Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Isihloko Sama-48

Hlala Uqaqulukile Lokha Ukuthembeka Kwakho Nakulingwako

Hlala Uqaqulukile Lokha Ukuthembeka Kwakho Nakulingwako

“Hlala uqaqulukile ezintweni zoke.”—2 THIM. 4:5.

INGOMA 123 Siyazithoba Ehlelweni LakaZimu

OKUZOKUCOCWA NGAKHO a

1. Kutjho ukuthini ukuhlala siqaqulukile? (2 Thimothi 4:5)

 NASIQALENE nobudisi obuthileko, ukuthembeka kwethu kuJehova nehlanganwenakhe kungalingeka. Singazihlula njani iintjhijilwezo? Kufuze siqaquluke besihlale siphapheme, sidzimelele ekukholweni. (Funda yesi-2 kaThimothi 4:5.) Sihlala siqaqulukile ngokuba nommoya ophasi, sicabangisise kuhle besizimisele ukubona izinto ngendlela kaJehova. Nasenza njalo, indlelethu yokucabanga ngeze yalawulwa yindlela esizizwa ngayo.

2. Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

2 Esihlokweni esigadungileko, sicoce ngeentjhijilo ezintathu esingaqalana nazo ezivela ngaphandle kwebandla. Esihlokwenesi, sizokucoca ngeentjhijilo ezintathu ezingavela ngaphakathi ebandleni ezingalinga ukuthembeka kwethu. Iintjhijilwezo zihlanganisa (1) lokha nasizizwa singakaphathwa kuhle mKrestu esikunye naye, (2) nasikhalinywako begodu (3) nalokha nakubudisi ukwamukela amatjhuguluko enziwa yihlangano. Singahlala njani siqaqulukile begodu sikakarele ngokuthembeka kuJehova nehlanganwenakhe nasiqalana neentjhijilwezi?

NASIZIZWA SINGAKAPHATHWA KUHLE MKRESTU ESIKUNYE NAYE

3. Kungenzeka sisabele njani nasizwa ngasuthi omunye umKrestu usiphethe kumbi?

3 Kghani khewazizwa uphethwe kumbi mKrestu okunye naye, mhlamunye odosa phambili ebandleni? Kungenzeka ukuthi umfowethu loyo bekangakazimiseli ukuzwisa ubuhlungu. (Rom. 3:23; Jak. 3:2) Nanyana kunjalo, izenzo zakhe zakuzwisa ubuhlungu. Kungenzeka waphelelwa nabuthongo nawucabanga ngendaba le, wabe wazibuza ukuthi, ‘Umfowethu nakazaziphatha ngendlela le, kghani kuseseyihlangano kaZimu le?’ Ngilokho uSathana afuna sikucabange. (2 Kor. 2:11) Imicabango engakhiko enjengaleyo ingenza bona sizihlukanise noJehova nehlanganwakhe. Yeke, nasizwa ngasuthi umfowethu namkha udadwethu usiphethe kumbi, singahlala njani siqaqulukile besibalekele nemicabango elimazako?

4. UJosefa wahlala njani aqaqulukile lokha nakaphathwa kumbi begodu ngiziphi iimfundo thina esingazifunda kuye? (Genesisi 50:19-21)

4 Ungabi nehloyo. Lokha uJosefa nakasesemutjha, abafowabo abakhulu kunaye bamphatha kumbi. Bamhloya begodu abanye babo bebafuna nokumbulala. (Gen. 37:4, 18-22) Ngokukhamba kwesikhathi, bamthengisa njengesigqila. Lokho kwenza bona uJosefa aqalane neentjhijilo ezibuhlungu iminyaka eli-13. UJosefa kungenzeka wazibuza ukuthi inga-kghani uJehova uyamthanda na. Kungenzeka bekazibuza nokuthi uJehova bekangamlahla njani ngesikhathi amtlhoga ngaso. Nokho, uJosefa akhenge abe nehloyo. Kunalokho, wahlala aqaqulukile, waba nommoya ophasi. Nakuvela ithuba lokobana azibuyiselele kubafowabo, khenge azibuyiselele, kunalokho wabatjengisa ukuthi uyabathanda bewabalibalela. (Gen. 45:4, 5) UJosefa waziphatha ngendlela le ngombana bekacabangisisa kuhle. Kunokobana adzimelele emirarwenakhe, wabona okuqakatheke khulu, intando kaJehova. (Funda uGenesisi 50:19-21.) Sifundani thina? Nawuphathwa kumbi, ungamhloyi uJehova namkha ucabange bona ukulahlile. Kunalokho, cabangisisa ngendlela akusiza ngayo bona ukghodlhelele iintjhijilo. Ngaphezu kwalokho, lokha abanye nabakuphatha kumbi, linga ukubona okuhle kibo begodu ubathande.​—1 Pit. 4:8.

