Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-20

IsAmbulo—Lokho Esikutjhoko Emanabeni KaZimu

IsAmbulo—Lokho Esikutjhoko Emanabeni KaZimu

“Ababuthelela ndawonye endaweni ngesiHebheru ebizwa ngokuthi yi-Arimagedoni.”—ISAM. 16:16

INGOMA 150 Funani Isindiso KuZimu

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Khuyini incwadi yesAmbulo ekuvezako malungana nabantu bakaZimu?

 INCWADI yesAmbulo iveza ukuthi umBuso kaZimu sele uthomile ukubusa ezulwini nokuthi uSathana waqothwa ezulwini. (IsAm. 12:1-9) Ukuqothwa kwakhe kwabangela ukuthula ezulwini kodwana kwabangela iitjhijilo kithi. Kubayini sitjho njalo? Kungombana ilaka lakaSathana linqophe ebantwini abalotjha uJehova ngokuthembeka ephasini.—IsAm. 12:12, 15, 17.

2. Khuyini ezosisiza sihlale sidzimelele?

2 Singahlala njani sidzimelele lokha nasihlaselwa nguSathana? (IsAm. 13:10) Kungasisiza ukwazi ukuthi ingomuso lisiphatheleni. Ngokwesibonelo, encwadini yesAmbulo umpostoli uJwanisi uveza ezinye iimbusiso esizozithabela ingasikade. Esinye seembusiswezo kubona amanaba kaZimu atjhatjalaliswa. Okwanje, akhesibone ukuthi incwadi yesAmbulo iwahlathulula njani amanaba la nokuthi kuzokwenzekani kiwo.

AMANABA KAZIMU AVEZWA “NGEEMBONAKALISO”

3. Ngiziphi ezinye zeembonakaliso ezivezwe encwadini yesAmbulo?

3 Evesini lokuthoma, incwadi yesAmbulo isitjela ukuthi imininingwana esizokufunda ngayo izokuvezwa “ngeembonakaliso,” okutjho ilimi elingokomfanekiso. (IsAm. 1:1) Amanaba kaZimu ahlathululwa ngeembonakaliso. Sibona iimbandana ezimbalwa. Ngokwesibonelo, ‘kunesibandana esiphuma ngelwandle, sineempondo ezilitjhumi neenhloko ezilikhomba.’ (IsAm. 13:1) Isibandaneso silandelwa ‘ngesinye isibandana esikhuphuka sivela ephasini.’ Isibandanesi sikhuluma njengedragoni begodu senza “umlilo wehle uvela ezulwini.” (IsAm. 13:11-13) Ngemva kwalokho, sibona esinye isibandana esihlukileko, ‘isibandana esibomvu be,’ esikhwelwe yingwadla. Iimbandana ezintathwezi zijamele amanaba kaJehova uZimu nomBuswakhe. Yeke, kuqakatheke khulu ukuthi sizazi.—IsAm. 17:1, 3.

IIMBANDANA EZINE EZIKULU

“Ziphuma ngelwandle” (Dan. 7:1-8, 15-17) Zifanekisela imibuso yephasi ebeyibusa begodu yahlunguphaza ngendlela ebonakalako abantu bakaZimu kusukela esikhathini sakaDanyela (iingaba 4, 7)

4-5. Lokho okutlolwe encwadini kaDanyela 7:15-17 kusisiza njani sizwisise okutjhiwo ziimbonakaliswezi?

4 Ngaphambi kokufunda ngokuthi bobani amanaba la, kutlhogeka sizwisise bona litjho ukuthini ilimi elingokomfanekiso. Into ezosisiza sizwisise kuvumela iBhayibheli lizihlathulule. Iimbonakaliso ezinengi ezisencwadini yesAmbulo sele zihlathululiwe kwezinye iincwadi zeBhayibheli. Ngokwesibonelo, umphorofidi uDanyela wabhudanga “iimbandana ezine ezikulu ziphuma ngelwandle.” (Dan. 7:1-3) UDanyela wasitlolela bona zijamele ini. Iimbandana ezikulwezi zijamele ‘amakhosi’ amane namkha imibuso. (Funda uDanyela 7:15-17.) Ihlathululo ekhanyako le isisiza sizwisise ukuthi iimbandana okukhulunywa ngazo kusAmbulo nazo zijamele imibuso yepolotiki.

