Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA- 47

INGOMA 103 Abelusi Bazizipho Ezibabantu

Bafowethu, Kghani Nizibekele Umnqopho Wokuba Badala?

Bafowethu, Kghani Nizibekele Umnqopho Wokuba Badala?

“Nangabe umuntu ufuna ukuba ngumdala ebandleni, ufisa umsebenzi omuhle.”1 THIM. 3:1.

OKUSESIHLOKWENESI

Sizokufunda ngezinye iimfuneko ezilindeleke kubafowethu nabazakuba badala.

1-2. Ngimuphi “umsebenzi omuhle” abadala abawenzako?

 NANGABE sekuphele isikhathi eside uyinceku esizako, kungenzeka sele uzokufanelekela ukuba mdala. Ungakghona na ukuzibekela umnqopho wokwenza “umsebenzi omuhle”?—1 Thim. 3:1.

2 Ngimuphi umsebenzi owenziwa badala? Bakhuthalele ukutjhumayela, benza umsebenzi wokwelusa, ukufundisa nokukhuthaza ibandla, ngamezwi nangesibonelo sabo. Ngikho iBhayibheli libiza abadala abasebenza budisi ngokuthi ‘bazizipho ezibabantu.’—Efe. 4:8.

3. Umfowethu angaba njani mdala? (1 Thimothi 3:​1-7; Titosi 1:​5-9)

3 Umfowethu angaba njani mdala? Akusimakghono kwaphela enza umuntu abe mdala. Kanengi nawufuna umsebenzi into etlhogekako makghono umqatjhi awafunako angakwenza uwuthole umsebenzi. Ngokuhlukileko, nawufuna ukuba mdala kufuze ube namakghono angaphezu kokutjhumayela nokufundisa. Umfowethu kufuze abe nobuntu okukhulunywa ngabo kweyoku-1 kaThimothi 3:​1-7; noTitosi 1:​5-9. (Yifunde.) Isihlokwesi sizokucoca ngeemfuneko ezintathu ezilindeleke kubadala: kufuze aziwe kuhle ngaphakathi nangaphandle kwebandla, abe sibonelo esihle sokuba yihloko yomndeni nokuzimisela ukusiza ibandla.

UKWAZIWA NGOBUNTU OBUHLE

4. Kutjho ukuthini ‘ukungasoleki’?

4 Nawufuna ukuba mdala kufuze ‘ungasoleki,’ okutjho ukuthi kufuze waziwe kuhle ebandleni ngendlela oziphatha ngayo. Ukungezelela kilokho, kufuze ‘ukhulunyelwe kuhle babantu bangaphandle.’ Kuliqiniso ukuthi abantu abangalotjhi uJehova angekhe bavumelane nalokho esikukholwako kodwana akukafuzi babe nebanga lokusola ukuthi umumuntu othembekileko nolungileko. (Dan. 6:​4, 5) Zibuze, ‘Kghani ngaziwa kuhle ebandleni nangaphandle kwebandla?’

5. Ungatjengisa njani ukuthi ‘uthanda okuhle’?

5 Nange ‘uthanda okuhle,’ uzokubona izinto ezihle kwabanye bewubabuke ngobuntu babo obuhle. Kuzokuthabisa ukwenza izinto ezihle begodu uzokwenza nokungaphezu kwalokho okulindeleke bona ukwenze. (1 Thes. 2:8; Tit. 1:8) Kubayini ubuntobu buqakathekile kubadala? Ngombana basebenzisa isikhathi sabo esinengi batlhogomela ibandla nezabelo. (1 Pit. 5:​1-3) Ngitjho nanyana lokhu kumsebenzi omkhulu kodwana uzokuthatjiswa kusiza abanye.—IzE. 20:35.

