Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA- 45

INGOMA 138 Ubuhle Bokuluphala

Funda Emezwini Wamaswaphela Wamadoda Athembekileko

Funda Emezwini Wamaswaphela Wamadoda Athembekileko

“Kghani ukuhlakanipha akufunyanwa na ebantwini abadala, nokuzwisisa akufunyanwa na ngokuphila isikhathi eside?”JOB. 12:12.

OKUSESIHLOKWENESI

Sizokucoca ngokuthi nasilalela uJehova, sifumana iimbusiso nje begodu sizokufumana nokuphila okungapheliko esikhathini esizako.

1. Khuyini esingayifunda ebantwini abadala?

 NASIZAKWENZA iinqunto ezihlakaniphileko ekuphileni, sitlhoga isinqophiso. Isinqophiswesi singasifumana kubadala bebandla namkha kwamanye amaKrestu avuthiweko. Nange babadala khulu kunathi, akukafuzi sicabange ukuthi iseluleko sabo angekhe sasisiza. UJehova ufuna sifunde eembonelweni zalabo esele baluphele. Kunengi khulu abakwaziko ngokuphila, ukudlula thina ngombana sele banesikhathi eside baphila.—Job. 12:12.

2. Sizokufunda ngani esihlokwenesi?

2 Ngeenkhathi zeBhayibheli uJehova wasebenzisa abantu abathembekileko esele bakhulile ngeminyaka ukuthi bakhuthaze bebanqophise abantu bakhe. Akhesicoce ngesibonelo sakaMosi, uDavida nompostoli uJwanisi. Bebaphila ngeenkhathi ezingafaniko begodu nobujamo babo bebuhlukile. Nasele bazokuhlongakala, banikela abantu abatjha iseluleko. Amadoda athembekileko la, agandelela ukuqakatheka kokulalela uZimu. UJehova wenze amezwabo afumaneka eBhayibhelini ukuthi asifundise. Ungaba mutjha namkha ube mdala, ungakghona ukuzuza emezwinabo. (Rom. 15:4; 2 Thim. 3:16) Esihlokwenesi, sizokukhuluma ngamezwi wamaswaphela wamadoda amathathu la nokuthi ngiziphi iimfundo esingazifunda kilokho akutjhoko.

“NIZOKUKGHODLHELELA ISIKHATHI ESIDE”

3. UMosi bekamlotjha njani uZimu begodu wasisiza njani isitjhaba sakwa-Israyeli?

3 UMosi wasebenzela uJehova budisi. Bekamphorofidi, umahluleli, umnqophisi nomtloli. Zinengi khulu izinto ezenzeka ekuphileni kwakaMosi. Wakhupha ama-Israyeli ekubeni ziingqila eGibhide begodu wabona imikarisomraro kaJehova eminengi. UJehova wamsebenzisa ukuthi atlole iincwadi ezihlanu zeBhayibheli, iRhubo 90 kungenzeka neRhubo 91. Watlola nencwadi kaJobho.

4. UMosi weluleka ubani begodu kubayini?

4 Nakaneminyaka eli-120, ngaphambi kobana ahlongakale, uMosi wabiza woke ama-Israyeli bona awakhumbuze ngezinto azibonileko nezinto ezenzeka kuye. Ama-Israyeli nakasese matjha, abona imibono eminengi nemikarisomraro kaJehova kuhlanganise nezahlulelo zakhe malungana nabantu beGibhide. (Eks. 7:​3, 4) Lokha nakuvuleka iLwande eliBomvu, akhamba hlangana namanzi begodu abona ibutho lakaFaro litjhatjalaliswa. (Eks. 14:​29-31) Nakasemangweni, akghona ukubona indlela uJehova awavikela ngayo. (Dut. 8:​3, 4) Ama-Israyeli nasele azokungena eNarheni yesiThembiso, ngaphambi kobana uMosi ahlongakale wawakhuthaza. a