5 Nje-ke, akhe sihlolisise ezinye zeembonakaliso okukhulunywa ngazo encwadini yesAmbulo. Njengombana senza njalo, sizokubona ukuthi iBhayibheli lisisiza njani sizwisise ukuthi iimbonakaliswezi zitjho ukuthini. Sizokuthoma ngomlandelande weembandana. Kokuthoma, sizokuhlolisisa bona zijamele abobani. Ngemva kwalokho sizokubona ukuthi kuzokwenzekani kizo. Emaswapheleni, sizokucoca ngokuthi izenzakalwezi zitjho ukuthini kithi.

UKUVEZWA KWAMANABA KAZIMU

ISIBANDANA ESINEENHLOKO EZILIKHOMBA

“Siphuma ngelwandle” begodu sineenhloko ezilikhomba, iimpondo ezilitjhumi kunye neenhlohlo ezilitjhumi. (IsAm. 13:1-4) Sifanekisela yoke imibuso yezepolotiki ebuse abantu kiwo woke umlando. Iinhloko ezilikhomba zifanekisela imibuso yephasi eyahlunguphaza ngokubonakalako abantu bakaZimu (iingaba 6-8)

6. Sifanekiselani isibandana esineenhloko ezilikhomba okukhulunywa ngaso encwadini yesAmbulo 13:1-4?

6 Siyini isibandana esineenhloko ezilikhomba? (Funda IsAmbulo 13:1-4.) Isibandanesi sifana nengwe kodwana sineenyawo zebhere, umlomo webhubezi begodu sineempondo ezilitjhumi. Iimbandana ezine okukhulunywa ngazo encwadini kaDanyela isahluko 7 zinezici ezifana nalezi. Ngesikhathi esifanako, encwadini yesAmbulo zoke izicezi zifumaneka esibandaneni sinye, ingasi eembandaneni ezine ezihlukileko. Isibandanesi asikajameli urhulumende munye namkha umbuso wephasi. UJwanisi wathi sibusa “phezu kweenkoro zoke, abantu, amalimi neentjhaba.” Yeke sikhulu ukudlula umbuso munye. (IsAm. 13:7) Isibandanesi sijamele imibuso yepolotiki ebuse abantu kiwo woke umlando. *UMtj. 8:9.

7. Ihloko ngayinye kwezilikhomba zesibandana ijamele ini?

7 Ihloko ngayinye kwezilikhomba ijamele ini? Ipendulo siyifumana encwadini yesAmbulo isahluko 17, ehlathulula umfanekiso wesibandana okukhulunywa ngaso encwadini yesAmbulo isahluko 13. Esahlukweni 17:10 sitjelwa ukuthi: “Kunamakhosi alikhomba: Amahlanu awile, yinye ikhona, enye ayikafiki; kodwana nayifikako, izokuhlala isikhatjhana.” Kiyo yoke imibuso yepolotiki uSathana akhe wayisebenzisa, elikhomba ifaniswa ‘neenhloko’ ngombana beyinamandla khulu. Le, mibuso yephasi ebe nomthelela obonakalako ebantwini bakaZimu. Ngesikhathi sompostoli uJwanisi, emihlanu yayo besele ivelile: iGibhide, i-Asiriya, iBhabhiloni, iMediya nePheresiya kunye neGirisi. Umbuso wesithandathu, iRoma bewusabusa lokha uJwanisi nakafumana isambulwesi. Ngimuphi umbuso ozokuba ngewekhomba namkha ozokuba yihloko yamaswaphela?

8. Ihloko yekhomba yesibandana ijamele ini?

8 Njengombana sizokubona, iimphorofido ezisencwadini kaDanyela zisisiza sikghone ukubona ihloko yekhomba neyamaswaphela yesibandana. Ngimuphi umbuso wephasi ebewusolo ubusa esikhathini sokuphelesi, isikhathi ‘selanga leKosi’? (IsAm. 1:10) Mbuso weentjhaba ezimbili ezinamandla nezisebenza ndawonye, i-United Kingdom ne-United States of America, ngamanye amezwi mbuso wephasi i-Anglo American. Singaphetha ngokuthi le yihloko yekhomba yesibandana okukhulunywa ngaso encwadini yesAmbulo 13:1-4.

