Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-22

Ukuhlakanipha Okusinqophisa Qobe Langa

Ukuhlakanipha Okusinqophisa Qobe Langa

“USomnini unikela ukuhlakanipha.”—IZA. 2:6.

INGOMA 89 Lalela Ubusiswe

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Kubayini soke sitlhoga ukuhlakanipha kwakaZimu? (IzAga 4:7)

 NANGE khekwatlhogeka bona wenze isiqunto esiqakathekileko, akunakuzaza ukuthi wathandazela ukuhlakanipha begodu lokho wakwenza ngesizathu esizwakalako. (Jak. 1:5) IKosi uSolomoni yatlola yathi: “Ukuthoma kokuhlakanipha ngilokhu.” (Funda IzAga 4:7.) Liqiniso, uSolomoni bekangakhulumi ngananyana ngikuphi ukuhlakanipha. Bekakhuluma ngokuhlakanipha okuvela kuJehova uZimu. (IzA. 2:6) Kghani ukuhlakanipha okuvela kuZimu kungasisiza siqalane neentjhijilo namhlanjesi? Iye kungasisiza njengombana sizokubona esihlokwenesi.

2. Khuyini engasenza sihlakaniphe?

2 Singahlakanipha khulu nasifunda besisebenzise iimfundiso zamadoda amabili ebekahlakaniphe khulu. Kokuthoma, sizokucoca ngoSolomoni. IBhayibheli lithi, “UZimu wapha uSolomoni ukuhlakanipha okukhulu nokubona kuhle izinto ngelihlo elibukhali.” (1 Kho. 4:29) Kwesibili, sizokucoca ngoJesu, umuntu ohlakaniphe khulu owakhe waphila. (Mat. 12:42) Kwaphorofidwa ngoJesu ukuthi: ‘UMoya kaSomnini uzakuba phezu kwakhe, uMoya wokuhlakanipha nokuzwisisa.’—Isa. 11:2.

3. Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

3 Basebenzisa ukuhlakanipha kwabo okuvela kuZimu, uSolomoni noJesu banikela iseluleko esihle esimalungana nezinto eziqakathekileko kithi soke. Esihlokwenesi, sizokucoca ngezintathu: Ukuqakatheka kokuba nombono ofaneleko ngemali, ngomsebenzi wokuziphilisa nangathi.

UMBONO OFANELEKO NGEMALI

4. Ubujamo bezomnotho bakaSolomoni bekuhluke njani kebakaJesu?

4 USolomoni bekanjinge khulu begodu bekaphila mabothobotho. (1 Kho. 10:7, 14, 15) Ngakelinye ihlangothi, uJesu bekanezinto ezimbalwa begodu anganayo nendawo yokuhlala. (Mat. 8:20) Nanyana kunjalo, amadoda amabili la bekanombono ofaneleko ngezinto eziphathekako ngombana ukuhlakanipha kwabo bekuvela emThonjeni munye, uJehova uZimu.

5. Ngimuphi umbono ofaneleko uSolomoni ebekanawo ngemali?

5 USolomoni wathi imali “isiphephelo.” (UMtj. 7:12) Nasinemali, singafumana izinto esizitlhogako nalezo esingazitlhogi kangako. USolomoni walemuka bona kunezinto eziqakatheke khulu ukudlula imali ngitjho nanyana bekanjingile. Ngokwesibonelo, watlola ukuthi: “Ibizo elihle lithandeka khulu kunomnono omnengi.” (IzA. 22:1) USolomoni walemuka ukuthi abantu abathanda imali abaneliseki ngalokho abanakho. (UMtj. 5:10, 12) Wayelelisa ngokuthi akukafuzi sibeke ithemba lethu loke emalini ngombana ingaphela msinyana.—IzA. 23:4, 5.

Kghani indlela esiqala ngayo izinto eziphathekako yeza kube budisi ngathi ukuthi senze ukusebenzela uZimu kuze qangi kithi? (Funda iingaba 6-7) *

6. Ngimuphi umbono ofaneleko uJesu ebekanawo ngezinto eziphathekako? (Matewu 6:31- 33)

6 UJesu bekanombono ofaneleko ngezinto eziphathekako. Bekakuthabela ukudla nokusela. (Luk. 19:2, 6, 7) Kesinye isenzakalo wenza iwayini elimnandi, lesi bekusimangaliso sakhe sokuthoma. (Jwa. 2:10, 11) Ngelanga ahlongakala ngalo, bekambethe isambatho esibizako. (Jwa. 19:23, 24) UJesu akhenge avumele izinto eziphathekako zibe ngeziqakatheke khulu kuye. Watjela abalandeli bakhe ukuthi: “Akakho ongaba sigqila samakhosi amabili . . . Angekhe naba ziingqila zakaZimu nezobuGwili.” (Mat. 6:24) UJesu wathi nasifuna umBuso qangi, uJehova uzokuqinisekisa bona sifumana esikutlhogako.—Funda uMatewu 6:31-33.

