilungileko. Kutlhogeka sithathe namagadango afaneleko. Sisebenzisa isibonelo sesikhulu esimTopiya, sizokucoca ngamagadango umfundi weBhayibheli ekufuze awathathe nakazakufanelekela ukubhajadiswa.

b IHLATHULULO YEENTHOMBE: Udade osesemutjha utjela uJehova bona umthokoza kangangani ngalokhu amenzele khona.