Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SE-15

Funda Emezwini KaJesu Wamaswaphela

Funda Emezwini KaJesu Wamaswaphela

“Le yiNdodanami, engiyithandako, engiyamukeleko. Yilaleleni.”—MAT. 17:5.

INGOMA 17 “Ngiyathanda”

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1-2. Hlathulula bona ubujamo bebunjani lokha uJesu nakazokukhuluma amezwakhe wamaswaphela?

KUSEMINI ngoNisani 14, ngo-33 C.E. Ngemva kokumangalelwa ngamala ngomlandu angakawenzi, bamhleka, bamthuka, bamhlunguphaza, bebambethela esigodweni sokuhlunguphazwa. Bebambethele ngeempikiri ezandleni neenyaweni. Nakaphefumulako nalokha nakakhuluma bekubabuhlungu khulu. Nanyana kunjalo, bekunezinto eziqakathekileko ebekufuze azitjho.

2 Akhesicoce ngamezwi uJesu awakhulumako lokha nakasesigodweni sokuhlunguphazwa neemfundo esingazifumana. Ngamanye amezwi ‘akhesimlalele.’—Mat. 17:5.

“BABA, BALIBALELE”

3. UJesu bekatjho abobani nakazakuthi: “Baba, balibalele”?

3 UJesu wathini? Lokha nakasesigodweni sokuhlunguphazwa, uJesu wathandaza wathi: “Baba, balibalele.” Bobani ebekufuze balitjalelwe? Sithola ipendulo emezwini alandelako: “Abakwazi abakwenzako.” (Luk. 23:33, 34) Kungenzeka uJesu bekakhulumela amasotja weRoma la amkokodela ngeempikiri ezandleni neenyaweni. Bebangamazi kuhle ukuthi ungubani. Kungenzeka godu bekacabanga nangesiqubuthu ebesirhuwelela sithi akabethelwe, ebekuzokwenzeka ukuthi naso sitjhuguluke sibe makholwa. (IzE. 2:36-38) UJesu akhenge avumele ukungaphathwa kuhle bona kumenze abenehloyo namavunda. (1 Pit. 2:23) Kunalokho, wabawa uJehova ukuthi alibalele labo abambulalako.

4. Khuyini esiyifundako esibonelweni sakaJesu malungana nokulibalela?

4 Khuyini esingayifunda emezwini kaJesu? NjengoJesu, nathi kufuze sihlale sikulungele ukulibalela abanye. (Kol. 3:13) Abantwabo kungaba ziinhlobo zethu, ezingasiphikisa ngebanga lokuthi zingazwisisi lokho esikukholelwako nangendlela esiphila ngayo. Bangaleya amala, basihlazise ebantwini, badabule bebalahle neencwadi zethu namkha basithusele ngokuthi bazosilimaza. Kunokuthi sibabambele amavunda besibahloye, singabawa uJehova bona asize labo abasiphikisako ukuthi bamukele amaqiniso ngelinye ilanga. (Mat. 5:44, 45) Ngezinye iinkhathi kungababudisi ukuthi silibalele labo abasiphikisako, khulukhulu lokha nabasiphathe kumbi. Nanyana kunjalo, akukafuzi sivumele ihloyo namavunda kwakhele eenhliziyweni zethu ngombana sizabe sizilimaza thina. Omunye udade wahlathulula wathi, “Ngatjheja ukuthi lokha nangilibalela umuntu akutjho ukuthi ngikhuthaza indlela embi angiphathe ngayo namkha ngivumela abantu bangikhwele ehloko kodwana ngikhetha ukuthi ngingabambi amavunda.” (Rhu. 37:8) Lokha nasiqunta ukulibalela sisuke sikhetha ukubalekela imikhumbulo emimbi engabangela ukuthi sibe namavunda.—Efe. 4:31, 32.

