Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA- 46

INGOMA 49 Asithabise Ihliziyo KaJehova

Bafowethu, Kghani Nizibekele Umnqopho Wokuba Ziinceku Ezisizako?

Bafowethu, Kghani Nizibekele Umnqopho Wokuba Ziinceku Ezisizako?

“Ukupha kuthabisa khulu ukudlula ukwamukela.”IZE. 20:35.

OKUSESIHLOKWENESI

Isihlokwesi sizokukhuthaza abafowethu ababhajadisiweko ukuthi bazibekele umnqopho wokuba ziinceku ezisizako.

1. Umpostoli uPowula bekazizwa njani ngeenceku ezisizako?

 IINCEKU ezisizako zenza umsebenzi oqakatheke khulu ebandleni. Siyaqiniseka bona umpostoli uPowula bekawuthabela umsebenzi owenziwa madoda athembekileko la. Ngokwesibonelo, nakatlolela amaKrestu weFilipi walotjhisa iinceku ezisizako nabadala ngokunqophileko.—Flp. 1:1.

2. Umfowethu u-Luis uzizwa njani ngesabelo sakhe sokuba yinceku esizako?

2 Kunganandaba bona basese batjha namkha awa, abafowethu bafumana ithabo elikhulu ngokuthi basize ebandleni njengeenceku ezisizako. Ngokwesibonelo, u-Devan bekaneminyaka eli-18 nakaba yinceku esizako. U-Luis bekaneminyaka engaba ma-50. Wakahlathulula indlela abanengi abazizwa ngayo nakathi, “Kulilungelo elihle khulu kimi ukwenza umsebenzi weenceku ezisizako. Khulukhulu nangicabanga ngethando ibandla elingitjengise lona.”

3. Ngimiphi imibuzo esizokucoca ngayo?

3 Nangabe ungumfowethu osele abhajadisiwe, kghani ungazibekela umnqopho wokuba yinceku esizako? Khuyini engakukhuthaza wenze njalo? Ngibuphi ubuntu obuseBhayibhelini iinceku ezisizako ekufuze zibe nabo? Esihlokwenesi, sizokuphendula imibuzo leyo. Kokuthoma, akhesicoce ngendima edlalwa ziinceku ezisizako.

IINCEKU EZISIZAKO ZENZA MUPHI UMSEBENZI?

4. Ngimuphi umsebenzi weenceku ezisizako? (Qala nesithombe.)

4 Inceku esizako, mfowethu obhajadisiweko, okhethwe mumoya ocwengileko ukusiza abadala batlhogomele ibandla. Ezinye iinceku ezisizako, zenza isiqinisekiso sokuthi abarhuweleli banesimu eyaneleko neencwadi ezaneleko zokutjhumayela. Ezinye zisiza ukuhlwengisa nokulungisa iWolo lomBuso. Zibala inani lalabo abeze esifundweni, zisebenze ngezemidumo namavidiyo ngesikhathi sesifundo. Iinceku ezisizako zenza umsebenzi oqakathekileko. Okuqakatheke khulu, iinceku ezisizako, madoda athanda uJehova, aphila ngendlela emthabisako begodu athanda abafowabo nabodadwabo. (Mat. 22:​37-39) Umfowethu obhajadisiweko, angazibekela njani umnqopho wokuba yinceku esizako?

Iinceku ezisizako zilingisa uJesu ngokusiza abanye (Funda isigaba 4)


5. Umfowethu angazibekela njani umnqopho wokuba yinceku esizako?

5 IBhayibheli lineemfuneko ekufuze umuntu ozokuba yinceku esizako abe nazo. (1 Thim. 3:​8-10, 12, 13) Ungazibekela umnqopho loyo ngokuthi ufunde iinkambisolawulwezi begodu usebenzele ekubeni nazo. Kokuthoma, kufuze utjhejisise ihloswakho yokufuna ukuba yinceku esizako.

KHUYINI EKWENZA UFUNE UKUZIBEKELA UMNQOPHO LO?

6. Khuyini ekufuze ikukhuthaze ukusiza abafowenu nabodadwenu? (Matewu 20:28; qala esingaphandle.)

6 Cabanga ngesibonelo esiphuma phambili uJesu Krestu. Koke akwenzako wakwenza ngombana athanda uYise nabantu. Ithando lamkhuthaza bona asebenze ngamandla ukwenza imisebenzi ekungenzeka iqalelwa phasi. (Funda uMatewu 20:28; Jwa. 13:​5, 14, 15) Nakulithando elikukhuthazako, uJehova uzokubusisa begodu akusize ukghone ukufikelela umnqopho wokuba yinceku esizako.—1 Kor. 16:14; 1 Pit. 5:5.