ISIBANDANA ESINEEMPONDO EZIMBILI NJENGEMVANA

“Sikhuphuka sivela ephasini” begodu ‘sikhuluma njengedragoni.’ Senza nomlilo “ophuma ezulwini, wehlele ephasini” senza neembonakaliso ‘njengomphorofidi wamanga.’ (IsAm. 13:11-15; 16:13; 19:20) Njengesibandana esineempondo ezimbili, umphorofidi wamanga nombuso we-Anglo-America zidurhise iphasi zathi ‘alenze umfanekiso’ ‘wesibandana’ esineenhloko ezilikhomba neempondo ezilitjhumi.(isigaba 9)

9. Sijamele ini isibandana ‘esineempondo ezimbili njengemvana’?

9 IsAmbulo isahluko 13 sisitjela ukuthi ihloko yekhomba le, okumbuso wephasi i-Anglo American, sifana nesibandana ‘esineempondo ezimbili njengemvana, kodwana sathoma ukukhuluma njengedragoni.’ Isibandanesi “senza iimbonakaliso ezikulu, ngitjho nokwenza umlilo wehle uvela ezulwini uye ephasini abantu baqalile.” (IsAm. 13:11-15) IsAmbulo izahluko 16 no 19 zithi isibandanesi ‘simphorofidi wamala.’ (IsAm. 16:13; 19:20) UDanyela ukhuluma ngento efanako nakathi, umbuso wephasi i-Anglo American ‘uzakubanga ihlekelele engazange kheyibonwe.” (Dan. 8:19, 23, 24) Ngilokho okwenzeka hlangana nePi yePhasi yesibili. Amabhomu we-athomu amabili abangela bona kuphele ipi ePacific begodu lokho kwaba mphumela wokuhlangana kwabososayensi beBritain ne-America. Umbuso wephasi i-Anglo American nawenza amabhomu la, kuhlekuhle bewenza “umlilo wehle uvela ezulwini uye ephasini.”

ISIBANDANA ESIBOMVU BE

Sikhwelwe yingwadla, iBhabhiloni eliKhulu. Isibandanesi sibizwa ngokuthi yikosi yobunane. (IsAm. 17:3-6, 8, 11) Ekuthomeni, ingwadla ilawula isibandana kodwana ngokukhamba kwesikhathi ibulawa ngiso. Ingwadla ifanekisela umbuso wekolo yamanga. Namhlanjesi isibandana sifanekisela IinTjhaba eziBumbeneko, ezithuthukisa iindaba zepolotiki zephasi loke (iingaba 10, 14-17)

10. “Umfanekiso wesibandana” ujamele ini? (IsAmbulo 13:14, 15; 17:3, 8, 11)

10 Ngokulandelako, sibona esinye godu isibandana. Sipheze sifane nesibandana esineenhloko ezilikhomba kodwana sona sibomvu be. Sibizwa ngokuthi ‘mfanekiso wesibandana’ begodu sihlathululwa ngokuthi “siyikosi yobunane.” *(Funda IsAmbulo 13:14, 15; 17:3, 8, 11.) UJwanisi utjelwa bona ‘ikosi’ le yavela, yangasaba khona begodu ngokukhamba kwesikhathi yavela godu. Ihlathululo le iyifanela kuhle ihlangano yeenTjhaba eziBumbeneko, ethuthukisa ikareko yezepolotiki ephasini loke. Nayivela ekuthomeni beyibizwa ngokuthi yiHlangano yeenTjhaba. Akhenge isaba khona hlangana nePi yePhasi yesibili. Ngokukhamba kwesikhathi, yavela godu yaba ngilokho engikho namhlanjesi.

11. Iimbandana zepolotiki zibangele ini begodu kubayini kungakafuzi sizisabe?

11 Ngokusebenzisa ikulumo ekhohlisako, iimbandana zepolotiki zenze bona uJehova nabantu bakhe baphikiswe. UJwanisi wathi, kunjengokungathi zibuthelela ‘amakhosi wephasi loke’ ndawonye epini ye-Arimagedoni ‘okulilanga elikhulu lakaZimu uMninimandla woke.” (IsAm. 16:13, 14, 16) Akukafuzi sisabe. UZimethu uJehova uzokuthatha igadango msinyana bona asindise boke abasekela ubukhosi bakhe.—Hez. 38:21-23.

12. Kuzokwenzekani kizo zoke iimbandana ekukhulunywe ngazo esihlokwenesi?

12 Kwenzekani kizo zoke iimbandana esele kukhulunywe ngazo? IsAmbulo 19:20 siyaphendula: “Isibandana sabanjwa kunye nomphorofidi wamala owenza iimbonakaliso phambi kwaso adurhisa ngazo labo abafumene itshwayo lesibandana nalabo abalotjha umfanekiswaso. Bobabili baphoswa basaphila elitsheni lomlilo elivutha ngesibabuli.” Yeke nawasabusa, amanaba kaZimu wepolotiki la azokurhwayilwa ngokungapheliko.