“UZOKUBA NAMI EPHARADESI”

5. Ngisiphi isithembiso uJesu asenza esilelesini begodu kubayini asenza?

5 UJesu wathini? UJesu bekaphahlwe ziinlelesi ezimbili esigodweni sokuhlunguphazwa. Ekuthomeni, iinlelesezi bezimthuka. (Mat. 27:44) Kwathi ekukhambeni kwesikhathi, isilelesi sinye satjhugulula ihliziywaso. Isilelesesi saphetha ngokuthi “akunalitho elimbi” uJesu alenzileko. (Luk. 23:40, 41) Ukungezelela kilokho, watjengisa ukuthi uyakholwa bona uJesu uzokuvuka bekabuse njengekosi ngelinye ilanga. Wathi kuMsindisakhe obekahlongakala: “Jesu, ungikhumbule nawufika emBuswenakho.” (Luk. 23:42) Kwamambala indoda le yatjengisa ukukholwa! UJesu nakamphendulako wathi kuye: “Ngiqinisile ngithi kuwe namhlanjesi, uzokuba nami [ingasi emBusweni, kodwana] ePharadesi.” (Luk. 23:43) Tjheja indlela uJesu enza ngayo isithembiso sakhe sathinta isilelesesi bunqopha ngokusebenzisa amagama athi, “ngithi,” “kuwe” nelithi “nami.” UJesu bekazi ukuthi uBabakhe unesirhawu kungebangelo akhuluma amezwi anikela isilelesesi ithemba.—Rhu. 103:8.

6. Khuyini esiyifunda emezwini kaJesu awatjela isilelesi?

6 Khuyini esingayifunda emezwini kaJesu? UJesu ufana patsi noBabakhe. (Heb. 1:3) UJehova uhlala akulungele ngaso soke isikhathi ukuthi asilibalele bekasitjengise umusa nangabe silinga ngawo woke amandla ukutjengisa ukuthi siyazisola ngezinto esizenzileko esikhathini esidlulileko begodu sikholelwe ukuthi singalitjalelwa ngebanga lesihlengo sendodanakhe eyasifelako, uJesu Krestu. (1 Jwa. 1:7) Abanye bangakufumana kubudisi ukukholelwa ukuthi uJehova angabalibalela ngezinto ezimbi abazenzako. Nangabe ngezinye iinkhathi uzizwa njalo, cabanga ngalokhu: Msinyana ngaphambi kokuthi ahlongakale, uJesu watjengisa umusa esilelesini esatjengisa ikholo kuye. Kangangani-ke ngoJehova, uzobatjengisa umusa boke abakhulekeli bakhe abamlotjha ngokuthembeka nabenza koke okusemandlenabo ukuthi balalele umyalwakhe!—Rhu. 51:1; 1 Jwa. 2:1, 2.

“QALA! INDODANAKHO . . . QALA! UNYOKO!”

7. UJesu wathini kuMariya noJwanisi emtlolweni kaJwanisi 19:26, 27 begodu kubayini atjho njalo?

7 UJesu wathini? (Funda uJwanisi 19:26, 27.) UJesu bekatshwenyeke ngommakhe, ebekungenzeka besele amhlolokazi. Abantwana bekhabo bebangamtlhogomela ngezinye izinto kodwana ngubani obekangamtlhogomela ekuthuthukiseni ubuhlobo bakhe noZimu? Akukho ebekutjengisa ukuthi abafowabo bakaJesu bebabafundi ngesikhatheso. Nanyana kunjalo, uJwanisi bekampostoli othembekileko begodu bekangomunye wabangani abatjhidelene noJesu. UJesu bekaqala labo ebekalotjha nabo uJehova njengomndenakhe. (Mat. 12:46-50) Yeke, ngebanga lokutshwenyeka ngoMariya nangethando ebekanalo ngaye, uJesu wabawa bona uJwanisi atlhogomele ummakhe, khulukhulu naziza ebuhlotjeni bakhe noJehova. Wathi kummakhe: “Qala! Indodanakho!” Wabuye wathi kuJwanisi: “Qala! Unyoko!” Kusukela ngelangelo, uJwanisi waba njengendodana kuMariya, wabe wamtlhogomela ngasuthi ngummakhe. Ngokwenza njalo uJesu watjengisa ukuthi umthokoza kangangani unina owamtlhogomela nakabelethwako bekube kulapho ahlongakala aduze naye!