5. Amezwi kaMosi wamaswaphela afumaneka kuDuteronomi 30:​19, 20 awaqinisekisa njani ama-Israyeli?

5 Bekathini amezwi kaMosi? (Funda uDuteronomi 30:​19, 20.) Wakhumbuza isitjhaba sama-Israyeli ukuthi sinengomuso elihle khulu ekufuze siqale phambili kilo. Ngesibusiso sakaJehova, ama-Israyeli bekangahlala isikhathi eside eNarheni yesiThembiso. Inarha le, beyiyihle khulu begodu ineenthelo ezinengi. UMosi wahlathulula iNarha le ngokuthi: “Izindlu ezizele zoke izinto ezihle eningakhenge nizisebenzele, imithombo eningakhenge niyembe, imithi yamadiribe nemithi ye-oliva eningakhenge niyitjale.”—Dut. 6:​10, 11.

6. Kubayini uJehova avumela ezinye iinarha zihlule ama-Israyeli?

6 UMosi wanikela ama-Israyeli isiyeleliso sokuthi kufuze alalele imithetho kaJehova nakazakuragela phambili ahlala enarheni ehle le. UMosi wawabawa bona ‘akhethe ukuphila’ ngokulalela uJehova ‘nangokunamathela kuye.’ Nanyana kunjalo, ama-Israyeli akhenge amlalele uJehova. Yeke uJehova wavumela ama-Asiriya bona ahlule ama-Israyeli begodu ngokukhamba kwesikhathi abantu beBhabhiloni bawahlula bebawathumba.—2 Kho. 17:​6-8, 13, 14; 2 Kron. 36:​15-17, 20.

7. Khuyini esingayifunda emezwini kaMosi? (Qala nesithombe.)

7 Khuyini esiyifundako? Ukulalela kuzokusindisa ukuphila kwethu. Njengama-Israyeli ebekaseduze nokungena eNarheni yesiThembiso, nathi siseduze khulu nokungena ephasini elitjha uZimu asithembise lona. Ingasikade, iphaseli lizokuba lipharadesi. (Isa. 35:1; Luk. 23:43) UDeveli namadimonakhe angekhe basaba khona. (IsAm. 20:​2, 3) Angekhe kusaba nekolo yamala efundisa amala ngoJehova. (IsAm. 17:16) Aborhulumende angekhe basagandelela abantu. (IsAm. 19:​19, 20) UJehova angekhe avumele nanyana ngubani abangele imiraro ePharadesi. (Rhu. 37:​10, 11) Woke umuntu uzabe alalela imithetho kaJehova begodu kuzokuba nokuthula nokubumbana. Sizokuthandana besithembane. (Isa. 11:9) Siqale phambili esikhathini esimnandesi. Okhunye esizokufumana ngokulalela uJehova, kuphila epharadesi ingasi iminyaka emakhulu kwaphela kodwana ngokungapheliko.—Rhu. 37:29; Jwa. 3:16.

Nange silalela uJehova, singahlala epharadesi ingasi iminyaka embalwa kwaphela kodwana ngokungapheliko (Funda isigaba 7)


8. Isithembiso sokuphila okungapheliko sisize njani esinye isithunywa sevangeli? (Juda 20, 21)

8 Nasicabangisisa ngesithembiso sakaJehova sokuphila okungapheliko, kungasisiza simlalele nanyana siqalana nemiraro. (Funda uJuda 20, 21.) Isithembiswesi singasisiza silwisane nokubogaboga esinakho. Omunye umfowethu osithunywa sevangeli, e-Afrika, uhlathulula ukuthi esikhathini esinengi bekalingeka bona enze izinto ezingathabisi uJehova, uthi, “Ngalemuka ukuthi angekhe ngaphila ngokungapheliko epharadesi nange ngingalaleli uJehova, lokho kwangisiza ngaragela phambili ngilwisana nomraro ebenginawo. Ngathandaza kuJehova ngawo. Ngesizo lakhe, ngakghona ukuwuhlula.”