6. Kutjho ukuthini “ukwamukela iimvakatjhi”? (Hebheru 13:​2, 16, qala nesithombe.)

6 ‘Wamukela iimvakatjhi’ nange wenzela abanye izinto ezihle kuhlanganise nalabo ekungasi bangani bakho namkha ongakatjhidelani nabo. (1 Pit. 4:9) Irhubhululo lihlathulula ukwamukela iimvakatjhi nganasi indlela: “Umnyango wendlwakhe kufuze awuvulele iimvakatjhi.” Zibuze, ‘Ngaziwa njani naziza endabeni yokwamukela iimvakatjhi?’ (Funda amaHebheru 13:​2, 16.) Umuntu owamukela iimvakatjhi unikela ngalokho anakho. Lokho uzokwenzela abatlhagileko nabanye abasebenza budisi ukukhuthaza abafowethu nabodadwethu njengababonisi besigodi neenkhulumi ezivakatjhileko.—Gen. 18:​2-8; IzA. 3:27; Luk. 14:​13, 14; IzE. 16:15; Rom. 12:13.

Abatjhadikazi abamaKrestu bamukela umbonisi wesigodi nomkakhe (Funda isigaba 6)


7. Umdala angatjengisa njani ukuthi ‘akathandi imali’?

7 Kufuze ‘angathandi imali.’ Lokho kutjho ukuthi akakadzimeleli ezintweni eziphathekako. Kunganandaba ukuthi uregile namkha uyatlhaga ukubeka umBuso qangi kufuze kube yinto yokuthoma ekuphileni kwakhe. (Mat. 6:33) Usebenzisa isikhathi sakhe, amandlakhe nezinto zakhe, ukulotjha uJehova, ukutlhogomela umndenakhe nokusiza ebandleni. (Mat. 6:24; 1 Jwa. 2:​15-17) Zibuze: ‘Imali iqakatheke kangangani kimi? Ngiyaneliseka ngezinto engiphila ngazo? Ngidzimelele khulu ekubeni nemali nezinto eziphathekako?’—1 Thim. 6:​6, 17-19.

8. Kutjho ukuthini ‘ukulinganisela’ ‘nokuzibamba’?

8 Nange ‘ulinganisela’ begodu ‘uzibamba’ kutjho ukuthi awudli bewusele ngokudluleleko, umbatha kuhle begodu unombono omuhle ngokuzithabisa. Awulingisi indlela yokuzilungisa edluleleko yabantu bephaseli abangalotjhi uJehova. (Luk. 21:34; Jak. 4:4) Uhlala wehlise umoya nalokha abanye banganamusa kuwe. ‘Awusisidakwa’ begodu awaziwa ngokusela khulu. Zibuze, ‘Kghani indlela engiphila ngayo iyatjengisa ukuthi ngiyalinganisela begodu ngiyazibamba?’

9. Kutjho ukuthini ukuba ‘nomkhumbulo oqaqulukileko’ ‘nokuhleleka’?

9 ‘Nawunomkhumbulo oqaqulukileko,’ ucabanga ngalokho okutjhiwo yiBhayibheli ngobujamo obuhlukahlukeneko bepilo. Ucabangisisa ngeseluleko seBhayibheli bewusisebenzise ebujamweni obuhlukahlukeneko, ngebanga lalokho uzwisisa ngcono begodu wenza iinqunto ezihlakaniphileko. Awenzi iinqunto unganalwazi elaneleko. (IzA. 18:13) Ngebanga lalokho wenza iinqunto ezihlakaniphileko eziveza ukuthi ulinga ukucabanga njengoJehova. ‘Nawuhlelekileko’ uhlela izinto zakho kuhle begodu ubamba isikhathi. Waziwa ngokuthi uthembekile bewulandela iinqophiso onikelwe zona. Ubuntobu buzokwenza waziwe kuhle. Njenganje akhesicoce ngeemfunekwezi ezisekelwe emiTlolweni, ukuba sibonelo esihle njengehloko yomndeni.

UKUBA SIBONELO ESIHLE NJENGEHLOKO YOMNDENI

10. ‘Indoda iwengamela njani umndenayo kuhle’?

10 Nawuyindoda etjhadileko efuna ukuba mdala, indlela umndenakho owaziwa ngayo izokuthinta. Kungebangelo kufuze ‘wengamele umndenakho kuhle’ okutjho ukuthi kufuze utlhogomele umndenakho ngethando bewenze iinqunto ezihle. Okuhlanganisa ukudosaphambili endleleni esilotjha ngayo uJehova. Kubayini lokho kuqakatheke kangaka? Umpostoli uPowula wathi: “Nangabe umuntu akakwazi ukwengamela umndenakhe, uzolitlhogomela njani ibandla lakaZimu?”—1 Thim. 3:5.

