Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Isihloko Sama- 41

Indlela Yokusiza Isifundo Sakho Sibhajadiswe—Ingcenye 1

Indlela Yokusiza Isifundo Sakho Sibhajadiswe—Ingcenye 1

“Nibonakaliswa niyincwadi kaKrestu etlolwe ngithi iinsebenzi.”2 KOR. 3:3.

INGOMA 78 “Sifundisa NgeliZwi LakaZimu”

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

Kghani ikhona into ethabisa ibandla njengokubona umuntu ofundelwe iBhayibheli begodu eza nesifundweni athatha igadango lokubhajadiswa? (Qala isigaba 1)

1. Umtlolo wesi-2 kwebeKorinte 3:1-3 usisiza njani bona sitjheje ilungelo esinalo lokuba neemfundo ezizokubhajadiswa? (Qala isithombe esingaphandle.)

UZIZWA njani nawubona umuntu ofunda iBhayibheli naye ebandleni okilo namkha esimini enitjhumayela kiyo abhajadiswa? Siyaqiniseka bona kwenza ihliziyo yakho ithabe! (Mat. 28:19) Ayisaphathwa-ke nakuthiwa umuntu obhajadiswako lo ufundelwe nguwe, uthaba kwambala ukumbona abhajadiswa! (1 Thes. 2:19, 20) Abafundi abaqeda ukubhajadiswa ‘bayincwadi yokusibuka,’ abathabisi abantu ababafundeleko kwaphela kodwana kuthaba loke ibandla.—Funda yesi-2 kwebeKorinte 3:1-3.

2. (a) Ngiwuphi umbuzo oqakathekileko esizokucoca ngawo, begodu kubayini? (b) Siyini isifundo seBhayibheli? (Qala umtlolo waphasi.)

2 Kuyathabisa ukubona ukuthi eminyakeni emine edlulileko, kubikwe abantu abasilinganiso esingaba yi-10 000 000 abafunda iBhayibheli * ephasini loke qobe nyanga. Kiyo iminyaka leyo isilinganiso sabayi-280 000 sibhajadisiwe qobe mnyaka saba boFakazi bakaJehova nabafundi abatjha bakaJesu Krestu. Singawasiza njani amamiliyoni weemfundo zeBhayibheli bona babhajadiswe? Ikani uJehova nakasolo abekezela avumela abantu bona babe nethuba lokuba balandeli bakaKrestu, sifuna ukwenza koke esingakwenza bona sibasize bathuthuke bebabhajadiswe msinyana ngendlela ekungakghonakala ngayo. Kodwana isikhathi asikajami!—1 Kor.7:29a; 1 Pit. 4:7.

3. Khuyini esizokucoca ngayo esihlokwenesi malungana nokuraga iimfundo zeBhayibheli?

3 Ngokubona ukuqakatheka komsebenzi wokwenza abafundi, isihlopha esibusako sisebenzisane nama-ofisi wegatja bona siqale iindlela esingathuthukisa iindlela zokufundisa bona abafundi bathuthuke bebabhajadiswe. Esihlokwenesi nakesilandelako sizokubona bona singafunda njani emaphayoneni, eenthunyweni zevangeli, nebajikelezini. * (IzA. 11:14; 15:22) Batjengisa indlela zokuthuthukisa kokubili ebantwini abafundela abanye nalaba abafundiswako bona isifundo seBhayibheli sithuthuke. Esihlokwenesi sizokucoca ngezinto ezihlanu woke umuntu ofundelwa iBhayibheli ekufuze azenze nakazakuthuthuka kuhle bekabhajadiswe.