UJesu ufundisa abapostoli bakhe ngesibonelo bona bathobeke begodu basize abanye kunokufuna iinkhundla (Funda isigaba 6)


7. Kubayini kukumbi ukuba yinceku esizako ngebanga lokuthi sifuna ukubukwa?

7 Abantu abanengi ephasini bafuna ukubukwa nabaseenkhundleni ezithileko. Kuhlukile ehlanganweni kaJehova, umfowethu ohlohlozelwa lithando njengombana kwenza uJesu, akafuni ukuba namandla namkha isikhundla phezu kwabanye. Umfowethu onjalo nakungenzeka akhethwe ebandleni, kungenzeka angafuni ukwenza imisebenzi eqalelwa phasi bona atlhogomele izimvu ezikhethekileko zakaJehova. Uzokuqala imisebenzi enjalo njengengakaqakatheki bona yena ayenze. (Jwa. 10:12) UJehova angekhe ambusise umuntu owenza izinto ngokuzikhakhazisa.—1 Kor. 10:​24, 33; 13:​4, 5.

8. UJesu wanikela abapostoli bakhe siphi isiyalo?

8 Ngitjho nalaba ebebabangani bakaJesu, ngasikhathi khebafuna izabelo kodwana bebangananhloso ezihle. Cabanga ngesenzakalo esenzeka kubapostoli bakaJesu, uJakopo noJwanisi. Babawa uJesu bona abanikele iinkhundla eziphezulu emBuswenakhe. UJesu akhenge ababuke ngalokho kunalokho, wahlathululela boke abapostoli abali-12 ukuthi, “Nanyana ngubani ofuna ukuba mkhulu phakathi kwenu kufuze abe sisebenzi senu, nanyana ngubani ofuna ukuba ngewokuthoma phakathi kwenu, kufuze abe sisebenzi senu noke.” (Mar. 10:​35-37, 43, 44) Abafowethu abazibekela umnqopho lo, banehloso ehle, okukukuthi bafuna ukusiza abanye begodu bazokuba sibusiso ebandleni.—1 Thes. 2:8.

KHUYINI ENGAKWENZA UFUNE UKUSIZA ABAFOWENU NABODADWENU?

9. Khuyini engakwenza ufune ukusiza abafowenu nabodadwenu?

9 Siyaqiniseka bona uyamthanda uJehova begodu ufuna ukusiza abanye. Nanyana kunjalo, kungenzeka awufisi ukuba nezabelo ezingeziweko, ezenziwa ziinceku ezisizako. Khuyini engakusiza ufune ukwenza izabelwezi? Kubayini ungacabangi ngethabo ozolifumana ngokusiza abafowenu nabodadwenu? UJesu wathi, “Ukupha kuthabisa khulu ukudlula ukwamukela.” (IzE. 20:35) UJesu wenza lokho akutjhoko. Wathabela ukusiza abanye begodu nawe ungakuthabela.

10. UJesu watjengisa njani bona uyakuthabela ukusiza abanye? (Markosi 6:​31-34)

10 Cabanga ngesibonelo sendlela uJesu atjengisa ngayo ukuthi uthabela ukusiza abanye. (Funda uMarkosi 6:​31-34.) Ngelinye ilanga, uJesu nabapostoli bakhe bebadiniwe. Bebasendleleni etjhinga lapha kunganabantu khona bona bayokuphumula. Isiqubuthu sakhamba phambi kwabo, sifuna bona uJesu asifundise. UJesu bekanamabanga wokungavumi ngombana yena nabafundi bakhe akhenge “bafumane isikhathi sokuphumula ngitjho nesokudla.” UJesu bakangabafundisa izinto ezimbalwa ngemva kwalokho athi bakhambe kodwana ngebanga lethando ebekanalo, “wathoma ukubafundisa izinto ezinengi.” Wabafundisa bekwaba ‘sentambama.’ (Mar. 6:35) Akhenge enze njalo ngombana bekulindelekile, kunalokho ‘wabarhawukela.’ Bekafuna ukubafundisa ngombana bekabathanda. Ukusiza abanye bekumenza athabe.