‘UZOKUPHUMELELA’

9. Ngiziphi iintjhijilo uDavida aqalana nazo?

9 UDavida bekayikosi elungileko. Bekabhina, ayimbongi, alisotja begodu amphorofidi. Waqalana neetjhijilo ezinengi. Kwafuze ababaleke iminyaka eminengi njengombana iKosi uSawula beyifuna ukumbulala. Ngemva kokuthi uDavida abe yikosi, kwafuze abalekele indodanakhe u-Absalomu ngombana beyifuna ukuthatha ubukhosi bakhe. Nanyana uDavida aqalana neentjhijilo ezinengi ekuphileni kwakhe, wathembeka kuZimu bekwaba kulapho ahlongakala. UJehova wamhlathulula ngokuthi ‘yindoda ethandwa yihliziywakhe.’ Kufuze silalele isiyalo esihlakaniphileko sakaDavida.—IzE. 13:22; 1 Kho. 15:5.

10. Kubayini uDavida ayala indodanakhe uSolomoni ngaphambi kobana ibe yikosi?

10 Cabanga ngeseluleko uDavida asinikela indodanakhe ebeyizokuba yikosi elandelako yakwa-Israyeli, uSolomoni. UJehova wakhetha uSolomoni bona akhe ithempeli lapho abantu ebebazokulotjhela uJehova khona. (1 Kron. 22:5) Bewumnengi umsebenzi ebekufuze wenziwe, yeke bekatlhoga isizo lakaJehova bona adosephambili isitjhaba. Akhesibone ukuthi uDavida wathini kuSolomoni.

11. Ngokweyoku-1 yamaKhosi 2:​2, 3 ngisiphi isiqinisekiso uDavida asinikela uSolomoni begodu bekuzokwenzekani nange uSolomoni alalela iselulekwesi? (Qala nesithombe.)

11 Bekathini amezwi kaDavida? (Funda yoku-1 yamaKhosi 2:​2, 3.) UDavida watjela indodanakhe bona nange ilalela uJehova izokuphumelela ekuphileni. Kwaphela iminyaka eminengi uJehova asolo anikela uSolomoni izinto ezinengi ezihle bewamsiza nangeendlela ezinengi. (1 Kron. 29:​23-25) Wakha ithempeli elihle khulu, watlola ezinye iincwadi begodu amanye wamezwakhe akwezinye iincwadi zeBhayibheli. Waziwa ngokuhlakanipha nangomnothwakhe. (1 Kho. 4:34) UDavida wahlathulula ukuthi uSolomoni bekazokuphumelela kwaphela nakaragela phambili alalela uJehova uZimu. Ngokudanisako, ekukhambeni kwesikhathi uSolomoni walotjha abanye abozimu. Akhenge kumthabise lokho uJehova, yeke walisa ukunikela uSolomoni ukuhlakanipha ebekumsiza abuse abantu ngendlela enomusa nenobulungiswa.—1 Kho. 11:​9, 10; 12:4.

Amezwi kaDavida wamaswaphela awatjela indodanakhe uSolomoni, asisiza sibone ukuthi nange silalela uJehova, uzosipha ukuhlakanipha, okuzosisiza senze iinqunto ezihlakaniphileko (Funda iingaba 11-12) b


12. Khuyini esingayifunda emezwini kaDavida?

12 Ngisiphi isifundo esisifundako? Nasilalela uJehova uzosibusisa bekasisize. (Rhu. 1:​1-3) UJehova akasithembisi ukusinikela umnotho namkha idumo njengoSolomoni. Kodwana nange silalela uZimethu uzosinikela ukuhlakanipha begodu lokho kuzosisiza senze iinqunto ezihlakaniphileko. (IzA. 2:​6, 7; Jak. 1:5) Isiyalo sakaJehova singasisiza senze iinqunto ezihle malungana nomsebenzi, isikolo, imali namkha esikukhethako nasifuna ukuzithabisa. Nange silalelaisiyalo sakaJehova, lokho kuzokuvikela ubuhlobo bethu naye begodu sizokufumana ukuphila okungapheliko. (IzA. 2:​10, 11) Sizokuba nabangani abalungileko noomndenethu uzokuthaba.

