Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SE-14

“Nilandele Umtlhalakhe Eduze”

“Nilandele Umtlhalakhe Eduze”

“NoKrestu watlhaga ngebanga lenu, anitjhiyela isibonelo sokobana nilandele umtlhalakhe eduze.”—1 Pit. 2:21.

INGOMA 13 UKrestu Usibonelo Sethu

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

UJesu usitjhiyele umtlhalakhe bona siwulandele eduze (Funda iingaba 1-2)

1-2. Singakghona njani ukulandela umtlhala kaJesu eduze? Fanekisa.

AKHUZICABANGE uyingcenye yesiqhema esithileko esikhamba emmangweni, sikhuphuka intaba ngemva kobana ligabhogile. Nidoswa phambili mumuntu oyazi kuhle indawo leyo. Njengombana akhamba, utjhiya imitlhalakhe ekufuze niyilandele emva kwakhe. Kuyenzeka ukuthi nanisakhamba njalo, ninande ningamboni umuntu loyo kodwana lokho akunithusi ngombana wena nalabo okhamba nabo, nilandela imitlhalakhe eduze!

2 NjengamaKrestu, nathi ngomqondo ofanako, sisemmangweni, sikhuphuka intaba endaweni eyingozi, okuliphasi elimbi esiphila kilweli. Kuyathabisa ukuthi uJehova usinikele umuntu onganasono, ozosinqophisa, iNdodanakhe, uJesu Krestu. Kufuze silandele umtlhalakhe eduze. (1 Pit. 2:21) Ngokwenye ihlathululo yeBhayibheli, uPitrosi usebenzisa isifaniso somuntu onqophisako. Umuntu onqophisako utjhiya umtlhala ngemva kwakhe. Ngendlela efanako, noJesu usitjhiyele imitlhalakhe bona siyilandele eduze. Akhesicoce ngemibuzo emithathu malungana nokulandela umtlhalakhe. Uyini? kubayini begodu njani?

KUTJHO UKUTHINI UKULANDELA UMTLHALA KAJESU?

3. Kutjho ukuthini ukulandela umtlhala womuntu?

3 Kutjho ukuthini ukulandela umtlhala womunye umuntu? EBhayibhelini, igama elithi, ‘amagadango’ nelithi, ‘umzila’ ngezinye iinkhathi aqalisele ekuphileni komuntu. (Gen. 6:9; IzA. 4:26) Isibonelo umuntu asitjhiyako singafaniswa nomtlhala awutjhiyako njengombana akhamba. Yeke, ukulandela umtlhala womuntu kutjho ukulandela isibonelo sakhe nokumlingisa.

4. Kutjho ukuthini ukulandela umtlhala kaJesu?

4 Kutjho ukuthini ukulandela umtlhala kaJesu? Bulula nje, kutjho ukulandela isibonelo sakhe. Emtlolweni ekusekelwe kiwo isihloko sanamhlanjesi, umpostoli uPitrosi ukhuluma ngesibonelo esihle uJesu asibekileko nakakghodlhelelela ukuhlunguphazwa. Nanyana kunjalo, zinengi iindlela esingamlingisa ngazo uJesu. (1 Pit. 2:18-25) Kwamambala, ukuphila kwakaJesu koke, zoke izinto azenzako nazitjhoko, zisibonelo sokobana sisilandele.

5. Kghani abantu abanesono bangasilandela isibonelo sakaJesu esipheleleko? Hlathulula.

5 Njengombana sibabantu abanesono, kghani singakghona ukulandela isibonelo sakaJesu? Iye, singakghona. Khumbula ukuthi uPitrosi usikhuthaza bona ‘silandele umtlhalakhe [uJesu] eduze,’ ingasi ngokupheleleko. Nasilandela umtlhalakhe eduze, sizokwenza koke okusemandlenethu nanyana sibabantu abanesono nje begodu sizokulalela amezwi kaJwanisi athi: ‘Ragela phambili ukhamba njengombana loyo [uJesu] akhamba.’—1 Jwa. 2:6.

KUBAYINI KUFUZE SILANDELE UMTLHALA KAJESU?

6-7. Kubayini singathi ukulandela umtlhala kaJesu kuzositjhideza kuJehova?

6 Ukulandela umtlhala kaJesu kuzositjhideza kuJehova. Kubayini sitjho njalo? Kokuthoma, uJesu wasibekela isibonelo esiphuma phambili sendlela ekufuze siphile ngayo nasizakuthabisa uZimu. (Jwa. 8:29) Yeke, nasilandela umtlhala kaJesu, sizokuthabisa uJehova. Singaqiniseka ngokuthi, uBabethu wezulwini uzokutjhidela kilabo abalinga koke okusemandlenabo bona babe bangani bakhe.—Jak. 4:8.