8. Sifundani emezwini kaJesu awatjela uJwanisi noMariya?

8 Khuyini esingayifunda emezwini kaJesu? Ithando esinalo ngabafowethu nabodadwethu abamaKrestu liqine khulu ukudlula ubuhlobo esinabo namalunga womndenethu. Iinhlobo zethu zingasiphikisa bezisilahle kodwana njengombana uJesu asithembisa ukuthi lokha nasinamathela kuJehova nehlanganwenakhe sizokuthola “ngokubuyelelwe kali-100” kunalokho okusilahlekeleko. Abanengi bazokuba madodana, madodakazi, bomma nabobaba abazositjengisa ithando. (Mar. 10:29, 30) Uzizwa njani ngokuba yingcenye yomndeni kaJehova obumbene ngebanga lokukholwa nethando, ithando ngoJehova nangomunye nomunye?—Kol. 3:14; 1 Pit. 2:17.

“ZIMAMI, UNGITJHIYELENI NA?”

9. Amezwi kaJesu asemtlolweni kaMatewu 27:46 asitjelani?

9 UJesu wathini? Msinyana ngaphambi kokobana ahlongakale, uJesu wathi: “Zimami, Zimami, ungitjhiyeleni na?” (Mat. 27:46) IBhayibheli ayihlathululi ukuthi kubayini uJesu atjho amezwi la. Akhucabangisise ukuthi amezwi la atjho ukuthini. Ngokuthi uJesu akhulume amezwi la bekazalisa isiphorofido esifumaneka emtlolweni weRhubo 22:2. * Ngaphezu kwalokho, amezwi la akwenza kubesepepeneneni ukuthi uJehova bekangaka ‘yibiyeli ngomthangala’ iNdodanakhe. (Job. 1:10) UJesu bekazwisisa ukuthi uBabakhe bekavumela boke laba abamhloyako balinge ukukholwa kwakhe bekayokuhlongakala, akunamuntu owalingwa ukudlula uJesu. Ukungezelela kilokho, amezwi la ayatjengisa ukuthi akunamlandu uJesu awenzako bona afanelekele ukufa.

10. Ngisiphi isifundo esisifumana emezwini uJesu awatjela uBabakhe?

10 Khuyini esingayifunda emezwini kaJesu? Okhunye esikufundako kukuthi akukafuzi silindele uJehova asivikele kizo zoke iintjhijilo esiqalana nazo ezilinga ukukholwa kwethu. Njengombana uJesu walingwa bekwadlulela, nathi kufuze sikulindele ukuthi sitjengise ukukholwa kwethu bekube sekufeni nakutlhogekako. (Mat. 16:24, 25) Nanyana kunjalo, siyaqiniseka ukuthi uZimu angeze asiliselela silingwe ngokungaphezu kwalokho esingakghona ukukukghodlhelelela. (1 Kor. 10:13) Esinye isifundo esisifumanako kukuthi njengoJesu nathi singaphathwa kumbi nanyana kunganalitho elimbi esilenzileko. (1 Pit. 2:19, 20) Laba abasiphikisako, abasiphikisi ngebanga lokuthi kunento embi esiyenzako kodwana kungebanga lokuthi asisiyingcenye yephaseli begodu sitjhumayela iindaba ezimnandi eziliqiniso. (Jwa. 17:14; 1 Pit. 4:15, 16) UJesu bekazwisisa ukuthi kubayini uJehova avumela bona ahlunguphazwe. Ngokungafani naye, iinkhonzi zakaJehova eziqalana neentjhijilo ngezinye iinkhathi khezizibuze ukuthi kubayini uJehova avumela ezinye izinto zenzeke kizo. (Rhab. 1:3) UZimethu obekezelako nonomusa uyazwisisa ukuthi akusi kukuthi banokukholwa okuncani kodwana batlhoga induduzo evela kuye kwaphela.—2 Kor. 1:3, 4.