5. UMiqueas wakghona njani ukuhlala aqaqulukile lokha nakazizwa ngasuthi uphethwe kumbi?

5 Akhesicoce ngalokho okwehlakalela umfowethu omdala webandla weSouth America, uMiqueas. b Ukhumbula isikhathi lokha azizwa aphethwe kumbi ngabanye babafowethu abadosa phambili. Uthi: “Akhenge khengizizwe ngigandeleleke ngendlela le ngaphambilini. Bengitshwenyekile, ngingakghoni nokulala ebusuku begodu ngalila ngombana bekunganalitho ebengingalenza.” Naphezu kwezintwezi, uMiqueas wahlala aqaqulukile begodu asebenza budisi ukulawula indlela ebekazizwa ngayo. Bekathandaza qobe, abawa uJehova bona amnikele ummoya ocwengileko namandla wokukghodlhelela. Wenza nerhubhululo eencwadini ezisekelwe eBhayibhelini bona afumane isizo. Sifundani thina? Nawuzizwa uphethwe kumbi mfowethu namkha ngudadwethu, yiba nommoya ophasi begodu ulinge ukulawula nanyana ngimiphi imicabango engakhiko engakufikela. Kungenzeka ukuthi awubazi ubujamo obenze umfowenu namkha udadwenu akhulume namkha aziphathe ngendlela enze ngayo kuwe. Yeke, khuluma noJehova ngomthandazo umbawe akusize uzifake emanyathelweni womuntu loyo. Ukwenza njalo kungakusiza bona ubaqale kuhle abafowenu okholwa kunye nabo begodu ungadzimeleli emitjhaphwenabo. (IzA. 19:11) Khumbula, uJehova uyabazi ubujamo bakho begodu uzokunikela amandla owatlhogako kobana ukghodlhelele.​—2 Kron. 16:9; UMtj. 5:8.

NASIKHALINYWAKO

6. Kubayini kuqakathekile ukubona ukukhalinywa njengesenzo sethando esivela kuJehova? (Hebheru 12:5, 6, 11)

6 Lokha uJehova nakasikhalimako singezwa ubuhlungu. Kodwana nasidzimelela ebuhlungwini esibuzwileko, singaphetha ngokuthi bekungakafaneli namkha bekuqine khulu. Lokho kungenza ukuthi silahlekelwe liphuzu eliqakathekileko, ukubona ukukhalinywa njengesenzo sethando esivela kuJehova. (Funda yebeHebheru 12:5, 6, 11.) Nasivumela indlela esizizwa ngayo isilawule, sizabe sinikela uSathana ithuba lokudlala ngamazizwethu. Akafuni bona samukele isiyalo, okumbi khulu ufuna sizihlukanise noJehova kunye nebandla. Nangabe khewakhalinywa, ungahlala njani uqaqulukile?

UPitrosi wamukela isiyalo nokukhalinywa, lokho kwenza ukuthi uJehova amsebenzise khudlwana (Funda isigaba 7)

7. (a) Njengombana kutjengiswe esithombeni, uJehova wamsebenzisa njani uPitrosi ngemva kobana amukele iseluleko? (b) Khuyini oyifunda kilokho okwenzeka kuPitrosi?

7 Yamukela ukukhalinywa bewenze namatjhuguluko atlhogekako. UJesu wakhalimela uPitrosi iinkhathi ezinengana phambi kwabapostoli. (Mar. 8:33; Luk. 22:31-34) Leso bekusisenzo esitlhoga ukuthobeka! Nanyana kunjalo, uPitrosi wahlala athembekile kuJesu. Wakwamukela ukukhalinywa begodu wafunda emtjhaphwenakhe. Lokho kwenza bona uJehova abusise uPitrosi bewamnikela nezabelo ezikhethekileko ebandleni. (Jwa. 21:15-17; IzE. 10:24-33; 1 Pit. 1:1) Sifundani thina kilokho okwenziwa nguPitrosi? Thina nabanye siyazuza nasingadzimeleli endleleni ebekuhlazisa ngayo ukukhalinywa esikufumeneko kodwana samukele iseluleko besenze namatjhuguluko atlhogekako. Nasenza njalo, sizokusebenziseka khudlwana kuJehova nakubafowethu.