7 Kwesibili, uJesu wamlingisa ngokupheleleko uBabakhe. Kungebangelo athi: “Nanyana ngubani ongibonileko ubone noBaba.” (Jwa. 14:9) Nasilingisa uJesu neendlela asebenzelana ngazo nabanye, ngokwesibonelo, izwela lakhe ngomuntu obekanobulepheru, izwela alitjengisa ngomma obekagulela ukufa, sizabe silingisa noJehova. (Mar. 1:40, 41; 5:25-34; Jwa. 11:33-35) Nasilwela ukufana noJehova, sizokutjhidelana naye.

8. Hlathulula ukuthi kubayini ukulandela umtlhala kaJesu kuzosisiza ‘sihlule’ iphasi.

8 Ukulandela umtlhala kaJesu kwenza bona singathikaziswa liphasi elimbeli. Ngobusuku bakhe bokugcina asephasina, uJesu wakghona ukuthi: “Ngilihlulile iphasi.” (Jwa. 16:33) Ngamezwi la bekatjho ukuthi khenge avumele iphaseli lilawule indlela acabanga ngayo, izinto ahlela ukuzenza kunye nokuziphatha kwakhe njengombana bekasephasina. UJesu khenge avume ukuthikaziseka ezintweni eziqakathekileko ebekazele zona ephasina, okukuhlwengisa ibizo lakaJehova. Kuthiwani ngathi? Ephasineli zinengi izinto ezingasithikazisa ekwenzeni intando kaZimu. Nanyana kunjalo, njengoJesu, sifuna ukudzimelela ekwenzeni intando kaJehova, nathi ‘singalihlula’ iphaseli.—1 Jwa. 5:5.

9. Khuyini ekufuze siyenze nasizakuhlala endleleni etjhinga ekuphileni okungapheliko?

9 Ukulandela umtlhala kaJesu kusidosela ekuphileni okungapheliko. Lokha isokana elinjingileko nalibuza ukuthi khuyini okutlhogeka liyenze nalizakufumana ukuphila okungapheliko, uJesu waliphendula wathi, ‘Iza, ungilandele.’ (Mat. 19:16-21) Kwamanye amaJuda ebekangakholelwa ukuthi uJesu unguKrestu, wathi kiwo: “Izimvu zami . . . Ziyangilandela. Ngizinikela ukuphila okungapheliko.” (Jwa. 10:24-29) KuNikhodemusi olilunga leSanhedrini owathanda iimfundiso zakaJesu, uJesu wathi, ‘otjengisa ukukholwa kimi uzofumana ukuphila okungapheliko.’ (Jwa. 3:16) Sitjengisa ukukholwa kwethu kuJesu ngezenzo zethu nangamezwethu. Ukwenza njalo kusisisiza sihlale endleleni eya ekuphileni okungapheliko.—Mat. 7:14.

SINGAWULANDELA NJANI UMTLHALA KAJESU EDUZE?

10. Khuyini ebandakanyekileko ‘ekwazini’ uJesu ngcono? (Jwanisi 17:3)

10 Ngaphambi kobana silandele umtlhala kaJesu eduze, kufuze simazi. (Funda uJwanisi 17:3.) ‘Ukwazi’ uJesu kuyinto eragela phambili. Kufuze simazi ngcono, sazi ubuntu bakhe besazi neenkambisolawulo zakhe. Nanyana sinesikhathi eside kangangani sazi iqiniso, kufuze ‘sibazi’ bobabili uJehova neNdodanakhe.

11. Khuyini ekhulunywa maVangeli amane?

11 Bona asisize siyazi kuhle iNdodanakhe, uJehova ufake amavangeli amane akhuluma ngoJesu eliZwini lakhe. AmaVangeli la anomlando malungana nokuphila nekonzo kaJesu. Asitjela ngalokho uJesu akutjhoko, akwenzako bekaveze nendlela ebekazizwa ngayo. Iincwadi ezinezi zisisiza ‘sicabangisise khulu’ ngesibonelo sakaJesu. (Heb. 12:3) Ekhabolakhona, ziphethe imitlhala uJesu asitjhiyela yona. Yeke, ngokufunda amaVangeli la, singakghona ukumazi ngcono uJesu. Umphumela walokho kuzokuba kukuthi sizokukghona ukulandela umtlhalakhe eduze.

12. Singazuza njani ngokuzeleko emaVangelini?

12 Nasizokuzuza emaVangelini la, kufuze senze okungaphezu kokuwafunda. Kufuze siziphe isikhathi sokuwafundisisa kuhle begodu sizindle ngalokho esikufundako. (Madanisa noJotjhuwa 1:8.) Akhesicoce ngeemphakamiso ezimbili ezingasisiza sizindle ngalokho ekutjhiwo maVangeli la besisebenzise nalokho esikufunda kiwo.