7. Omunye umfowethu uzuze njani ngokuba nombono ofaneleko ngemali?

7 Inengi labafowethu nabodadwethu lizuze khulu ngokusebenzisa iseluleko sakaJehova esihlakaniphileko malungana nemali. Cabanga ngesibonelo somfowethu ongakatjhadi, u-Daniel. Uthi: “Nangisesemutjha, ngaqunta bona into eqakathekileko ekuphileni kwami kuzokuba kulotjha uJehova.” Ngebanga lokukhetha ukuphila okulula, u-Daniel wakghona ukusebenzisa isikhathi namakghonwakhe asebenzela uJehova. Ungezelela ngokuthi: “Ngikutjho kuzale umlomo ukuthi akhenge ngizisole nakanye ngesiqunto engisithetheko. Liqiniso, nange ukuba nemali bekuqakatheke khulu kimi, bengizokuba nemali enengi khulu kodwana bengekhe ngibe nabangani abahle enginabo namhlanjesi. Imali bengekhe yathatha isikhundla sokwaneliseka enginakho ngebanga lokuthi ngibeke umBuso kokuthoma ekuphileni kwami. Akunamali engalingana neembusiso uJehova anginikele zona.” Kuyakhanya ukuthi siyazuza nasidzimelele ekulotjheni uJehova ingasi emalini.

UMBONO OFANELEKO NGOMSEBENZI WOKUZIPHILISA

8. Sazi njani ukuthi uSolomoni bekanombono ofaneleko ngomsebenzi ebekawenza? (UMtjhumayeli 5:18, 19)

8 USolomoni wathi ukusebenza budisi kungalethela umuntu ithabo elikhulu. Wabiza lokhu ngokuthi “kusisipho esivela kuZimu.” (Funda uMtjhumayeli 5:18, 19) Watlola ukuthi: “Woke umsebenzi obudisi uletha inzuzo.” (IzA. 14:23) USolomoni bekakwazi kuhle ebekakhuluma ngakho. Naye bekasebenza budisi. Wakha izindlu, watjala iindiribe, wenza iimvande, wenza iindawo zokuphatha amanzi bewakha namadorobho. (1 Kho. 9:19; UMtj. 2:4-6) Bekumsebenzi obudisi loyo begodu akunakuzaza ukuthi bewumthabisa. Nanyana kunjalo, uSolomoni akhenge athembele ekwenzeni imisebenzi leyo kwaphela bona afumane ithabo. Bekahlanganyela nekusebenzeleni uJehova. Ngokwesibonelo, wadosa phambili emsebenzini wokwakhiwa kwethempeli elihle lokulotjha uJehova, ebekumsebenzi weminyaka elikhomba. (1 Kho. 6:38; 9:1) Ngemva kokwenza yoke imisebenzi le, uSolomoni walemuka ukuthi into eqakatheke khulu umuntu angayenza kusebenzela uJehova. Watlola: “Ekugcineni, koke okuzwakeleko kufanele kunakekelwe: Yesaba uZimu ulonde imiyalwakhe.”—UMtj. 12:13.

9. UJesu wawubeka njani umsebenzakhe wokuziphilisa endaweni efaneleko?

9 UJesu bekasebenza budisi. Nakasesemutjha bekambazi. (Mar. 6:3) Akunakuzaza ukuthi ababelethi bakhe bebalithabela isizo lakhe njengombana bebalinga budisi ukutlhogomela umndenabo omkhulu. UJesu bekanganasono begodu umsebenzi ebekawenza bewuphelele, yeke kungenzeka abantu abanengi bebazifuna izinto ebekazenza. Siyaqiniseka ukuthi bekawuthabela umsebenzakhe. Nanyana bekambazi ophuma phambili, uJesu bekaqiniseka bona uba nesikhathi sokusebenzela uJehova. (Jwa. 7:15) Ekukhambeni kwesikhathi, lokha uJesu sekenza umsebenzi wokutjhumayela isikhathi esizeleko, wayelelisa ebebamlalele wathi: “Ningasebenzeli ukudla okonakalako, kodwana sebenzelani ukudla okungonakaliko okunikela ukuphila okungapheliko.” (Jwa. 6:27) ETjumayelweni yeNtabeni, uJesu wathi: “Zibekeleni umnotho ezulwini.”—Mat. 6:20.