8-9. Ngemva kokukhalinywa, uBernardo wazizwa njani ekuthomeni, kodwana wasizwa yini bona alungise ukucabanga kwakhe?

8 Akhesicoce ngalokho okwenzeka kuBernardo, umfowethu weMozambique. Walisiswa ukuba mdala webandla. Ekuthomeni wazizwa njani uBernardo? Uthi: “Ngaba nehloyo ngombana khenge ngiyithande indlela engakhalinywa ngayo.” Bekatshwenyeke ngokuthi abanye bebazomqala njani ebandleni. Uyavuma, “Kwangithatha iinyanga ezimbalwa ukuthi ngibe nombono ofaneleko ngobujamo nokuthi ngithembe uJehova nehlanganwakhe godu.” Khuyini eyasiza uBernardo bona abe nombono ofaneleko?

9 UBernardo walungisa indlelakhe yokucabanga. Uyasihlathululela, uthi: “Lokha nangisesemdala webandla, bengijayele ukusebenzisa amaHebheru 12:7 bona ngisize abanye babe nombono ofaneleko ngokukhalinywa nguJehova. Yeke, ngazibuza, ‘Ngubani ekufuze asebenzise umtlolo lo?’ Ngizo zoke iinceku zakaJehova, kunye nami.” UBernardo wathatha amagadango wokuvuselela ukuthemba kwakhe uJehova nehlanganwakhe. Waqinisa khulu ihlelo lakhe lokufunda iBhayibheli nokucabangisisa ngalokho akufundako. Nanyana bekangazithembi nakuziwa endleleni abafowabo nabodadwabo ebebamqala ngayo, waragela phambili nokusebenza nabo emsebenzini wokutjhumayela wahlanganyela neengcenyeni zemihlangano yebandla. Ngokukhamba kwesikhathi, uBernardo wabuya godu waba mdala webandla. Nangabe njengoBernardo, nawe khewakhalinywa, linga ukungacabangi khulu ngokuthi ukukhalinywa owakufumanako bekuhlazisa kangangani, kodwana yamukela iseluleko wenze namatjhuguluko atlhogekako. c (IzA. 8:33; 22:4) Nawenza njalo, ungaqiniseka ngokuthi uJehova uzokubusisa ngokukakarela kwakho kuye nehlanganwenakhe ngokuthembeka.

LOKHA NAKUBUDISI UKWAMUKELA AMATJHUGULUKO ENZIWA YIHLANGANO

10. Ngimaphi amatjhuguluko enziwa yihlangano ekungenzeka alinga ukuthembeka kwamanye wama-Israyeli?

10 Amatjhuguluko enziwa yihlangano angalinga ukuthembeka kwethu. Nasingatjhejiko, singawavumela bona asihlukanise noJehova. Ngokwesibonelo, akhutjheje indlela amatjhuguluko enziwa yihlangano ngaphasi komThetho kaMosi ekungenzeka athinta ngayo amanye wama-Israyeli. Ngaphambi kobana kubekwe umThetho, iinhloko zemindeni bezenza imisebenzi yabaphristi. Bezakha ama-aldara begodu zenze imihlatjelo kuJehova zenzela imindenazo. (Gen. 8:20, 21; 12:7; 26:25; 35:1, 6, 7; Job. 1:5) Kwathi lokha nakuthoma ukusebenza komThetho, iinhloko zemindeni zalahlekelwa lilungelwelo. UJehova wabeka abaphristi abavela emndenini ka-Aroni bona kube ngibo abenza imihlatjelo. Ngemva kokuthonywa kwetjhugulukwelo lehlangano, ihloko yomndeni engaveli emndenini ka-Aroni, nabeyingathoma yenze imisebenzi yabaphristi, beyingabulawa nokubulawa. d (Lev. 17:3-6, 8, 9) Kghani ngilo itjhugulukweli elenza bona uKhorarhi, uDatani, u-Abiramu neenkhulu ezima-250 bona zijamelane noMosi no-Aroni? (Num. 16:1-3) Angeze saqiniseka ngalokho. Kinanyana ngikuphi, uKhorarhi nabakhambisani bakhe babhalelwa kuhlala bathembekile kuJehova. Nange amatjhuguluko enzeka ehlanganweni alinga ukuthembeka kwakho, khuyini ongayenza?