11. UJesu wabasiza njani abantu ngezinto abazitlhogako? (Qala nesithombe.)

11 UJesu wasiza abantu ngokubafundisa ngoZimu begodu wabasiza nangezinto abazitlhogako. Wabanikela ukudla begodu wathi abafundi bakhe babanikele ukudla. (Mar. 6:41) Ngokwenza njalo, wafundisa abafundi bakhe ukusiza abanye. Wabafundisa ukuthi benzele abanye umusa, okumsebenzi oqakatheke khulu owenziwa ziinceku ezisizako. Akhucabange ithabo abapostoli ababanalo, ukusebenzisana noJesu, ukunikela abantu ukudla ngokusimangaliso bekwaba kulapho “badla boke basutha.” (Mar. 6:42) Lesi sibonelo sinye sendlela uJesu anikela ngayo abantu abakutlhogako, ukudlula ukuzicabangela yena. Ukuphila kwakhe koke bekasiza abantu. (Mat. 4:23; 8:16) UJesu bekaneliseka ngokufundisa abantu nangokubasiza ngezinto abazitlhogako. Singaqiniseka bona nawe uzokuthaba njengombana uzibekele umnqopho wokuba yinceku esizako.

Ukuthanda uJehova nokufisa ukusiza abanye kuzokwenza ufune ukusiza ibandla kinanyana ngimuphi umkhakha (Funda isigaba 11) a


12. Kubayini angekho namunye kithi ekufuze azizwe ngasuthi kuncani namkha akanamakghono angasiza abanye ngawo?

12 Nangabe uzizwa ngasuthi awunawo amakghono ongasiza ngawo, ungapheli amandla. Siyaqiniseka ukuthi bukhona ubuntu obuhle onabo obungaba lisizo ebandleni. Ungazuza ngokuthi uthandaze begodu ufunde umtlolo weyoku-1 kwebeKorinte 12:​12-30. Amezwi kaPowula akwenza kukhanye bona wena njengazo zoke iinsebenzi zakaJehova uqakathekile ebandleni begodu kunendima ongayidlala. Nangabe okwanje awukakabi neemfuneko zokuthi ube yinceku esizako, ungapheli amandla. Kunalokho, yenza nanyana yini ongakghona ukuyenza ukusiza abafowenu nabodadwenu. Qiniseka bona abadala bazokucabanga ngawe nabanikela izabelo okghona ukuzenza.—Rom. 12:​4-8.

13. Khuyini eyenziwa ngiwo woke amadoda anezabelo?

13 Cabanga ngelinye ibanga ekufuze likwenze ufune ukuba yinceku esizako: Iimfuneko ezinengi zilindeleke kiwo woke amaKrestu. Kuhlekuhle woke amaKrestu kufuze atjhidelane noJehova, athabele ukupha abanye begodu abeke isibonelo esihle sokuphila ngeenkambisolawulo zakaJehova. Khuyini umfowethu angayenza bona afanelekele ukuba yinceku esizako?

KHUYINI EKUFUZE UYENZE NAWUZAKUBA YINCEKU ESIZAKO?

14. Kutjho ukuthini ‘ukuzimisela’? (1 Thimothi 3:​8-10, 12)

14 Okwanje akhesicoce ngeemfuneko ezikweyoku-1 kaThimothi 3:​8-10, 12. (Ufunde.) Inceku esizako kufuze ‘izimisele.’ Ibizweli lingabuye litjhugululwe ngokuthi, ‘kufuze ihlonipheke,’ begodu ibe ‘nesithunzi’ kodwana lokho akutjho bona akukafuzi ihleke namkha ithabele amahlaya. (UMtj. 3:​1, 4) Nanyana kunjalo, kufuze izimisele nayenza izabelo enikelwe zona. Nayaziwa ngokuthembeka, ibandla lizoyihlonipha.

15. Kutjho ukuthini ‘ukukhohlisa’ namkha ‘ukuba nomrhobholo wokufumana inzuzo ngokungathembeki’?

15 Ukungakhohlisi kutjho ukuthembeka. Kutjho ukwenza okuthembisileko nokungaleyi amala. (IzA. 3:32) ‘Ukungabi nomrhobholo wokufumana inzuzo engakathembeki’ kutjho ukuthembeka nawenza amabhizinisi namkha nanyana yini ephathelene nemali. Angekhe usebenzise itjhebiswano elihle onalo nabafowenu nabodadwenu ebandleni ukufumana imali ngokuba marhamaru.

16. (a) Kutjho ukuthini ‘ukungazinikeli ewayinini elinengi’? (b) Kutjho ukuthini ‘ukuba nonembeza ohlwengileko’?

16 ‘Ukungazinikeli ewayinini elinengi’ kutjho ukubalekela ukusela khulu namkha ukwaziwa ngokuthi usela khulu. ‘Ukuba nonembeza ohlwengekileko’ kutjho ukuphila ngeenkambiso zakaJehova. Ngitjho nanyana unesono ungathabela ukuthula okuza ngokuba netjhebiswano noJehova.