13. Ngisiphi isitjhijlo esizokubangelwa borhulumende bephasi amaKrestu azokuqalana naso?

13 Lokhu kutjho ukuthini kithi? Njengombana simaKrestu, kufuze sithembeke kuZimu nasemBuswenakhe. (Jwa. 18:36) Nasizokwenza njalo, kutlhogeka bona singathathi ihlangothi kezepolotiki zephaseli. Ukungathathi ihlangothi kwethu ngezinye iinkhathi kungaba budisi ngombana imibuso yephasi ifuna bona siyisekele ngokuzeleko, ngamezwi nangezenzo. Labo ababhalelwa kuqalana negandelelweli bazokufumana itshwayo lesibandana. (IsAm. 13:16, 17) Boke abafumana itshwayelo, angekhe bamukeleke kuJehova begodu bazokulahlekelwa kuphila okungapheliko. (IsAm. 14:9, 10; 20:4) Kuqakatheke khulu ukuthi ngamunye wethu azimisele ukungathathi ihlangothi nanyana angagandelelwa kangangani bona athathe ihlangothi.

ISIPHELO ESIHLAZISAKO SENGWADLA EKULU

14. Khuyini erarako umpostoli uJwanisi ayibonako njengombana kuhlathululwe encwadini yesAmbulo 17: 3-5?

14 Umpostoli uJwanisi uveza ukuthi wabona okhunye okwamenza ‘warareka khulu.’ Khuyini lokho? Wabona umfazi okhwele esinye seembandana esinelaka. (IsAm. 17:1, 2, 6) Uvezwa ‘njengengwadla ekulu’ begodu ubizwa ngokuthi “yiBhabhiloni eliKhulu.” Wenza ‘izenzo zomseme ezisisono namakhosi wephasi.’—Funda IsAmbulo 17: 3-5.

15-16. Ngubani “iBhabhiloni eliKhulu” begodu sikwazi njani lokho?

15 Ngubani “IBhabhiloni eliKhulu”? Umfazi lo akakajameli ihlangano yezepolotiki ngombana kuthiwa wenza izenzo zomseme ezisisono nabadosiphambili bezepolotiki. (IsAm. 18:9) Ekhabolakhona, uzimisele ukubalawula ababusaba njengombana abakhwele ngokomfanekiso. Ngaphezu kwalokho, akakajameli zerhwebo ezimarhamaru zephasi lakaSathaneli. Laba incwadi yesAmbulo ibabiza ngokuthi ‘barhwebi bephasi.’—IsAm. 18:11, 15, 16.

16 EmiTlolweni, igama elithi “ingwadla” lingaqalisela kilabo abathi balotjha uZimu kodwana bazibandakanye ekulotjheni kweenthombe okuthileko namkha babe nobungani nephasi. (1 Kron. 5:25; Jak. 4:4) Ngokuhlukileko, labo abalotjha uZimu ngokuthembeka babizwa ngokuthi ‘bamsulwa’ namkha ‘baziintombi ezimsulwa.’ (2 Kor. 11:2; IsAm. 14:4) IBhabhiloni lekadeni belimthombo wokulotjha kwamala. Yeke iBhabhiloni eliKhulu lijamele yoke imihlobo yokulotjha kwamala. Kuhlekuhle, lijamele umbuso wephasi wekolo yamala.—IsAm. 17:5, 18; qala isihloko esifumaneka ku-jw.org esithi “Liyini IBhabhiloni Elikhulu?” esifumaneka ngesiZulu.

17. Kuzokwenzekani ngeBhabhiloni eliKhulu?

17 Kuzokwenzekani ngeBhabhiloni eliKhulu? IsAmbulo 17:16, 17 siphendula umbuzo lo nganasi indlela: “Iimpondo ezilitjhumi ozibonileko nesibandana, zizoyihloya ingwadla ziyitjhabalalise beziyihlubulise, begodu zizokudla inyama yayo ngokupheleleko ziyitjhise ngomlilo. Ngombana uZimu ukufake eenhliziyweni zabo ukuthi benze ngokomcabangwakhe.” Iye, uJehova uzokwenza ukuthi iintjhaba zisebenzise isibandana esibomvu be, okumbuso weenTjhaba eziBumbeneko bona zihlasele umbuso wephasi wekolo yamala begodu ziwurhayile.—IsAm. 18:21-24.