Lokha izabelo zamaKhehathi nazitjhugulukako, ngokuzimisela aba bavumi, balindisango nabatlhogomeli beenlulu (Funda isigaba 11)

11. Khuyini esiyifunda kilokho okwenziwa ngamanye wamaKhehathi amaLevi?

11 Asekele ngokuzeleko amatjhuguluko enziwa yihlangano. Lokha nawasemmangweni, amaKhehathi bewenza isabelo esikhethekileko. Qobe ama-Israyeli nawafudukako, amaKhehathi bewadlula nomfaji wesivumelwano phambi kwabantu. (Num. 3:29, 31; 10:33; Jotj. 3:2-4) Lelo bekulilungelo elihle tle! Nanyana kunjalo, izinto zatjhuguluka lokha ama-Israyeli nawafika eNarheni yesiThembiso. Besele kungasatlhogeki bona umFaji ufuduswe qobe. Kwathi ngesikhathi sokubusa kwekosi uSolomoni, amanye wamaKhehathi anikelwa izabelo zokuba bavumi, amanye abelwa bona abe balindisango begodu amanye atlhogomela iinlulu. (1 Kron. 6:31-33; 26:1, 24) Akunamlando otjengisa ukuthi amaKhehathi bewanghonghoyila namkha bekafuna iinkhundla eziphezulu ngebanga lokuthi bekenza isabelo esikhethekileko phambilini. Sifundani thina? Asekele ngehliziywakho yoke amatjhuguluko ihlangano ewenzako, kuhlanganise nalawo athinta isabelo sakho. Thabela nanyana ngisiphi isabelo onikelwe sona. Khumbula ukuthi isabelo osenzako, akusingiso esikwenza ube ligugu phambi kwakaJehova. UJehova uthanda umuntu olalelako ukudlula nanyana ngisiphi isabelo.​—1 Sam. 15:22.

12. UZaina wazizwa njani ngemva kokufumana isabelo esitjha njengombana bekaseBethel?

12 Akhesicoce ngalokho okwenzeka kuZaina, udadwethu weMiddle East, owafumana esinye isabelo bewalahlekelwa nalilungelo ebekalithanda khulu. Wabelwa bona ayokutjhumayela esimini ngemva kweminyaka ema-23 aseBethel. Uthi: “Bengingakakulindeli ukutjhuguluka kwesabelo sami. Ngazizwa ngingasi lilitho begodu ngazibuza, ngathi, ‘Kghani ngibhalelwephi?’” Kuyadanisa ukuthi abanye abafowethu nabodadwethu ebandleni bangezelela itswayi esilondeni ngokuthi kuye: “Ngathana bewenza kuhle, ihlangano beyingeze ikukhambise.” Kwadlula isikhathi uZaina ezwa ubuhlungu begodu bekalila qobe ebusuku. Kodwana uthi: “Akhenge ngizivumele bona ngizaze ihlangano namkha ithando lakaJehova.” UZaina wakghona njani ukuhlala aqaqulukile?

13. Khuyini uZaina ayenza bona ahlule amazizo angakhiko?

13 UZaina wakghona ukuhlula amazizo angakhiko. Njani? Wafunda iinhloko eencwadini zethu ebezikhuluma ngobujamo ebekaqalene nabo. Isihloko asifundako sithi, “Ungabhekana Ngokuphumelelayo Nokudumazeka!EsiThaleni sangoFebherbari 1, 2001, akufundako kwamsiza khulu. Isihlokwesi sihlathulula indlela umtloli weBhayibheli uMarkosi ekungenzeka bekazizwa ngendlela efanako nekaZaina lokha nakafumana isabelo esitjha. UZaina uthi, “Isibonelo sakaMarkosi, besifana nomtjhoga owangisiza ngahlula ukudana.” UZaina wahlala atjhidelene nabangani bakhe. Khenge azihlukanise nebandla bekazizwele ubuhlungu. Waphetha ngokuthi ummoya kaJehova uyasebenza ehlanganwenakhe begodu labo abadosa phambili banendaba naye. Walemuka nokuthi ihlangano kaZimu kufuze yenze okungcono khulu umsebenzi kaJehova nawuzakwenziwa kuhle.

