Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-32

Zithobe Phambi KwakaZimakho

Zithobe Phambi KwakaZimakho

“Khamba noZimakho ngokutjhejisisa”—MIK. 6:8.

INGOMA 31 Khamba noZimu!

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Khuyini uDavida ayitjhoko ngokuthobeka kwakaJehova?

KGHANI singatjho na ukuthi uJehova uthobekile? Iye, singakutjho lokho. UDavida khewathi: “Ukungivikela kwakho kungenza ngihlule.” (2 Sam. 22:36; Rhu. 18:35) Kungenzeka bona uDavida bekacabanga ngesikhathi umphorofidi uSamyela afika emzini kababa kaDavida azokuzesa ikosi yesikhathi esizako yakwa-Israyeli. UDavida nguye obekamncani ebasaneni ababunane, nanyana kunjalo, nguye owakhethwa bona athathe isikhundla seKosi uSawula.—1 Sam. 16:1, 10-13.

2. Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

2 UDavida bekavumelana kuhle namezwi womrhubi owathi ngoJehova: “Uyakhothama aqale umkayi nephasi. Uvusa abakhwahlileko ebhudwini, asikimise abatlhogileko ezaleni; abahlalise namakhosana.” (Rhu. 113:6-8) Esihlokwenesi, sizokukhuluma kokuthoma ngeemfundo eziqakathekileko ngokuthobeka, sizokuhlola neenkhathi lapho uJehova atjengisa khona ubuntobu. Ngemva kwalokho sizokuhlola ukuthi yini esingayifunda eKosini uSawula, kumphorofidi uDanyela nakuJesu.

LOKHO ESIKUFUNDA KUJEHOVA

3. UJehova usiphatha njani begodu lokho kutjho ukuthini ngaye?

3 Indlela uJehova aphatha ngayo iinkhonzi zakhe ezinesono itjengisa ukuthi uthobeke kangangani. Akusikukuthi uthabela kwaphela lokho esikwenzako nasimlotjha, kodwana usiqala njengabangani bakhe. (Rhu. 25:14) Nakazakuba nobuhlobo nathi, uJehova wathatha amagadango qangi, wanikela ngendodanakhe bona ibe mhlabelo wezono zethu. Mbala, ukuba kwakhe nomusa kulitshwayo lokuthi uJehova usithanda kangangani!

4. Khuyini uJehova asinikele yona begodu kubayini?

4 Akhesicoce ngenye ingcenye la uJehova atjengisa khona ukuthobeka. Njengombana uJehova aMdalethu, bekangaqunta ukungasinikeli ilungelo lokuzikhethela bona sifuna ukwenzani ngokuphila kwethu. Akhenge akwenze lokho, kunalokho wasenza safana naye, wasinikela ikululeko yokuzikhethela. Nanyana sibabantu abanesono nje, ufuna simlotjhe ngombana sizithandela begodu sazi ukuthi kuqakatheke ngani ukumlalela. (Dut. 10:12; Isa. 48:17, 18) Kufuze sikuthabele ukuba nomusa nokuthobeka kwakaJehova!

UJesu uvezwe asezulwini. Hlanu kwakhe kunabantu abusa nabo. Baqale iwoma leengilozi. Ezinye iingilozi ziza ephasina zizokwenza umsebenzi ezinikelwe wona. UJehova unikele ilawulo kibo boke esibabona esithombeni (Funda isigaba 5)

5. UJehova usifundisa njani ukuthobeka? (Qala isithombe esingaphandle.)

5 Indlela uJehova asebenzelana ngayo nathi isifundisa ukuthobeka. Akakho umuntu ohlakaniphe ukudlula uJehova ephasini loke nezulwini. Nanyana kunjalo, uyakufuna ukuzwa imibono yabanye. Ngokwesibonelo, uJehova wavumela indodanakhe bona imsize nakadala zoke izinto. (IzA. 8:27-30; Kol. 1:15, 16) Nanyana angusomandla nje, unikele nabanye ilungelo lokusebenza naye. Ngokwesibonelo, wakhetha uJesu bona kube nguye iKosi yomBuso begodu uzokunikela nabazesiweko abayi-144 000 ilungelo elithileko njengombana bazokubusa noJesu. (Luk. 12:32) UJehova wabandula uJesu bona abe yiKosi noMphristi oPhakemeko. (Heb. 5:8, 9) Ubandula nalabo abazokubusa noJesu, kodwana akababanduli bese ngemva kwalokho abalawule bona bawenze njani umsebenzi abanikele wona, kunalokho uyabathemba bona bazokwenza intandwakhe.—IsAm. 5:10.