13. Khuyini ongayenza bona indaba ofunda ngayo iphile?

13 Kokuthoma, yenza indaba oyifunda emaVangelini la iphile. Sebenzisa umkhumbulwakho, ubone bewuzwe izinto ebezenzeka njengombana ufunda. Bona ukghone ukukwenza lokho, yenza irhubhululo, usebenzisa izinto ihlangano kaJehova esinikele zona. Cabangisisa ngobujamo bezenzakalo ezingaphambili namkha ezilandela ngemva kwendaba oyifundako. Hlolisisa imininingwana ehlathulula ubujamo nendawo ekukhulunywa ngayo endabeni oyifundako. Madanisa indaba ofunda ngayo nenye efana nayo ekwelinye iVangeli. Lokho kungombana ngezinye iinkhathi umtloli weVangeli kungenzeka afake iphuzu eliqakathekileko, okungenzeka omunye umtloli akakalifaki endabeni efanako.

14-15. Singakusebenzisa njani esikufunde emaVangelini ekuphileni kwethu?

14 Kwesibili, kusebenzise ekuphileni kwakho okufunda emaVangelini la. (Jwa. 13:17) Yeke ngemva kokufundisisa kuhle ngendaba ethileko, zibuze nasi imibuzo: ‘Sikhona na isifundo engisifumanako engingasisebenzisa ekuphileni kwami? Ngingakusebenzisa njani engikufundako bona ngisize omunye umuntu?’ Linga ukucabanga ngomuntu othileko, bese kuthi ngesikhathi esifaneleko, usebenzise ilemuko nethando bona umcocele ngalokho okufundileko okungamkhuthaza.

15 Akhesicoce ngokuthi singazisebenzisa njani iimphakamiso ezimbilezi esifunde ngazo. Sizokucoca ngesibonelo somhlolokazi uJesu ambona ethempelini.

UMHLOLOKAZI OTLHAGAKO ETHEMPELINI

16. Hlathulula lokho okwenzeka kuMarkosi 12:41.

16 Yenza indaba ofunda ngayo iphile. (Funda uMarkosi 12:41.) Sibone ngelihlo lengqondo isenzakalwesi. NguNisani 11, 33 C.E begodu kusele isikhathi esingaphasi kweveke bona afe. Pheze ilanga loke uJesu bekafundisa ethempelini. Abadosi phambili bezekolo bebaphikisana naye. Ngaphambi kwalokho, abanye bebazibuza ukuthi ulifumanaphi ilungelo lokutjhumayela. Abanye bamgandelela ngemibuzo. (Mar. 11:27-33; 12:13-34) Nje uJesu sele afudukele kwenye ingcenye yethempeli. La usendaweni ebizwa ngokuthi icabazi labomma. Njengombana alapho, ukghona ukubona amabhoksi weminikelo ahlanu kweboda. Uhlala phasi, ubona abantu bafaka iminikelo emabhoksini. Ubona abantu abanjingileko bafaka iimpaparwana eziningi emabhoksini. Kungenzeka nokuthi njengombana aseduze, uyakghona nokuzwa itjhada leempaparwana njengombana zifakwa emabhoksini.

17. Wenzani umhlolokazi ekukhulunywa ngaye kuMarkosi 12:42?

17 Funda uMarkosi 12:42. Ngemva kwesikhatjhana, umma othileko, udosa amehlo kaJesu. Umma lo “Mhlolokazi otlhagileko.” (Luk. 21:2) Ipilo imphethe makghwakghwa, kungenzeka akakghoni ukufumana izinto zaqobe lilanga ezimsiza bona aphile. Nanyana kunjalo, uya ebhoksini lomnikelo begodu ufaka iimpaparwana ezimbili ezincani, ekungenzeka alizwakali itjhada lazo njengombana azifaka ebhoksini. UJesu uyazi ukuthi umhlolokazi lo ufake iimpaparwana ezimbili zenani elincani. Le yimali encani khulu kangangokuthi bengeze yathenga ngitjho notunwana munye okungiyo wenani elincani khulu umuntu abekangazithengela yona bona adle.

18. Ngokomtlolo kaMarkosi 12:43, 44, khuyini uJesu ayitjhoko ngomnikelo womhlolokazi?

18 Funda uMarkosi 12:43, 44. UJesu kumkare khulu ukubona umhlolokazi lo. Yeke lokho kwenza bona abize abafundi bakhe abatjele ngomhlolokazi lo, wathi: “Umhlolokazi otlhagileko lo uphosele ukudlula boke abanye.” Waragela phambili wabahlathululela wathi, “boke badzubhule emnothwenabo, kodwana yena ekutlhageni kwakhe, uphosele koke anakho, nagade angaphila ngakho.” Umhlolokazi onokukholwa lo nakakhipha imalakhe yokugcina ebekanayo, kuhlekuhle bekathemba uJehova ukuthi uzomtlhogomela.—Rhu. 26:3.