“NGOMILE”

11. Kubayini uJesu akhuluma amezwi asemtlolweni kaJwanisi 19:28?

11 UJesu wathini? (Funda uJwanisi 19:28.) Kubayini uJesu athi: “Ngomile”? Watjho njalo “bona kuzaliseke umtlolo,” okusiphorofido esisencwadini yeRhubo 22:15, esithi: “Amandlami omile njengedengela, ilimu lami linamathela eensinini zami.” Okhunye godu ngemva kokubetjhwa nokuphathwa kumbi kuhlanganise nobuhlungu abuzwako nakasesigodweni sokuhlunguphazwa kungenzeka bekome khulu. Bekatlhoga ukuthambisa umphimbwakhe.

12. Khuyini esingayifunda emezwini kaJesu athi, “Ngomile.”

12 Khuyini esingayifunda emezwini kaJesu? UJesu akhange akuthathe njengokubogaboga ukukhuluma ngendlela azizwa ngayo, nathi kufuze singakuthathi njalo. Kungenzeka ukuphila kwethu koke besingatjeli abantu ngalokho esikutlhogako kodwana nakwenzeka sitlhoge isizo, kufuze singariyadi ukulibawa. Ngokwesibonelo, nangabe sele siluphele namkha ipilwethu iyabogaboga, kungatlhogeka sibawe umngani nofana umuntu esitjhidelene naye asiphekelele siyokuthenga izinto esizitlhogako nokuyokubona udorhodere. Nasizizwa sidanile, kungatlhogeka sibawe ukukhuluma nabadala namkha umKrestu ovuthiweko ozosilalela bekasikhuthaze ‘ngamezwi akhako’. (IzA. 12:25) Khumbula ukuthi abafowethu nabodadwethu bayasithanda begodu bafuna ukusisiza ‘eenkhathini ezibudisi.’ (IzA. 17:17) Nanyana kunjalo abakghoni ukufunda iinhliziyo zethu. Angeze bazi ukuthi silitlhoga nini isizo ngaphandle kokuthi sibatjele.

“KUPHETHIWE!”

13. Ngokuthi athembeke bekube sekufeni, khuyini uJesu ayizalisekisako?

13 UJesu wathini? Pheze nge-iri lesithathu ngemva kwamadina, ngoNisani 14, uJesu warhuwelela wathi: “Kuphethiwe!” (Jwa. 19:30) Njengombana ukufa kwakhe besele kutjhidele, uJesu besele enze koke uJehova ebekalindele ukuthi akwenze. Ngokuhlala kwakhe athembekile bekube sekufeni, uJesu wazalisekisa izinto ezinengana. Kokuthoma, watjengisa ukuthi uSathana ungumleyimala. Watjengisa ukuthi umuntu opheleleko angakghona ukuhlala athembekile, ngitjho nanyana uSathana angamlinga kangangani. Kwesibili, wanikela ukuphila kwakhe kwaba sihlengo. Ukufa kwakhe kwenze kwabalula ngabantu ukuthi babe nobuhlobo obuhle noJehova bebafumane ukuphila okungapheliko. Kwesithathu, watjengisa ubulungisa obukhulu bobukhosi bakaJehova bewacwengisa nebizo lakaBabakhe ekusilaphazweni.

14. Kufuze sizimisele ukuphila ilanga ngalinye njani? Hlathulula.

14 Khuyini esingayifunda emezwini kaJesu? Kufuze sizimisele ukuhlala sithembekile qobe langa. Akhucabange ngalokhu okwatjhiwo Mfowethu uMaxwell Friend, obekasebenza njengomqophisi esiKolweni seGiliyadi. Emhlanganweni weentjhabatjhaba wanikela ikulumo ekhuluma ngokuthembeka, wathi: “Ungakutshwiliseli kusasa ongakghona ukukwenza nokukutjho namhlanjesi. Unesiqinisekiso esingangani sokuthi kusasa uzabe usaphila? Phila ilanga ngalinye kwangathi lilanga lakho lokugcina lokutjengisa ukuthi uyakufanelekela ukufumana ukuphila okungapheliko.” Kwanga singaphila ilanga ngalinye ngathi lilanga lokugcina lokuhlala sithembekile! Nanyana singaqalana nokufa, kufuze sizimisele ukuthi sithi: “Jehova ngenze koke engingakghona ukukwenza bona ngihlale ngithembekile, ngitjengise ukuthi uSathana ungumleyimala begodu ngiphazimulise ibizo lakho bengisekele nobukhosi bakho!”