FUNDANI QOBE VEKE

Buza umuntu ofunda naye iBhayibheli bona angekhe nakghona ukuhlala phasi niragele phambili ngenicoca ngakho? (Qala isigaba 4-6)

4. Khuyini ekufuze siyitjheje ngokuraga isifundo seBhayibheli emnyango?

4 Inengi labafowethu nabodadwethu liraga iimfundo zeBhayibheli lijame emnyango womninimuzi. Indlela le, iyasiza ekwenzeni umuntu akuthabele ukufunda, kodwana kanengi basuke bacoca isikhathi esifitjhani begodu abacoci qobe veke. Bona bathuthukise isifiso sokufunda nomuntu abafunda naye bambawa imininingwanakhe, bona bakghone ukumfonela namkha bamtlolele imilayezo nabangakamvakatjheli bona babelane naye ngemitlolo eseBhayibhelini. Indlela leyo ingaraga iinyanga ezinengi ngaphambi kokobana barage isiFundo esihlelekileko seBhayibheli. Kodwana, umbuzo obakhona kukuthi, inga-kghani indlela leyo yokufunda ingamsiza umuntu bona afikele eqophelweni * lokubhajadiswa? Kungenzeka ngekhe kwabanjalo.

5. Ngokomtlolo kaLukasi 14:27-33, khuyini uJesu ayikhanyisako ekufuze isize emsebenzini wokwenza abafundi?

5 Ngelinye ilanga, uJesu wahlathulula bona yini etlhogekako bona umuntu abe mlandelakhe. UJesu wakhuluma ngomuntu ofuna ukwakha umbhotjhongo, wabuye wakhuluma ngekosi efuna ukumatjha itjhinge epini. UJesu wakhuluma nomuntu owakhako wathi, kubayini “angathomi ngokuhlala phasi abale iindleko” ukwenzela bona abone ukuthi unemali eyaneleko yokuqeda umbhotjhongo wabuye wathi ekosini kubayini “ingathomi ihlale phasi ifumane iseluleko” ukubona yazi ukuthi amabuthwayo akulungele ukulwa na. (Funda uLukasi 14:27-33.) Ngendlela efanako, uJesu wakhuluma nabantu abafuna ukuba balandeli bakhe, bona kufuze bahlale phasi abaqale koke okutlhogekako bona bamlandele. Kungebangelo nanamhlanjesi sikhuthaza abantu abafuna ukuba balandeli, begodu sifunda nabo iBhayibheli qobe veke. Singakwenza njani lokho?

6. Khuyini ekufuze ulinge ukuyenza nawuzakuba neemfundo ezithuthukako?

6 Thoma ngokungezelela isikhathi ofunda ngaso emnyango nomuntu ofunda naye. Mhlamunye ungathoma ngokucoca ngemitlolo engeziweko namkha ukhanyise iphuzu elitjha qobe nawumvakatjheleko. Umuntu ofunda naye nasele ajayele ukucoca isikhathi eside, mbawe bona nihlale phasi nirage ngenicoca ngakho. Indlela umuntu ofunda naye asabela ngayo izokuveza indlela azizwa ngayo ngokufunda iBhayibheli. Ngokukhamba kwesikhathi, bona umsize athuthuke msinyana ungambuza bona angafuna nifunde kabili ngeveke na. Kodwana kutlhogeka okungaphezu kokufunda kanye namkha kabili ngeveke.

LUNGISELELA KUHLE NAWUYOKURAGA ISIFUNDO

Silungiselele kuhle isifundo seBhayibheli, begodu usize nomuntu ofunda naye abone indlela yokulungiselela

(Qala isigaba 7-9)

7. Umfundisi angalungiselela njani ngaphambi kokuyokuraga isifundo seBhayibheli?

7 Njengomfundisi, kufuze ulungiselele kuhle nawuyokuraga isifundo seBhayibheli. Ungathoma ngokulungiselela incwadi eniyifundako begodu uqale nemitlolo. Gandelela amaphuzu ayihloko, cabanga ngesihloko sendaba, iinhlokwana, imibuzo, nemitlolo ekufuze “ifundwe”, iinthombe, namavidiyo ahlathulula isihlokweso. Cabanga ngomuntu ofunda naye, ucabange bona ungamethulela njani ilwazi ngendlela elula ezomenza azwisise kuhle, akghone nokukusebenzisa akufundako.—Nerh. 8:8; IzA. 15:28a.