Sisuke silingisa uJehova nasibandula abanye begodu sibababawa basisize ngomsebenzi esinawo (Funda isigaba 6-7) *

6-7. Khuyini esiyifundako kuBabethu wezulwini ngokuvumela abanye bona basisize?

6 UBabethu wezulwini akatlhogi namunye wethu bona amsize, nanyana kunjalo, uyasisebenzisa bona simsize, lokho kusifundisa ukuthi nathi kufuze senze okufanako! Ngokwesibonelo, inga-kghani uyindoda yomuzi namkha ungumdala webandla? Lingisa isibonelo sakaJehova ngokuthi uvumele abanye bona bakusize begodu ukubalekele ukusolo ufuna ukulawula yoke into abayenzako. Nawulingisa uJehova uzokwenza umsebenzi omkhulu begodu ngesikhathi esifanako uzabe ubandula abanye bona babe nesibindi sokusebenza. (Isa. 41:10) Khuyini okhunye abantu abanelungelo lokwenza imisebenzi ethileko ebandleni abangayifunda kuJehova?

7 IBhayibheli litjengisa ukuthi uJehova uyafuna ukwazi ukuthi amadodanakhe aziingilozi acabangani. (1 Kho. 22:19-22) Ababelethi bangamlisa njani uJehova? Buza abantwana bakho bona uyini umbonwabo ngendlela ekufuze kwenziwe ngayo umsebenzi. Imibonwabo nayimihle, isebenzise.

8. UJehova wababekezelela njani u-Abrahamu noSara?

8 Ukuthobeka kwakaJehova kubonakala nasendleleni abekezela ngayo. Ngokwesibonelo, uJehova uyabekezela abantu abamlotjhako nababanemibuzo ngendlela enza ngayo iinqunto, kodwana nabambuza ngehlonipho. Walalela ngesikhathi u-Abrahamu amtjela ngokutshwenyeka kwakhe ngesiqunto asithathako sokubhubhisa iSodoma neGomora. (Gen. 18:22-33) Khumbula nangendlela uJehova asebenzelana ngayo noSara umka-Abrahamu. Akhenge ezwe ubuhlungu namkha asilingeke uSara nakahleka ngemva kokuthi uJehova amtjele ukuthi uzozithwala sele amdala. (Gen. 18:10-14) Kunalokho, waphatha uSara ngehlonipho.

9. Khuyini ababelethi nabadala bamabandla abangayifunda esibonelweni sakaJehova?

9 Babelethi nabadala bamabandla, khuyini eningayifunda esibonelweni sakaJehova? Akhucabange ngendlela ozizwa ngayo abantu abangaphasi kwakho nabangasizwisisi isiqunto osithetheko. Inga-kghani into yokuthoma ofuna ukuyenza kubalungisa? Namkha ulinga ukuzwisisa indlela abazizwa ngayo? Amalunga womndeni namalunga webandla ayazuza abantu abanamalungelo athileko nabalandela isibonelo sakaJehova. Bekube nje sicoce ngokuthi khuyini esingayifunda esibonelweni sakaJehova sokuthobeka. Njenganje akhesibone ukuthi khuyini esingayifunda ngokuthi amandlakho angakhamba abe nalapho aphelela khona eembonelweni eziseBhayibhelini.

SINGAFUNDANI EEMBONELWENI ZABANYE?

10. UJehova uzisebenzisa njani iimbonelo zabanye bona asifundise?

10 Njengombana uJehova ‘angumFundisethu’, usinikele iimbonelo eliZwini lakhe bona zisifundise. (Isa. 30:20, 21) Njengombana sizindla ngeendaba eziseBhayibhelini siyafunda ngalabo abatjengise ubuntu bakaZimu obuhlanganisa nokwazi ukuthi kunalapho amandlakho aphelela khona. Sibuye sifunde nakilokho okwenzeka kulabo ababhalelwa kutjengisa ubuntu obuhle.—Rhu. 37:37; 1 Kor. 10:11.

11. Sifundani ezintweni ezimbi ezenziwa nguSawula?

11 Akhesicoce ngalokho okwenzeka eKosini uSawula. Wathoma alisokana elithobekileko. Bekazi la amandlakhe aphelela khona begodu khenge afune ukwenza imisebenzi eminengi. (1 Sam. 9:21; 10:20-22) Nanyana kunjalo, ngokukhamba kwesikhathi iKosi le yabhalelwa kuzibamba. Umukghwa omumbi lo wavela msinyana ngemva kokuba yikosi. Kesinye isikhathi wabhalelwa kubekezela nakasalinde umphorofidi uSamyela, kunokobana athobeke athembe uJehova ukuthi uzokwenza okuthileko ngebanga labantu bakhe, uSawula wakhetha ukwenza umhlabelo nanyana bekanganalungelo lokuwenza. Lokho kwenza bona alahlekelwe mumusa kaJehova, ngokukhamba kwesikhathi khenge asaba yikosi. (1 Sam. 13:8-14) Sizabe sihlakaniphile nasingafunda kilokho okwenzeka kuSawula, silise ukwenza izinto esinganalungelo lokuzenza.