Singaba njani nombono ofaneleko naziza emsebenzini wokuziphilisa nekusebenzeleni uJehova? (Funda iingaba 10-11) *

10. Ngisiphi isitjhijilo esingaqalana naso emsebenzini wokuziphilisa?

10 Ukuhlakanipha kwakaZimu kusisiza sibe nombono ofaneleko ngomsebenzi wokuziphilisa. Njengombana simaKrestu, sifundiswa ukuthi ‘sisebenze budisi, senze umsebenzi omuhle.’ (Efe. 4:28) Abaqatjhi bethu kanengi bayakubona ukuthembeka nokusebenza kwethu budisi, bangasitjela ukuthi bawuthabela kangangani umsebenzi esiwenzako. Lokho kungasenza sithome ukusebenza ama-awara amanengi ngethemba lokuthi umqatjhethu uzobaqala kuhle aboFakazi bakaJehova. Nasenza njalo, angekhe sisaba nesikhathi esaneleko nemindenethu namkha singasaba nesikhathi sokusebenzela uJehova. Kutlhogeka senze amatjhuguluko nasizakuba nesikhathi sokwenza izinto eziqakathekileko.

11. Khuyini eyafundwa ngomunye umfowethu malungana nokuba nombono ofaneleko ngomsebenzi?

11 Umfowethu osesemutjha u-William wazibonela ngokwakhe ukuqakatheka kokubeka umsebenzi endawenawo. Akhuluma ngomdala akhe amsebenzela ngaphambilini, uthi: “[Umfowethu lo] usibonelo esihle sokuba nombono ofaneleko ngomsebenzi wokuziphilisa. Usebenza budisi begodu uzwana kuhle khulu namakhastamakhe ngombana usebenzelana nawo kuhle. Ekupheleni kwelanga uyalisa ukusebenza, asebenzise isikhathi esiseleko ukuthi abe majadu ngezinto zakaJehova nomndenakhe. Umfowethu lo ungomunye wabantu abathabileko engibaziko.” *

UMBONO OFANELEKO NGATHI

12. USolomoni watjengisa njani ukuthi bekanombono ofaneleko ngaye kodwana lokho kwatjhuguluka njani?

12 Ngesikhathi aseseyinceku kaJehova ethembekileko, uSolomoni bekanombono ofaneleko ngaye. Nakasesemutjha, bekazi ukuthi amandlakhe aphelela kuphi begodu bekabawa isinqophiso sakaJehova. (1 Kho. 3:7-9) Nakathoma ukubusa, uSolomoni bekazazi iingozi zokuzikhakhazisa. Watlola wathi: “Ukuzikhukhumeza kulandelwa kubhujiswa nokuwa kulandela umphefumulo oziphakamisako.” (IzA. 16:18) Kuyadanisa ukuthi ngokukhamba kwesikhathi uSolomoni wabhalelwa kusebenzisa isiyeleliso sakhe. Ngemva kwesikhathi ayikosi, wathoma ukuzikhakhazisa begodu akhenge asalalela uZimu. Ngokwesibonelo, omunye wemithetho bewuthi ikosi emHebheru akukafuzi ‘ibe nabafazi abanengi ngombana ihliziywayo izakuhlubuka.’ (Dut. 17:17) USolomoni akhenge awulalele umthetho loyo begodu wazifunela abafazi abama-700 nemingena ema-300, inengi labo belingamlotjhi uZimu. (1 Kho. 11:1-3) Kungenzeka uSolomoni bekabona ngasuthi “koke bekusakhamba kuhle.” Kinanyana yini ebekayicabanga, ngokukhamba kwesikhathi uSolomoni waqalana nemiphumela yokungalaleli uJehova.—1 Kho. 11:9-13.

13. Singafundani nasizindla ngokuthobeka kwakaJesu?

13 UJesu wahlala anombono ofaneleko ngaye begodu athobekile. Ngaphambi kokuthi eze ephasini, wenza izinto ezinengi ezikarisako nakasebenzela uJehova. NgoJesu, “zoke ezinye izinto ezulwini nephasini zadalwa.” (Kol. 1:16) Nakabhajadiswako, kuyakhanya ukuthi uJesu wazikhumbula kuhle izinto azenzileko lokha nakanoBabakhe. (Mat. 3:16; Jwa. 17:5) Ilwazelo belingamenzi ukuthi azikhakhazise bekazibone aqakathekile ukudlula abanye abantu. Nakasephasini watjela abafundi bakhe ukuthi ‘bekangakazeli ukwenzelwa kodwana bekazele ukwenzela abanye nokunikela ngokuphila kwakhe bona kube sihlengo sabanengi.’ (Mat. 20:28) Ngokuthobeka, wavuma ukuthi akhenge enze litho ngokwakhe. (Jwa. 5:19) Qala bona uJesu bekathobeke kangangani! Usibonelo esihle ekufuze sisilandele.