8. Amezwi kampostoli uPowula akwebeKolose 1: 9, 10 asifundisani ngokuthandazela abantu esifunda nabo iBhayibheli?

8 Nawulungiselelako, thandaza kuJehova ngomuntu ofunda naye uthandazele nezinto azitlhogako. Bawa uJehova akusize urage isifundo ngendlela ezomthinta ihliziyo. (Funda yebeKolose 1: 9, 10.) Linga ukulungiselela nanyana yini obona kubudisi emuntwini ofunda naye ukuyizwisisa namkha ukuyamukela. Ungalibali bona umnqopho kumsiza athuthuke bekabhajadiswe.

9. Umfundisi angamsiza njani umuntu afunda naye bona alungiselele? Hlathulula.

9 Siyaqiniseka bona nasiraga isiFundo, umuntu esifunda naye uzokuthokoza lokho uJehova noJesu abakwenzileko afune nokufunda okwengeziweko. (Mat. 5:3, 6) Ukuthi umuntu esifunda naye azuze kilokho esikufundako, kufuze sizimisele silalele kuhle. Ukungezelela kilokho, gandelela ukuqakatheka kokuthi alungiselele ngaphambi kokobana nifunde begodu aqale nokuthi akufundako kusebenza njani kuye. Njengomfundisi ungamsiza njani? Ningalungiselela nobabili, umfundise bona alungiselele njani. * Ungamhlathululela bona angazifumana njani iimpendulo zemibuzo esesigabeni. Lokho angakwenza ngokuthi athalele amagama namkha imitjho ephendula umbuzo ukwenzela bona akhumbule ipendulwakhe. Ungambawa nokuthi aphendule ngamezwakhe. Nakenze njalo, kulapho uzokubona khona ukuthi uyakuzwisisa na enikufundako. Nanyana kunjalo, kunokhunye godu ekufuze ukhuthaze umuntu omfundelako bona akwenze.

MFUNDISE UKUKHULUMA NOJEHOVA QOBE LANGA

Fundisa umuntu ofunda naye iBhayibheli ukukhuluma noJehova (Qala isigaba 10-11)

10. Kubayini kuqakathekile ukufunda iBhayibheli qobe, begodu khuyini ongayenza bona uzuze nawulifundako?

10 Ngaphezu kokufunda nomuntu qobe veke, umfundi angazuza khulu ngokuthi ezinye izinto azenze ngokwakhe. Kufuze akhulume noJehova. Njani? Ngokulalela nokukhuluma naye. Angalalela uZimu ngokufunda iBhayibheli qobe. (Jotj. 1:8; Rhu. 1:1-3) Ungamtjengisa “Ihlelo LokuFunda iBhayibheli” eliku-jw.org. * Bona umsize ngalokho akufunda eBhayibhelini, mkhuthaze bona azindle ngalokho iBhayibheli elimfundisa khona ngoJehova nokuthi lokho akufundako angakusebenzisa njani epilwenakhe.—IzE. 17:11; Jak. 1:25.

11. Umuntu ofunda naye angafunda njani ukuthandaza ngendlela efaneleko, begodu kubayini kuqakathekile bona athandaze kuJehova qobe?

11 Khuthaza isifundo sakho bona sikhulume noJehova ngokuthi sithandaze qobe. Thandaza ngokusuka ehliziyweni nani thomisa isifundo nalokha nisiphetha, bewuthandazele nomuntu ofunda naye. Njengombana akulalele nawuthandazako uzokufunda ukuthi kuthandazwa njani ngokusuka ehliziyweni, naye uzokukghona ukunqophisa imithandazwakhe kuJehova uZimu ngebizo laka Jesu Krestu. (Mat. 6:9; Jwa. 15:16) Cabanga bona ngokufunda iBhayibheli qobe (ukulalela uJehova) begodu nangokuthandaza (ukukhuluma noJehova) kuzosiza umuntu ofunda naye atjhidelane noZimu! (Jak. 4:8) Ukuba nemikghwa emihle le, kuzomsiza bona athuthuke bekazinikele kuJehova abhajadiswe.