14. Ngimaphi amatjhuguluko okwaba budisi bona uVlado awamukele begodu wasizwa yini?

14 UVlado umdala webandla oneminyaka ema-73 ubudala weSlovenia, wakufumana kubudisi ukwamukela amatjhuguluko lokha ibandla labo nalizokuhlanganiswa nelinye begodu kuvalwe iWolo lomBuso ebelisetjenziswa libandla ebegade akilo. Uthi: “Bengingazwisisi ukuthi kubayini iWolo lomBuso elihle kangaka kufuze livalwe. Ngezwa ubuhlungu, khulukhulu njengombana besiqeda ukulivuselela. Ngimbazi begodu ngabaza enye yefenitjhara etja ebeyiseWolweni. Godu ukuhlela kabutjha okwenziwa yihlangano bekutlhoga bona senze amatjhuguluko ebekungasibulula ukuwenza khulukhulu kubarhuweleli ebesele baluphala.” Khuyini eyasiza uVlado bona asekele isinqophiswesi? Uyahlathulula: “Ukwamukela amatjhuguluko enziwa yihlangano kaJehova kuhlala kuletha iimbusiso. Ukulungiswokhu kusisiza bona sihlale sikulungele ukwamukela amatjhuguluko amakhulu ezako ingasikade.” Inga-kghani kubudisi kuwe ukwamukela amatjhuguluko njengalokha nakufuze kuhlanganiswe amabandla namkha nawufumana isabelo esitjha? Qiniseka ngokuthi uJehova uyayizwisisa indlela ozizwa ngayo. Nawusekela amatjhuguluko begodu ngokuthembeka ukakarele kuJehova nehlanganwenakhe ayisebenzisako, kwamambala uzokubusisa.​—Rhu. 18:25.

HLALA UQAQULUKILE KIZO ZOKE IZINTO

15. Singahlala njani siqaqulukile lokha nasiqalene neentjhijilo ezivela ngaphakathi ebandleni?

15 Njengombana sitjhidela emalangeni wokuphela la, singalindela bona iintjhijilo zivele ngaphakathi ebandleni. Iintjhijilwezo zingalinga ukuthembeka kwethu kuJehova. Yeke, kufuze sihlale siqaqulukile. Nawuzizwa ngasuthi umKrestu okunye naye akakakuphathi kuhle, ungakuvumeli ukuba nehloyo. Nawukhalinywako, qala ngale kwehlazo lokukhalinywa, wamukele isiyalo begodu wenze amatjhuguluko atlhogekako. Lokha ihlangano kaJehova nayenza amatjhuguluko akuthinta bunqopha, wamukele ngehliziywakho yoke amatjhuguluko lawo begodu ulalele isinqophiso.

16. Ungahlala njani uthembekile kuJehova nehlanganwenakhe?

16 Ungakghona ukuhlala uthembela kuJehova nehlanganwenakhe lokha ukuthembeka kwakho nakulingwako. Bona wenze njalo, kuzokutlhogeka uhlale uqaqulukile, okutjho ukuthi kuzokufuze ube nommoya ophasi, ucabangisise kuhle begodu ubone izinto ngendlela kaJehova. Zimisele ukufunda ebantwini ekukhulunywa ngabo eBhayibhelini, abaqalana ngokuphumelelako neentjhijilo ezifana nezakho begodu cabangisisa ngeembonelo zabo. Thandaza ubawe isizo lakaJehova. Ungazihlukanisi nebandla. Nanyana kungenzekani, uSathana ngeze akghona ukusihlukanisa noJehova namkha ihlanganwakhe.​—Jak. 4:7.

INGOMA 126 Lindani Nikghodlhelele

a Ukuthembeka kwethu kuJehova nehlanganwenakhe kungalingwa khulukhulu nasiqalana neentjhijilo ezivela ngaphakathi ebandleni. Isihlokwesi sizokucoca ngeentjhijilo ezintathu nalokho esingakwenza bona sihlale sithembekile kuJehova nehlanganwenakhe.

b Amanye amagama atjhugululiwe.

c Ungazifumanela iimphakamiso ezingeziweko ezilisizo esihlokweni esithi, “Ingabe Wake Wakhonza? Ungaphinde Yini Ukhonze?” EsiThaleni sango-Arhostosi 15, 2009, k. 30.

d UmThetho bewuthi nange iinhloko zemindeni zifuna ukuhlaba isilwana bona zisidle, bekufuze zithathe isilwaneso ziye naso endaweni ecwengileko. Ezinye iinhloko zemindeni ebezihlala kude nendawo ecwengileko, bezenzelwa amanye amalungiselelo.—Dut. 12:21.