14. Khuyini esingayifunda kuJesu ngokuba nombono ofaneleko ngathi?

14 UJesu wafundisa abalandeli bakhe ukuthi babe nombono ofaneleko ngabo ngokwabo. Kwesinye isenzakalo uJesu wabaqinisekisa wathi: “neenhluthu eziseenhloko zenu zibaliwe zoke.” (Mat. 10:30) Amezwi la ayasiduduza, khulukhulu nasiziqala ngendlela engakafaneli. Atjho ukuthi uBabethu wezulwini unendaba nathi besiqakathekile emehlwenakhe. Asifuni ukuzaza indlela uJehova asiqala ngayo besiphethe ngokuthi asifaneleki ukuba ziinceku zakhe nokufumana ukuphila okungapheliko ephasini lakhe elitjha.

Ukuba nombono ongakafaneli ngathi ngokwethu kungabangela bona silahlekelwe ngimaphi amathuba kunye neembusiso? (Funda isigaba 15) *

15. (a) IsiThala sathi kufuze siziqale njani? (b) Njengombana kuvezwe eenthombeni ezisekhasini 24, ngiziphi iimbusiso ezisilahlekelako nasiziqale thina kwaphela?

15 Eminyakeni eli-15 eyadlulako, isiThala sathi kufuze sibe nombono ofaneleko ngathi nganasi indlela: “Kwamambala, asifuni ukuzibona sibabantu abakhulu ukudlula lokho esingikho. Ngakelinye ihlangothi, asifuni ukucabanga ukuthi asisililitho. Kunalokho, sifuna ukulwela ukuba nombono ofaneleko ngathi, sicabange bona amandlethu nokulinganiselwa kwethu kufikelela kuphi. Umma omKrestu wayibeka nganasi indlela: ‘Angisimumuntu omumbi kangako begodu ngesikhathi esifanako angisimumuntu ongcono khulu. Kunalapha nginamandla khona nalapha ngibogaboga khona begodu woke umuntu unjalo.’” * Uyabona ukuthi kuzuzisa kangangani ukulwela ukuziqala ngendlela efaneleko?

16. Kubayini uJehova asinikela isinqophiso esihlakaniphileko?

16 UJehova usebenzisa iliZwi lakhe ukusinikela isinqophiso esihlakaniphileko. Uyasithanda begodu ufuna sithabe. (Isa. 48:17, 18) Isiqunto esiphuma phambili esingasithatha nesizosithabisa kwamambala, kuhlala senza izinto ezithabisa uJehova. Nasenza njalo, sizokubalekela iintjhijilo ezivelela labo abayithanda khulu imali, abadzimelele emsebenzini wokuziphilisa nakilabo abazitjheja bona. Kwanga soke singazimisela ukuba babantu abahlakaniphileko nabathabisa ihliziyo kaJehova!—IzA. 23:15.

INGOMA 94 Siyakuthokoza NgeliZwi Lakho

^ USolomoni noJesu bebahlakaniphe khulu. UmThombo wokuhlakaniphoko bekunguJehova uZimu. Esihlokwenesi, sizokubona ukuthi singafundani eselulekweni esiphefumulelweko sakaSolomoni noJesu esimalungana nokuba nombono omuhle ngemali, ngomsebenzi wokuziphilisa nangathi. Sizokubona nokuthi abafowethu nabodadwethu bazuze njani ngokusebenzisa iseluleko esihlakaniphileko esivela eBhayibhelini eengcenyenezi.

^ Qala isihloko esithi “Ongakwenza Ukuze Uthande Umsebenzi OwenzayoesiThaleni sakaFebherbari 1, 2015.

^ Qala isihloko esithi “IBhayibheli Lingakusiza Uthole InjabuloesiThaleni saka-Arhostosi 1, 2005.

^ IHLATHULULO YEENTHOMBE. Ikhasi 21: U-John no-Tom bafowethu ababili abasesebatjha abalotjha ebandleni linye. U-John usebenzisa isikhathi esinengi atlhogomela ikoloyakhe. U-Tom usebenzisa ikoloyakhe ukuphekelela abanye emsebenzini wokutjhumayela nokuya esifundweni.

^ Ikhasi 23: U-John usebenza ama-awara angeziweko. Akafuni ukudanisa umphathakhe, yeke qobe umphathake nakambawa bona asebenze bekudlule isikhathi sokutjhayisa, uJohn uyavuma. Ngobusuku obufanako, u-Tom oyinceku esizako uphekelela umdala ekukhambeleni kokwelusa. U-Tom wahlathululela umphathakhe kade ukuthi usebenzisa isikhathi santambama evekeni ukulotjha uJehova begodu angekhe akghone ukusebenza ngesikhatheso.

^ Ikhasi 24: U-John uzitjheje yena ayedwa. U-Tom wenze ukusebenzela uJehova kweza qangi ekuphileni kwakhe. Ngebanga lalokho ufumana abangani abanengi abatjha lokha nakasiza emsebenzini wokuvuselela iWolo lomHlangano.