MSIZE ABE NOBUHLOBO NOJEHOVA

12. Khuyini umfundisi angayenza bona asize umuntu afunda naye iBhayibheli abe nobuhlobo obuhle noJehova?

12 Lokho umfundi akufunda eBhayibhelini akukafuzi kuthinte umkhumbulwakhe kwaphela kodwana kufuze kuthinte nehliziywakhe. Kubayini sitjho njalo? Iinhliziyo zethu kufake hlangana neemfiso zethu, imizwethu ikhuthaza bona sithathe igadango elithileko. UJesu bekamfundisi onelemuko begodu enza abantu bacabange. Kodwana okudlula lokho, abantu bebamlandela ngombana beka kghona ukuthinta iinhliziyo zabo. (Luk. 24:15, 27, 32) Umuntu ofunda naye kufuze abone uJehova njengoMuntu wamambala, umuntu angaba nobuhlobo naye, ongaba mnganakhe, abenguBabakhe, begodu abenguZimakhe. (Rhu. 25:4, 5) Njengombana uraga isifundo seBhayibheli, siza umuntu ofunda naye abone uJehova nobuntu bakhe. (Eks. 34:5, 6; 1 Pit. 5:6, 7) Kinanyana ngisiphi isihloko enisifundako, dzimelela eBuntwini bakaJehova. Siza umuntu ofunda naye athande ubuntu bakaJehova obulithando, umusa, nezwela. UJesu wathi, ‘umyalo omkhulu kunayo yoke nekungewokuthoma’ ngothi, “Kufuze uthande uJehova uZimakho.” (Mat. 22:37, 38) Linga ukusiza umuntu ofunda naye iBhayibheli athande uJehova.

13. Nikela isibonelo ongasiza ngaso umuntu ofunda naye bona athande ubuntu bakaJehova.

13 Njengombana ucoca nomuntu ofunda naye iBhayibheli, linga ngakho koke okusemandlenakho bona umtjengise indlela ozizwa ngayo ngoJehova. Lokho kungamsiza abone ukuthi kufuze naye abe nobuhlobo obuhle noZimu. (Rhu. 73:28) Ngokwesibonelo, kghani kunomutjho encwadini eniyifundako namkha eBhayibhelini oveza okuthileko ngoJehova njengethando lakhe, ukuhlakanipha, amandla namkha ubulungisa okukuthinta ihliziyo? Khuluma ngakho, begodu umenze abone ukuthi ubuntobu ngobunye bamabanga obukwenza uthande uBabethu wezulwini. Kunokhunye godu ekufuze umuntu ofunda naye iBhayibheli akwenze, nakazakuthuthuka bekabhajadiswe.

MKHUTHAZE BONA AYE ESIFUNDWENI

Khuthaza umuntu ofunda naye iBhayibheli aye esifundweni msinyana ngendlela angakghona ngayo! (Qala isigaba 14-15)

14. Khuyini okutjhiwo mtlolo wamaHebheru 10:24, 25 ngomhlangano, okungasiza umuntu esifunda naye athuthuke?

14 Soke siyafuna ukubona abantu esifunda nabo babhajadiswa. Okhunye okuqakathekileko esingakwenza, singabasiza sibakhuthaze bona beze esifundweni. Omunye umfundisi onelemuko uthi abantu abafunda iBhayibheli bathuthuka msinyana nabaya esifundweni. (Rhu. 111:1) Abanye abafundisi batjela abantu abafunda nabo iBhayibheli ukuthi, bazokuzuza njengombana bafunda nabo, bazokuzuza ngokuzeleko nabaya esifundweni. Funda yebeHebheru 10:24, 25 nomuntu ofunda naye iBhayibheli, bese uyamtjengisa ukuthi khuyini azoyizuza nakamukela isimemo sokuya emhlanganweni. Mdlalele ividiyo ethi, Kwenziwani eWolweni loMbuso? * Siza umuntu ofunda naye bona azimisele ukungaphundwa mihlangano yaqobe veke.