12. UDanyela watjengisa njani ukuthi uyazi bona kuna la amandlakhe aphelela khona?

12 Akhesicoce ngesibonelo esihle kunesakaSawula, isibonelo somphorofidi uDanyela. Ukuphila kwakhe koke bekathobekile begodu bekasikhonzi sakaZimu esaziko bona amandlaso aphelelaphi begodu bekahlala athembela kuJehova bona amnqophise. Ngokwesibonelo, uJehova nakazamsebenzisa bona ahlathululele uNebukadinetsari ibhudango lakhe, akhenge athi lokho ukwenze ngamandlakhe. Wathokoza uJehova ngokumsebenzisa. (Dan. 2:26-28) Sifundani? Nangabe abafowethu ebandleni bayakuthabela ukuzwa iinkulumo zethu namkha nangabe siphumelela khudlwana nasicoca nabantu emzini ngomuzi, kufuze sikhumbule ukuthi lokho kungebanga lakaJehova. Kufuze sikuvume ukuthi angeze sakghona ukuzenza izintwezi ngaphandle kokusizwa nguJehova. (Flp. 4:13) Nasenza njalo, sizabe silingisa isibonelo esihle sakaJesu. Njani?

13. Encwadini kaJwanisi 5:19, 30, khuyini oyifundako ngendlela uJesu ebekakhumbula ngayo bona kuna la amandlakhe aphelela khona?

13 Nanyana bekayindodana kaZimu epheleleko, uJesu waragela phambili nokuthemba uJehova. (Funda uJwanisi 5:19, 30.) Akhenge nanini alinge ukwenza izinto ngaphandle kwemvumo kaBabakhe. Incwadi yebeFilipi 2:6 ithi ngoJesu, “azange azilinganise noZimu njengento yokuphangwa.” Njengombana bekayindodana elalelako, uJesu bekazwisisa ukuthi kuna la amandlakhe aphelela khona begodu bekawuhlonipha umthetho kaBabakhe.

UJesu bekazi bona amandlakhe akhamba kube nalapho aphelela khona (Funda Isigaba 14)

14. Lokha nakufuze enze into engaphezu kwamandlakhe, uJesu wasabela njani?

14 Tjheja ukuthi uJesu wasabela njani abafundi bakhe uJakopo noJwanisi kunye nonina beza kuye bazombawa bona abanikele ilungelo elithileko ebelingaphezu kwamandlakhe. Ngaphandle kokuriyada, uJesu wabaphendula wathi nguBabakhe wezulwini kwaphela ongakhetha umuntu ozokuhlala ngesidleni nangesinceleni sakhe emBusweni. (Mat. 20:20-23) UJesu watjengisa ukuthi uyakhumbula bona kuna la amandlakhe angafikeleli khona. Bekangenzi izinto uJehova angakamlayeli bona azenze. (Jwa. 12:49) Singasilingisa njani isibonelo esihle sakaJesu?

Singasilingisa njani isibonelo sakaJesu sokuthobeka nesokwazi ukuthi kuna la amandlakhe akhamba aphelele khona? (Funda isigaba 15-16) *

15-16. Singasisebenzisa njani iseluleko seBhayibheli esifumaneka kweyoku-1 kwebeKorinte 4:6?

15 Silingisa isibonelo sakaJesu ngokusebenzisa iseluleko seBhayibheli esifumaneka kweyoku-1 kwebeKorinte 4:6. Iveseli lithi: “Ningaphambuki kilokho okutloliweko.” Yeke, abanye nabasibuza imibuzo, akukafuzi sikatelele imibonwethu kwabanye namkha sikhulume singakacabangisisi kuhle. Kunalokho, kufuze silalele lokho okutjhiwo liBhayibheli neencwadi ezisekelwe eBhayibhelini. Nasenza njalo sizabe sitjengisa ukuthi siyakhumbula ukuthi kuna la amandlethu aphelela khona. Nasenza njalo, sisuke sinikela uSomandla idumo ‘ngombana imiyalwakhe ilungile.’—IsAm. 15:3, 4.

16 Sineenzathu ezinengi zokuhlonipha uJehova. Njenganje, sizokucoca ngokuthi ukuthobeka nokukhumbula ukuthi kuna la amandlethu angafikeleli khona kungasisiza bona sihlale sithabile begodu sikghone nokusiza abanye.