18. Singatjengisa njani ukuthi asilisekeli nakancani iBhabhiloni eliKhulu?

18 Lokhu kutjho ukuthini kithi? Kutlhogeka bona sibulunge “umhlobo wokulotjha ohlwengileko ngokombono kaZimethu.” (Jak. 1:27) Asifuni ukulawulwa ziimfundiso zamala, iminyanya yalabo abangamlotjhiko uZimu, ukuziphatha okumbi nemikghwa yokulotjha okusilapheleko kweBhabhiloni eliKhulu. Sifuna ukuragela phambili siyelelisa abantu ukuthi ‘baphume kilo’ ukwenzela bona bangahlanganyeli ezonweni zalo phambi kwakaZimu.—IsAm. 18:4.

UKWAHLULELWA KWENABA LAKAZIMU ELIKHULU

IDRAGONI ENOMBALA ONJENGOMLILO

USathana unikela isibandana ilawulo. (IsAm. 12:3, 9, 13; 13:4; 20:2, 10) Njengombana alinaba elikhulu lakaJehova, uSathana uzokubotjhwa iminyaka eyi-1 000. Ngemva kwalokho, uzokuphoselwa “ngelitsheni lomlilo nesibabuli.” (iingaba 19-20)

 

19. Ingubani “idragoni ekulu enombala onjengomlilo”?

19 Incwadi yesAmbulo ikhuluma ‘nangedragoni ekulu enombala onjengomlilo.’ (IsAm. 12:3) Idragoni le ilwa noJesu neengilozi zakhe. (IsAm. 12:7-9) Ihlasela abantu bakaZimu begodu inikela iimbandana zepolotiki amandla. (IsAm. 12:17; 13:4) Ingubani idragoni le? ‘Yinyoka yokuthoma, leyo ebizwa ngokuthi nguDeveli noSathana.’ (IsAm. 12:9; 20:2) Nguye olawula woke amanaba kaJehova.

20. Kuzokwenzekani ngedragoni?

20 Kwenzekani ngedragoni? IsAmbulo 20:1-3 sisihlathululela ngokuthi ingilozi izokuphosela uSathana emgodini onganamkhawulo, ofanekisela ijele. Hlangana nesikhathi sokubotjhwa kwakhe, uSathana angekhe ‘asadurhisa iintjhaba bekuphele iminyaka eyi-1 000.” Ekugcineni, uSathana namadimonakhe bazokurhayilwa kube kanye, lokho kufanekisela ukuphoselwa “ngelitsheni lomlilo nesibabuli.” (IsAm. 20:10) Akhucabange iphasi lapho uSathana namadimonakhe bangasekho khona. Kwamambala, leso kuzokuba sikhathi esimnandi tle!

21. Kubayini kufuze kusithabise lokho esikufunde encwadini yesAmbulo?

21 Kuyakhuthaza tle ukwazi ukuthi iimbonakaliso ezitlolwe encwadini yesAmbulo zitjho ukuthini. Asikafumani ukuthi amanaba kaJehova bobani kwaphela kodwana sifumene nokuthi kuzokwenzekani kiwo. Iye, “Uyathaba loyo ofunda ngokuzwakalako nalabo abezwa amezwi wesiphorofidwesi”! (IsAm. 1:3) Ngemva kokurhayilwa kwamanaba kaZimu, ngiziphi iimbusiso abantu abathembekileko abazozithabela? Sizokucoca ngalokho esihlokweni samaswaphela eenhlokweni ezimlandelande esicoce ngazo.

INGOMA 23 UJehova Uthoma Ukubusa

^ Incwadi yesAmbulo isebenzisa iimbonakaliso ukuveza amanaba kaZimu. Incwadi kaDanyela isisiza sizwisise bona iimbonakaliswezo zitjho ukuthini. Esihlokwenesi, sizokumadanisa ezinye iimphorofido ezisencwadini kaDanyela neemphorofido ezifana nazo ezisencwadini yesAmbulo. Ngendlela le, sizokukghona ukubona amanaba kaZimu. Ngemva kwalokho sizokucoca ngokuthi kuzokwenzekani kiwo.

^ Okhunye okutjengisa bona isibandana esineenhloko ezilikhomba sijamele imibuso yepolotiki kukuthi “sineempondo ezilitjhumi.” Inomboro yetjhumi kanengi eBhayibhelini ijamele ukuphelela.

^ Ngokungafani nesibandana sokuthoma, umfanekiso wesibandanesi awunazo ‘iinhlonhlo’ eempondweni zaso. (IsAm. 13:1) Lokhu kungebanga lokuthi “sivela emakhosini alikhomba” begodu sithembele emandlenawo.—Qala isihloko esiku-jw.org esithi “Siyini Isilo Esinombala Obomvu Okukhulunywa Ngaso Encwadini YesAmbulo Isahluko 17?” esifumaneka ngesiZulu.