15. Khuyini ongayenza ukukhuthaza umuntu ofunda naye iBhayibheli bona eze qobe emhlanganweni?

15 Khuyini ongayenza nangabe umuntu ofunda naye iBhayibheli akayi qobe namkha akhenge khekalibeke emhlanganweni? Mtjele ngalokhu okufunde emhlanganweni yamva nje. Lokho kungamkhuthaza khulu ukudlula ukummema nje kwaphela. Mnikele isiThala namkha incwajana ethi, Ipilo noMsebenzi wobuKrestu yamva nje. Mtjengise lokho ekuzococwa ngakho ngeveke elandelako, begodu umbawe abekhona emhlanganweni ngombana azokubona kuzomzuzisa. Njengombana asemihlanganwenethu, azokubona, kuzokuhluka kilokho ajayele ukukubona emasondweni. (1 Kor. 14:24, 25) Uzokuhlangana nabanye abafowethu nabodadwethu abasibonelo esihle, abangamsiza aragele phambili afikelele ekubhajadisweni.

16. Khuyini etlhogekako isifundo seBhayibheli nasizakubhajadiswa, begodu khuyini esizoyifunda esihlokweni esilandelako?

16 Singaziraga njani iimfundo zeBhayibheli ezithuthukela ekubhajadisweni? Singasiza umuntu ngamunye esimfundelako bona azimisele begodu afunde qobe veke alungiselele isifundo ngasinye. Okhunye esingamkhuthaza ngakho kukuthi akhulume noJehova qobe, azakhele ubuhlobo obuhle naye. Kufuze sikhuthaze nokuthi aye qobe emhlanganweni. (Qala ibhoksi elisekhasini 12, elithi “ Lokho Ekufuze Umfundi Akwenze Nakazakuthuthuka Begodu Abhajadiswe.”) Isihloko esilandelako, sizosihlathululela ezinye izinto ezihlanu abafundisi ekufuze bazenze, umfundi nakazakufikelela ekubhajadisweni.

INGOMA 76 Wena Uzizwa Njani?

^ isig. 5 Ukufundisa umuntu kutjho ukumsiza “acabange, azizwe, bekenze ngendlela ehlukileko.” Umtlolo womnyaka ka-2020, usekelwe emtlolweni kaMatewu 28:​19, osikhumbuza ukuqakatheka kokufundela abantu iBhayibheli kokubafundisa bebafikele eqophelweni lokuba ­balandeli bakaKrestu Jesu ababhajadisiweko. Esihlokwenesi, nakesilandelako sizokufunda bona ­singathuthukisa njani ekwenzeni umsebenzi oqakathekileko lo.

^ isig. 2 IHLATHULULO YAMAGAMA: Nangabe kuthi ucoca nomuntu usebenzisa iBhayibheli ngendlela ehleliweko, usuke uraga isifundo seBhayibheli. Ungasibika isifundweso nangabe sewumhlathululele umuntu bona siragwa njani isifundo ngemva kwalokho wasiraga naye kabili, begodu unamabanga azwakalako wokukholelwa bona isifundweso sizokuthuthuka.

^ isig. 3 Iinhlokwezi zineenhlongozo ezivela emalungelungeni wesihloko esithi, “Ukuqhuba Izifundo zeBhayibheli Ezithuthukayo” ezivela eKonzwenethu YomBuso kaJulayi 2004 ukufikela keyakaMeyi 2005 ezifumaneka ngesiZulu.

^ isig. 4 Esikhulume ngakho singakuqalisela esifundweni somuntu wembaji namkha wengubo.

^ isig. 10 Tjhinga kwesithi, ESIKUPHATHELE KHONA > IINCWADI NEENCWANJANA.

^ isig. 14 Tjhinga ku-jw.org ngaphasi kwesithi ABOFAKAZI BAKAJEHOVA > IMIHLANGANO YETHU.