13. Khuyini eyasiza u-Carmen wathuthuka ekuphileni kwakhe?

13 U-Carmen ohlala e-Mozambique bekacabanga ukuthi ifundo ephakemeko yinto ezomenza aphumelele. Waya eyunivesithi, wafundela ukuba mtlami wemakhiwo. Uthi, “Bengikuthanda ebengikufunda kodwana bekungithathela isikhathi namandla. Esikolweni bengingena ngo–7:30 ekuseni bekube ngu–6:00 ntambama. Bekuba budisi khulu ukuya esifundweni begodu ubuhlobo bami noJehova bathoma ukubogaboga. Ngalemuka ukuthi bengilinga ukuba sigqila samakhosi amabili.” (Mat. 6:24) U-Carmen wathandaza ngobujamo bakhe, wenza irhubhululo eencwadini zethu. Uthi, “Ngemva kokufumana iseluleko esihle esivela kubadala nakumma, ngaqunta ukulisa eyunivesithi, ngalotjha uJehova isikhathi esizeleko. Lokho kwangisiza ngenza iinqunto ezingcono ekuphileni kwami, angizisoli nakancani.”

14. Ngimuphi umlayezo oyihloko kaMosi noDavida?

14 UMosi noDavida bebamthanda khulu uJehova begodu bebazi ukuthi bekuqakathekile ukumlalela. Yeke bakhuthaza abanye ukuthi balandele isibonelo sabo, bahlale bathembekile kuJehova. Bobabili bayelelisa abanye ukuthi nange bangahlali bathembekile kuJehova, angekhe basaba bangani naye begodu angekhe asababusisa. Iseluleko sabo sisasebenza nakithi namhlanjesi. Ngemva kwamakhulu weminyaka, omunye obekalotjha uJehova wahlathula ukuqakatheka kokuhlala sithembekile kuZimu.

‘ITHABO LAMAMBALA’

15. Khuyini eyenzeka kumpostoli uJwanisi?

15 UJwanisi bekatjhidelene khulu noJesu Krestu. (Mat. 10:2; Jwa. 19:26) UJwanisi bekakhamba noJesu emsebenzini wokutjhumayela, wabona imikarisomraro ayenzako begodu wahlala naye ngeenkhathi ezibudisi. Wabona uJesu abulawa bewambona nalokha nasele avusiwe. Wabona nebandla lobuKrestu likhula bewabona ‘ukutjhunyayelwa kweendaba ezimnandi kiyo yoke indalo engaphasi kwezulu.’—Kol. 1:23.

16. Bobani abazuza encwadini kaJwanisi?

16 UJwanisi nasele aluphele wafumana ilungelo lokutlola incwadi ethabisako yesambulo. (IsAm. 1:1) Watlola nelinye lamaVangeli kuhlanganise neencwadi ezintathu, yokuthoma, yesibili neyesithathu kaJwanisi. Bekathanda umKrestu othembekileko uGayusi njengomntwanakhe, wamtlolela incwadi yesithathu kaJwanisi. (3 Jwa. 1) Ngesikhatheso besele babanengi khulu labo uJwanisi abathanda njengabantwabakhe. Lokho akutlolako kwakhuthaza boke ebebalandela uJesu bekube namhlanjesi.

17. Ngokweyesi-3 kaJwanisi 4, khuyini eletha ithabo?

17 Bekathini amezwi kaJwanisi? (Funda yesi-3 kaJwanisi 4.) Encwadinakhe yesithathu, uJwanisi wathi bekumthabisa ukubona abafowabo nabodadwabo balalela uZimu. Ngesikhatheso abanye bebafundisa amala bebabangele ukungazwani nemiraro ebandleni. Nanyana kunjalo, abanye baragela phambili “bakhamba eqinisweni.” Balalela uJehova begodu ‘bebakhamba ngokuvumelana nemiyalwakhe.’ (2 Jwa. 4, 6) AmaKrestu athembekileko la, athabisa uJwanisi noJehova.—IzA. 27:11.