NjengoJesu, buka labo abanikela uJehova koke okusemandlenabo (Funda iingaba 19-20) *

19. Ngisiphi isifundo esiqakathekileko esingasifunda emezwini kaJesu malungana nomhlolokazi otlhagileko?

19 Sebenzisa indaba le ekuphileni kwakho. Zibuze, ‘Ngisiphi isifundo engisifundako emezwini kaJesu malungana nomhlolokazi otlhagileko?’ Cabanga ngomhlolokazi lo. Asizazi ukuthi naye bekafisa ukunikela okungaphezu kwalokho anikela ngakho kuJehova. Nanyana kunjalo, wenza lokho ebekangakghona ukukwenza, wanikela uJehova okungcono khulu ebekusemandlenakhe. UJesu bekazi ukuthi umnikelwakhe uqakatheke khulu begodu uligugu emehlweni kaBabakhe. Nasi isifundo esiqakathekileko ekufuze sisifunde: Kuyamthabisa uJehova ukusibona simnikela okungcono khulu kuye ngokwamandlethu, ngeenhliziyo zethu zoke nomphefumulwethu woke, khulukhulu ekonzwenethu. (Mat. 22:37; Kol. 3:23) Kuyamthabisa uJehova ukusibona senza koke esingakghona ukukwenza! Ikambisolawulo le iyasebenza nalokha nasisebenzisa amandlethu nesikhathi esisisebenzisela ukumlotjha okufaka hlangana ukutjhumayela nokuya esifundweni.

20. Ungasisebenzisa njani isifundo esifumaneka endabeni yomhlolokazi? Nikela isibonelo.

20 Singasisebenzisa njani isifundo esifumaneka endabeni yomhlolokazi? Linga ukucabanga ngabantu abatlhoga ukuqinisekiswa ngokuthi imisebenzabo, iyamthabisa uJehova. Ngokwesibonelo, Inga-kghani kunodade okhulileko omaziko, mhlamunye ozizwa amlandu namtjhana angasi lisizo lalitho ngebanga lobujamo bepilwakhe namkha ngebanga lokubogaboga okumenza angasakghoni ukwenza okunengi emsebenzini wokutjhumayela? Namkha ungacabanga ngomfowethu ogulako odaniswa kukuthi akasakghoni ukuya eWolweni lomBuso ngaso soke isikhathi? Basize ngokubatjela amezwi ‘akhako.’ (Efe. 4:29) Batjele ngeemfundo ezimnandi ozifundileko ezimalungana nomhlolokazi. Amezwakho akhuthazako angabaqinisekisa ngokuthi kuyamthabisa uJehova ukusibona simnikela okusemandlenethu. (IzA. 15:23; 1 Thes. 5:11) Nawubuka abanye ngokunikela uJehova okusemandlenabo, nanyana kungaba kuncani kangangani, ulandela umtlhala kaJesu eduze.

21. Khuyini ozimisele ukuyenza?

21 Kuyasithabisa ukufunda imininingwana engeziweko malungana noJesu emaVangelini, kazi lokho kwenza bona sikghone ukumlingisa begodu silandele umtlhalakhe eduze. Kubayini ungazifundeli wena mathupha namkha nibe nesifundo somndeni ngamaVangeli la? Kufuze sikhumbule ukuthi nasizakuzuza ngokuzeleko esifundweni sethu, kuqakathekile ukwenza indaba esiyifundako iphile besikusebenzise lokho esikufundako. Ngaphezu kokulingisa lokho uJesu akwenzako, kutlhogeka bona silalele lokho akutjhoko. Esihlokweni esilandelako, sizokucoca ngalokho esikufunda emezwini wamaswaphela kaJesu nakasephasini.

INGOMA 15 Dumisani Izibulo LakaZimu!

^ isig. 5 Njengombana simaKrestu, kuqakathekile bona silandele ‘umtlhala kaJesu eduze.’ Ngimiphi ‘imitlhala’ uJesu asitjhiyela yona bona siyilandele? Isihlokwesi sizokuphendula umbuzo loyo. Sizokucoca nangokuthi kubayini kufuze silandele imitlhalakhe eduze nokuthi singakwenza njani lokho.

^ isig. 60 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Ngemva kokuzindla ngalokho uJesu akutjhoko ngomhlolokazi otlhagileko, udade othileko ubuka udade okhulileko ngokuzidela kwakhe emsebenzini wokutjhumayela.