11-12. Kubayini ukuziphatha komndeni wendoda efuna ukuba mdala kuqakathekile? (Qala nesithombe.)

11 Nange ungubaba abantwana bakho kufuze ‘bathobeke’. Kufuze ubafundise bewubabandule ngethando. Iqiniso kukuthi ufuna bathabe bebadlale njengabanye abantwana kodwana ngebanga lokuthi ubabandula kuhle, bazokuthobeka, babe nehlonipho bebaziphathe kuhle. Kufuze wenze koke okusemandlenakho ukuthi abantwana bakho babe netjhebiswano noJehova, baphile ngeenkambiso zakhe, bathuthuke bebabhajadiswe.

12 ‘Ingabi nabantwana abakhohlakeleko abazinikele emanyaleni namkha ukonakala.’ Nange umntwana asahlala nababelethi bakhe enze isono esikhulu, lokho kuzomthinta njani uyise? Nangabe ubaba akhenge azitshwenye ngokumbandula nokumlungisa, kungenza bona angafaneleki ukuba mdala.—Funda isiThala saka-Oktoba 15, 1996, k. 21, iing. 6-7.

Abobaba babandula abantwana babo bona benzele uJehova nebandla izinto ezihlukahlukeneko (Funda isigaba 11)


UKUSIZA IBANDLA

13. Ungaba njani ‘ngolinganiselako’ ‘ungabi nekani’?

13 Abafowethu abanobuntobu basiza khulu ebandleni. Indoda ‘elinganiselako’ isebenza budisi ukuthi ibe nokuthula nabanye abantu. Nawufuna ukwaziwa ngokuthi uyalinganisela, lalela abanye, ulinge nokuzwisisa indlela abacabanga ngayo. Ngokwesibonelo, nange abadala abanengi bavumelana ngesiqunto esisodwa, esisekelwe eBhayibhelini ungakghona ukusekela isiquntweso nanyana bewunombono ohlukileko? ‘Ukungabi nekani,’ kutjho ukungakateleli ukwenza izinto ngendlelakho. Uyazi ukuthi kuqakathekile ukuzwa imibono yabanye. (Gen. 13:​8, 9; IzA. 15:22) ‘Awusisisilwi’ begodu ‘awusilingeki msinya,’ awudeleli abanye bewufune ukuphikisana nabo, kunalokho unomusa. Njengendoda ethanda ukuthula, usebenza ngamandla ukuthi wenze ukuthula nebujamweni obubudisi. (Jak. 3:​17, 18) Ukhuluma nabanye ngomusa begodu lokho kubasiza behlise umoya ngitjho nalaba abaphikisana neenkolelo zethu.—Hlul. 8:​1-3; IzA. 20:3; 25:15; Mat. 5:​23, 24.

14. Kutjho ukuthini ‘ukuba mumuntu osanda ukutjhuguluka’ ‘nothembekileko’?

14 Umfowethu ofaneleka ukuba mdala ‘akasimumuntu osanda ukutjhuguluka.’ Ngitjho nanyana kungasiyifuneko bona ubeneminyaka eminengi ubhajadisiwe kodwana utlhoga isikhathi sokobana ube mKrestu ovuthiweko. Ngaphambi kobana ubekwe njengomdala kufuze uzibonakalise ukuthi ufana noJesu, uthobekile, wanelisekile ukulinda uJehova akuphe nanyana ngisiphi isabelo. (Mat. 20:23; Flp. 2:​5-8) Ungatjengisa ukuthi: “uthembekile” ngokunamathela ngokuqinileko eenkambisweni zakaJehova nangokulandela iinqophiso azinikela ngehlanganwakhe.—1 Thim. 4:15.