KUSISIZA NJANI UKUTHOBEKA NOKWAZI UKUTHI AMANDLETHU KUNA LA APHELELA KHONA?

17. Kubayini abantu abathobekileko nabaziko bona amandlabo aphelelaphi bathaba?

17 Nasithobekileko begodu sazi ukuthi angeze senza zoke izinto, siba babantu abathabile. Sikutjho ngaliphi lokho? Nasazi bona kunala amandlethu aphelela khona, sizokuthaba begodu sithokoze ngalokho abanye abasenzela khona. Ngokwesibonelo, khumbula ngesikhathi uJesu alapha abantu abalitjhumi abanobulepheru. Munye kwaphela owabuyela kuJesu wayomthokoza ngokumelapha, into ebengeze akghona ukuzenzela yona. Indoda ethobekileko le, neyaziko bona amandlayo aphelelaphi yathokoza uJesu, yathokoza noZimu.—Luk. 17:11-19.

18. Ukuthobeka nokwazi la amandlakho aphelela khona kukusiza njani bona uzwane nabanye abantu? (Roma 12:10)

18 Abantu abathobekileko nabaziko bona amandlabo aphelelaphi kanengi babanabangani abatjhidelene nabo, lokho kwenziwa kukuthi bayabona ukuthi bakhona abanye abanobuntu obuhle begodu bayabathemba. Abantu abathobekileko nabaziko ukuthi amandlabo aphelelaphi bayathaba abanye nabaphumelelako begodu baba ngebokuthoma ukubathokozisa nokuthaba nabo.—Funda amaRoma 12:10.

19. Ngiziphi izinto ekufuze zisenze sibalekele ukuzikhakhazisa?

19 Abantu abazikhakhazisako bahlukile kwabathobekileko ngombana bona abakuthandi ukubuka abanye kunalokho bafuna kubukwe bona kwaphela. Kanengi bazimadanisa nabanye ngomnqopho wokuphalisana nabo.Kunokobana babandule abanye, kanengi bathi: “Nawufuna into yenzeke kuhle” ngendlela bona abayifunako, “zenzele wena.” Kanengi umuntu ozikhakhazisako akafuni ukuhlulwa begodu umonakalela abanye. (Gal. 5:26) Abantu abanjalo ababi nabangani isikhathi eside. Nakungenzeka sifumane bona sinekinga yokuzikhakhazisa, kufuze sithululele uJehova isifuba simbawe bona ‘enze kabutjha imikhumbulwethu’ sikghone ukulwisana nobuntu obumbobu bungaze bube nemirabhu eenhliziyweni zethu.—Rom. 12:2.

20. Kubayini kufuze sithobeke begodu sazi la amandlethu ekufuze aphelele khona?

20 Sithaba kwamambala ngesibonelo esihle sakaJehova. Sibona indlela athobeke ngayo nakasebenzelana nabantu abamlotjhako begodu sifuna ukumlingisa. Ukungezelela kilokho, sifuna ukulingisa iimbonelo ezifumaneka eBhayibhelini zabantu abathobekileko ababa nelungelo lokusebenza noZimu. Kwanga singahlala sinikela uJehova idumo nekazimulo emfaneleko. (IsAm. 4:11) Nasenza njalo, nathi sikghona ukusebenza noJehova ngombana uthanda abantu abathobekileko nabaziko bona amandlabo kuna la aphelela khona.

INGOMA 123 Siyazithoba Ehlelweni LakaZimu

^ isig. 5 Umuntu othobekileko unomusa begodu uzwelana nabanye. Yeke, singatjho ukuthi uJehova uthobekile. Esihlokwenesi sizokucoca ngokuthi singakutjengisa njani ukuthobeka njengombana sizokufunda kuJehova. Sizokucoca godu nangalokho esingakufunda eKosini uSawula, kumphorofidi uDanyela nakuJesu malungana nokukhumbula ukuthi amandlethu aphelelaphi.

^ isig. 58 IHLATHULULO YAMAGAMA: Umdala webandla ubandula umzalwane osesemutjha bona akghone ukwazi isimu yebandla. Ngokukhamba kwesikhathi, umdala lo akasolo aqala koke umfowethu akwenzako esabelwenesi.

^ isig. 62 IHLATHULULO YAMAGAMA: Udadwethu ubuza umdala webandla ukuthi kulungile na ukwamukela isimemo somtjhado ozabe usesondweni. Umdala akamtjeli umbonwakhe, kunalokho uqala iinkambiso zeBhayibheli nodadwethu.