17. Umfowethu angakutjengisa njani ukuthembeka ‘nakahlolwa qangi bona uyafaneleka na’? (1 Thimothi 3:10; qala nesithombe.)

17 ‘Ukuhlolwa qangi bona uyafaneleka na’ kutjho ukulungela ukutjengisa bona ufanelwe kuthenjwa ngemisebenzi engeziweko. Yeke, abadala nabakunikela izabelo, qiniseka bona ulandela iinqophiso ezinikelwe yihlangano. Qinisekisa bona uyazwisisa ukuthi isabelwesi simalungana nani nokuthi kufuze senziwe nini. Njengombana wenza izabelo ngokuzimisela abanye ebandleni bazokubona lokho begodu bazokuthokoza ngetuthuko oyenzako. Badala, khuthalelani ukubandula abafowethu ababhajadisiweko. (Funda yoku-1 kaThimothi 3:10.) Kghani ebandleni okilo kunabafowethu ababhajadisiweko abasese batjha? Kghani basibonelo esihle? Bayaphendula na esifundweni begodu babe khona esimini? Nakunjalo, banikeleni izabelo ngokuya ngokweminyakabo nobujamo babo. Nanenza njalo, nizokubona ukuthi bayafaneleka na. Kuzokuthi nakufika isikhathi, sele bakhulile, bazokufaneleka ukuba ziinceku ezisizako.

Ngokunikela abafowethu ababhajadisiweko izabelo, abadala bazabe bahlola ‘ukuthi bayafaneleka na’ (Funda isigaba 17)


18. Kutjho ukuthini ‘ukungamangalelwa ngalitho’?

18 ‘Ukungamangalelwa ngalitho’ kutjho ukungasolwa ngezono ezikulu. Kuliqiniso ukuthi amaKrestu angamangalelwa ngokungasi liqiniso. UJesu ngokwakhe, wamangalelwa kungakafaneli begodu wabikezela kusese ngaphambili ukuthi abalandeli bakhe bazokuphathwa ngendlela efanako. (Jwa. 15:20) Nanyana kunjalo, nange ulwela ukuhlala uziphatha kuhle njengombana uJesu enza, ibandla lizokuhlonipha.—Mat. 11:19.

19. Kutjho ukuthini ‘ukuba nomfazi munye’?

19 ‘Ukuba nomfazi munye.’ Kutjho ukuthi nange inceku esizako itjhadile kufuze inamathele ekambisweni kaJehova yekuthomeni, ibe yindoda etjhade nomfazi munye. (Mat. 19:​3-9) Indoda emKrestu akukafuzi iziphathe kumbi ngokomseme. (Heb. 13:4) Kulindeleke okungaphezu kwalokho. Kufuze ithembeke kumkayo, inganaki abanye abafazi ngendlela engakafaneli.—Job. 31:1.

20. Kutjho ukuthini ukungamela umndenakho “ngendlela efaneleko”?

20 ‘Ukungamela abantwana bazo nemindenazo ngendlela efaneleko.’ Nange uyihloko yomndeni, kufuze uzithathele ehloko izabelo eziza nalokho. Kufuze nibe nokulotjha komndeni qobe. Sebenza namalunga womndenakho esimini, kanengi ngendlela ongakghona ngayo. Siza abantwabakho batjhidelane noJehova. (Efe. 6:4) Indoda ekghona ukutlhogomela umndenayo, itjengisa bona ingakghona ukutlhogomela ibandla.—Madanisa neyoku-1 kaThimothi 3:5.

21. Nawungasiyinceku esizako okwanje, khuyini ongayenza?

21 Bafowethu, nange ningasizo iinceku ezisizako nje, sibawa nithandaze begodu nifunde isihlokwesi. Funda iimfuneko zeenceku ezisizako begodu nisebenze ngamandla bona nisebenzele kizo. Cabanga ngendlela othanda ngayo uJehova nabafowenu nabodadwenu. Thuthukisa isifiso sakho sokufuna ukubasiza. (1 Pit. 4:​8, 10) Sebenza ngamandla bona ube yinceku esizako begodu uzokuthaba khulu ngokusiza abafowenu nabodadwenu ebandleni. Kwanga uJehova angakusiza emnqophenakho wokufuna ukuba yinceku esizako.—Flp. 2:13.

INGOMA 17 “Ngiyathanda”

a IHLATHULULO YESITHOMBE : Ngakwesokuncele, uJesu ngokuzithoba usiza abafowabo, ngakwesokudla, inceku esizako isiza umfowethu olupheleko ebandleni.