15. Kghani umdala kufuze abe sikhulumi esihle? Hlathulula?

15 ImiTlolo ikubeka ngokukhanyako ukuthi umdala kufuze “akufanelekele ukufundisa.” Inga-kghani lokho kutjho ukuthi kufuze uhlale unikela iinkulumo eziphuma phambili? Awa, akusibo boke abadala abaziinkhulumi eziphuma phambili. Nanyana kunjalo, nabatjhumayelako nalokha nabenza umsebenzi wokwelusa kutlhogeka bakghone ukusebenzisa iBhayibheli kuhle, ukufundisa nokukhuthaza abafowethu nabodadwethu. (1 Thim. 3:2; 1 Kor. 12:​28, 29; Efe. 4:11) Kufuze usebenze ngamandla ukuthuthukisa ikghono lakho lokufundisa. Ungalithuthukisa njani?

16. Ungaba njani mfundisi omuhle? (Qala nesithombe.)

16 ‘Ukukakarela elizwini elithembekileko.’ Bona ube mfundisi ophumelelako qiniseka ukuthi nawufundisako namkha nawunikela isiyeleliso, sihlala sivumelana neBhayibheli. Ukwenza njalo kuzokutlhoga ufundisise iBhayibheli neencwadi ezivela ehlanganweni. (IzA. 15:28; 16:23; Tit. 1:9) Njengombana ufundisisa, tjheja lokho iincwadi ezikuhlathululako ngevesi eliseBhayibhelini, ukwenzela bona ukghone ukukusebenzisa ekuphileni kwakho ngendlela efaneleko. Nawufundisako, linga ukusiza abantu bathande uJehova bewubakhuthaze bona baphile ngalokho abakufundako. Ungathuthuka njengomfundisi, nawubawa begodu usebenzise izeluleko zabafowethu esele banesikhathi babadala. (1 Thim. 5:17) Abadala kufuze ‘bakghone ukukhuthaza’ abafowabo nabodadwabo. Nanyana kunjalo, ngezinye iinkhathi kutlhogeka ‘babakhalime’. Kufuze babe nomusa ngaso soke isikhathi. Nawunomusa, nethando begodu usekela iimfundiso zakho eliZwini lakaZimu, uzokukghona ukuthinta iinhliziyo zabantu obafundisako ngombana uzabe ulingisa uMfundisi omKhulu uJesu Krestu.—Mat. 11:​28-30; 2 Thim. 2:24.

Inceku esizako ibona umdala onelemuko afundisa asebenzisa iBhayibheli ifunda kilokho. Inceku esizako ilungiselela ikulumayo eyoyibeka ebandleni phambi kwesiboniboni (Funda isigaba 16)


RAGELA PHAMBILI USEBENZA BUDISI

17. (a) Khuyini engasiza iinceku ezisizako ziragele phambili zisebenza budisi? (b) Khuyini abadala ekufuze bacabange ngayo nabacabangela ukwenza inceku esizako bona ibe ngumdala? (Funda ibhoksi elithi, “ Badala Linganiselani Nanihlola Umfowethu ukuthi Abe Mdala.”)

17 Ezinye iinceku ezisizako zingazizwa ngasuthi ngeze zaba badala ngebanga lezinto ezinengi ekufuze zisebenzele kizo. Kodwana khumbula ukuthi uJehova nehlanganwakhe abakalindeli ukuthi uzokuba nabo boke ubuntobu. (1 Pit. 2:21) Mumoya kaJehova onamandla ongakusiza ukghone ukuba nobuntobu. (Flp. 2:13) Bukhona na ubuntu ofuna ukubuthuthukisa? Nange kunjalo, thandaza utjele uJehova ngabo. Rhubhulula ngeenhloko ezikhuluma ngabo begodu ubuze abadala ngeenhlongozo ezingakusiza uthuthuke.

18. Iinceku ezisizako zikhuthazwa bona zenzeni?

18 Kwanga soke, kuhlanganise nalabo esele babadala, singaragela phambili sisebenzela ebuntwini esicoce ngabo esihlokwenesi. (Flp. 3:16) Inga-kghani uyinceku esizako? Ragela phambili uthuthuka. Bona wenzele abafowenu nabodadwenu okungeziweko. Bawa uJehova aragele phambili akubumba bona usebenziseke ebandleni. (Isa. 64:8) Kwanga uJehova angabusisa imizamwakho yokusebenzela ekubeni mdala webandla.

INGOMA 101 Asisebenzisane Sibe Munye