“NGINIKELA UMMOYAMI EZANDLENI ZAKHO”

15. ULukasi 23:46 uthi uJesu bekazithemba kangangani?

15 UJesu wathini? (Funda uLukasi 23:46.) Ngokuzithemba okukhulu uJesu wathi: “Baba, nginikela ummoyami ezandleni zakho.” UJesu bekazi ukuthi ikusasa lakhe lisame kuJehova begodu bekanesiqinisekiso sokuthi uBabakhe uzomkhumbula nakanjani.

16. Khuyini esikufundako kilokho okwenzeka kuFakazi oneminyaka eli-15?

16 Khuyini esingayifunda emezwini kaJesu? Kufuze sizimisele ukubeka ukuphila kwethu ezandleni zakaJehova. Bona senze njalo kufuze ‘sithembele kuJehova ngayo yoke ihliziywethu.’ (IzA. 3:5) Cabanga ngesibonelo sakaJoshua, onguFakazi oneminyaka eli-15 obekagulela ukufa. Akhenge avume ukuthi alatjhwe ngendlela ephikisana nomthetho kaZimu. Ngaphambi kokuthi ahlongakale watjela unina wathi: “Mma, ngisezandleni zakaJehova. . . . Ngiyakuqinisekisa Mma bona uJehova uzongivusa nakavusa abahlongakeleko. Uyakwazi okusehliziywenami, uyazi ukuthi ngiyamthanda.” * Soke senza kuhle ngokuzibuza, ‘Nange ngingaqalana nobujamo obusongela ipilwami bebulinge nokukholwa kwami, kghani ngizokubeka ukuphila kwami ezandleni zakaJehova bengithembe nokuthi uzongikhumbula?’

17-18. Ngiziphi iimfundo esizifundileko? (Qala ibhoksi elithi “ Esikufunda Emezwini Wamaswaphela KaJesu.”)

17 Qala bona sifunda iimfundo eziqakatheke kangangani emezwini kaJesu wamaswaphela! Sikhunjuzwa ngokuqakatheka kokulibalela abanye nokuthemba ukuthi uJehova uzosilibalela. Sinelungelo elihle lokuba nomndeni wabafowethu nabodwethu othanda uJehova, ohlala ukulungele ukusisiza. Abafowethwaba bazosisiza kwaphela lokha nasibabawako. Siyazi ukuthi uJehova uzosisiza sikghodlhelelele nanyana ngiziphi iintjhijilo esiqalana nazo. Sikghona nokubona ukuthi kuqakatheke kangangani ukuphila ilanga ngalinye sithembekile, siyaqiniseka nokuthi ukuphila kwethu kuphephile ezandleni zakaJehova.

18 Kwamambala amezwi uJesu awakhuluma nakasesigodweni sokuhlunguphazwa anomlayezo oqakatheke khulu! Ngokusebenzisa lokho esikufundako, sizabe silalela uJehova lokha nakathi ngeNdodanakhe, “Yilaleleni.”—Mat. 17:5.

INGOMA 126 Lindani Nikghodlhelele

^ isig. 5 Emtlolweni kaMatewu 17:5, uJehova usitjela ukuthi ufuna silalele indodanakhe. Esihlokwenesi, sizokucoca ngeemfundo ezimbalwa esingazifunda emezwini kaJesu awakhulumako lokha nakazokuhlongakala esigodweni sokuhlunguphazwa.

^ isig. 9 Bona sifumane ukuthi kubayini uJesu adzubhula amezwi asemtloweni weRhubo 22:2, qala isihloko esithi “Imibuzo Evela EbafundiniesiThalenesi.

^ isig. 16 Funda isihloko esithi, “Ukholo LukaJoshua—Ukunqoba Kwamalungelo Abantwana” kuPhaphama! kaJanabari 22, 1995 efumaneka ngesiZulu.