18. Khuyini esingayifunda emezwini kaJwanisi?

18 Khuyini esiyifundako? Ukuthembeka kuletha ithabo. (1 Jwa. 5:3) Ngokwesibonelo, sifumana ithabo ngokwazi ukuthi sithabisa uJehova. Kuyamthabisa lokha nakasibona sibalekela ukwenza izinto ezimbi begodu silalela iliZwi lakhe. (IzA. 23:15) Neengilozi ziyathaba. (Luk. 15:10) Nathi kuyasithabisa nasibona abanye bahlala bathembekile, khulukhulu nabaqalene neenlingo neentjhijilo. (2 Thes. 1:4) Nakuphela iphasi lakaSathana, sizokuthaba ngokuthi sikhethe ukuhlala sithembekile kuJehova.

19. Udadwethu u-Rachel wathini ngokufundisa abanye iqiniso? (Qala nesithombe.)

19 Kusithabisa khulu nasifundisa abanye ngoJehova. U-Rachel ohlala e-Dominican Republic uthi kulilungelo elikhulu ukufundisa abantu ngoZimethu uJehova, usize abantu abanengana bathoma ukulotjha uJehova. Uthi, “Kubudisi ukuhlathulula ithabo engilifumanako nangibona labo engibafundelako, bathanda uJehova, bebabe nobuhlobo obuhle naye, benze namatjhuguluko ekuphileni kwabo bona bamthabise. Lokho kungenza ngithokoze ngemizamo nokuzidela engikwenzileko ukuthi ngibafundise.”

Siyathaba nasifundisa abanye ukuthi bathande bebalalele uJehova (Funda isigaba 19)


ZUZA EMEZWINI WAMADODA ATHEMBEKILEKO

20. Khuyini esifana ngayo noMosi, uDavida noJwanisi?

20 UMosi, uDavida noJwanisi bebaphila kade, indlela ebebaphila ngayo ihluke khuluendleleni esiphila ngayo namhlanjesi. Nanyana kunjalo, kunengi khulu esifana ngakho nabo. Bebalotjha uZimu weqiniso begodu nathi silotjha uZimu weqiniso. Sithandaza kuJehova, sithembele kuye bona asinqophise, nabo bebenza okufanako. Siyakholwa ukuthi uJehova uyababusisa abantu abamlalelako namadoda la bekazizwa ngendlela efanako.

21. UJehova uzosibusisa njani nasimlalelako besilalele isiyalo sakaMosi, uDavida noJwanisi?

21 Asilaleleni amezwi wamadoda la, ngokuthi siragele phambili silalela umthetho kaJehova. Sizokuphumelela kikho koke esikwenzako. Sizokuphila ngokungapheliko ‘sikghodlhelele isikhathi eside.’ (Dut. 30:20) Sizokuthaba njengombana sithabisa uBabethu wezulwini onethando, ozalisa iinthembiso zakhe zoke ukudlula nanyana ngiyiphi indlela esingacabanga ngayo.—Efe. 3:20.

INGOMA 129 Asikghodlheleleni

a Ama-Israyeli amanengi abona ikarisomraro kaJehova eLwandle eliboMvu, akhenge abone iNarha yesiThembiso. (Num. 14:​22, 23) UJehova wathi woke amadoda ebekaneminyaka ema-20 ukutjhinga phezulu azokuhlongakalela emmangweni. (Num. 14:29) Nanyana kunjalo, amadoda ebekangaphasi kweminyaka ema-20, araga nokuphila kuhlanganise uJotjhuwa, uKalebi namanye wekoro yamaLevi, ayama umLambo iJordani, angena eNarheni yesiThembiso.—Dut. 1:​24-40.

b IHLATHULULO YEENTHOMBE : Ngesinceleni: UDavida unikela indodanakhe amezwi wokuhlakanipha. Ngakwesokudla: Abafowethu nabodadwethu bafumana ifundiso ephuma phambili esiKolweni samaPhayona